AI_pealkiri: Eesti IT-hariduse kitsaskohad ja ülikoolide koostöö erasektoriga

Tere ka minu pool ja selle konverentsi nimi, mis toimus, see nädal oli IT-spetsialistid kaks tuhat kolmteist, Eesti konkurentsi ja ekspordivõime allikas. Oleks ju suurepärane, kui meie IT-spetsialistid oleksid aastal kaks tuhat kolmteist Eesti ekspordivõimeallikas, kuid vaadates statistikat, tundub see veidi utoopiline. Aasta tagasi oli Eesti ette, IT-ettevõtete ekspordi osakaal käibest kümme protsendi, mis on neli korda väiksem kui Lätis ja kolm korda väiksem kui Leedus. Selleks on ilmselt mitu põhjust, kuid täna räägime haridusest. Mida võiks IT-haridus muuta selleks, et meie IKT-sektori konkurentsivõime tõuseks. Enne, kui me lähme meie külaliste juurde, küsime Sten Tamkivi arvamust. Sten on Skype Eesti juht, IT-le juhatuse liige, tere,

ütle palun, mis on sinu arvates meie IT-hariduse suurim probleem, mida tuleks kiiremas korra, kiiremas korras lahendada?

Üks niisugune, nii kaua kui mina nende teemadega olen tegelenud, tõsi küll, diletandi ja amatöörina erasektori poole pealt ja ma ei pea ennast kindlasti haridussüsteemi spetsialistiks. Et siis üks asi, üks oluline muutus, mida ma viimase kahe aasta jooksul olen näinud, mis lisab optimismi, on see, et Eesti ülikoolid paar aastat tagasi olid oma ülesehituselt ja oma nagu filosoofiliselt vaatelt orienteeritud puhtalt üksteisega konkureerimisele. Et Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool või, või Tallinna Ülikool, et kõik nad on olnud ajalooliselt väljas selle peale, et, et kes saab selle Eesti, õnnetu Eesti tudengi enda juurde õppima. Ja seda, seesama konkurents seotuna või üheskoos selle demograafilise auguga, mida, mis meil ees seisab, kus lihtsalt tudengeid jääb kogu aeg järjest vähemaks, põhjustab, see au on läinud täiesti valesse kohta. Täna ma näen, et ülikoolid on valmis üksteisega koostööd tegema, seesama välistudengite Eestisse meelitamine, näiteks Eesti brändimine võimaliku IT-hariduse sihtpunktina välistudengite jaoks, välisprofessorite leidmine, ühisõppekavad, kõik sellised asjad on minu arust teemad, mida tuleks teha seljalt koos. Ja juhul, kui neid hakatakse tegema seljad koos, millest esimesed märgid on, siis eelmise aasta lõpus ka haridusministeerium, haridusminister kulutas välja IT-akadeemia nimelise algatuse, mis. Ülikooli ühendava sellise katuskoostööprojektina, et seda hariduse sisu ja mahtu kasvatada, võiks saada nüüd ka loodetavasti uuelt sündivalt koalisatsioonilt piisavalt rahalisi vahendeid, et, et seda visiooni ellu hakata viima, nii et lootust paistab, tunne lõpus oma algus.

Sten toonitas ülikoolihariduse ja, ja talentide tähtsust, terve riigi seisukoha pealt muidugi peavad seal tipus olema talendid, aga, aga kõik need haridustasemed, rakenduskõrgkool, see tähendab, et kutseharidus ülikooli tasemel, kutsekooli tasemel ja, ja sinna alla tehnikaharidus ka, ka juba gümnaasiumis, need on need, mida ei saa kõrvale jätta, et täna võib-olla et just nimelt see ülikooliharidus on kõige rohkem fookust saanud, mis ei ole ehk nii tähtis või, või mis ei ole ainukene tähtis. Teisalt me, kui me räägime IT-haridusest ja ekspordist, siis me räägime ka kõigist teistest majandusharudest, me ekspordime muid alasid, ju palju rohkem muid tooteid ja seal IT-komponent on nii tähtis ja, ja kindlasti tänased tootvad ettevõtted on, on just ka oma IT-kasutuselt eesrindlikud. Nii et kindlasti IT-hariduses me räägime teiste erialade IT-oskuste süvendamisest, mis on võib-olla isegi kriitilisem meie kogu majanduse seisukoha pealt.

On laupäev, üheksateistkümnes märts ning eetris on IT-ärisaade Restart, selle saate sponsoriks on ITL, kes toetab IT-haridust ja IT-äri Eestis, ühendab IT-ettevõtjaid, saatejuhtideks on Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning külas on meil IT-haridusest rääkimas Kristjan Mändmaa, kes on Tartu Ülikooli... Viljandi Kultuuriakadeemia sügisel algava magistriõppe eestvedaja ning Ants Sild, BCS-i juhatuse liige ning Eesti IT-kutsekoja liige. Oleme telefoni otsa võtnud nüüd härra Olav Aarna, kes on endine Tallinna Tehnikaülikooli rektor ning tänane kutsekoja juhatuse liige Eestis, tere Olav! Sooviks, meil tekkis aru, arutelu käigus mure, et, et Eesti ülikoolid ei ole tihtipeale väga huvitatud ning riik ei oska tihtipeale väga hästi oma sõna, telli, sõnastada oma tellimust ning tahtsime küsi, nõu küsida sinu käest, et kuidas peaks riik saama kas ülikooli sundida või, või kuidas peaks mõõtma ülikoolide tööd?