AI_pealkiri: E-raamatute tulevik Eestis: Rahva Raamat ja Eesti Digiraamatute Keskus digiajastu ärimudelitest

Kui mõni päris tõsine trokk autoroolis istub, siis võite ka meile helistada ja sellest teada anda, sellepärast et selle vastu me tahame ju kõik võidelda, et neid vähem oleks.

Tere Kuku raadio kuulaja, on laupäev, kahekümne kuues märts, ning taas eetris on saade Restart, mis räägib digiärist reeglina. Saatejuhid on Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Saate teema on täna, kirjastamise uue ajastu saabumisest. Eestis ei ole seda küll veel tunda, aga mujal maailmas on olu, olukord selline, et näiteks New Yorgi või Moskva metroos on inimestel käes tavaliste raamatute asemel veidrad seadmed, mis on e-lugerid ja tänane meie juttuteema ongi e-raamatutest, lugeritest ja sellest ärist. Stuudios on meil külas Rahva Raamatu turundusjuht Anu Wagenstein ning Margus Küppar, kes on Eesti Digiraamatute Keskuse asutaja ning tegevjuht.

Tundub, et Eestis pole e-raamatut väga levinud. Paar nädalat tagasi pidasin loengut Pärnu kutsehariduskeskuses, auditooriumis oli paarsada tudengit, uurisin nende käest, kellel on kodus e-raamatute lugerid. Selgus, et mina olin ainuke lugeri omanik selles saalis. Samas üle poole Amazon.com-is möödavaid raamatuid on just teie raamatud, vaadamata sellele, et teie raamatu hind võrdub seal paberraamatu hinnaga. Küsiks siis küla, külaliste käest, et mis te arvate, mis on Eesti olukorra põhjus ja kas ja millal see hakkab muutuma, Anu?

No tegelikult on põhjus väga lihtne. Meil ei olnud olemas detsembrikuuni tegelikult eestikeelset raamatut e-raamatuna olemas, et kui meie oleme müünud Rahva Raamatust e-lugerit aprillist eelmisel aastal, siis me müüsime aprillist detsembrini samavõrra e-lugereid kui terve detsembrikuuga, kus siis oli võimalik juba alla laadida ka eestikeelset materjali.

Te mõtlete, et te müüte ka seda seadet?

Seadet, just.

Mis, mis see seade on?

Meil on kaksteist erinevat nimetust.

Kaksteist? Jah. Kas need suured tegijad nagu Amazon nook on seal ka olemas?

Ei ole, meil on sellised, millele ei ole siis kinnitatud, nii et sa pead nagu kindlat asja alla, alla laadima, et meil on prestiiž ja nimetusi on päris palju, et, et neid nüüd peaks hakkama eraldi vaatama.

Okei, Margus, kuidas on lood raamatutega ja kontendiga, kas suured või edukad Eesti raamatud on kättesaadavad täna?

Jah, täna on hetkeseisuga on umbes kolmsada nimetust, mis on nagu saadaval, et seda ei ole tegelikult veel liiga palju, Aga see on noh, ütleme sellise keskmise raamatusõbra jaoks, et kui Kultuuriministeeriumi läbiviidud kultuuriuuringuid vaadata, et keskmine eestlane loeb aastas kuskil kolm-neli teost, et siis kolmsada raamatut on juba, juba mingisugune valik. Et täna me oleme tegelikult selles olukorras, kus me detsembris, siis kahekümnendal detsembril alustasime nii-öelda eestikeelset e-raamatute müüki, nii Rahva Raamatus kui Apollos, Elioni Digikogus ja, ja ka e-poes. Siis tänaseks on nagu olukord see, kus ütleme, et kõik suuremad kirjastused on enda jaoks nagu sellise e-raamatute teema nagu selgelt leidnud, seda endale teadvustanud, ja, ja tegelevad ka väga aktiivselt, et seda contentit iga päev nagu juurde tekiks. Et seal on nagu rida küsimusi ka kirjastaja jaoks, et kuna tegemist on autoriõiguse objektiga siis raamatu näol, siis tuleb ka kõik autoriõiguste lepingud uuesti sõlmida, maksta litsentsitasud ja nii edasi. Aga

lihtsalt kui korra on tehtud, siis edaspidi näiteks, kui tuleb mõni uus raamat, siis võib ju kokku leppida, et ka eramatu õigused kuuluvad.

Jaa, jaa, ja nii see lähebki, et seal on lihtsalt see, et kirjastamine ise protsessina on üks selline poole aasta pikkune ettevõtmine. Et alates sellest, kui kirjastaja ostab raamatu õigused, kuni siis selle ajani, et raamat lõpuks nagu ilmuda jõuab ja nüüd, kui me vaatame seda, et eelmise aasta lõpus Eesti kirjastajad hakkasid ka selgelt nagu e-raamatutesse panustama, siis tegelikult sellel kevadel on nii-öelda esimesed sellised tibud, mida me võime nagu siis näha.

Kunagi Krista Kaer seletas mulle, et ei maksaks, no raamatu, raamat on meene ja et need kirjastajad, kes siis aru, et nad on meene businessis ja arvavad nad toodavad sisu, et neil ei ole turul väga tugevaid kohti. Et e-raamat kindlasti ei ole meene, et see on fail, et räägi paari sõnaga sellest, Margus äkki.

Jah, siin on oluline erinevus, ongi siis see, et ma, ma olen täiesti nagu Kristaga nõus, et selline traditsiooniline trükitud raamat liigub pisut oma olemuselt sinna nagu kunsti nagu nišši ära, et see on ka see, millega me kaunistame oma kodu, see on, see on see, mis loob mingisuguse ruumi meie ümber ja aitab seda sisust. E-raamat oma olemuselt on, on, on, on, on pigem rohkem just nimelt see sisu, et kui me mõtleme näiteks noh, kas või selle peale, et me sõidame soojale maale puhkusele ja tahame kaasa võtta omale mingi kolm-neli raamatut, siis see, see kaalub palju, see võtab kotist palju ruumi. E-raamatute puhul me paneme lugerisse vabalt kolmsada-nelisada raamatut sisse ja me võime kogu oma raamatukogu endaga iga päev kaasas kanda.

Hanno, mis sina arvad, kas e-raamatud on tulevikus, lähitulevik, see on nõme küsimus kindlasti, aga kas viie aasta pärast näiteks?

Ei, see ei ole sugugi nõme küsimus, e-raamatul on kindlasti tulevikku, sellepärast et kui vaadata, no USA on väga oogsalt läinud, seda nagu sa siin mainisid juba fakte, et, et väga, väga suur osakaal on juba e-raamatuter. Eestis, ma arvan, et Eestilt läheb selline Euroopa mudeli järgi, kus see osakaal nii suureks ei lähe, Aga muutus tuleb siis, kui seesama e-luger hakkab maksma mõistlikumat hinda. Hetkel on ta siiski päris kallis.

Palju ta muidu maksab teie poes neid?

No meil on väga erinevad mudeleid ja no ütleme, saja, sajast eurost noh, kuskil kahe-kolmesajani, aga paraku see hinnavahe tuleb tehnoloogiast, et kui... Kui ta on silmasõbralikum ja, ja, ja tegelikult nagu mõeldudki ikkagi raamatu lugemiseks, siis ka see tehnoloogia ehk see e-tindi tehnoloogia on kallim.

Miks see on nii kallis on ikkagi, mul on Amazon kindel, mis maksab umbes sada eurot. Ta on päris hea, ta on tipptasemel Luger, kelle turuosa maailmas on umbes viiskümmend protsendid ära, mis...

Sada nelikümmend eurot vist on see kindli, kindli.

No ta maksab sada kolmkümmend üheksa dollarit, mis on umbes sada eurot.

Jah, aga noh, seesama sada eurot panustada kõigepealt selleks, et hakata alla laadima raamatuid, mille hind, e-raamatuid siis, mille hind paraku ka ei ole nüüd oluliselt odavam paberraamatust. Ja see harjumus tegelikult ikkagi, kui kui ütleme, Ameerikas on ostujõud selle võrra suurem, et, et kas või keskmisesse palka suhestutana, suhestumavana on see lugerlukk odavam.

Ma arvan, et siin ei olegi küsimus võib-olla nii palju selles, et ma tuleksin isegi korra veel nagu alguse poole tagasi, et noh, et selleks, et seda e-raamatu faili lugeda või tarbida, on meil vaja mingisugust seadet. Ehk siis tegelikult nüüd ekraan, see seadmerekraan on see, mis asendab meile sellise tüüpilise paberlehekülje. Nii, ja siin tegelikult need e-lugerid ei ole ainus võimalus e-raamatut lugeda, et selleks sobib ka väga hästi nutitelefon, meie tavaline sülearvuti, siis tegelikult ka nüüd uued tahvelarvutid, mis on kogumas veel rohkem populaarsust maailmas kui, kui needsamad e-lugerid. Ja, ja nüüd nende lugerite puhul, kui me võtame näiteks selle ülipopulaarse Amazon kindla, et miks ei ole Eestis levinud, on see, et Amazon on läinud seda teed, kus ta on oma ärimudeli ehitanud üles väga suletud süsteemina. Et kindlal ka tegelikult ühena ainsate, ainsana... e-raamatu lugeri pakkujatest, pakub sinna peale ainult kindlast sisu fo, formaadis...

No tegelikult nuuk, mis mul on Kao raames, teeb täpselt sama. Ehk siis sisuliselt ma eeldan seda, et need tootjad maksavad natuke peale võib-olla selle eest, et sa ostad seda lugerit, aga teenivad raha sisu peal, mis viib meid võib-olla järgmise teema juurde, et millal siis tuleb selline üks korralik Eesti luger, kus saaks Eesti kontendi osta ja mis maksaks siis tunduvalt vähem, kus see täna maksab.

Me oleme Eestis läinud tegelikult seda teed, et me otsime nii-öelda sellist kõige laiemat ühist nimetajat, et noh, me, kuna me ei tea, et millist seadet inimesed eelistavad, siis me otsime nii-öelda ka failidele sellist standardformaati, mida saaks kasutada võimalikult paljude erinevate seadmetega. Et nii iPad'is kui selles samas Amazon kindlis või siis ka oma sülearvutis, et parasjagu kust, lugeja soovib siis ise seda faili lugeda. Ja, ja siin on nüüd maailmast nagu välja kujunemas selline ühtne faili standardformaat, nagu seda on eBub. Ja, ja, ja selles me nagu ka Eestis neid e-raamatuid praegu pakume ja, ja see põhimõtteliselt on võimalik seda lugeda nii Nuki kui kui iPadi pealt ja nüüd Amazon Kindl on ainuke seade, kus siis seda e-buubi lugeda ei saa, aga selleks on olemas ka vastav tarkvara, Kalibri nimeline, mis võimaldab meil siis konverteerida omakorda selle faili ka Amazon Kindli jaoks sobivasse formaati.

Selge, aga võtame nüüd telefoni otsa ka siis kirjastuse esindaja, tere! Et meil on nüüd telefoni otsas Elioni sisuteenuste juht Paul Lilje. Ning teil on suurim pood, digikogu, kus müüakse e-raamatuid?

Et me siin just räägime sellest, et üldiselt e-raamatud läheb maailmas üsna hästi. Amazonil on täna umbes pool lugerite turust ja see toode iseenesest on ka päris hea. Ma oskan võrrelda, kuna ma olen kasutanud Nuki, Bucketbooki ja Kindlite, ma, ma usun, et Amazoni peamine edu põhjus on selles, et seade on integreeritud suurepärase Amazoni raamatukauplusega. Mis sina, Paul, arvad, kas Eestis võiks kunagi ilmuda päris oma luger, mis oleks näiteks Digikogupööntide?

No tere ka minu poolt ja ma arvan jah, et sul on Andrei õigus, et, et selleks, et selles äris võiks, võiks ka Eestis edu saavutada, on tegelikult vaja noh, mitme asja sellist heas, head koostoimimist, et ühelt poolt peab olema olemas turul palju sisu, siis peavad olema seadmed, mis võimaldavad lihtsalt seda sisu kätte saada, Ja ideaalis siis see, see, selle sisu siis ostmine ja tarbimine võiks ka selles samas seadmes toimida. Ja, ja hea on, kui sinna saab juurde ka sellise väga lihtsa ühe nupuvahjutusega makselahenduse.

Mis sa arvad, millal seda Digikogus saab kõike teha?

No ma, ma usun, et, et me selle, selle aasta jooksul tahame sinna jõuda, et, et, et see meil plaanis, plaanis on. Et see muidugi noh, väga palju sõltub, et kui me räägime sellistest ihaldusväärsetest seadmetest nagu iPad, siis sinna on, on suhteliselt keeruline selline oma müügikeskkonna ehitamine või õigemini ta on küll... Ta on küll lihtne, aga sellisel juhul tuleb väga palju rahast anda, anda Apple'ile ära, et, et see võib-olla majanduslikult ei ole, ole kõige parem.

Aga ma mäletan, et lapsepõlves oli selline Eesti arvutusi nagu Juku, kas meil on oodata, et tuleb mõni Eesti luger ka?

No tegelikult neid lugereid siin juba liigub, mis on sellise mõistliku hinnaklassiga, jäävad sinna kuhugile saja euro kanti ja... Ja mida, mida suurtes kogustes tellides saaks ka juba oma, oma tarkvaraga siis täiustada. Noh, küll, aga me ei ole kahjuks näinud ühtegi sellist väga, no tõesti sellist, et kui ma, kui ma selle nagu kätte võtaksin või sulle kätte annaks, et siis sa tõesti ka tahaksid seda, et, et paraku nad on sellised oma, oma disainilt ja kasutusmugavuselt ikkagi keskpärased ja, ja, ja me, me loomulikult ei tahaks sellist keskpärast kasutuskogemust nagu Nagu seoses, seoses digiraamatute või muusikaga pakkuda.

Mul on selline üks korralik luger nimega Amazon Kindel ja ma panin tähele, et kui osta raamatut digikogust, siis Kindli formaadis see ei tule, et soovitakse igasugused konverterid kasutada ja nii edasi, aga noh, see ei kõla nagu väga hea kasutamisviis, et mis on, mis on selle põhjus, kas Amazoni formaad on kaitstud või miks ma ei saa otse oma Kindlis seda lugeda?

Ja ma arvan küll jah, et, et tegelikult Need digiraamatud, mida siis, mida siis Eestis valdavalt müüakse, on selles e-poop formaadis ja, ja tõenäoliselt on seal

mingisugune konflikt, et ma olen ise, ise

iPadiga neid, neid meie Digikogu raamatuid lugenud ja seal, seal seda, seda konflikti nagu ei, ei ole ja Samsungi Galaxy's ka näiteks toimisid nagu, nagu ilusti. Aga seda formaati peab siis vaatama, et ma Amazonis tõesti ei ole ka ise, ise, ise vaadanud ja ei ole ka kuulnud, et, et seal see ei toimi.

Aga aitäh sulle, et Elion ei plaanile tutvustamast! Tere tulemast, tagasi on kahekümne kuues märts, laupäev ning eetris on IT-ärisaade Restart. Saadet toetab Eesti infotehnoloogia tele, teme, telekommunikatsiooniliit ning saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Meie tänaseks teemaks on digiraamatud ja saatekülalised on meil Anu Vagenstein Rahva Raamatust ning Margus Küppar, Eesti Digiraamatute Keskuse tegevjuht.

Minu Pärnu kodus on umbes kolm tuhat raamatut ja ma loen palju raamatuid isegi täna, kui mul on üsna vähe aega. Pean tunnistama, et kui mul on valida, kas ma loen paberraamatut või e-raamatut, siis minu kindel valik on e-raamat. Ta on mugavam, seda on lihtsam reisile võtta, sellele ekraane ei ole paberisse kui kehvem, probleemiks on aga hint ja kättesaadavus, eriti kui me räägime Eesti raamatust. Mis teie arvate, miks nii Amazonis kui ka Digikogus on e-raamatu hind üsna kõrge, Amazonis näiteks sama, mis paberraamat oma?

No tegelikult raamat on raamat, et see on andmekandja vahe lihtsalt. Et kulud, mille pealt seal kokku saab hoida, on tegelikult needsamad trükikulud. Et ega seal suuremat erinevust ei teki.

Aga näiteks see, et sul ei pea olema päris kaoblus selleks, et seda müüa? Seal on igasugused müüjad ja koristajad ja...

Noh, selle, selle osakaal on seal ka mõningal määral, aga mitte nii suurelt, et me peaksime tegelikult selle, sellest loobuma, sellest mõtteviisist, et see e-raamat peaks olematu hinnaga olema. Seal me peaksime austama seda kirjutajat, tõlkijat, toimetajat endiselt, et see osakaal on ka selles e-raamatus samamoodi olemas.

No siinkohal võiksin kohe täpsustada, et tegelikult nii maailmas kui ka Eestis täna keskmiselt e-raamatu hind sama raamatu paberraamatu hinnast on ühe kolmandiku võrra soodsam. See tähendab, et e-raamat tegelikult täna juba on tükk maad odavam ostjale, kui on sama paberraamat. Ta võiks olla veel suurem, see hinnavahe ja kõik uuringud ja küsitlused nagu valdkonna spetsialistide seas näitavad, et see trend ka selles suunas liigub. Küsimus on esialgu võib-olla selles, et e-raamatute müügikogused on veel üsna väikesed ja kui me võtame kas või igasugused failide tegemise, konverteerimise, kõik sellised kulud, siis need jaotuvad ikkagi ära nagu müüdavate eksemplaride hulga vahele. Ja, ja kui müügikogused suurenevad, siis on selgelt ka need kulud ühiku kohta väiksemad ja, ja see võimaldab siis omakorda hinda alla lasta. Pluss, oluline osa e-raamatu hinnakujundamise juures on tegelikult veel käibemaksul, et kui täna Eestis paberraamatutele käibemaksumäär on üheksa protsenti, siis e-raamatutele on see kakskümmend protsenti ja, ja sinna läheb tegelikult suur osa sellest. See

ei kõla just väga õiglaselt. Jah, ma,

ma, aga samas ma ei ole ka näinud kindlitega vehkivaid protestijaid kuskil Toompeal.

Toompeal on see teema läbi käinud ja kultuurikomisjon on seda isegi ühe korra eelmisel aastal arutanud, et seal tegelikult probleem on väga lihtne, et käibemaksuerisuse puhul definitsioonis, kus on, siis defineeritud raamatu olemus, on öeldud, et raamat on trükitud ja köidetud asi. Ja kuna e-raamat ei ole ei trükitud ega köidetud, siis, siis ta justkui ei mahu selle definitsiooni alla.

Tegelikult see on kindlasti teema, mis tuleks uuesti nagu nii Kultuuriministeeriumi poolt arutlusele võtta, et et kui lugemisharjumusi suu, harjumus suurendada inimeste hulgast ja see põlvkond, kes peale praegu tuleb ja kelle lugemisharjumused on teised ja vahendid, millest lugeda, on teised, siis see käibemaks on ebaõiglane.

Kultuuriminister võiks selle peale mõelda kindlasti. Ja

Andrei, sina järgi, jälgi seda.

Just, et, et valitame.

Jah, aga ikkagi, näiteks kui me vaatame Venemaa kogemust, siis seal on olnud väga tõsine probleem piraatlusega. Raamatud ilmusid e-raamatute kujul veel enne, kui nad pabertrükis ilmusid ja see oli väga tõsine mure. Samas tänapäeval on olukord teine, seal müüakse väga palju e-raamatuid ja ühe raamatu hind on umbes üks euro meie rahas. Ja tegelikult kirjastused teenivad sellega tihtipeale rohkem kui paberraamatute pealt. Et võib-olla see hind võibki väga madal olla, mis, mis te arvate, kas, kas kui kiir, kiir, kiire on see trend, et kui me vaatame näiteks muusikat, siis tegelikult viimaste kümne aastaga on olukord muutunud. MP3-sid saab osta suhteliselt soodsalt ja CD-müügiga on lood nagu, nagu nad on.

No muusikatööstus nagu ilmselgelt on oma arengus nagu mitmeid aastaid ees, võrreldes nüüd selle raamatumaailma ja kirjastamismaailmaga. Et ma arvan, et et see kõik tuleb ka raamatute puhul täpselt samamoodi, noh, ütleme, et kui me täna näiteks oleme harjunud, et paberraamat on mõistlik trükkida seal võib-olla kolmesaja leheküljelise ühtse teosena, et nii on nagu trüki ja, ja levikulud kõige optimaalsemad, siis e-raamatute puhul me võime tegelikult sedasama romaani müüa näiteks peatükikaupa. väga odava hinnaga, meil ei ole enam nagu seda, et me peaksime selle trükima kõik ühe korraga, et, et kulusid nagu kuidagi mõistlikult nagu hallata. Siis teine asi on täpselt samamoodi see, et osa raamatuid, näiteks ütleme ka kirjastuste nii-öelda back-list'i raamatud, mida nad on teinud varasemate aastate jooksul, võib-olla kümnete aastate jooksul, kõik toimetaja töö ja kõik on tehtud, raamatud on ammu ilmunud. Nende väljaandmine e-raamatuna on üsna lihtne, et seal ei ole kirjastaja jaoks lisakulusid, seal ta saab müüa neid tõesti ka tükk maad odavama hinna eest. Samas, kui me vaatame seda, et kuhu e-raamatud ka arenevad, kuivõrd tulevad sinna sisse kõikvõimalikud multimeedialahendused, nagu audio, video ja nii edasi, siis tegelikult kirjastajad teevad seal ka nagu järjest rohkem selliseid lisaoperatsioone töö mõttes, mis tegelikult kõik tähendavad ka nagu kulusid ja, ja see kahtlemata lõpuks kajastub ka e-raamatu hinnas.

Okei, ärimudelist räägime natuke hiljem, et seal on kindlasti igasugused erinevad variandid, aga puudutaks praegu koolide teemat, et mis teie arvate digiõpikutest, on see hea idee, kas tasub õpilastele logereeti jagada?

Mina väga toetaks juba selle, selle mõttega, et see koormuse vähendamine ja, ja see kompaktsus.

See siis minu teada jäi selle taga, et õigused olid kirjastuste käes ja lihtsalt ei jõudnud väga kokkuleppele, aga mis see seade võiks olla, mis, mis koolilapsed saavad, kas IPad näiteks?

No iPad'i puhul vist täna on tegelikult Eestis juba mitu kooli, kes seda reaalselt praktiseerivad ja katsetavad, et, et minu meelest paar nädalat tagasi Toivo Tänavsuu on Eesti Ekspressis kirjutanud põhjaliku loo sellest ühe Eesti kooli põhjal, kus, kus need kogemused on olnud tõesti väga

positiivsed. See oligi minu arust üks kool ainult Eestis.

Ja, ja, ja tegelikult peaks olema kuskil teine, no põhimõtteliselt üks, üks on veel mingi Saaremaa kool ka minu meelest, kes on mingisuguse testi läbi teinud.

Aga muidugi näiteks Prantsusmaa kogemus on see, kus väga tõsiselt tegeletakse riiklikul tasandil sellega, et, et koolidesse saaks nagu E-formaadis õpikud.

Seal on kaks asja, et üks on siis see seade, et, et, et ta oleks nagu sobiv kasutamiseks, et samas ajal ta ei läheks katki ja ei kaoks ära ja, ja, ja nii edasi, ja teine on siis nagu see sisu pool, et, et, et nii nagu e-raamatutegi puhul, nii ka õpikute puhul, et oleks vaja, et see sisu pool ja siis nii-öelda see tehnika pool, mis seda sisu tarbida võimaldab, eksid nagu käsikäes. Et ma arvan, et tänastest nagu lahendustest võib-olla iPad on nagu kõige lähemal selle ideaalsele, et noh, et see võimaldab nagu lastel seal nagu ise aktiivselt osaleda, midagi teha, ta on toetab nii-öelda multimeedia rakendusi, on värviline, et ta on selles mõttes nagu õppevahendina palju võimalusterohkem, kui on selline lihtne e-lugere oma mustvalge hing ekraaniga.

No eks iPadil on kindlasti palju eeliseid ka, kuid ka kindlasti palju miinuseid sellepärast, et noh, kas või Angry Bird on kindlasti põhjus, miks.

Ma natuke kahtlen, et kui koolilapsal on iPad, siis ta just õpikut hakkab esimese asjana lugema, eriti siis, kui koolis on traadide internet. Aga lähme siit meie kolmanda osa juurde.

Oleme siis oma saatega minemas järgmise teema juurde, saade on Restart, nagu ikka, laupäeviti sellel ajal. ning saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, meie saate kohta ja saatejate kon, kommentaare meie saate Facebooki lehele ning kes hetkel ei saa meie saadet kuulata, võib alati meid järelkuulata, aadressil podcast.kuku.ee.

Tuleviku ennustamiseks võime võrrelda raamatuid näiteks filmidega või muusikaga. Filmide kas on ka täna üsna korralik, kuna kinos on 3D ja helisüsteem ja ka tagumised read, kus saab pärimaid asju teha. Piraatlus on tõsine probleem, kuid filmistuudiod saavad veel hakkama. Muusika maailmas ei ole kõik nii tore. Tänan Piraatusele, langes sedimimüük suurusjärgu võrra ja paljude traditsiooniliste stuudiote jaoks tähendas see äri lõppu. Samas teenivad muusikud raha kons, kontsertidega ja usun, et tulevad ka teised äri, äri, ärimudelid, millest me ehk räägime mõnes järgmises saates. Mis teie arvate, mis on kirjastuse tuleviku ärimudel? Võtaks tooru otsa tegevjuhi Priit Maidet, et mis on teie arvates kirjastuste tulevik, kas see traditsiooniline mudel, kus müüakse paberraamatuid ja teenitakse iga raamatu pealt raha või? Plaanis on äkki mingid teised lahendused? No

minu arvates kõigepealt kirjastuse ärimudel on raamatute väljaandmine ja see ei ole üldse seotud selle väljundi, on ta siis paberkandja või, või, või midagi muud. Ehk et ma olen täiesti kindel, et kirjastamine kui selline, ehk et raamatu toomine inimeseni jääb Ikka kestma ja kui meil on praegu jutt e-raamatust, siis e-raamatu puhul see on lihtsalt üks täiendav võimalus ja väljund. mida, mida inimene saab tarbida, aga ka sellele eelnev kirjastustegevus, kus tuleb raamatut tõlkida ja korrektuuri lugeda ja, ja küljendada, see jääb, jääb ikka.

Aga kas on arvata, et näiteks ka raamatute mõiste muutub, et et miks ainult need tähed ja numbrid seal ekraanil, et võiks olla videot või siis audiot, ükskõik mida veel raamatute juures, tegelikult, tegemist on ju informatsioonipaketiga?

Päris kindlasti muutub näiteks teatmeteoste puhul see võimalus, toob Täielikud lisa, lisa, lisavõimalused selle, selle teabe kohale toomiseks inimese lauale, aga mis puudutab lugemist, noh, traditsioonilises mõttes, siis olen ma kindel, et piisab täiesti sellest teksti lugemisest sõltumata selle lugemise vahendist, on ta luger või on ta raamat. Võib-olla raamatu puhul on inimesel ees lähiajal need otsused, et kas ta tahab, et see raamat oleks tal raamaturiiulis, noh, ma ei tea, näiteks Kalevikoeg. Või, või, või Rehebo. Või, või tal on lihtsalt või reisil aega veeta ja oma noh, ütleme siis, kultuurset aega veeta ja lugeda, mille jaoks on täiesti piisav võtta taskust luger ja, ja selle abil... Läbi, läbi e-raamatu kogu või, või ERK puhul näiteks Eesti Digiraamatukeskuse poolt loodud keskkonna, endale allalaadida sobib raamat ja siis on lihtsalt üks võimalus juures.

Kas te usute, et paberil ilmuvad tulevikus vaid väga kallid või väga odavad raamatud ja sellised tavalised raamatud ilmuvad ainult e-raamatute kujul?

Ma ei tea, kui kaugel see tulevik on, aga ma võib-olla toon ühe teise näite, et Et täna, kus e-raamat on, täna e-raamatu lugeja on suhteliselt kallis, mu hea sõber Mart Raik ütles üheksakümne teisel aastal mobiiltelefoni kohta, et tol ajal maksis ta kuusteist tuhat krooni, et pare tähele, Priit, kümne aasta pärast hakatakse neid tasuta jagama. Seetõttu lihtsalt e-raamat ühel hetkel muutub üheks paljudest vormidest kuidasmoodi kirjasõnaga kokku puutuda inimesel.

Olen kord rääkinud ühe kirjastusejuhiga, kes on Dan Browni maailma jaoks avastanud ja tema sõnade järgi on suurkirjastuste missioon sisu filteerimisel. Eks kirju, kirjastus oskab leida staarkirjanikuid. Me ei saanud küll suurtest sõpradest, mina natuke kahtlen tema pointis. Ja mulle meenus, et Harry Potteri autor sai kaubale vaid kuuenda kirjastusega ja teiseks mulle tundus, et meie tänases maailmas toimib ehk siis rahvamasside targus. Kui ma tahan leida head rakendust oma telefoni jaoks või vaadata head filmi, siis ma usaldan reitinguid ja nad tavaliselt ei valeta. Raamatutega võiks ju sama asi toimida ja toimib ka Amazon.com on hea näide. Mis teie arvate, kas heade autorite avastamine on kirjastuste jaoks oluline funktsioon?

Päris kindlasti on oluline funktsioon ja see ei ole üldse seotud, ütleme, e-raamatu teemaga. Loomulikult on hea autori äratundmine ja temaga kokkusaamine õnn kirjastaja jaoks. Ja, ja nagu Harry Potteri puhul te ütlesite, äkki ma eks siin, see oli vist kaksteist kirjastajat, oli ta enne ukse taha jätnud, kui ta lõpuks suutis enda raamatuid küllitama hakata. Nii, aga kuidas nad siis,

kuidas nad siis jäädsid ukse taha, kui nii hea kirjanik oli?

No ehk et nad ei, ei saanud aru, et, et see on, et see on Rolling ja see on Harry Potter.

Aga kas, kas tänases maailmas näiteks oleks Rollingul võib-olla suurema edu, kui ta lihtsalt prooviks läbi, läbi interneti läbi lüüa, ilma kirjastusteta?

Ma, ma isegi täpsustaks seda küsimust, et kas mitte kirjastuste aega ei hakka läbi saama?

Kahtlen sellepärast, et... Mis on kirjastuse funktsioon? Kirjastuse funktsioon on olla ühenduslüli autori ja tema, autori ja tema teose ning lugeja vahel.

Aga kas inter, internet ei saa seda rolli praegu täita?

Päris kindlasti saab ainult, et ka, ka autoril on vaja siis palvata kedagi, kes loeb selle teksti sees oleva, olevad komavead välja, ühesõnaga, et ühildatise tekst on igal juhul vaja üle käia, mis ongi kirjastamis, kirjastamise põhitegevus, on teksti, siis korrastamine selleks, et, et, et ta viia lugejani.

Küsiks meie külas, külaliste arvamust, et Margus, mis sina sellest arvad? Ma arvan, et siin on, tegelikult tuleks tähele panna seda, et raamatuid ilmub iga päev järjest rohkem. Ja e-raamatute puhul tehakse raamatu väljaandmine kirjastaja või, või ka autori jaoks veelgi lihtsamaks. Et see kirjastaja roll ongi võib-olla just see, et tabada ära need suure potentsiaaliga ja, ja nii-öelda need bestsellerid, et kui me vaatame seda, et maailmas raamatuid ilmub järjest rohkem, siis tegelikult need raamatud, mis müüvad, neid on järjest vähem. Ehk siis tegelikult järjest suurem osa müügist teeb järjest väiksem hulk nimetusi. Et, et, et siin ongi just kirjastaja roll see, et kultiveerida nii-öelda seda... soovitust tuua välja nii-öelda need eredamad tähed, aidata teha lugejal neid valikuid, et noh, kui tavainimene läheb täna raamatupoodi, siis tal võtab piltlikult öeldes silme eest kirjuks, et ega ta ei tea, et milline raamat sealt võtta või milline jätta. Küsiks võib-olla niiviisi,

et Priit, mis te ei aru, kas kirjastuste elu uues maailmas saab olla lihtsam või keerulisem, kas ütleme...

Ei ole, ta ei ole, ma saan aru teie küsimuseks, et ta ei ole ei lihtsam ega keerulisem, aga ta on mõnes mõttes teistmoodi. Ehk et see, mida, mida kirjastajad on teinud ütleme, varem, et tunda ära head autorit, tunda ära head teost, tõlkida või, või, või korrastada see väljaandmiseks, see töö jääb, jääb ikka edasi. Erinevaks jääb või erinevus tekib võib-olla siis selle... raamatu ütleme, lõppfaasi viimisel, et kui sa varem tegid ta trükikõlbulikuks trükikojale, siis sellisel, siis praegusel juhul sa teed ta trükikõlbuluks nii trükikojale kui ka avaldamiskõlbulikuks e-raamatuna.

Selge. Aga aitäh ja head päeva!

Ma julgeks Priitu veel võib-olla nii palju täiendada, et, et selles e-raamatute kontekstis, et näiteks kui me võtame just nimelt Eesti, et, et kus raamatute tiraažid on väga väikesed ja raamatu väljaandmine on tegelikult suhteliselt kallis, siis ma julgen arvata, et e-raamatute tulek toob kaasa selle, et ilmub rohkem raamatuid. Et järjest rohkemad ka uued autorid, potentsiaalsed autorid saavad omale väljundi. Et kirjastaja riskid mõnevõrra noh, lähevad alla, raamatu väljaandmine muutub lihtsamaks ja, ja siis tegelikult sealt on juba siis selgelt näha, et milliste autorite ja milliste teoste vastu on huvi ja, ja, ja siis on võimalik neid ka trükkida paberraamatuna veel teises ringis kodukaunist.

Pole välised, et järgmist Dan Brownit näiteks avastab kirjastust hoopis e-raamatute hulgast, mitte, mitte niisama oma paberraamatust, mis tulevad, tulevad talle posti teel, et näiteks kui mõni kirjanik juhib e-edetabelit, siis järelikult teda võib ka paberi peal...

Just nimelt, et palju odavam on nii-öelda e-raamatuna algul turgu testida ja siis sealt juba üles nopitud edu nii-öelda paberraamatuna veel kord korra.

tulemast tagasi, eetris on endiselt Kuku raadio IT-saade Restart, tuletate meelde, et meil on suurepärane Facebooki leht, kus saab uute teemadega tutvuda, podcaste kuulata ja selle saate siis nime Restart järgi leida, Esmapilgul tundub, et eramad, mis siin ikka, lihtsalt üks väike tehniline nüanss. Tegelikult aga on tegemist uue ajastuga ja olukord sarnaneb Gutenbergi trükimasina tulekauaga, tulekauaga, tuli ta hästi aeglaselt, aga maailm on muutunud selle tõttu. Mis teie arvate, kas, kas ja kuidas muutub kirjastuste ärimudel? Esiteks, huvitav piraatluse teema. Paberraamatut võib kahtlemata kopeerida ka, kuid see on üsna kallis ja aeganõudev. Eraamatuga on see palju lihtsam. Kuidas saavad kirjastused

sellega... Võidurda. Noh, e-raamatute puhul see piraatluse teema nagu ajas tegelikult kogu aeg, selle teema nii-öelda tähtsus väheneb. Et kui mõned aastad tagasi oli see üks võib-olla peamisi pidureid, et üldse e-raamatute valdkond saaks areneda, siis täna tegelikult piraatusest räägitakse juba üsna vähe. Et siin on maailmas kahte sorti nii-öelda abinõusid tarvitusele võetud, et üks on selline nii-öelda hard DRM, et Adobe on siin võib-olla kõige kuulsam ja tuntum näide, ja, ja teine on siis nüüd vähe uuem, on nii-öelda sotsiaalne DRM, DRM on siis lühend digital rights management. Et kuida, kuidas neid faile siis kaitsta piraatluse vastu ja, ja illegaalse levitamise vastu. Ja, ja meie siin Eestis oleme kasutusele võtnud sellesama sotsiaalse ERM-i, mis sisuliselt tähendab seda, et müüdavad raamatufailid personaliseeritakse. Müügihetkel varustab seesama müügisüsteem raamatufaili ostja ja müüja isikuandmetega ja piltlikult öeldes nii, nagu vanal heal ajal olid raamatumärgid, ehk siis ex librised siis nüüd tulevad tagasi digitaalsel kujul raamatu digitaalselt, ex libris.

Aga vanal ajal, ex librised sai loobuda, kas uuel ajal siis nüüd on alati teada, et mil, millal ja kuidas, ja mis hinnangum see raamatu ostsin või kes see oli?

Ei noh, sinna tuleb selles mõttes failile peale selline märkus, see on jah, tõepoolest näha, et see on teie raamat, teie nimi on seal peal ja, ja selle mõte on just see, et kui te peaksite selle faili panema ebaseaduslikult kuskile võrku ülesse, siis on võimalik kindlaks teha, et kelle fail nii-öelda see oli ja siis vastavalt seadusele siis ka see levitaja vastutusele.

Aga kindlasti ma pean selle ostma siis oma nime all, ma ei või seda näiteks ka osta Andru, Andrus Ansipi nime all ja upload'ida.

Jah, no see ongi nüüd müügikeskkondade poolt lahendatud peamiselt sellega, et kui te maksate, et siis e-keskkonnast makse tegemisel on, on see isikteade, kes ostab raamatu.

Kui lihtne on sellest nimest seal failis lahti saada?

Üldiselt on noh, piraatlus kui selline, aastasadu on ta eksisteerinud ja päris sellist lõpuni sajaprotsendilist kaitset, nagu mina julgen arvata, et seda ei ole, et selle tegemine on lihtsalt kallis, liiga kallis. Ja, ja noh, ameeriklased siin ise ütlevad, et sellega ei ole üldse mõtet võidelda, et, et kirjutage see paar protsenti kadu oma äriplaani sisse ja, ja nemad on isegi näinud, et või tähendanud sellist... asjad kui raamatud, mida nii-öelda ebaseaduslikult levitatakse, et need ka müüvad reeglina väga hästi ja neid, mida ei varastata, et, et need ka tihtipeale ei müü nii hästi, et nad võtavad seda justkui piraat-marketingi hoopis.

Anu, kas te suhtlik, suhtute ka päris raamatute näppamisse poes sama, samamoodi, et paar protsenti võiks olla... Reklaamiosa?

Ma olen ikka näinud inimesi, kes reaalselt loevad raamatuid raamatukauplustes.

On kindlasti, meil on raamatus ka mugavad kohad pandud, et kui ikka nagu tahaks raamatukohad tõsisemalt tutvuda, et see võimalus on nii-öelda, ja no tegelikult ega igasugune näppamine ja piraatlus paber, paberkujul või, või e-raamatule, see jääb ikka inimese südametunnistuse peale. Et loomulikult, eks me ikka oma koduriiulist ka laename kõiki oma raamatuid ja vahetame ja, ja, ja... Ja läheme ka raamatukokku ja laename sealt, aga aga täpselt see oma nimega nii-öelda ringlusesse lastud e-raamat, et see peaks ikka noh, vägagi palju olema südametunnistus ja see on juba ebaseaduslik.

See, see piraatlus on seotud ka väga paljuski selle raamatu hinnaga ja, ja kui e-raamat toob nüüd selle raamatu hinda nagu alla, siis... Kui ütleme niimoodi, et raamatu väärtus ja raamatu hind on inimese jaoks võrdsed, siis ei ole ju mõtet seda ka kuskilt käia nii-öelda otsimas ja, ja alla tõmbamas. Et mida odavamaks raamat läheb, seda väiksemaks muutub ka see piraatluse probleem tegelikult.

Aga võtaks see piraatluse teema kokku, tundub, vaadates teie näovilmeid, et piraatlus ei tundu teile vähemalt hetkel kuigi suur probleem ja raamatut turule toomisel?

Täna ta õnneks Eestis ei ole jah, et ta on pigem sellise ingliskeelse keeleruumi ja, ja selliste suurte rahvusvaheliste bestsellerite nagu probleem, et kui seal võtta isegi üks protsent sellest suurest mitmesaja tuhandetest tiraažist, siis see on arvestatav number.

Küll natuke kahtlen, et see number on üks protsent, aga aga ma arvan, et Eestis on see väike selle tõttu lihtsalt, et ei olegi nii palju raamatut veel turul. Kui nad tulevad, siis võib-olla olukord ka muutub.

Jah, eks me muretseme selle pärast ikka ja, ja me mõtleme ka siin erinevaid stsenaariumeid välja, et kuidas selle vastu võidelda ja mida ette võtta, aga aga noh, täna õnneks Eestis see, see tõepoolest ei ole probleem ja, ja...

Mulle tundub, et see äri võib-olla praegu katsetab erinevaid mudeleid, et näiteks, mis te arvates sellest, et eraamuteid võiks avaldada hiljem, et ta, paberraamat tuleb alguse, siis mõne, ma ei tea, kolme kuu pärast tuleb eraamat, nagu filmidega, näiteks DVD tulevad siis, kui

Täna ta esialgu ongi niimoodi, et esi, e-raamatuna ilmuvad peamiselt teosed, mis paberraamatuna juba on ilmunud. Aga ma ise pigem usun seda, et tulevikus ilmuvad ikkagi teosed esialgu e-raamatuna ja siis paberraamatuna hiljem, et see on puhtalt seotud selle tootmiskulude ja, ja, ja kogu selle nii-öelda äriköögi poolega.

Pluss kalevipoja efekt, et kui sa ikka loed läbi ja on hea kalevipoeg, sa tahad enda riiulis näidata, siis tuleb osta endale. Võib tekkida tegelikult

hoopis mingi selline lahendus, kus me neid raamatufaile, mida me täna nii-öelda alla laeme oma seadmetesse, tulevikus alla üldse ei lae, vaid et meil on kuskil olemas nii-öelda oma virtuaalne raamaturiiul koos kasutusõiguse ja juurdepääsuga sellele virtuaalsele raamaturiiulile ja me hoiame neid kuskil pilves või serveris oma kõiki oma raamatuid.

No tegelikult Amazonis ilmuvad e-raamatut enam-vähem samal ajal, mis, mis paberraamatud, et kui on uus raamat ilmunud, siis sa võid osta nii ja naa, nagu tahad ja Veelikord Plakski näidab, et vähemalt Ameerikas inimesed helistavad osta e-raamatuid vaadamata sellele, et hind on sama.

Seal on ju see, et raamatupood kolib sisuliselt meile taskusse ja me võime teha selle raamatu ostu just siis, kui meile sobib, kas või südaöösel ja ükskõik kust kohast, kas või võib-olla siis ma ei tea, Soomaalt, eks ole, samal ajal matkal olles ja hetkel pingile istudes ja mõeldes, et noh, et nüüd võiks osta omale ühe sobiva raamatu, mida...

No seda küll Eestis pigem jah, tõesti nii.

Aga miks, miks nii vähe on neid raamatut täna ilmunud ainult kolmsada?

No siin ongi, peamiselt on nagu põhjus selles, et turg on alles nagu stardifaasis, e-raamatute müügikogused on veel väikesed ja tegelikult e-raamatu väljaollamiseks kirjastaja peab sõlmima autoriga uued lepingud, maksma autoritasud, investeerima selle raamatuga nii-öelda valmistegemisse ja, ja tänases olukorras ei julgeta veel võib-olla neid samme väga ette võtta, et noh, et Siin eelnevalt olin ka juttu olnud sellest, et need lugerid ei ole kättesaadavad ja ja, ja müügikeskkonnad pole veel valmis olnud, et eks meie nagu üks peamisi rolle ongi võib-olla korraldada kõigepealt ära see, et tekiksid head ostmisvõimalused, tekiksid müügipartnerid, kes neid lugereid ka maale toovad ja müüvad, samal ajal tekiksid kirjastajad, kes siis hakkaksid järjest rohkem raamatuid välja andma e-kujul ja nii edasi, nii edasi.

No ma parandaksin nüüd natuke, et, et tekiks asemel, võiks juba täitsa ilusti kasutada forma, vormi tekkinud, et nagu ma nimetasin, et Rahva Raamatus tegelikult on juba noh, circa kaksteist kuni viisteist erinevat e-lugerit.

Me siin küll, saige teada, et nende kvaliteet ei olnud siin vist väga piisav inimeste jaoks.

No see oli ühe inimese arvamus siin eelnevalt, et kes kindlasti teist formaati nagu, arvan, et see kvaliteet on täiesti korralik, ka näiteks Sony tuntud kaubamärgina, kelle lugerid meil...

Isegi iPad'id jõudsid ju eelmisel, eelmisel kuul või? Millal nad jõudsid Eestisse ametlikult müügile nii-öelda? No iPad ei ole ikkagi

päris...

Noh, see ei ole selleks, tähendab, ekstra selleks loodud vahend tegelikult.

No ma käisin enne saadet, käisin Juroonicsest läbi ja küsisin, et kuidas nad möövad, nad ütlesid, et lugerid möövad väga hästi.

Just, ja, ja nagu, ja nagu meie nagu näitati, et, et kui on anda sisu, mida nüüd on anda ja mida tuleb peale, ja me üritame ise nüüd Rahva Raamatus kindlasti liidestada ka suurema rahva raamat, või tähendab, suurema ingliskeelse valiku, et meil ei ole veel valikus ingliskeelseid e-raamatuid, läbirääkimised käivad, nendel on küll kaitstus suurem nii-öelda, aga kui see poest saadav e-raamatu hulk ja valik, on inimese jaoks piisav, siis on põhjust ka investeerida sellesse vahendisse.

Ütleme, kui keskmine lugerihinda vaadata, et ta tasub ennast ära kuskil noh, ütleme, et selle e-lugeri hind on võrdne umbes kolmekümne raamatu, tähendab, kui osta kolmkümmend e-raamatut, siis tasub see e-luger ennast ära, et ta on umbes kümnekordse raamatu hinnaga, eks ole.

Kas te olete mõelnud näiteks paar seda Nobeliga koostööd teha, et meil on suurepärane raamatuvalik, Aga kuna autoriiguste küsimus on selline üsna keeruline, siis need raamat saab osta ainult siis, kui sa füüsiliselt oled Ameerikas. Isegi, kui sul on Ameerika pass ja kriitikaart ja sa oled näiteks Eestis lihtsalt külas, siis osta ei saa, et kui siin oleks võimalik neid osta, siis minu arust...

No meil käivad läbirääkimised näiteks sellise Inglismaa suurima raamatuhulgimüüjaga nagu Bertramps, kelle paberraamatuid on kõikvõimalik meie kaudu juba tellida ja, ja vaatame, kas saame läbi nende ka e-raamatute valiku.

Aga kuidas, kuidas see e-raamatute valik teil siis tuleb, ka läbi, läbi ERK või kuidagi otse?

No see on nüüd läbirääkimiste küsimus.

Täna on, eks ole see, et Eesti Digiraamatute Keskus nagu põhiliselt keskendub just nimelt selle eestikeelse nagu sisu pakkumisele, et see on meie nagu põhitegevus. Et loomulikult me oleme uurinud siin nagu neid võimalusi vahendada ka muukeelset sisu ja, ja, ja me nagu kindlasti ei välista seda, aga, aga põhijoones me keskendume ikkagi just sellele, mida ei Amazon ega ega mitte keegi teine ära ei kata, see on just eestikeelse sisu eestikeelsetest keskkondadest müümine ja levitamine.

Selge, aga lähme siit meie järgmise teema juurde, saade on, tuletame meelde kõigile Restart, stuudios on Anu Vagenstein Rahva Raamatust ning Margus Küppar Eesti Digiraamatute Keskusest.

Mõnikord saab uuse ajastu väga konkreetselt mõne suure sündmusega koos ja selle algust saab päeva täpsusega määrata. Nii õhtus esimese Sputnikuga või siis esimese tuumapommi plahvudusega. Mõnikord aga võtab uue ajastuse saabumine aastaid, nagu juhtus internetiga või eraamatutega. Meie eetriaeg hakkab praegu varsti otsa saama ja küsiks võib-olla paar-kolm viimast küsimust, et kuidas teie näete eraamatute turgu lähitulevikus?

Ma usun, et osakaal nagu koguturus kindlasti suureneb, et nii hüppelist kasvu nüüd lähiaegadel, nagu usaturg on siin paaril viimasel aastal näidanud, et et tõesti juba e-raamatute osakaalud lähevad paberraamatust mööda, ei näe, aga... Aga

miks? Eesti on ju IT-tiiger ja igati kõige tehnoloogilise sõber.

Vot, siin ma usun rohkem sellesse Euroopa mudelikest või, või kasutusse või ja, ja natukene sellesse paberraamatu usku inimeste stabi, noh, nii-öelda pikemale. ajastule ka.

No mina oleksin märksa optimistlikum, ma arvan, et me oleme lihtsalt Ameerikast natuke maas ajalises mõttes, et kui me vaatame ikkagi seda, et Eesti on väga väike turg ja nagu ma mainisin eelnevalt ka, siis paberraamatute tootmine on tänu sellele väikesele tiraažile ja, ja väiksele turule väga kallis, siis e-raamatud on meile väga hea võimalus. Ja, ja ma arvan, et no kui me oleme täna tegelikult selles olukorras, kus me detsembris Eestis käivitseme eeraamatute müügi, see aasta läheb meil peamiselt selle peale, et see nimetuste valik kasvatada nagu võimalikult esinduslikuks, luua korralik müügisüsteem, et, et müüjad nagu oma poodides ka tõesti arendaksid lõpuni välja kõik kasutusmugava ostukeskkonna ja nii edasi, Ja, ja ma arvan, et juba järgmisel aastal e-raamatute turuosa on, on kindlasti siin kolm-neli protsenti ja, ja, ja lähitulevikus, see, mida me sihime, on ikkagi kuskil kakskümmend, kakskümmend viis protsenti nagu raamatuturust.

Anu, aga ütle mingeid numbreid või suhtarvegi, et kui hästi müüvad e-raamatud täna päriselt Rahva Raamatus?

Paberraamatut sa seda suhestada veel kuidagi ei anna, et...

Ma, ma võin kommenteerida, siin on, täna on see olukord, kus Ameerikas e-raamatute turuosa on kuskil kümme, üksteist protsenti, Inglismaal, Saksamaal on, on üks protsent, Eestis meil ei ole isegi seda ühte protsenti veel käes. Et kuu müügikogused on, on seal kuskil tuhande eksemplari juures.

Aga ma usun, et see on ikkagi selle taga, et sisu puudub. Kui on, palju seal olid kolmsada raamatut, see ei ole midagi, et millal neid tuleb, tuhandeid, kas see tuleb näiteks selle aasta sees?

Jah, no me tegelikult, kui me alustasime eelmise aasta maist, siis meil oli eesmärk juba eelmise aasta lõpuks tuhat kokku saada, aga... Jah, nii vihk, nad ei jõudnud neid lepinguid, jah, ja, ja me arvame tegelikult, et meil aasta lõpuks on kuskil tuhat, tuhat viissada nimetust ja tegelikult kui Eestis vaadata, et palju ka paberraamatuid ilmub, siis aastas ilmub kolm tuhat, neli tuhat erinevat paberraamatut. Jaa, kuskil kolm-neli tuhat on selline, ma arvan, täitsa mõistlik maht Eesti turve.

Kas uute raamatutega on nii, et nad praegu ilmuvad ka e-raamatutena või, või see ikkagi nii, nii ei ole päris?

Jah, see siin võib ju näitena tuua kohe selle, et näiteks Jüri Jaansoni elulaamat, mis minu arust kas täna, homme, lähiajal on alles paberraamatute ilmumis, on e-raamatuna tegelikult juba väljas.

No trükikojas ta tuleb homme jah, et pa, paberkujul.

Kuidas see müük siis käib, on palju müüdud praegu?

No ei, Jaanson ilmselt veel tänase hetkeseisuga nüüd küll värskeid numbreid kindlasti ei tea, aga aga ma, ma isegi ei tahtnud öelda, et me oleme kuidagi pessimistlik e-turu osas, aga, aga lihtsalt see areng võtab natuke aega just nendel nimetatud tingimustel. Et me nii kiiresti nüüd järgi sellele ei lähe, et, et turuosad kiir, sellises võtmes kuskile kahekümne protsendini jõuda, aga tõesti viie aasta perspektiivis vast.

Suur tänu siis meie külastajatele ja kuulajatele ja see oli siis meie täane Restart, saate meid podcastina kuulata Kuku raadio saidilt või meie Facebooki kodulehelt ja kuulame siis järgmisel aapäeval, saatejuhid olid Hendrik Aavik ja Andrei Korobeinik.