AI_pealkiri: Eesti IT-hariduse kitsaskohad ja ülikoolide koostöö erasektoriga

Sten toonitas ülikoolihariduse ja, ja talentide tähtsust, terve riigi seisukoha pealt muidugi peavad seal tipus olema talendid, aga, aga kõik need haridustasemed, rakenduskõrgkool, see tähendab, et kutseharidus ülikooli tasemel, kutsekooli tasemel ja, ja sinna alla tehnikaharidus ka, ka juba gümnaasiumis, need on need, mida ei saa kõrvale jätta, et täna võib-olla et just nimelt see ülikooliharidus on kõige rohkem fookust saanud, mis ei ole ehk nii tähtis või, või mis ei ole ainukene tähtis. Teisalt me, kui me räägime IT-haridusest ja ekspordist, siis me räägime ka kõigist teistest majandusharudest, me ekspordime muid alasid, ju palju rohkem muid tooteid ja seal IT-komponent on nii tähtis ja, ja kindlasti tänased tootvad ettevõtted on, on just ka oma IT-kasutuselt eesrindlikud. Nii et kindlasti IT-hariduses me räägime teiste erialade IT-oskuste süvendamisest, mis on võib-olla isegi kriitilisem meie kogu majanduse seisukoha pealt.

Riik kui meie ühiste huvide kandja peab ikkagi palju selgemalt juhtima. Eks, ja, ja praegu kohati toimuv turumajandus ja, ja tekiisikutamine ja, ja, ja müümine, eks, tudengite, uute noorte tudengite saamisel, et see ei ole kindlasti riigi huvides. Kõik selged mehhanismid, kuidas saavutada seda, et, et terve Eesti jaoks olulistel kriitilistel erialadel oleks meil piisavalt kvaliteetseid lõpetajaid. Selleks peavad siiski tunduvalt tugevamad mehhanismid olema, kui, kui tänane lihtsalt riiklik koolitustellimus, mis ei ole ka kuidagi kohustuslik koolidele. Ja ma loodan, et koalitsioonil on siin ka oma plaane, et seda ellu, ellu viia.

Kindlasti see, et, et see tellimus ka tähendab midagi ja selle tellimuse täitmise eest, kvaliteetse täitmise eest kool saab boonust, et see on, see on kindlasti oluline. Et mina olen väga seda meelt, et... Et lõpetajate kvaliteedi hindamine, nende rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine ja selle järgi koolide, ka ülikoolide rahastamine ja, ja motiveerimine on, on õige tee. Aga ma, ma ütleks siia veel, et, et kui me ei ole kõrghariduse kvaliteedi küsimustest ja, ja riigi osas siin palju kuulnud, siis, siis ehk see on natukene riigi tegemata töö, sest mul endal on olnud võimalus selles osaleda ja ja Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur on... Sel aastal ja eelmisel aastal kõigi ülikoolide õppekavade ülemineku hindamist läbi viimas. Et ma olen ka kõikides ülikoolides IT-õppekavasid tõepoolest viimase aasta jooksul näinud ja, ja järgmisel aastal on käivitumas ülikoolide institutsionaalne akrediteerimine. Ja, ja seal ettevõtjatele positiivse uudisena on sees selline punkt, kus ülikooli hindamiskriteeriumiks on lõpetajate pädevuste ja rahvusvahelise konkurentsivõimelise hindamissüsteemi olemasolu kõrgkoolis.

Üks on kindlasti, et tuleb mingisugust eristumist, mingisugust konkurentsieelist välja käia, eks, ja, ja, ja kindlasti on see ehk meie kunstiakadeemia ja, ja disainerite kõrge tase rahvusvaheline tuntus võib olla üks selle allikast, mis väga hästi võib tuua Kristjani õppekavale kuulsust. Eesti kui e-riigi kogemus võib selliseks olla, aga need tuleb nüüd formu, formuleerida üheks terviklikuks atraktiivseks kavaks ja siin ühest ülikoolist või, või, või ka mingi riigiasutuse initsiatiivist ei piisa.

peaks? Sellepärast, et ülikool allub, allub riigile ja riigi tasandil on teadvustatud probleeme, millest meil ka siin saatekäigus on mitu korda juttu olnud, et midagi nagu kihiseb või, või kahiseb või, või midagi on nagu ette heita. Miks see ülikooli probleem on?

Ta saab ja, ja ta nii-öelda kui, kui on näha, et tulemust ei ole sellel niisugust nagu sooviks riigi seisukohast, siis riik kui selline ülikoolile rahas, rahaandja ilmselt peaks nõudma mingit teistsugust käitumist. Aga

No kas, mis, kas võiks trahvi näiteks Tallinna Ülikooli välja kinnata? Mis, mis see riigipoolne lahendus oleks?

Nad on kindlasti täna ka meie ekspordivõimeallikas ja kui seda allikat oleks rohkem, siis meie ekspordivõime oleks kindlasti suurem, nüüd on küsimus, et kuidas me suudame seda ära kasutada. Tahaks veel lõpetuseks öelda, et kui me siin võib-olla koolide suhtes olime liiga kriitilised või olime kriitilised, siis, siis tegelikkuses koolide aktiivsus, valmisolek, koostöö soovid on ikkagi oluliselt arenenud ja selle eest neile suur kiitus. Ja, ja üks teema veel, et kuigi koolid on ehk see, kus kõige rohkem muutust peame saavutama, siis, siis eeskätt peame vaatama ettevõtetele otsa ja nende võimele formuleerida oma selged soovid, mida sealt koolidest me saame, Saada tahame ja siis koos riigiga, tõesti, need soovid siis formuleerida mehhanismidest, mis koolid ka tegutsema panevad,