Oleme sinuga ühel lainel, Nordea, koos loome uusi võimalusi. Restart. Saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit.
Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on saate Restart eetris, saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik mikrofonide taga ning täna oleme oma saateformaati veidi muutnud ning, ning me teeme persoonisaate. Enne kui meie saatekülalise juurde lähme, ma ütleks ära, et tasuks kaasa rääkida meie Facebooki lehel ning neile, kes täna saadet ei saa kuulata praegu, on see alati võimalus internetis aadressil podcast.kuku.ee või siis õhtul kell kümme jälle Kuku raadiost.
Tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja täna on meil eetris tõepoolest esimene portree saade, need võiks olla ka rohkem, kuid Eesti ID-sektoris on tõeliste ikoonide defitsit. Üks nendest ikoonidest on täna meie stuudios, Eesti interneti grant old man, Allan Martinson, tere tulemast, Restarti. Ja Alan, esi, esimene küsimus sul on natuke filosoofiline. Oled oma valdkonnas edu saavutanud ja tavaliselt sellistel juhtudel on inimesel mõni sündmus, otsuskoht või aeg, mida võib iseloomustada väljendiga, väljendiga point of, of no return, midagi, mis määras sinu tulevikku. Kas sul on olemas sinu karjääri täp, täpne algus või sa ei suuda seda määrata?
Mingis mõttes ikka, ei, ma arvan, et minu karjääri algus on ka minu tööraamatus kirjas, et see oli pärast üheksanda klassi lõpetamist suvetöö, mida ma tegin, kus mu esimene sissekanal üldse on tööraamatusena arvutainsener, mida ma tegin Keemia Instituudis vanade arutelude taga, modelleerides mingit keemiliste protsesside toimumist Fortranis peamiselt. Ja noh, pärast seda kõik edasi läks nagu sinna suunas, et...
Kui seda poleks, siis täna oleks seda teinud hoopis midagi muud?
Aga ma tean, et ma teinud oleks. See on väga raske ennustada, mul oli teine, et oli teine mõte, kuhu minna, oli filosoofia, et võimalik, et ma räägiks ühest teises saates millestki muust praegu.
Jaa, näiteks Kõrvalstuudios, aga üks väike võib-olla ajalooline küsimus, et BNS oli tehtud aastal tuhat üheksasada üheksakümmend, siis võib-olla sellise nagu start-up väga ei olnud, aga ilmselt tegemist on sellise tüüpilise start-upiga, Võib öelda, et tudengite poolt tehtud, investoril on müüdud kalli raha eest, iga start-upi puhul on meeskond oluline, et kas see kehtis ka BNS, BNS-i puhul ja mis sellest meeskonnas on tänaseks saanud?
Jah, no BNS oli täiesti klassikaline start-up, et tal oli kõik start-upi tunnusjooned, alates sellest, et tõesti meeskond oli tähtis, kiire product market fit'i leidmine, mis leiti kiiresti ja noh, sealt edasi läks nagu asi käest ära, et hakkas kasvama nagu oma elu. Ja noh, esialgne meeskond oli Moskvas, õppivad Eesti ja Balti tudengid, nad on kõik nüüd üle ilma laiali noh, eri, eri asju tegemas, et päris algupärasest meeskonnast enam BNS-iga ei ole vist kedagi minnud ja seotud.
Aga kas BNS-i puhul oli sama teema, mis tavalist, tavalistel start-upidel, et te olete proovinud mitu erinevat asja või teil oli kohe alguses see idee?
Jah, läks esimesed kümme päeva, läks tõesti raisku. Et see oli, see oli jah, ütleme tõesti raisatud aeg, et et kogu see idee oli alguses tõesti noh, müüa Moskvas olevatele välisajakirjanikele ing, raha eest, noh, välisvaluuta eest nagu Balti uudiseid, eks ole, või Eesti uudiseid, eks ole. Ja noh, ma lolli arvuga esimesed kümme päeva me tegime lihtsalt ajalehe ülevaateid kahepäevase helinemisega ja siis, kui need ei läinud, siis tuli hakanud uu, uudiseid tegema.
Ja siis Eesti sõbrad Eestist saatsid sinna teile uudiseid kuidagi kohale?
See alguses, alguses oli väga lihtne, et see käi, ma käi, Moskvas oli üks lehekiosk sellikusil Kremli lähedal, kus siis kahepäevase helinemisega toodi nende iduvabariikide lehti, siis ma käisin, ostsin kõik need noorte hääled ja rahva hääled sealt kokku iga päev ja siis vaatasin, mis huvitavat kirjutati. Noh, kirjutati selliseid asju, näiteks et kuidas Gorbatšovi laua peal on vana Tallinna lamp näiteks, mulle tundus see kohutavalt tähtsa uudisena ja üritasin seda siis müüa, aga aga ei, ja vot ei läinud tõesti kaubaks.
Tal ajal ju interneti ei olnud, et kuidas on veel võimalik siis uudiseid kätte saada teises linnas?
Siis oli huvitav aeg, et tegelikult... Oli niisugune asi olnud nagu Eesti Telegraafiagentuur, mis nüüd on moond, moondunud BNS-i tütarfirmaks ETA monitooringuks, aga ta oli TASi ehk siis Nõukogude Liidu infotööliste agentuuri osa ja tal oli oma korrespondendipunkt Moskvas Eesti esinduse majas, kus oli isegi niisugune asi nagu modem olemas, mis töötas kolmesaja poodise kiirusega, et te võite ise ette kujutada, kui kaua sealt nagu see asi läbi läks. Aga põhimõtteliselt jah, tekste sai selle kaudu saatma hakata Tallinna ja Moskva vahelt. Kui raha juurde tagasi tulla, siis kas BNS oli müüdud õigel ajal või tagantjärgi vaatasin, oli see vale otsas? No teda müüdi õige mitmes jupis ja mitmele ostjale, et noh, iga hind on sellel hetkel adekvaatne, eks ole, et tegelikult mida ma tagantjärgi võib-olla kahetsen, aga noh, siin mis, mis tast ikka kahetseda, on see, et... Et noh, ma olin ja kogu muu tiim oli ka, nagu meil on nagu elus ühtegi muud asja näinud, ega muud ettevõtet teinud, eks ole, et tegelikult BNS-ist endast oleks võinud välja kasvatada sellise digitaalse meedia, uue meedia ettevõtte, et noh, ka Delfi puhul, Delfil alguses viiskümmend, viiskümmend BNS- ja MicroLink ühisettevõte, et keegi kurat ei ole keelanud selle BNS-il sada protsenti omada olnud. Aga noh, läks nagu läks.
Aga tõepoolest, maailm muutub ja kui sul täna tekiks sarnane idee, siis ilmselt BNS-i sa poleks teinud, et mis on selline ajakirjanduse või uudiste teenuste tulevik sinu arvates, kas, kas see väga palju erineb sellest, mis, mis täna teeb näiteks BNS või kas või Delfi? Või sa näed, et, et ka täna on tulemas, tulemas, tulemas mõned sellise uue aja teenused?
Noh, vot see on hästi pikk teema, seal võiks terve, terve omaette saate läbi rääkida, aga põhimõtteliselt see, mis puudutab neid uudiseid klassikalises mõttes, et noh, mida teeb Riigisa ja mis majanduses juhtub ja nii edasi, et noh, seal king, king, kindlasti on vaja nagu professionaalset kajastust. Et inimene peab aru saama sellest, mida ta kirjutab ja noh, isegi bloggerid tegelikult aina rohkem on tegelikult ajakirjanikud, eks ole, seda vahet enam ei saa tõmmata. Aga noh, mis on juhtunud, mida ei olnud kakskümmend aastat tagasi, on see, et tegelikult see, mis inimest kõige rohkem huvitab, on tegelikult see, mida tegi sõber ja mida tegi naine ja koer ja noh, mis laulu keegi kuulab, et tegelikult see nende uudiste osatähtsus inimese nagu tajus on kohutavalt palju suurenenud ja ma arvan, et noh, peamine... areng nii-öelda uudiste mõttes hakkab pigem olema sealpool, et noh, ütleme, inimese väikse mikro on nagu keskkonna koha pealt.
Kas sa usud, et sotsiaalsete uudiste aeg on siis saabunud, sellised keskkonnad, nagu Eestis oli siin paar aastat tagasi top, top-punkte, kui ma eks, ja nii edasi, et kas, kas nende aeg on juba tulnud või tuleb sellega natuke oodata?
Ma, ma ei, ma isegi ei oskaks niimoodi küsida ega vastata, et noh, tegelikult sotsiaalse uudise on ju olemas, sõna Facebook on selle asja nimi, eks ole, kus me kõik, ma arvan, paljud inimesed, noored põlvkonnad praegu saavadki oma uudise kätte sealt, et noh, palju nad seal Delfis käivad või Postimehe leheküljel ja noh, ta on sõna otseses mõttes sotsiaalne uudis. Ja need inimesed elavad hoopis teises infoväljas, kui võib-olla kümme aastat vana, vanemad inimesed.
Ja ühesõnaga, kui praegu teha uudist, uudist start-upi, siis pigem võ
Noh, seal on kindlasti väga palju külmata põldu, et noh, tegelikult peaks mõtlema seda, mis inimest tegelikult üldse huvitab ja vaadata, kas on mingid asjad katmata, et seal on nii sotsiaalseid kui ka mitte sotsiaalseid segmente, aga jällegi, see on omaette saate teema, et räägime mingisugust mõni teine kord sellest.
Jah, ja, ja räägime siis mõni teine kord. Aga
lähemegi teemadega edasi, et sinu järgmine suurem saavutus.
Veel üks teema, millest tahaks kindlasti täna rääkida, on MicroLink. See on tänaseks sinu päris suur edulugu ja MicroLinki juures on tähelepanuvaarne see, et selles firmas on välja kasvanud mitu edukat projekti. Pakun veel ühte klišee küsimust, mis on MicroLinki edu-saladus, saladus, et tegemist on üsna suure firmaga, kuidas te suutsite innovatsiooniga hakkama saada?
Et noh, MicroLinki edulugu ei ole minu edulugu, vaid see on üsna paljude inimeste edulugu ja on, ta on, see ongi võib-olla vastus su küsimusele, et MicroLink oli tiim, ma arvan, ta oli siiamaani selline parim ja säravaim tiim, mida Baltikumis ühes tööstushorras koos oli olnud. Ja selle tõestuseks ka sama, mina, mida sa ise ütlesid, et sealt on minu arvestuste järgi välja kasvanud umbes nelikümmend ettevõtet, kas siis start-upi või spin-offi, mille tänane käibe kokkuvõttes on suurem, kui MicroLinkil oli, et põhimõtteliselt noh, mis ongi nagu tõestus, et elu käib edasi ja, ja mingi asja nii-öelda ärasuremise haua peale kasvab uus puu, eks selle piltlikult öeldes. Aga kuidas sa innovatsiooni seal teha, noh, ta alati käitus ja mõtles ja töötas nagu, nagu väikefirma ja ta oli tegelikult noh, alguses oli ta üsna hõre selline firmade grupeering pigem, et hästi palju oli ise, iseseisvust delegeeritud allapoole ja noh, võib-olla ka niisugune firma vaim oli väga sellele suunatud, et... Noh, see, mida kiireti ja see, mida esile tõsteti, oli see, kui asju tehti uutmoodi ja kiiresti ja nii edasi, nagu need start-upid ikka teevad.
Aga see kõlab iseenesest väga hästi, aga ikkagi küsimus on see, et kuidas suures firmas saab sellist vaimuhoidu, et... Tavaliselt ju sõltumata meeskonnast, kui firma kasvab suureks, siis protsessid niimoodi lähevad aeglasemaks ja seda innovatsiooni viiekümne aasta pärast enam ei ole. Et kas oli mingisugune struktuuri lahendus või mingisugune muu protsesside tasemel Silver Barrett, mis, mis aitas siis teid edasi?
Noh, ja jäi, et seal oli noh, ei ole mus, ei ole mustvalgeid vastuseid, et põhimõtteliselt MicroLinkil olid ka oma erinevad ajad, eks ole, et olid aastal üheksakümmend kaheksa kuni mingi kaks tuhat üks, kus tõesti oli väga palju neid erinevaid tiime, erinevaid tütarettevaid, hästi palju oli delegeeritud allapoole, hästi palju käis niisugust sabinate liikumist ja uute asjade tegemist ja noh, selle all muidugi kannatas teistpidi noh, et ettevõtte majandust olemas. Ja siis, kui seda hakati jällegi optimeerima, COVID-i struktuure kokku ja ettevõtteid ühendati, siis kindlasti tulemused paranesid, aga läks jällegi midagi natuke teistmoodi kaotsi. Et põhimõtteliselt, eks ta on selline optimeerimismäng, et noh, ma arvan, seda... Innovatsiooni oli siis, kui oli noh, nagu rohkem võimalust sellega tegeleda, kui vähem vaadati võib-olla kasuminumbreid, oli ka rohkem, eks ole, nii et noh, ta on alati kahe otsaga.
Üks väga tuntud projekt, mis sündis MicroLinkis, on Delfi, et oskate öelda, kas Delfi oli selline juhuslik edu või see oli kindel plaan, mis õnnestus?
Alati võidi öelda, et ma plaanisingi olla kõige parem, eks ole, kõik plaanivad olla kõige paremad, kui Delfi esialgse äriplaane vaadata, Siis esimesed kolm-neli aastat tegelikult Delfi täitis oma äriplaani väga täpselt, et see oli nagu väga täpselt planeeritud nii käibe kui, kui ka kulutuste mõttes. Ja noh, ta oli sügavate juurtega, et tegelikult see, millest sai Delfi, see projekt algas juba aastal kuskil üheksakümmend viis, üheksakümmend kuus, Online Monitori nimelise projektikasena, kus oli siis kaks inimest, kes olid MicroLinki BNS-i ühispalga peal, istusid kuskil BNS-i kontori nurgas, eks ole, tegid sellist noh... väga esialgset portaali moodi asja ja noh, eks see oli, see kogemus oli algusest peale nagu olemas.
Aga kas see, mis on tänast Delfist saanud, rahuldab sind või mis, mis seal siis arvates sellest, mis, mis Delfiga juhtus?
Seda peab Hans Lõiget küsima, kas seda rahuldab või mitte või, või tema, või ekspressgrupi investoritelt. Kui
sina oleksid, Hans Hallooq, kas sina oleksid teinud samamoodi või oleks see midagi muud?
Delfi, nagu ta on täna nagu uudisteportaalina, noh, ma arvan, ta on täitsa okei. Ja noh, võib-olla isegi Leedust, Lätis, eelkõige Leedus veelgi parem, et seal ikka see dominantne positsioon on väga tugev. Aga samal ajal on maailmas hästi palju asju juhtunud ja hästi palju uusi mudeleid peale tulnud, noh, mida Delfi ei ole nagu õigel ajal võib-olla hambaid taha saanud sinna. Ja noh, kui mina oleks olnud selle omanik, siis kindlasti ma oleks üritanud neid nagu teha, kas just Delfi alt, aga võib-olla Delfi kõrvalt mingite uute tiimidena, uute firmadena. Et see nagu Delfil on sellise suure nagu raha tootmise vajaduses, enne kuna laenu tuleb tagasi maksta, võib-olla ei ole nagu nii kõrgel projekteerid olnud.
See on selline võib-olla mitte väga korrektne küsimus, mis sa arvad, kas Delfi suudab midagi pakkuda ka viie aasta pärast või see on ikkagi minevikud?
Midagi kindlasti pakkuda, et aga kas, kuidas on tema nagu osatähtsus noh, üldiselt noh, näiteks turul, kus raha jagatakse klientide poolt või meie tähelepanu turul nii-öelda? klikkide turul seda noh, kui ta praegu ei innoveeri, ei too midagi uut turule, siis see kindlasti väheneb.
Eetris on endiselt saade Restart ning stuudios on Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinike saadet juhivad ning meie külaline Allan Martinson. Restart saade on, räägib IT-ärist ning meie saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit.
Tuletan ka meelde, et meil on Facebooki leht, mida saab leida sinna järgi Restart ja seal on oma nelisada sõpru ja te saate olla siis. Meie järgmine sõber, nüüd tahaks mõni minut rääkida ka sinu VentureCapist, MTVP-st. See on üks kahest Eesti riskifondiks, fondist lihtsalt lisaks MBN Sound Edvestmentile, aga kuidas sellel läheb, kas praegune raamat on ära investeeritud ja kas tulemas on järgmine raamat?
No kõigepealt on üks kolmest, et arengufondi ei maksa ka ära unustada.
Jah, erafondidest küll, jah. Ja noh, ta oli pärast kunagist LHV New Economy Venture'it, oli ta siis noh, esimene tehnoloogia ja riskikapitalifond, mis Eestis tehtud sai, kokku umbes siis kolmteist miljonit eurot sai investoritelt raha tõstetud, mis on tänaseks kõik ära investeeritud, osakaakku isegi korduvalt. Ja noh, peaaegu et pooled meie firmad on ka juba maha müüdud, nii et, et see tsükkel hakkab noh, teise poolde juba saama. Kas on plaanis uut fondi tasta, et hetkel on see nii-öelda pandud kerge jää peale, et MTVP-partnerid tänasel hetkel tegelevad pigem ingel investeeringute ja firma tasutamisega ja tunnevad täna üsna, üsna õnnelikult selles töös?
No see tähendab, et MTV ei ole hetkel aktiivne investeerimisfond?
Ta ei ole hetkel aktiivne investor riskiraha, suure riskiraha panija mõttes, samal ajal siin iga aasta me oleme paar-kolm projekti teinud, kus me tõmbame ligi siis noh, nii-öelda hingele investeeringuid ja teiste fondide investeeringuid, et noh, põhimõtteliselt kui kellelgi on hea väga parajse staadiumi projekt, Siis noh, saada meie õlga sinna alla ja me tunneme siiski üsna paljusid riskiinvestoreid, et aidata nagu projektile raha, sest tead, seda me kindlasti saame
teha. Riskikapitalistina sul on kindlasti väga hea ettekujutus kohalikust turust ja noh, üleüldse sellest, mis toimub start-upide maailmas, kuidas sa hindad tänasest olukorda, kas häid projekte on rohkem kui näiteks, ma ei tea, kaks-kolm aastat tagasi või neid on vähem?
Kui me räägime Eestist praegu, siis mitte kunagi noh, minu nagu teadlikus ajaloos ei ole Eesti high tech'is ja start-up'i maastikur on nii põnevat ja huvitavat aega kui praegu. Ja see on viimase võib-olla aasta kahe fenomen, eriti viimase aasta fenomen, ja siin on hästi palju kokkulangevaid põhjuseid, miks see niimoodi on, et noh, üks on see, et majanduskriisis inimesed võib-olla hakkasid teistmoodi mõtlema, Aga teiseks ka see, et siin on aja jooksul siiski tekkinud terve kool või koolkond inimesi, kes noh, teavad juba, kuidas start-upi teha ja kuidas seda maailma viia ja kuidas toodet nii valmis teha kui ka torustada ja kuidas firmat ehitada väljapoole Eestit. Ja noh, see on selline kogunev teadmine, mida ka omavahel üsna agaralt vahetatakse, et noh, tavaliselt see võtab aega kuskil noh, ma arvan, kuskil kümmekond aastat, enne kui see, kui see tööstusharu nüüd valmis saab ja me oleme kuskil seal võib-olla viienda aasta koha peal, aga ma vaatan väga-väga optimistlikult praegu Eesti noorte tegijate turule.
Aga kas ei ole hetkel see probleem, et palju, et ikkagi seda raha, mida, millele meeldiv olla, et mõned ideed on päris head, aga nende raha leidmine on keeruline, sellepärast et Baltikumis ja Soomes ei ole raha, et kas see jutt vastab
tõele? See ei vasta absoluutselt tõele. Et noh, esiteks raha on suhteliselt globaalne nähtus ja kui raha ei tule sinu juurde ja üldjuhul ta meie siia noh, nii-öelda maailmanurka ise vaevata, et nüüd viitsib tulla, siis tuleb ju seda ise pilet osta ja noh... Et noh, kui sul niigi palju endal ei ole nagu tahtmist, et sa ostad pileti ja lähed Londonisse või, või Silicon Valley'sse või, või kas või Skandinaaviassegi, eks ole, siis noh, ilmselt ei ole, kui sa ei viitsi raha järgi minna, siis sa ainult ei viitsi ka kliente minna otsima, et siis sa oled suhteliselt lootusetu case näguni.
No kui vaadata seda teist poolt, siis kuidas sulle tundub, kas need valuation-id on täna adekvaatsed või inimesed tahavad liiga palju raha saada?
No kui ma mätta otsast vaadata, et kui ma nüüd olen nagu see, selle poole peal, kus ma nagu viimasel ajal kipun olema, et ma pigem tõstan raha kui et ma annan raha, siis tegelikult täna on väga hea aeg, et täna nagu sellel pool lauda olla või sellel pool barikaadi, kus sa nagu raha tõstad, on väga hea olla ja raha tegelikult maailmas on, et kas või võtta esimene kvartal, siis Ameerika riskikapital. tõstis, nõnda riskibetele fondidesse tuli raha, siis viimase kümne aasta absoluutne rekord, et nagu vahepeal oli siin hästi-hästi suur kukkumine. No ütleme, viimased kaks-kolm aastat oli kolm-neli-viis korda rohkem, kui oli seal parimatel aastatel. Ja nüüd on ta väga järsult tagasi läinud, nii et põhimõtteliselt noh, tehnoloogiafirmade jaoks on raha praegu väga-väga palju turul.
Mis tähendab seda, et algamas kõnus mull?
Selle noh, ma arvan, et jah, me oleme mingis mõttes mingi mulli, mulliserval ja, ja noh, kas või seegi, et sellest juba üsna palju räägitakse, on mulli üks esimesi selliseid tundemärke, et kui mullist räägitakse, siis kuskil mull ka on, et Ja noh, siin enne saadet tulles ma just vaatasin noh, niisugune väike uudis, et on üks Ameerika toode või firma nimega Flipboard, mis siis IPadidele teeb, eks ole, on päris kenasti välja nägevat sellist newsreaderit, aga põhimõtteliselt pole midagi muud kui niisugune RSS-i riider, eks ole, väga ilusasti tehtud. Noh, minu arust ei ole neil ka üldse mingit käivet veel siiamaani, et tõestis riskikapitalistidele viiskümmend miljonit dollarit, kahesaja miljoni dollarise pre-manivalve Eesti pealt, eks ole, see firma on kuskil, ma arvan, kuus kuud, üheksa kuud turul olnud. Ja noh, selliseid asju juhtub, et mis minu jaoks on natuke juba käsitlematud.
Tavaliselt kas mitte ei ole, ei juhtu niimoodi, et siis istuvad, on selle asja autorid, ehk tiim on lihtsalt niivõrd tugev, et neid usaldatakse?
No ei, no kindlasti, kui ei osutataks, siis, siis ei antaks ka, aga no vaata, siin on see lugu, nagu eelmise mulje ajal, et kui sa vaatad igaühte neist äriplaanidest, siis põhimõtteliselt sa võid lugeda seda, täiesti on mõttekas, et noh, tal on oma uba olemas sellel äriplaanil. Kõik need eeldused on õiged ja turg on nagu olemas ja kõike muud, eks ole, raha liigub, aga see on nüüd vaata kõik need äriplaanid kokku. ja kõik riskiraha kokku ja paned need kokku, siis taipavad, et siin nagu noh, maailm on liiga väike kõige selle jaoks, eks ole, kui nad ka võtavad ära teha. Ja ma kardan, et see noh, me oleme nagu natukene sinnapoole praegu teel, et niisugust mullilõhna on osutades minu jaoks tunda ja noh, mis on minu soovitus, kui vähegi täna keegi on start-up ettevõtja, siis või üldse nagu selle valdkonna ettevõtja, siis tuleb kiiresti ära kasutada. Et kui kuskil on mull ja hinnad lähevad ülesse, siis tuleb kiiresti noh, midagi teha, mida selle raha eest nagu osta võiks, eks ole. Te start-up ettevõtte, katsu kiiresti raha tõsta, katsu maha müüa midagi, kui sul on vähegi juba, juba vingemas seisus see asi. ja kaitse ennast sellega tuleviku vastu, sest noh, hetkel jällegi raha saab otsa, eks ole, et siis parem on nagu see raha praegu ära võtta ja olla siis raha sees, siis kui ajad jälle halvemaks lähevad.
Ühesõnaga, selline soovimus on see, et raha võib küsida ka firmasse, aga parim stsenaarium on see, et kus sa saad seda oma pangakontole.
No pangakontol, ei noh, igatpidi nagu on, on see vanemad head, eks ole, selles mõttes firmasse tuleb seal algusraha võtta, et firma üles saaksid ehitada ja siis...
Sõnu noortele ettevõtjatele on see, et raha liigub, aja ainult küüned taha. Absoluutselt.
Sina, riskikapitalistina, kindlasti saad päris palju päringuid ärimeestelt ja firmadelt, kes palavad sinu käest raha. Et oskad öelda, mis on need tüübilised vead, mida inimesed teevad, et mida sa oskad soovitada noorele start-up ettevõtjale, kes sinu soovituse järgi hakkab raha küsima, et mida ta mitte mingil juhul ei peaks tegema?
No kõigepealt, Andrei, me sinuga oleme seal jaganud e-mailides praktiliselt iga nädal pealkirjal MTVP Hall of fame, kõige paremaid äriplaane, mis meile saabuvad, aga noh, need kuuluvad rohkem nagu ulme ja, ja esoteerika valdkonda, seal on tihtipeale, et ufod ja vilja, viljarõngad ja päikseenergiad ja armastusega seotud. Et aga noh, tõsistest äriplaanidest rääkida, noh, võtame, kas see sama, selle Garage48 oli nagu niisugune hea, hea näide, kus nii nüüd tuleb oma ideedega ja kus on see esimesed tunnid, kus nad oma ideed nagu välja nagu näitavad teistele inimestele, siis kõige esimene asi, mille teha tuleks, on see, et mina ei guugelda ja õpi guugeldama, et tegelikult ma arvan, üheksakümmend protsenti ideid, mis laekuvad kas siis garaaži või ka minu mailbox'i, üldjuhul on kellegi pealt ära tehtud. Ja kui kohe Google'ist ei leia, siis natuke hiljem ikka leia, et noh Üheksakümne üheksa protsendilise tõenäosuse, kas sama, iga idee, mis on maailmas olemas, selle kala keegi juba töötab kuskil, pigem töötab kümneid erinevaid tiime.
Kas see on halb, et kui on, kui ma olen aru saanud, et tihti on hoopis hea, kui sul on väga innovatiivne idee kuskil maailmas veel keegi teeb sarnast asja, sest siis sa saad öelda, et, et seda juba tehakse ja ma ei ole täitsa nagu kuu pealt kukkunud oma ideega?
Noh, jah ja ei, et selles mõttes, kui inimesed noh, tulevad suure hurraaga, nad on võib-olla ikka kuu või paar tööd teinud Ja siis sa istud temaga esimesed viis minutit laua taha ja ta räägib sulle ja siis sa võtad arvuti lahti ja guugeldad, avastad seal näiteks kümme firmat, kes on selle toote juba ammu valmis teinud ja müüvad ja võib-olla mõned on pankrotiga juba läinud, eks ole. Ütles, et kole, aga noh, vaata, siin juba noh, juba on, eks ole. Ja selle peale öeldakse mökk-mökk, vot siis on nagu midagi pahasti.
Noh, kui tema ise alustab sellest, et maailmas on olemas selline asi, aga mina siin natuke teistmoodi, siis see on pigem hea.
Jaa, ei, see ongi vajalik, et sa pead alati olema võim Et mis sul siis on teistmoodi? Millest sa oled parem, kas sa oled teistmoodi või parem või teed odavamalt?
Minu kogemus pigem täiestab seda, et kui sa pakud midagi, mida pole mitte kuskil olemas, siis võib-olla see on ohumärk, et et kas see on ikkagi väga geniaalne asi või väga suured näolised, see on lihtsalt mingisugune selline hästi kahtlane teema, millega tegeleda ei tasu. Et nagu sa ütlesidki, et kõik head ideed on juba kunagi kuskil tehtud.
Jah, jah ja ei, et selles mõttes kõik maailma kõige paremad asjad on ühel juhul, on sellised, mida tõesti keegi varem ei teinud. Ja keegi ei oleks varem arvanud, et see asi võib lennata, noh, ma ei tea, Facebook noh, ütleme, keegi ei arvanud, et ta muutub viiekümne miljardi dollari turuväärtusega ettevõtteks. Ja aga noh, tõesti, seal on väga suur riskiprotsent, aga tegelikult, kui vaadata näiteks Ida-Euroopa praktikat, siis absoluutselt kõik kõige paremad ettevõtted nii-öelda, mis on raha tootnud inimestele. on tegelikult olnud kuskil mujal töötavate kontseptsioonide kohaletoomine kuhugi riiki. Delfi hea näide portaal, eks ole, ei olnud ka midagi ju erilist, et portaali teha, noh, CV keskus, auto kakskümmend neli, City kakskümmend neli, kinnisvara veeb, eks ole, et kõik on ju tegelikult noh, maailmas tehtud asjade Eestis järgi tegemised ja sellega on väga vingelt võimalik raha teha.
Selge, aga lähme nüüd järgmise teema juurde.
Oma värskes presentatsioonis oled maininud, et ebaõnnustamine ei ole probleem ja aeglane ebaõnnustamine on probleem. Sinu uues start-upis PosterBee on üks hea näide, kuidas sa oled proovinud hästi mitu mudelit, noh, kaks vähemalt, eks ole, et... Kas tuleb kolmas, alustame tegelikult ühe teise küsimusega, mis asi on PosterBee sinu suhteliselt uus start-up?
Noh, ta on nüüd varsti aasta vana, umbes aasta tagasi sai esimest korda tiimiga kokku istutud. Ja ütlen ka saladuskatte all, et varsti ta ei ole enam ka mitte PosterBee nime all, eks ole, et tegelikult firma nimi on üldse Intercycle osaühing, aga tänane kaubamärk PosterBee tähistab ühte toodet, millest me liigume nüüd juba järgmise toote poole ja mis saab ka uue nime, mida ma praegu veel ei tahaks välja käia, aga ma võin kindlalt öelda, Eesti Vabariigis iga jumala päev, praktiliselt iga Eesti elanik ütleb seda firma nime ühe korra välja ja see on kõige parem reklaam, mis ühele tootele võib olla, et kui paarkümmend miljonit korda päevas su firma nime lihtsalt välja öeldakse spontaanselt.
Ma arvan, et see on ikkagi mingisugune korralik sõna, eks ole.
Nojaa, ikka mingi nimi ja Eesti näiteks.
See on täiesti jah, vahva sõna. Nii et aga ta on jah, selles mõttes hea näide, et ilmselt tiim on hea, ma arvan, meil on, ta on pisike tiim, teil on kokku viis inimest, aga noh, igaüks on, ma arvan, oma ala noh, Eestis vähemalt üks parimaid spetse ja samal ajal noh, see toote ideoloogia, millest alustasime, on tõesti tänaseks kaks korda juba muutunud, et alguses sai, sai tehtud toodet, mis täna on hästi-hästi sarnane sellele, mis on Facebooki grupid, eks ole. Ja juba eelmisel sügisel sai meie jaoks selgeks, et see asi võib kindlasti lennata, aga siin on vaja kohutavalt raha tampida, sest sama mõte, nagu välja tuli, oli ka paljudele teistele pähe tulnud, et noh, sama aja jooksul, kui meie tegime oma toodet, oli umbes kakskümmend muust firmat tegemas sama asja, et no põhimõtteliselt kuum, kuum sõna, et noh, tõesti kontseptsioon sai kinnituse, kuna palju seda tahtsid teha ja lõpuks tuli Facebook oma asjaga välja, aga me leidsime, et meil on vaja nagu siiski leida mingi oma nipp. Teiseks, läksime edasi sellele turule, mis ongi see PosterBee turg, et noh, eelkõige nagu väikeste keskmiste ettevõtete jaoks pakkuda töökeskkonda, kus tiimid saavad omavahel jagada relevantset informatsiooni, on nad siis veebilingid, dokumendid, mingid memod. Et ta on niisugune hästi lihtne võib-olla noh, niisugune infosüsteem, eks ole, nii-öelda sisemisega, knowledge'i, sisemise teadmise jagamiseks ja, ja noh, selle jälgimiseks, kes, millega kursis on ja nii edasi. Ja ka sealt on nüüd see edasiminek noh, võib-olla mitte talle kaheksakümmend kraadi, vaid väikse nii-öelda nurga all, et põhimõtteliselt me leidsime, et see on vahva süsteem ja paljudele see meeldis, aga peamine probleem oli see, et see sisu tuli alles sinna tekitada. Et noh, see oli selline tühi süsteem, ta oli nagu noh, lihtsalt mingi platv Ja selleks, et ta tõesti läheks kasutusse, on vaja sinna ka kuidagi tekitada see sisu, nii et peaaegu et poolautomaatselt, see millega, mida inimesed seal jagada saavad. Ja noh, sealt me oleme jõudnud sellise teema juurde nagu kureerimine, inglise keeles, mis on praegu maailmas tugevalt arenev tööstusharu, noh, ma arvan, kolme aasta pärast sõna blogger ja kureator on umbes sama tuntud, nii et see on see tööstusharu, kuhu me
Saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniliit.
käimas on saade Restart, mis räägib IT-ärist ja stuudios on Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik saatejuhtidena ning meil on külas Allan Martinson.
Ja jätkame ikka PosterBee teemaga. Alan, oled rikas inimene, miks jälle osutasid ühe start-upi teha?
Kus sa nüüd minu rahakoti vaadanud, oled huvitav, et aga...
No kirjutavad, sa oled seal Äripäevad hoopis...
Aga noh, miks, ma ei tea, mõnel inimesel on elustiil selline, et mõni kirjutab raamatuid ja mõni joonistab pilte ja mõni teeb pilte, foto, fotoaparaadiga pilte, et noh, mulle nagu meeldib see. Ja on niisugune rahutu hing, mis teha?
Oled pealtnäha kergesti PosterBeele investeeringu saanud, oskad õppetusi jagada, mida peab arengufondile või mõnele teistele investorele ütlema, et sealt raha tuleks?
Ma arvan, et noh, arengufondile, nagu igale teiselegi investorile, peab sealt tõestama kahte asja, et sama, mida ka tegelikult MTVP-le riskiinvestorina peaks tõestama, esiteks on see, et on tegemist tõusva turuga, kus siis noh, on tekkimas mingi uus turg, kus lõpuks tuleb ka raha, ja B, et sul on tiim, kes suudab selle asja ka hakkama saada. Ja need ongi nagu kaks põhilist komponenti, et... Arengufond on sinu investorite ringis juba pea aasta, eks, või natuke kust ja kust, jah. Kuidas sulle tundub, et kas arengufond andis sulle ka liiseväärtust või see oli puhtalt selline rahaallikas? Noh, noh, arengufond on tema peamine võib-olla pluss on see, et ta on olemas, et mis on, mis on tegelikult väga tähtis, et seda ei maksa nagu alahinnata, et noh, Eestis Ei olegi peale MTVP ja Ambient Sound Investmenti, kes kumbki tänasel hetkel väga aktiivselt ei investeeri, ka Ambient tegelikult on väga, väga nappanud, eelmine aasta ei olnud ühtegi investeeringut, eks. Siis arengufond on investor ja tuleb arvestada seda, et iga riskikapitalisti nii-öelda haridustee, praktiline haridustee, ehk siis reaalse tööle, töö läbi kestab umbes kaks riskikapitalitsüklit, ehk siis ettevõttesse investeerimisest kuni selle väljumiseni. Ja see tsükkel on tavaliselt kuskil viis aastat pikk, et noh, selleks, et saada tõesti riskikapitalistiks, on vaja umbes kümme aastat. Noh, MTVP, mina olen noh, selle ühe tsükli hakanud enam-vähem läbi saama ja mul on veel üks tsükkel vaja läbi teha, et siis pärast seda ma olen öelda, et okei, ma nüüd oskan seda. Et ma olen kusagil poole peal ja arengufond tänasel hetkel tegelikult tekitab ja noh, endas seda kompetentsi. Ja nad on tegelikult väga-väga kõvasti arenenud viimase kolme aastaga, kui nad siin on turul olnud. Nii et noh, ma vaatan optimistlikult, et ma arvan, et sealt võiks päris korralik VC välja tulla.
PosterBee teema lõpetuseks, ma saan aru, et see uus versioon ja uus nimi on praegu saladus? Jah. Et millal on siis uut reliisi oodata?
Võib-olla me tuleme selle asjaga välja järgmine nädal, võib-olla ülejärgmine.
No siis on ju saatekogiatel põnev oodata.
Jah, ma oodan põnevusega ja lähme, lähme siis järgmise teema juurde. Allan Martinson rüübab teed ja kiikab aeg-ajalt oma Nokia telefonimärkmiku. See elutähtise asjake talletab ühe üle paari tuhande telefoninumbri ja muud vahelikku infot. Kümme aastat tagasi kõlas uskumatult, et raha saab välja võtta lihtsalt seina seest, nüüd on see tavaline. Kuhu infotehnoloogia kümne, kahekümne aasta pärast jõuda võib? See ei ole minu poolt kirjutatud sissejuhtus, sedasi algab üks Õhtulehe artikkel, mille pealkiri on Alar Martinson flirdib internetis.
See oli pärit aastast üheksakümmend üheksa.
Artikkel oli kirjutatud üksteist aastat tagasi, see oli aasta kaks tuhat ja meie saade viima, viimase osa teema ongi internetist tulevik. Minu esimene küsimus puudutab aga tänast päeva, milliseid internetisteenuseid siin all on kasutatud mitte nagu investor või internetiguru, vaid normaalse inimesena? Tean näiteks, et oled Farsquari kasutaja, lihtsalt olen sind näinud geeniuuringute keskkonnas 2003andme, kas veel midagi?
No kõigepealt, Andrei, et selle flirtimise koha pealt, et me oleme sinuga üheskoos nüüd ju kaasasutajad sellises vahvases Ameerika firmas nagu Flirtik, nii et ütleme, üksteist aastat sügavat tööd internetis flirtimisel on lõpuks siis ka kuhugi kohale jõudnud ja noh, loodame, et Andrei, me sinuga saame ühel päeval ka rikkaks sellega, et sa võid kunagi järsku mõnes saates, saates sellest rohkem rääkida, mis, mis asi flirtik on, et minu arvates see üks vahva, vahva uus Eesti mainest väärtab samuti. Aga mida ma kasutan, noh, taevas, ma kasutan tegelikult, ma ei ole tavaline kasutaja, et noh, ma nii oma töö kui uudishimu pärast proovin läbi praktiliselt kõik asjad, ma isegi olen afroameeriklastest geide tuttumisportaalis kontoga olemas, küll oli raske sinna. pilti leida, aga, aga noh, et põhimõtteliselt ma pean asju proovima selleks, et aru saada, mis maailmas üldse toimub, kus on mingeid uusi, uusi nippe ja, ja mõtteid, aga noh, mida ma regulaarselt kasutan, on eelkõige noh, ma arvan, kõik see, mis iga, iga teine inimene, kes vähegi nagu netis selline kirjaoskaja on, et noh, ütleme vähe. Vähe nagu eksootilist asjadest tõesti, kas ta location-based asjad, eks ole, on ta siis Foursquare või Google Latitude näiteks, eks ole, ja mitmed muud, et... Tegelikult ma arvan, et see on nagu jooksul huvitav teema ka, nagu kuhu raha panna, et igasugune asi, mis on locationiga seotud, tegelikult ei ole veel üldse ammendunud.
Aga me ei pea järgmise saade
ootama tegelikult, et me võime tutvumisteenustest
ka praegu rääkida, selles samas, Õhtulehe artiklis oli juttu, et Allan Martinson on meestega flirtides saanud siivutud
Tõsi küll, see toimus internetisse jututavas Annika nime.
Jah, ei, see on noh, see on täiesti õhtulehelik teema, et müts, müts maha, et nad muidugi suutsid sellest pikast kahetunnisest intervjuust välja rõibida ühe lause ja selle pealkirjaks panna, eks ole, ja kus selles Google'is, eestikeelses Google'is tuleb ta vist umbes kolmanda või viiendana välja, et ma nagu olen eluks ajaks nüüd selle pealkirjaga laulatatud. Aga noh, nagu sa Andrei ka tead, et tegelikult sa võid ka kaasa rääkida siin, siis online tutvumist turg, eks ole, on miljardite dollarite äri ja tegelikult noh, ta vist kõige mõistlikum viis, kuidas üldse partnerit või elukaaslast leida, eks ole, et minu arvates ei tohiks kõiki asju nagu juhuse hooleks jätta ja seal on võimalik nagu juhuse... juhuse ja mittejuhuse nagu bilanssi nagu paremini manageerida. Ma ei tea, kui paljud inimesed teavad, aga Ameerikas praegu iga kuues abielu tegelikult ju sõlmitakse inimeste vahel, kes on internetist tutvunud, nii et noh, põhimõtteliselt seal on palju külmata põldu, et järelikult viis kuuendikku leiavad üksteist veel kuidagi kummalisel vana, vanamoodsal moel, eks ole, ja siin me siis, Andrei, sinuga ka ühiste jõududega üritame seda asja natuke parandada.
Aga peale datingut, tutvumisteenuseid, et mis trende sa praegu näed, et mis, mis on järgmine mult, kuhu kogu raha hakkab tulema? Kas see on location-based nagu Foursquare või Govalla?
Noh, neid, neid mulje on tegelikult erinevaid, et noh, siin kui me räägime sellest nagu consumer internetist või lõppkasutaja internetist, siis tundub, et noh, hästi palju praegu siiski ringleb selle mobiiliaplikatsiooniga seotud otse ümber. Ja mis on noh, nii location-based kui ka noh, mingid mikro-sotsiaalvõrgud, inimeste mõõtmine kõikvõimalikel moel, on tal siis mingid sports tracker, remoodi rakendused, kaalurakendused, ma ei tea, siin eelmine nädal vaatasin uut tarkvara, mis, millest sa võid mobiilifotokaga oma toidust pildi teha ja ta arvab ära, mitte kaloreid seal näiteks sees on. Ja noh, üldjuhul ma küll täpselt aru ei saa, kuidas ta kartuliputru sõnnikust eristab, aga no põhimõtteliselt võib-olla värvi järgi jah, aga noh, põhimõtteliselt ütleme, hästi palju noh, ma arvan, see mobiili pool on tänasel hetkel, mobiiliaplikatsioonid on võib-olla see, kuhu mina nagu panustaks, kui ma täna peaksin valima, kas veebi või mobiili vahel, kuigi seal muidugi seda sihe, silet nagu alati või noh, piiri alati vahel tõmmata on üsna raske. Aga noh, muidugi on ka palju muid valdkondi, äritarkvarad on tegelikult, ma arvan, siin veel see asi võtab aeglasemalt, aga põhimõtteliselt seal on palju rohkem raha ja seal on hästi palju veel revolutsiooniline olemata. Kui Eestis
rääkida, siis mis sulle tundub, mis on meie IT-inimeste start-upi tegejate kompetentsid, millised sellised kuumad start-upid võivad Eestist välja tulla?
Noh, kui vaadata, mis ideid välja käiakse, tegelikult noh, igasuguse start-upi kõige esimene eeldus on see, et inimesed, neil tuleb üks idee pähe, nad usuvad sellesse, eks ole. Nii et võimalik, et nad oma oskuste mõttes suudaksid teha ka üks muid asju, aga põhimõtteliselt noh, peavad tahtma midagi teha. Ja kui vaadata kas või seda, mida karaar siin ainult kaheksale välja käiakse, siis selgelt on meil tekkimas selline nagu kompetentsiklaster ja tahtmiste klaster, mis on eelkõige seotud sellise lõppkasutaja interneti- ja mobiiliteenustega. Et äritarkvara mõttes me ei, siin ei ole väga palju siiski tippe, väga vähe on ka selliseid väga sügava IT noh, näiteks noh, IT mingite tööriistade näiteks poolt, noh, näiteks võtame vene olukorra, Sest venelasel on väga tugevad just nimelt igasuguste, ma ei tea, arvuti administreerimistuulide viirustõrje, ütleme sedalaadi sügavalt insenerikunsti vajavate aplikatsioonide koha pealt. Venelased on väga tugevalt arvutimängudes, noh, isegi mingites mängukategooriates kuskil nelikümmend protsenti maailma arvutimängudest tehakse Venemaal näiteks. Aga noh, Eesti ei olnud selgelt selline lõppkasutaja teenus, hästi kerged nii-öelda lightweight, eks ole, kerged aplikatsioonid.
Ometi on ju Eestis just business to business lahendused saanud kõige rohkem kuulsust viimasel ajal, nagu Pipedrive, tegime saate eelmine nädal, aga on ka Airply ja ta, muud taolised.
Jah, aga noh, tegelikult seal on kindlasti palju kuulsust, aga kui vaadata tegelikult ka neid, Erplit ja Pipedrive, et tegelikult neid natuke seob ka selle consumer poolega see, et tegelikult jah, no GrabCAD ka, tegelikult huvitav on see, et kõigil neist on, nad võtavad seda ülesannet, nii-öelda enterprise ülesannet nagu consumer ülesannet, nad üritavad teha tegelikult üsna lihtsaid rakendusi, millest ka noh, lihtne kasutaja üle käib, eks ole, noh, ERPL-i peaks põhimõtteliselt suutma ettevõttes ennast üles panna viieteistkümne minutiga, eks ole. GrabCAD on tegelikult ka k Tööd otsiva India disaineri nii-öelda tööpöörest laias laastus, eks ole, eelkõige. Pipedrive on ka nagu niisugune lihtsaks tehtud lead'ide management, eks ole, nii edasi, nii edasi. Et põhimõtteliselt, ma arvan, seal on nagu ühisosa nagu selle consumer poolega üsna palju ja mis on tegelikult väga, väga tervitatav.
Meie eetriaeg hakkab suhteliselt varsti otsa saama ja internetist tulevikest lähme sujuvalt sinu enda tulevikuklaanide üle. Ajaleht Kesknädal tsiteeris sind kaks aastat tagasi, kipun arvama, et Eesti poliitikas on vaja kõvasti uut verd. Mis sa arvad, mida sina kümne aasta pärast teed, kas sa oled Californias, rannikul või oled näiteks Eesti Vabariigi peaminister?
Noh, selle teise ma võib-olla siin välistaks eos, et...
Aga noh, kas muid variante ei anta
ise midagi pakkuda. Ei, ma ei tea, ongi kõige ausam vastus, pole õrnemad ka aimu.
Kas sa näed ennast võib-olla viie aasta pärast see, istumas viidsel presidenditooril mõnes oma tänases start-upis,
Ja ma arvan, et noh, mind iseloomu mõttes tõmbab ikka sellesse, et ma olen, ma olen nagu stardiaja inimene ja mulle meeldib see esimene kaks-kolm aastat nagu ettevõtte arengust ja pärast seda ma häiristaks, et keegi teine selle üles võtaks või, või üldse maha müüa asju.
Aga lihtsalt nüüd arhiivi mõttes, et äkki nimetad siis ettevõtted, millega sa täna seotud oled ja millel on nagu kiiremat kasvu oodata?
PosterBee'st me rääkisime, eks ole, flirtikust me rääkisime, noh, eelmise aasta võib-olla üks sellistest kõige suurematest hittidest, mis nagu Eesti inimesele on kõige selgem, on Cherry, eks ole, noh, see on selline ettevõte, mis areneb sellise kiirusega, et noh, tuul vihiseb nii kõvasti kõrvus, et peab müts kõvasti peas olema. Ja ma arvan, et ärilises mõttes on see võib-olla kõige paremini käima läinud, et siin me veel räägime sellest, ma arvan, selles saates või kuskil mujal ja räägime uhkusega. Aga peamiselt noh, see on nagu see minu eelmise aasta portfell, eks ole, lisaks sellele ka terve hulk ettevõtteid, mis on varasemast ajast kaasa tulnud, meile kuulub osalus Vene suuruselt teistel, teises arvutimängude kirjastajas Nobedisq, meil on üks Ameerika ettevõte, meil on Ukraina arendus, meil on ka Invisible CRM, mis tegeleb. desktopi ja cloud-aplikatsioonide nii-öelda sida, sidestamisega ja mis on tegelikult väga sügavuse äritarkvara valdkonnas väga tugev tegija, meil on Soome mängu, casual gaming firma, Play4 ja mis on ka Eestis olemas, eks ole. Nii et noh, neid siin ikka jätkub ja Andrei, ärme unusta meid ka Ragetsolution siis, kus sinuga üheskoos oleme, on meil kõik asalus sees, eks ole.
Kui inimene hakkab mõtlema sellest, et näiteks järgmises raundis MTVP võiks investeerida tema start-upi, siis mille peale ta võib loota, et mis, kas ta saab kompetentsi juurde, kas ta saab midagi veel peale raha?
Tänasel hetkel on MTVP väga selges niššis, et tänasel hetkel me tahame vaadata aastas, kus oli üks kuni kolm firmat, Kas mida me oleme kas ise asutanud või mis on väga varases staadiumis, on meile väga meeldima hakanud, võib-olla nad ei ole mitte firma või tootega olemas, aga idee meeldib, Ja tänase hetke me oleme tõesti väga-väga vara staadiumi investorid, ehk siis noh, see on see vahemik seal kuskil nullist kuni paarisaja tuhande eurone, eks ole, ja noh, eelkõige me vaatame neid ettevõtteid, kus me ise tahaksime suurt osa oma aega pühendada ja oma kompetentsi noh, nii management'i kui müügi kui tootearenduse kui sidemette mõttes.
Et ühesõnaga, kui teie investeerite sinna firmasse, siis teie poolt tuleb kompetents?
Jah, tuleb kompetents ja tuleb võib-olla hulgaliselt ka sellist akumuleeritud kogemust sellest, mis asjad töötavad, mis mitte, kuidas asju teha, kuidas mitte. Et tegelikult noh, mis on ühe riskikapitalisti peamine võib-olla ülesanne, ongi see, et ühe firma ülesehitamisel tuleb teha, on hulgaliselt noh, mingeid rutiinseid väikseid otsuseid. Ma võin pöörata riskikur paremale või vasakule ja noh, riskikapitalist teab, et ütleme, kui ta on vaadanud läbi tuhat ettevõtet, siis seitsmesajas... Mis õnnestusid, pöörati paremale, mitte vasakule ja noh, nende otsuste koha peal on noh, siin kõvasti võimalik nõu anda.
Okei, aga see oli siis meie tänane restart, tuletan meelde, et see on korduses õhtul kell kümme ja podcastis on see kättesaadaval kogu aeg ja meil on ka Facebooki leht olemas ja stuudios oli siis Hendrik Aavik, Andrei Krabeinik ja meie külaline Alan Martinson, kuulame siis järgmisel laapäeval.
Restart. Saadet toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniliit.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]