Tere tulemast saatesse, kuulata saadet Restart on laupäev, kaheteistkümnes märts ning kell on neli. Saatejuhid on Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik ning täna on meil saate teemaks valimised ning seoses sellega on saates IT-firma Helmes tegevjuht Jaan Pillesaar ning Tarvi Martens, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni e-hääletamise projekti juht.
Andrei Korobeinikul on mina. Tere ka minu poolt, pea nädal aega tagasi toimusid Riigikogu valimised ja täna võib öelda, et IT-ajalukku läksid nad kindlasti. Juba teist korda järjest streigis valimiste infosüsteem, mis tingis pea kahe tunnis Paosi tulemuste edastamisel. Lisaks arutab praegu või hakkab varsti arutama kohus, kas e-hääletamine oli ikka piisavalt turvaline või mitte. Kui Lari King küsis Putini käest, mis juhtus allveelaevaga Kursk, siis Putini vastas, et see uppus. Jaan, mis juhtus valimiste süsteemiga valimiste õhtul?
Jah, pigem öelda nüüd võib-olla mõni teine viga, aga, aga noh, ma siiski, siiski seda ei usu, noh, igal mootoril ja andmebaasil on, eks ole, omad kiiksud, et kindlasti mitte siis seesama ja tegelikult noh, tuleks siin kiita minu meelest nii-öelda riigitöötajaid, teisel pool nende testimine oli ikkagi üsna põhjalik ja ma kujutan veel, et see viga ei tulnud testimisel välja. Et tegelikult noh, loomulikult iga süsteemi saab lõbus täiesti kuulikindlaks testida, eks ole, et kui oleks kordades rohkem raha kulutatud, rohkem testitud, võib-olla oleks see viga siis välja tulnud, me seda väita ei saa kindlalt.
Lähme nüüd järgmise teema juurde, mis on siis riigi valimisteenuste tellimine, kuulata saadet Restart on kaheteistkümnes märts, laupäev ning saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik ja saates on külas IT-ettevõtte Elmes tegevjuht Jaan Pillesaar ning Tarvi Martens, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni e-valimiste projektijuht.
Igal juhul tuletan meelde, et infot meie saate kohta, saate siis Facebooki fännilehelt, seal on podcastid, värsked pressikad ja kõik muud põnevad, aga nüüd siis asja juurde. Valimissüsteemi tellija on riik ja kindlasti ei ole riik rahul tänase olukorraga. Eesti riigi jaoks on need probleemid viimasel ajal üsna sagedad, digiretsept, pensioniplatvorm, milles on see põhjus? Ei tahaks uskuda, et tarkvarandusfirmade kompetents on langenud. Võib-olla langes hoopis riigi kompetents tellijana ja ametnikud ei oska IT-lahendusi tellida ja lepinguid koostada. Tean, ütle, kuidas üldse selle praeguse teemiga läks, et riik saab siis umbes kaheksa tuhat eurot kompensatsiooni, nagu ma aru sain, et kas see on avalik infot, palju see kokku maksma läks teile jaoks?
Kui, kui noh, Eesti riigi neid projekte siin vaadata, siis, siis need on kaugelt väiksemad rahanumbrid, eks ole, mis teistes riikides sarnaste projektide ehitamiseks kuulutatakse. Ja noh, ma arvan, et see on võib-olla natuke tingitud sellest, et esiteks Eesti, Eestis ongi olnud kuidagi ajalooliselt selline väga efektiivne lähenemine asjadele, et raha ongi eelarves konkreetselt vähe, et Et seetõttu üritatakse väiksest rahast välja pigistada mis iganes võimalik ja noh, teistpidi ma arvan, et firmad on natuke sellised julged ja innovaatilised, eks ole, nad julgevad võtta selliseid asju teha, noh, ütleme tagantjärgi meie oleme ka nagu väga selge seisukoha võtnud, et mitte IELG oleks tohtinud nagu, nagu sellise eelarve eest sellist tööd teha võtta, on ju.
Et ühesõnaga, see tarkvara on siis riigi oma ja põhimõtteliselt võib ju öelda, et riik ei suutnud seda käivitada lihtsalt. Kui noh, läks katki, siis järelikult...
Tegelikult ma ei tahaks siin mitte kedagi süüdistada, sellepärast et noh, riigi poole inimesed olid väga tublid. Ja, ja noh, üldse olla nagu, võtta julguse, eks ole, teha asju sellisel uuel moel, on ju, Noh, riigiametnik võiks ju öelda, et ma oma kohaga siin riskima ei hakka, ma ei tee midagi uut, eks ole, aga nad ikkagi tegid seda minu meelest väga tubli ja noh, oleme ausad, et suurte infosüsteemide käivitamisel on pea alati tõrkäid, eks ole.
No mina olen ka väga seda meelt, et võiks teil tellida täis teenuseid. Aga noh, ma olen aegade jooksul aru saanud, et riigis väga paljud inimesed ei ole jälle seda meelt, sellepärast et alati tekib vaidlus küsimus, et kuhu siis tõmmata see piir, on ju, et noh, et kui kõik anda nii-öelda, eratelli ja teha, siis on, tekib ilmselt ametnikel hirm, et kuidas nad seda siis kontrollivad, eks ole, et nad ei, nad ei näe ise üldse enam mitte midagi.
oma? See on riigi oma, et seda teistmoodi nagu ei, ei olekski võimalik teha, et kui nüüd hakata mõtlema, et näiteks erasektori käest osta Riigikogu läbi, valimiste läbiviimise teenust, noh, siis see vist ei ole väga tõsine jutt.
Jah, võib küll osta, aga noh, ega ma ei oskagi siin tegelikult kommenteerida selle koha pealt, et võib teha nii, võib teha ka, see ikka sõltub sellest, et kui tugev tellija ennast nagu tunneb, et kas ta, kas ta käib nagu süsteemist üle ja kas ta on planeerinud igasuguseid mingeid kriisiolukordi ja nii edasi, Või mitte, et oleme ausad, et üks, üks kümmekond, viisteist aastat tagasi oli, oli ikka till ja üsna rumal veel ja ja siis riigihangija nägi välja niimoodi, et kuulge, et riigiametnik ütleb, et kuulge, et mul kirjutate siia seadusesse, et mingisugune register peab olema, et kuule, itimehed, tehke nüüd midagi.
ka kogu aeg. Pessimistlik, selline vaatepilt tundub selline natuke nagu... Nagu on lähenemas, et kas tõepoolest ühtegi lahendust ei ole? Näiteks see seli, selline lahendus ikkagi, et kui ma ostan teenust, siis mind ei huvita, kuidas, kuidas see teostaks, kui ma, kui ma kasutan Windowsit oma arvutis näiteks, siis see kood ei ole minu oma, aga seda töökindlust püüab tagada siis Microsoft, et kas erasektor võiks riigi jaoks sellist asja teha ka? Siis näiteks oleks ju päris mugav, sellepärast et järesektor saaks neid asju edasi müüa. Ma saan aru, et hääletamissüsteemiga see ei toimi, aga näiteks kõik muud asjad, nagu nagu digiretsept, võiks seda ju mõnel teisel liiga maha müüa. Ja resektoril oleks ainult kasulik see. Miks selles suunas lobitööd ei tehta?
Aga võtame siis selle teema siinkohal kokku ning läheme reklaamipausile, ma enne veel reklaamin meie podcasti aadressi, mis on www, ei, podcast.kuku.ee, ilma www. ja oleme varsti tagasi. Tere tulemast tagasi reklaamipausilt, on kaheteistkümnes märts ning saade, mida kuulate, on Restart. Saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik, saadet toi, toetab Eesti infotehnoloogia ja ettevõtete liit ITL, kes toetab igati igasuguseid Eesti IT-mõtteid. Ning saates on külalisteks taavi, Tarvi Martens, Vabariigi Valitsuse e-valimiste projektijuht ning Jaan Pillsaar IT-firmast Helmes. Andrei, palun.
Ma ei näinud, aga ütleme, mu kõhutunne ütleb sedasi, et et vist oli nagu kitsas eelarve, noh, nagu kogu riigis tervikuna, eks ole, et igal pool kokkuhoid, et Et ma arvan, et otsustavasti teha lihtsamalt siis.
On Kuku raadios laupäevane saade Restart ning saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja saates on meie külas IT-firma Helmes tegevjuht Jaan Pillesaar ning Tarvi Martens, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni e-valimiste projektijuht. Lähme nüüd edasi e-valimiste teemaga kitsamalt.
Noh, see on selline probleemide pundar, et ma arvan, et sellele ainsa mõistliku vastuse saabki anda Riigikohus. Et ühelt poolt meil on nüüd selline süsteem, kus võib-olla mingi hulk kahtlaseid hääli või midagi puudu, teiselt poolt mingit kinnitust selle kohta ei ole, see on sama, kui valimisjaoskonnas oleksid näiteks kõikidel kastidel plommid lõhutud. Et ei ole tea, et kõige hullem ongi see, et ei ole mingit kindlat peadmist. Ja, ja noh, see on juba selline kõrgemal tasemel juriidika küsimus, et mida sellises olukorras teha.
No Ameerikal on veel pikk on selles mõttes, et kuna seal midagi juhtuma hakkab, siis võib-olla ainult nendele militaarinimestele, kes on riigist väljas ja, ja, ja kuna nad üks kord juba läksid katki omadega kaks tuhat neljandal aastal, olles kulutatud kümme miljonit dollarit projekti peale, ja siis lõpetati see nagu ära. Ja nüüd tuleb nagu uus laine, aga, aga niisugust süsteemi nüüd tuleb, sel sügisel kas, kasutatakse Norras, tulevad mõnesaja tuhande inimesega toimetatavad mingid valimised, ma ei tea täpselt, mida nad küsivad ja mis, mis ringkonnal, aga see tuleb siduvate tulemustega, nii et igati ametlik ja... Aus värk ja, ja tõepoolest on ju, et eks ma neid Norra poisse ikka näen aeg-ajalt paari kuu tagant ja siis ma ikka kuulatan neid, et kuidas nad kavatsevad siis inimestele selgeks teha, et, et tegelikult me ei tea, kelle poolt sa hääletasid sellise süsteemi puhul.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]