AI_pealkiri: Microsoft ostab Skype'i: mida toob tehing kaasa Eesti arenduskeskusele?

Tere, Kuku raadio kuulajad, on taas laupäev, kell on neli ja eetris on IT-ärisaade Restart. Möödunud nädala kõige suurem uudis oli IT-maailmas see, et Microsoft ostis kaheksa ja poole miljardi dollari eest ära asja, mis on peaaegu Eesti Nokia ehk firma Skype.

Ja meie stuudios on täna kolleegid, Sten Tamkivi, Skype'i evangelist ja Rain Laane, Microsoft Eesti juht, aga me alustame hoopis ühe teise inimesega, Taavet Hinrikus on Skype'i esimene töötaja, saame siis teada, mis, mis on tema tunded seoses selle tehinguga.

Ennem kui me võtame Taaveti Skype'i otsa, ma ütleksin ära, et meie saadet saab kuulata õhtul ka korduses kell kümme ning igal ajal internetis aadressil podcast.kuku.ee. Restarti saadet toetab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja oma arvamusi meie saate kohta saate jätta meie Facebooki lehele nimega Restart. Nüüd on meil Skype'i ühenduse otsas Taavet Hinrikus, kes on hiljuti müüdud ettevõtte Skype, esimene palgaline töötaja kunagisest ajast ning tere, Taavet!

Tere, Hendrik, tere, Andrei!

Räägi, millal sa Skype'ist lahkusid?

Lahkusin Skype'ist kaks tuhat kaheksa aasta lõpus.

Praegu on Skype kindlasti hoopis erinev firma, mis noh, kui sa võrreldes sellega, mis oli päris alguses, et mis sa arvad, mis on peamised erinevused võrreldes selle esialgse kontsptsiooniga, mis on muutunud?

Ma arvan, et Skype'i kontseptsiooni juures ei ole muutunud midagi, et see, see visioon, mis oli aastal kaks tuhat kaks, kui Skype alguse sai, on see, mis on praeguseks ellu viidud väga edukalt, mis on muutunud, on muutunud organisatsioon, mis seda teostab. Et kui me alustasime, oli meid kümmekond inimest, et nüüd on kasvanud ettevõte tuhande inimeseni ning miljardi dollarise käibeni, et see on lihtsalt asjade naturaalne progressioon ja, ja. Ettevõte on, on olnud edukas ning tänu sellele kasvanud nii inimeste, kasutajate kui käibenumbrite poolest. Et võrrelda neid kahte on, ma arvan, väga raske, et kümme inimest, tuhat inimest on, on kaks täiesti erinevat ettevõtet ja selle koha pealt ma arvan, et on muutunud kõik.

Ma eeldan, et sa olid ka kindlasti optsioonide või kuidagi seotud Skype'iga, niimoodi et täna oled sa internetiettevõtja ja oma Skype'i ajal teenitud raha investeerid maailma ettevõtetes, räägi paari sõnaga, mis asi on VoxTrate?

on mobiilne kommunikatsiooniteenus, et ja algus tuleneb sellest, et kui me vaatame praegu mobiilinternetti, siis selle areng on, on väga tormiline, aga mobiilinternet erineb natukene tavainternetist ning tänu sellele on toimunud üsna palju muutusi, mis toob turule võimalusi. Ja, ja muutusi olevate tegijate jaoks. Ning me vaatasime, et kui võtta praegune Voice of Raifi maailm, siis mobiilirakendustes ei ole seal realiseeritud nii nagu, nii nagu ta peaks olema. Ja nägime, et seal on võimalus, kus on mõtet proovida uuesti kommunikatsiooniteenust turule tuua. Ning teha seda nii, nagu on mobiilitrendi jaoks mõeldud. Ehk siis see kogu fookus on pandud lihtsusele ja sellele, et see helistamisrakendus on integreeritud sinu telefoni ja operaatoriga.

Võib siis öelda, et sinu praegune firma pakub Skype'ile konkurents?

Jaa, kaudselt, kaudselt kindlasti, aga ma arvan, et telekaubanikatsiooni valdkond on nii suur ja seal on ruumi väga paljule tegijatele.

Mis sa arvad, miks, miks just Microsoft, kas see oli siis, millega see tingitud oli, kas Microsoft lihtsalt paanis või ta ostis turul Skype'i ära või see oli pikalt planeeritud strateegiline investeering?

Ma arvan, et seda ei oska öelda, seda ei ütle keegi avalikult, kas see oli pikalt pole näidatud strateegiline investeering või tuli see mõte kellelegi kahe kuu eest ja seda, selle üle spekuleerida on, on raske, aga, aga miks nad ostsid, on, ma arvan, et lihtne, et, et Skype on praeguste internetirakenduste seas kindlasti üks Padlet, et kui me võtame, võtame suured internetirakendused, siis meil on Facebook, Skype, Google, eBay, Twitter ja mõned veel, mis on muutunud verbideks ja mida kõik teavad ei kasutada. Et kindlasti on Skype üks pärleid seal ning, ning igaüks, kes on globaalne, internetikonglomeraatne, kui ma ütlen seda on, loomulikult tahab neid, tahab neid pärleid omada. Et selle võrra on see, on see kindlasti, on, on, kindlasti on tegu väga hea tootega, väga hea äriga ja selle omamisel on alati palju huvilisi.

Mis sinu hinnangul juhtus, et eBay ja Skype ei kasvanud kokku ühtseks organisatsiooniks ja otsustati müüa?

eBay-l ja Skype'il ma arvan, et mis seal juhtus, on see, et ei olnud neid ja et mida alguses, alguses nähti ning, ning siis lihtsalt jätkati Skype'i tegevust iseseisva ärina, nii nagu ta alguses alati on olnud ja nii nagu on Skype'ile kõige parem. Ja nagu me sealt ka näeme, siis Skype iseseisvana kasvas ka eBay omanduses olles väga jõudsalt ja see otsus oli õige, et Skype peab vaatama kui, kui eraldi äri ja laskma talle kasvada.

Kas sa usud, et Microsoft laseb tal kasvada eraldi või kas sa usud, et äkki neil tekib see ühine jagatud väärtuste pakett?

See tekitab mulle muret, kui aus olla. Ma kardan, et Microsofti puhul nüüd tekivad suured integreerimistuhinad, siis ollakse hõivatu sellega Skype'i teha Xboxile ja, ja Hotmailile ja lisaks Microsoft suure ja bürokraatse organisatsioonina ma kardan, et, et Skype'i edasist kasvu hakkab natukene tassima. Küsimus ka üle, et kas, et mis mõjub see Skype'i töötajatele, kui suur on nende motivatsioon jätkata nüüdses kümme või kakskümmend või kolmekümne suuremas organisatsioonis ja kui suureks jääb Skype iseseisvus seal?

Kas sa oled siis pigem pessimistlik selle diili suhtes, et ka Skype'i poolt vaadates, et või, või sa, või sa arvad, et sealt ikkagi leiab sellist sünergiat, näiteks Microsofti kaastatud näol, keda on päris palju?

Ma olen skeptiline sünergiate osas, ma arvan, et maailmas on väga vähe liitumise ülevõtmise olnud, kus, kust on tekkinud palju positiivset sünergiat. Et ma arvan, et see tehing oli väga hea tehing Skype'i investorite jaoks, teisele osapoole, et ma arvan, et väga palju keegi ei võitnud.

Mis sa arvad mobiili poole pealt, et Windows Mobile'i jaoks minu teada Skype'i versiooni praegu ei ole, et kas sa arvad, et siin Microsoft võib sellest tehingust võita?

Jah, kindlasti, aga ma arvan, et kaheksa ja poole miljardi kulutamine, seal näevalt siis saada Skype Windows-Mobile, ei ole kõige efektiivsem viis seda teha. Et nad, nad oleks saanud sellega, sellega väh, vähema hinnaga. Ja ma arvan, et põhjus, miks Skype osutame ikkagi. on strateegiline, Skype on üks internetirakendusi, mida kõik kasutavad ja seetõttu väga väärtuslik, et see, et nad saavad tänu sellele võib-olla Windows-Mobile paremaks teha, noh, see on, see on kasulik külg, kõrvalprodukt.

Sa ise ju mainisid, et Microsoftil on Xbox ja Hotmail ja mis iganes, et näiteks Xboxi võib ju hästi mugavalt muuda selliseks konverentsikeskuseks Skype abil, kas sa ei usu, et sellega võib ka raha teenida, et Microsoft teenib ikkagi seda ja investeeringuid tagasi paarikümne aastaga?

Sellepärast ma olin mures, et tabasin seda, Skype on, on praegu väga tugev äri ja kui me vaatame puhtalt finantsiliselt, siis see ostuhind ei ole, ei ole sugugi absurdne. Kui me vaatame Skype'i finantsnumbrit, siis see ostuhind on, on kõrgem, kui Skype poleks saanud börsile minna, aga see on ka loomulik, et pidi maksma premiumi, et, et välistada Skype'i börsile minekut ja ma arvan, see hind ei ole kuidagi absurdne, et see on nagu õige ja kindlasti on võimalik Skype'i edasi distributeerida, Xbox, Hotmail ja õige mugav. Et küsimus on Skype'i vaatepunktist, kas nüüd on Skype'ile kõige nagu paremad ja projekteeritud vahendid praegu, seda ma ei oska vastata.

Aga mis oli sinu tunne, kui sa sellest esimest korda teada said?

Segane. Ma arvan, ei ole ka tuua häid näiteid, kus nad oleks ostnud kedagi niisugust, niisugust suurt ära ja sellega olnud edukad. Ma kardan, et Skype kui siiamaani... Meeldiv rakendus hakkab muutuma palju vähem meeldivamaks ja võtma Microsoftile omaseid vähekasutajasõbralikke jooni tulevikus. Et kas või, kas või esimene asi, mis on välja öeldud, öeldud, et nad tahavad Skype panna rohkem reklaame, et see on juba väga, väga murettekitav.

Et võib siis öelda, et see tunne oli enam-vähem selline, kus su tüter läheb mehele ja see mees nagu väga ei meeldi sulle, et ta peab seda tegema, aga oleks ju väga lahe, kui see mees oleks teine.

Ma, noh, ma ei tea, kas ma niisugust võrdluskruugiks, aga ma arvan, et mõte on, mõte on õige, jah.

Ma küsiks niipidi, et kes oleks võinud olla teine kosilane, kui see ei oleks olnud Microsoft, et kes oleks sinu lemmik Skype'i ostja olnud, millest siis oleks uskunud, et ta oleks olnud vääriline partner ja sünergiat tekitav partner Skype'ile?

Miks oleks, miks oleks ka keegi Skype'i osknud, et Skype on väga hea firma omaette, oleks võinud börsile ja see oleks olnud väga hea tulemus, ma arvan. Rääkis omanikest, noh, võib-olla oleks Facebook olnud parem kui Microsoft, aga taas ma ei oska öelda, et Facebook ise on üsna väike, et neil osta ära firma, mis on nende suurune nagu samas suurusklassis, kui edukas, selleks on väga raske on öelda. Ma arvan, et Skype oleks võinud jääda täitsa nagu isesõidvaks, et äri oli neil hea. Vajadust polnud kellelgi müüa, et noh, see müük oli tingitud investoritest. Jah, nemad tegid endale, nagu nad peavad tegema, selle võrra on see, on see loomulik.

Aga aitäh sulle, Taavet, ja me läheme siitkohalt saatega edasi. Nüüd on meil telefoniliinil Eesti üks tuntumaid, Venture Capitalist Allan Martinson.

Tere, Allan.

Tere, Andrei, tere.

Räägime siin Skype'ist ja mis siin arvad, kas Skype'i jaoks oli see hea või halb uudis, et Microsoft neid ära ostis?

Ma arvan, et selle koha pealt saab õige vastuse anda alles kolme või nelja aasta pärast, et noh, siin on selge, mis oleks olnud alternatiiv, alternatiiv on siin minna börsile, eks ole, jääda iseseisevaks firmaks, või siis noh, minna mõne teise hiiglase kaitsu nii-öelda, kas Google või Facebook oli seal ju nimekirjas. Ja tegelikult noh, minu kõhutõne ütleb, et strateegilistest partneritest Microsoft on potentsiaalne võib-olla kõige parem kogu sellest gammast. Jah, pigem, pigem hea, aga kõik, kõik sõltub sellest, kuidas mänedžerid suudavad sellega nüüd erasi minna.

Kas sa, kas sa ei karda, et Microsoft püüab oma päris suurt makstud rahatšekki nüüd kiiresti tagasi teenida, Skype mõne aasta pärast on väga paksult näiteks reklaami täis või muutub kogu mahus tasuliseks või midagi sellist?

Noh, sellist käekirja ma nagu Microsoftil siiamaani näinud, otseselt ei ole, et ta on nagu rõõmsasti oma online teenustega ju siin läbi aastate või isegi aastakümne raha põletanud, eks ole, siin miljardit dollarit, mis ta matab oma pingide ja ja muu alla, ilma sealt midagi tagasi saamata, näitab, et noh, Microsoft võib teatud põhjustel raha põletada küll, ilma et ta sealt väga nüüd kommertslikuks asja keeraks. Ja teiseks on selge, et noh, ta kindlasti ei ole mitte loll firma, et Microsoft on üks nutikamaid firmasid ja Kindlasti ta vaatab asju kommertsiaalset seisukohast ja oskab selle välja timmida kindlasti.

Viimane küsimus, mis sa arvad, mis see Eesti jaoks tähendab? Kas Eesti jaoks, on see hea või halb uudis?

Andrei, ma korraks, keeraksin korra hetk tagasi veel eelmise uudise koha, eelmise küsimuse koha pealt, et tegelikult vaadata nagu ühte asja, et mikspärast Microsoftile ja võiks see asi olla ka nii-öelda kasulik? Et tegelikult, kui vaadata, et noh, mis hinnaga ostis Microsoft siit ühe kasutaja, mis hinnaga omal ajal ostis eBay ja mis oma hinnaga omal ajal ühte kasutajat müüdi nagu samadele investoritele, kes vahepeal üles ostsid, siis tegelikult ühe kasutaja hinna mõttes tegi Microsoft üsna hea tehingu, kui nüüd vaadatakse telekomi maailma numbrite mõttes, et seal tuleb potentsiaali üsna palju. Ja teiseks, noh, kui ma nüüd arutasin õieti näitavat, siis see raha, mis ta maksis, oli umbes viiekümne päeva Microsofti vabakassavoo. Et see tegelikult noh, tähendab noh, niisugut keskmiselt pikemat Euroopa puhkuse aega, eks ole, millega Microsoft seda, seda nagu tagasi teenib.

Soodsalt said siis Skype-i?

Noh, kas just soodsalt, aga põhimõtteliselt Microsofti mustaapide juures see ei olnud nagu hullu pööla, pööra suur number. Aga mis see tähendab Eesti jaoks, vot see on juba hea küsimus, et siin tegelikult, mis siis salata, et noh, Microsoft on selgelt Ameerika-keskne ja aina rohkem on ka Skype tegud sinna oma... nende fookust kolinud ja noh, nii palju kui ma tean, tegelikult üha edasi, edasi, mida rohkem oleks vaja integreerida, siis tegelikult see Eesti logistilises mõttes üsna kehvas kohas olev, olev arenduskeskus, kuhu tulemine võtab ikka hullupära palju aega. Ja siinsed personali piirangud, et inimesi ei saa õieti juurde võtta ja nii edasi. See tegelikult on omaette oht, et noh, Microsoft võtab täiesti ratsionaalsetel kaalutustel, seda hakkab siin vähemalt nagu ümber kolima. Ja noh, ega siin autos midagi suurt teha nagu muud ei olegi, kui ainult, et see kuidagi tekitab normaalset lennukiühendust ja, ja katsetad siin inimesi nagu paremini kohale tahaks.

No see on võib-olla hoopis positiivne, sellepärast et on väheseid linnu, Tallinn, kus Stiiv Palmer saab oma eralinnukiga kesklinna parkida. Aga aitäh sulle, Allan...

Jaa, nüüd siis, lähme me... Külaliste juurde, stuudios on meil Sten Tamkivi Skype'ist ja Rain Laane Microsoftist, Sten, kas mul oli õigus, et sinu korrektne ametinimetus on evangelist?

Mul on kaks rolli, üks roll, mis mul on Skype'is senikaua olnud, kuni ma seal olen olnud, on, on Skype'i Eesti organisatsiooni juhtimine, ehk siis Skype Eesti juht ja siis selle kõrval on olnud mul selliseid globaalseid rolle, evangelism oli asi, millega ma tegelesin eelmisel aastal, sel aastal olen tegelenud Skype'i tootekataloogi vedamisega, ehk siis otsust, see protsess, millega me otsustame, kuhu me investeerime ja, ja mis me nendest asjadest saada tahame, mida meie programmeerijad lood, loovad, et...

Ja mis aastast oled sina Skype'is, kas päris algusest või?

Ei, mitte päris algust, kaks tuhat viis, nii et kuskil kaheksateist kuud peale algust.

Rain, sina juhid Eesti Microsofti seitse aastat?

No kuus.

Kuus aastat. Microsoft, noh, nagu me ilmselt kõik teame, ei ole päris start-up, aga seitsme aastaga on päris palju muutunud seal, et Bill Gates on lahkunud juhikohalt, ilmunud on Windows viissada Windows seitse ja Windows Mobile'i päris uus põnev versioon, Microsoft on muutunud arvestavaks mängijaks cloud computing'us ehk pilveraalinduses oma Azure'i platvormiga, ilmus otsingusüsteem Bink ja kindlasti palju muud. Oskate öelda, mis on Eesti Microsoftis toimunud nende kuu ja poole aasta jooksul? No eks me oleme kõigi nende asjadega kaasa läinud ja kaasas käinud, mis, mis on globaalses firmas, et kui tulevad uued suunad, siis kõik ei jõua kohe siia, aga nad jõuavad teatud aja pärast. Noh, sa nimetasid sedasama ažuuri ja ametlikult Eestis ažuur veel saadaval ei ole, ehkki meil arendajad arendavad selle peal ja eestlased on hästi nutikad, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab... No ütleme niimoodi, et üle piiri, eks ju, et saab, kõik asjad saab ära tehtud, aga päris palju on muutunud, ma arvan, et see muutus on eelkõige nagu inimeste seas, sest et tegelikult nii Skype'i äri kui Microsofti äri kui kõiki teisi ärisid ajavad inimesed. Inimesed ostavad inimeste käest ja ma usun, et see talentide hulk, kes on täna Skype'i kontoris Eestis ja kes on Microsofti Eesti kontoris, see, see on päris suur. Olete nüüd kolleegid, eks ole, et noh, või peaaegu?

Me oleme väga head kolleegid juba pikka aega ja me just viskasime enne nalja, et tegelikult me võime öelda, et täna on kaks ITL-i juhatuse liiget siin laua taga, et me ITL-i juhatuse koosolekul saame kokku juba viimased kaks aastat, iga korra kuus.

Võib-olla siis oleme kõik kolleegid, sest ITL on meie saate toetaja.

Sten, ütle, kas Skype kasutab Microsofti toodet? Kas Skype'i arvusid on Windows peal?

Peast ei oska öelda, meil on nii Windowsi, Mac OS-i kui Linuxi kasutajaid maja sees, sellepärast et neid on, sellised on ka Skype'i kasutajad. Ehk siis et kuigi Windowsi peal kasutatakse maailma Skype'i kõige rohkem, on meil väga suur Maci kom, kogukond ja, ja tõesti arvestatav Linuxi kogukond ja, ja see on... Ettejutates, see on ka asi, mida siin teisipäevase ostutehingu juures kohe rõhutati, et ega, ega Skype'i Microsofti allaliikumine ei tähenda, et meie lõpetaks nende kõikide erinevate platvormide toetamise, et see maailm on mitmekesine ja nõnda on ka Skype.

Tere tagasi kuulama, on endiselt laupäev ja endiselt on eetris IT-ärisaade Restart. Tänaseks saate teemaks on meil Skype'i äraostmistehing Microsofti poolt ja saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik. Saatekülalisteks on meil täna Skype'i tegevjuht ja Eesti Vabariigi presidendi IT-nõunik Sten Tamkivi. Ning Microsoft Eesti tegevjuht Rain

Laane. Nii turk kui ka meedia reageerisid Microsofti tehingule üsna skeptiliselt. Microsofti aktsia langes tõusval turul ja Washington Post avaldas teksti populaarset Skype'i alternatiivid, Sten, mis sina arvad, millega oli see skeptilisem põhjustada?

Minul oli seda selle, sellepärast huvitav lugeda, et ma liitusin Skype'iga enne, kui eBay Skype ostis. Ehk siis need esimese päeva uudised seal põhimõtteliselt on nimede vahetus, et, et...

Aga ütleme nii, et eBay suhtes olid, oli õigus nendele inimestele?

Kuidas võtta, ma ütleks, et need inimesed, kes nüüd nägid, et eBay lisaks varem sellele tehinguga nulli, mis ikkagi mõned miljardid teenis ka kasumit seal teisipäeval, kuna eBay-le järk kulus kolmkümmend protsenti Skype'ist, et ma usun, et Mõned vaidlusküsimused, kas selle ümber, kas IPL oli mõtet seda tehingut teha või mitte, on üldseks läbi. Ehk siis ma arvan, et see, mida sellest õppida võib, on see, et esimese päeva aktsihinna liikumised ja esimese päeva uudised ja tulevikku vaatavad spekulatsioonid, enne kui me ei ole isegi ettevõtet, kahte ettevõtet nagu ühe laua taha istuma saanud veel, on, on alati nii spekulatiivsed, nagu nad olla saavad ja seda küsimuste mõtet tegelikult... arutada nagu mingi kahe, kolme, viie aasta pärast.

Rain, mi, Microsofti online teenuse divisjon kaotab kaks miljardit eurot aastas. Saan aru, et sinna kuulevad bing, MSN Hotmail, kas Skype läheb ka sinna või tekib eraldi osakond või divisjon?

Tänase seisuga Skype on eraldi divisjon, mida siis juhib Toni, kes allub meie tegevjuht Steve Palmeril. Ja ma usun, et nagu, nagu Sten väitis, et need on suhteliselt tulevikku vaatavad tehingud ja tegelik asja olemus, seda me näemegi noh, mitte varem kui üheksa kuu pärast, sellepärast et kõigepealt peame ära ootama kõik need regulatsioonid, regulaatorite ametit nii Euroopas kui Ameerikas, kes peavad selle tehingu kinnitama. Täna on lihtsalt mõlemad firmad avaldanud soovi see tehing lõpule viia, aga kas see lõpule vii, viiakse, seda me näeme paari kuu jooksul. Me väga loodame, et see nii juht, me saame Steniga teineteisel külas käia ikka vähemalt pool aastat.

Kes võiksid olla need muud potentsiaalsed ostjad, Google juba kinnitas, et nemad vaatasid Skype'i, aga midagi siis Skype'i juures ei meeldi ju neile, et nad loobesid selles tehingus.

Ma arvan pigem, et me jõudsime neist ette.

Ahah, okei, kas, kas tehing oli siis tingitud sellega, et kiire oli, et oli vaja Skype'i ikkagi ära osta, enne kui ta börsile jõuab või see oli selline... Pikalt planeeritud strateegiline tehnik.

Kui, kui te kuulasite Steve Palmeri ja Tony Pates'i pressikonverentsi, siis seal tegelikult anti vihje selle kohta, et läbirääkimist alustati aprillis ja suhteliselt kiiresti ja edukalt viidi nad lõpuni. Loomulikult, kui firma on minemas börsile, siis on, on võimalus nad enne seda ära osta ja seda võimalust ka Microsoft kasutas.

Kas Microsoft Eestil oli selles tehingus ka mingigi osa, kas see helistati kuskilt, et sa, sina, kui sa tead kohalikke ulusid ja oled Skype'i inimesi näinud, Rain, et et kas nüüd küsiti, et noh, et kas see Sten on muidu mõistlik mees või mis teil seal toimub, seal Mustamäel?

Sten on igati mõistlik mees, seda ma võin öelda, aga seda, kas minu käest küsiti, seda ma ei saa ka kahjuks kommenteerida,

kas Steve Palmer käis ka Eestis?

Täpne vastus sinu küsimusele on, on ei, et et kui ma vastan täpselt su küsimusele, siis on vastus ei.

Ma mõtlen selle peale, mis, mis see tähendada võis, aga...

Aga rohkem me ei saa ka kommenteerida hetkel, vabandust.

Okei, no Skype'i vaenusel oli ta kindlasti siin olemas, aga mis, räägime siis sellest, mis on Microsofti plaanid Skype'i suhtes, Twitterist just lugesin, et Microsoft muudab Skype'i nime, Microsoft Skype Networkiks, Networki vastu, ehk siis lühidalt MS-Skynet. Aga kui teisalt räägime, siis mis on plaanid, teil on kindlasti erinevad võimalused Skype'iga igale poole integreerida, et kas sellest on juba Kuskil midagi räägitud või see on tõepoolest aastate küsimus?

Ma arvan, et siis kui see tehing lõpuli viiakse, siis avalikustatakse ka need plaanid, et kuhu täpselt see integreeritakse, aga siiamaani on räägitud nendest võimalustest, kuhu seda saaks integreerida ja ma usun, et kõik see maailm, mis, mis algab Kinektiga ja, ja lõpeb meie unified communication või siis nüüd Lingi-nimelise tehnoloogiaga, et sinna sobib suurepäraselt.

See

oli, see uudis tegelikult oli juba varem teada, et sügisel tuleb välja Skype'i versioon Windows Phone seitsmele.

Te vaatasite Microsofti tooteid juba varem siis Skype'ist enne, kas ka Xboxile mõtlesite ennast portida, oma toodet?

No nagu ma enne ütlesin, et, et aastast kaks tuhat kolm oleme pakkunud tarkvara Microsoft Windowsi platvormile, on ju. Et see on, see on jah naljakas, võib-olla mõnikord, kui suured tehnoloogiafirmad ostavad väiksemaid, et siis eesmärk on tuua nad oma platvormile. Et meie puhul on see, see Microsofti platvormide loomimine ikka juhtunud nagu päris algust peale ja ega see jääb ka pikaks ajaks niimoodi.

Skype'il oli mitmeid võimalusi raha kaasata, oli võimalik minna börsile või lasta mõnele suurele partnerile ennast ära osta. Sten, et kes sinu nägemuses olid need potentsiaalsed partnerid, kes oleks võinud, kellega oleks veel võinud Skype kokku minna, et oleks tekkinud sünergia?

Või jah, küsime nii, et kes olid need ideaalsed partnerid. Noh, kindlasti ma ei oleks olnud hea partner, eks ole, aga äkki oli, olid ka paremad friandid sinu arvates.

Niimoodi spekuleerida, mis ühe või teise ettevõttega liitumisel, ostutehingul saaks, on suhteliselt mõttetu, juhul kui seda ei juhtu, esiteks, teiseks seda teha nagu niimoodi tagantjärgi on veel veidvam, me oleme praegu...

Ibepraktika vaata näitab, et äkki see ei olnud viimane ost Skype'i puhul, äkki tulevad veel mõned, kolme-neli aasta pärast, et spekuleerida ju võib.

Siis on, siis see, see, mida sa praegu ütlete, Microsoft on teinud iga pähe, igal juhul suvepärase tehingu.

Nii et ühesõnaga, sa ei ole kunagi mõelnud, et mis, mis see ideaalne asi võiks olla?

Esmaspäeval olime, olid Skype'i kõik tuhat midagi töötajat maailmas, tegemas kõvasti tööd, teades, et me läheme iseseisvalt pöösile, täna me teame, et juhul, kui regulaatorid kõik seda lubavad, et siis me jätkame Microsofti sees esmapilgul suhteliselt iseseisva... Ja ma arvan, et tegelikult mis toimub, või mis on Eesti nädalakas, võib-olla ületähtsustatakse selliste omanike vahetuste ülikiiret mõju ettevõtte sees töötavale, et tegelikult inimesed tulid sel nädalal ka pärast teisipäeva igal hommikul tööle ja hakkasid kirjutama head tarkvara, mis Skype'i kasutajatele meeldiks, et põhifookus on seal ja ja see ümberringi need võini poolt mainitud võimalikud integratsiooni suunad ja, ja muud asjad, et see tuleb kaheksateist pluss kuu järel võib-olla.

Rain, kas niisuguseid firmasid on veel, keda Microsoft on üle võtnud ja, ja on lasknud oma, omaviisi areneda?

Täiesti olemas, kaks aastat tagasi me ostsime vist kuue miljardi dollari eest reklaamifirma Quentiv, nemad on täiesti eraldi division. Siis Norrast me ostsime ära firma Faast, kes toimetab täiesti eraldi edasi, nii et selles mõttes, kui ma vaatan, mis on meil firmas toimunud, Siis see on ülimalt tõenäoline, et, et Skype on eraldi, divi see on päris kaua.

Microsoft on teinud siin väga tihed koostööd Nokjaga Soomes, et kas see kuidagi mõjutas seda, et Microsoft vaatas ka Skype'i poole? Noh, naabrid ikka...

Ma arvan, ma ei usu nüüd, et et see, et Skype'i, pool Skype'ist asub kaheksakümne kilomeetri kaugusel Soomest või tegelikult Nokial on ju Oulus suur, suur keskus, see vahemaa on natuke pikem, ma ei usu, et see lähedus nüüd mõjutab külla ka nende firmade tegevusala. Et ilmselgelt selliste rakenduste ja, ja mobiilitehnoloogia valdkonna ettevõtted meid huvitavad ja seal me tahame olla päris suur tegija.

No aga Stiiv Pavel kindlasti käis ju Soomes, eks ole, siin

Sellele küsimusele ma isegi ei oska vastata, kas ta käis Soomes, ma arvan, et et kuna Steven Elop, meie, meie ühe divisjoni president endine, Steven Elop reisib päris palju, siis mõlemad Steve'id kohtuvad päris tihti Ameerikas.

Taas on eetris IT-äri saade Restart, saadet juhid Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning stuudios on meil stuudiokülalised Skype Eesti tegevjuht Sven Tamkivi ja Microsofti Eesti tegevjuht Rain Laane. Teemaks on mõistagi Microsofti sisseost kaheksa ja poole miljardi eest ettevõtte Skype.

Eesti on aastaid otsinud oma Nokiat, kuid Nokia on peaaegu et Microsofti poolt ostetud. Siis oleme teist Skype'ist unistanud, kuid ka Skype'i ostab Microsoft. Tundub, et Eestil on tekkimas tõside identiteedikriis, samas Microsofti side Eestiga läheb tihedamaks. Restarti viimases aastas räägime sellest, mis on Eesti Skype'i üksuse saatus ja millised on Microsofti plaanid Eesti suhtes. Sten, mis sina arvad, mis saab Eesti Skype'ist siin paari-kolme aasta pärast?

Eesti Skype'i meeskond on kasvanud esimestel aastatel, kui ma alustasin, siis me kasvasime üks aasta saja pealt, kahesaja peale, siis jälle sada inimest juurde. Ja mis on selgelt viimastel aastatel juhtunud, sõltumata sellest, kes on pärast ja Skype'i omanik olnud, on see, et me Eestis võib-olla punnitame nelikümmend, viiskümmend inimest aastas juurde ja et, et see kasv on selgelt aeglustanud. Ja see kasvuaeglustamine ei tulene mitte omanike suhetest, vaid sellest, et Skype on ülikirjas kasvufaane, siis globaalse aadio ja interneti ettevõte ja me palkame talenti seal, kus seda on. Ja tahaks hirmsasti, et seda oleks rohkem Eestis ja, ja selle jaoks on see tund, mida me oleme tagunud viimased viis aastat päris kõvasti, on see, et on vaja kahte asja. On IT-haridust, mis väljastaks spetsialiste, nii suurel hulgal kui ka Suur kiirusel ja hulgakaupa ja ühtlasi ka sellisel konkurentsivõimilisel kvaliteeditasemel, see on üks asi, ja teine asi, kuna igasugused hariduses toimuvad muudatused võtavad pikki aastaid aega, siis senikaua on vaja üle vaadata seda, kas ja kui lihtsalt saavad inimesed liikuda Eestisse selleks, et siin mõned aastad tööd teha, isegi kui neil ei ole Eesti passi. Ja need kaks asja olid täpselt samad enne teisipäeva ja needsamad mured on meil samad täna, nii et kui sa küsid kolme-viie aasta pärast, ma loodan, et... Neid probleeme on adresseeritud, et me saame siin jätkuvalt kasvatada oma kontoid, kuigi lihtsalt olles järgmistest tuhandest töötajast enam pooled Eestis ei ole.

Rain, oled hiljuti maininud, et Eesti vajab kuni kuus korda rohkem IT-spetsialiste. See ilmselt tähendab, et suure firma arendikeskus rajamine Eestisse ei ole vist väga lihtne.

Jah, me oleme Microsoft Eestis, me oleme unistanud nagu pikalt sellest, et ühel päeval võiks olla Microsofti arenduskeskus Eestis. Täna tundub, et, et asi on kuidagi ühe päevaga olulise sammu edasi astunud. Ja kui sa küsisid, Enn, et mis võiks olla kolme aasta pärast, siis meie unistus siin koha peal on, et meil on siin selline kuuesaja inimese või, või kuuesaja pluss inimese selline arenduskeskus ja väga hea on, kui selle divisjoni nimi on Microsofti Skype'i division.

Küsime, mida arvab meie majandusminister Juhan Parts sellest, et Eestisse võiks tulla Microsofti arendikeskus?

Ja nüüd on meil telefoniliinil Eesti majandusminister Juhan Parts, tere! Tere!

Härra Parts, tere ka minu poolt, et saime just paar päeva tagasi teada, et Microsoft ostis Skype'i ära, Eesti jaoks see võiks tähendada mitu asja, mis teie arvate, kas Eesti riik võiks teha midagi selleks, et Microsofti arenduskeskus jääks Eestisse?

No kindlasti, esiteks noh, nii palju, kui mul praegu arusaamist on selle tehingu tagamaades, siis kindlasti kõik, mis on nagu hea ja töötab, ju jääb, on ju. Ja täna pigem küsimus on, et kui Skype laieneb või kasvab edasi, mis on suhteliselt tõenäoliselt stsenaarium, siis pigem on küsimus, et kas meil on... piisavalt inimesi ja kas on, me oleme piisavalt nagu sellised atraktiivsed, et siia tuleks ka võõrinimesi Skype'i tööle. Ehk teisel on kas olemasolev Skype'i üksus siin Eestis kasvab või ta siis kasvab, ütleme, kuskil mujal, nii nagu ta tegelikult viimastel aastatel on paratamatult teinud, on ju, ta on ju erinevates riikides oma väiksemate või suuremate üksustega.

Jaa, kas Skype'i puhul arendus jäi ikkagi peamiselt Eestisse, et need muud filiaalid on, tegelevad rohkem müügiga ja siis strateegia küsimustega, kas teie olete näiteks Microsofti juhiga Steve Palmeriga juba rääkinud sellest, et ta võiks ka Eesti peale natuke mõelda?

Ei ole, aga kindlasti ma arvan, et meil on põhjust Microsoftiga nüüd kõrgemal tasemel kohtuda ja, ja vähemalt nii-öelda tuttavaks saada.

Et mida, mida Eesti riik võiks teha selleks, et Microsoft oleks motiveeritud Eestisse jääma?

Vot, ma arvan, et selliste investeeringute puhul noh, minu kogemus ütleb, et me peaks kõigepealt nagu ikkagi mõistma seda Microsofti nii-öelda noh, enda soove või vajadusi. Riik peaks olema võimeline juhul, kui on mingid vajadused või mingisugused soovid sõltuvad riigi käitumisest, on ju, siis meil peaks olema avatud seda tegema. Et üldiselt on raske või, või suhteliselt viljatu noh, teha selliseid mingeid lahtisi pakkumisi või mida iganes, noh. Ma arvan, et Microsofti taolisel ettevõttel on kindlasti oluline ka noh, näidata, et on riigi selline noh, poliitilise võimu. Noh, avatus koostöö. Ja ma usun, et nad seda ka teavad, sest tegelikult, kui me räägime Skype'ist, siis ega täna kui Skype'i selliseid nii-öelda noh, igasuguseid hädasid ja probleeme seoses siin telekommituru avamisega Euroopa Liidus, siis ongi olnud ju kaks riike, põhiliselt Eesti, Luksemburg, kes nii-öelda võrgu neutraalsust ja paljusid muid asju tegelikult ju kaitsenud ja võidelnud. Aga jah, ma ütlen, see, kuna see küsimus on nüüd kerkinud niimoodi, et kas Microsoftiga, ma arvan, et põhjust oleks kindlasti kohtuda, kuulata, vaadata, mis on need tegelikult täpsemad nagu arenguplaanid, mil määral siin noh, Eestil saab midagi muud teha. Praegu on väga vara öelda, et umbes vot, et teeme ühte konkreetset asja, ma arvan, peame näitama oma poliitilist huvi ja teatud avatust kuulama ja siis, kui sõltub tõesti otseselt riigis, siis sellele ka reageerima.

Aga kui ei lähe nii, nagu oleme mõelnud, kas see on siis nagu katastroof Eestile ja suur kurbus, et Skype ära läks või, võib mõelda teistpidi, et küll on vahva, et meil on nüüd hästi palju programmeerijaid, keda turul niikuinii on kogu aeg puudu, et ongi põhjus uus Skype teha?

Noh, võib nii ja naapidi mõelda, et aga ma ei usu, et see stsenaarium on noh, väga tõsine, et nüüd Skype sellisel kujul ära läheb. Ma ütlen veelkord, et minu arvates täna on küsimus, et kui, kui Skype nüüd selle tehinguga kuidagi laieneb või kasvab, on ju, et siis on seda kasv või laienemist näha konkreetselt Eestis ja, ja põhiliselt on siin ikkagi inimeste, inimeste küsimus, piisavalt pädevaid inimesi, selles osas kindlasti see mõttelaad, mis sa viimasena ütlesid, on nagu õige, et, et ega noh... Sellised, täna on Skype juba neljasaja inimesega, on ju tööandja, et see laienemine saab ikkagi toimuda suures osas noh, kindlasti ka kõvasti võõrtööjõuga. Me peame arvestama ainult, me ei saa koondada noh, ütleme, teha selliseid monoettevõtteid ühes sektoris, kui sektor iseenesest olemuslikult eeldaks sellist noh, ütleme, hästi paljusid väikseid ettevõtteid ja võib-olla keskmisi tegijaid.

Aga me saame ikkagi aru, et Majandusministeerium on valmis selliseks positiivseks kloppiks ja avatud läbirääkimist, läbirääkimistel Microsoftiga, et varsti siis...

Kind, kindlasti, meil on olemas ka Silicon Valley's oma esindaja, kes on tegelikult noh, ütleme selle asjaga olnud, hoiab näppu pulsil, meil on ju kontakte tegelikult, kui IT-valdkonnas vaadata, ja kelle, kes ikkagi peakorterid on Silicon Valley's, on noh, noh, üsna head vahetut tööalased kontaktid.

Toimub selles mõttes see, et,

et jah, et ütleme, see avalikkuse seisukohast tihtipeale vähem asju toimub, on ju, niisuguse suure aplavaga vaid, vaid noh, ütleme, aga, aga ma ütlen, minu kogemus niisuguste suurte ettevõtte puhul, et kõigepealt tuleb mõista, kuhu nad liiguvad, vaadata, mis siin, mis, mis võiks olla see nii-öelda koht, kuhu, kus õigele nupule vajutada ja, ja noh, aru saada, aga mis siin Eesti huvid on, on ju. Kui me tahame lihtsalt luua Skype'i juurde veel või seda kasvu töökohti, see on üks asi, mida veel, noh, seda, seda peab sa vaatama, aga igal juhul noh, ma ei tea praegu, et olen ka mõtet inimestega siin vestelnud, kes selle tehinguga seotud on, et nüüd keegi planeerib kuidagiviisi olemasolevat Skype hakata lõhku.

Aga selge, see oli siis härra majandusminister Juhan Parts ja ilusad päevad ka teile! Ilus päeva! Ühesõnaga, härra Parts arvas, et tal on põhjust Steve Palmeriga lähemalt tutvuda siin lähiajal, et teha sellist positiivset lobbit, Sten, sa mainisid, et IT-hariduse parandamine ja hariduse protsessid on hästi pikaajalised, aga miks, mida riik võiks teha kohe täna, et tuua siia ikkagi kas Microsofti või siis mõne teise firma arendikeskust ja kas seda on üldse vaja, sinu arvates?

Maailment on vaja head balanssi, kuna inimesed on erinevad, siis nende ootused ka heade töökohtadele erinevad, et mulle teeb väga rõõmu pulbitsev start-up'i sektor, kus, kus tehakse väikeseid ettevõtteid ja suurte ambitsioonide taha pannakse vaid mõned üksikud inimesed, kui meile, nende kõrvale mahuks siia ka mõni veel suurem arenduskeskus, lisaks Skype'ile tegelikult on ka sadadest töötate siin, siin ju, Playtech, on ju, see kõik oleks tore, mis, mida nagu riik kohe teha saab, Kohe ei käi need asjad kuidagi, on ju, et selleks on vaja pikka, süstemaatilist tööd ja üks asi, mida ma olen viimasel ajal ühest rohkem mõtlema hakanud, on see, et et üldine liberaalne, liberaalne majanduskeskkond on jube hea IT-ettevõtetele, niisugune võrdne mänguväljak, kus kõigil on võrdsed võimalused ja parim võidab. Aga õigiseisukohalt vaadates on vaja mingites kohtades teha suunatud panuseid, et on see siis, ma ei tea, näiteks tehnoloogia või inseneri ja hariduse puhul, ma ei tea, mis juhtuks, kui me tuubeldaksime peaõha? Mis juhtuks, kui me ütleks, Eesti ülikooli te, et te tohite seda või teist asja teha või me rahastame seda või teist tegevust ainult siis, kui te toote sinna vähemalt pooled tudengid väljast või, või pooled õppejõud väljast, et tõsta nagu uut taset ja uut hingamist tuua. Et sellised julgemad panused võiks olla need asjad, mida õigus saab teha ja, ja ega need paljud ei saa olema populaarsed, sest kellelegi rohkem andmine tähendab kellelegi vähema andmist ja IT puhul väga harva nähakse, et tegelikult see on investeering, mitte kulu, kui sa investeerid selle vald

Rain, mis on sinu arvamus, et kas Microsoft läheb riigi juurde ja ütleb, mis ta tahab või ta ootab, et maailmasminister näiteks tegeleks sellega? Kas teil on visioon sellest? Ma usun,

et meil on väga hea side Eesti Vabariigi juhtkonnaga ja hetkel on lihtsalt küsimus selles, et me peame ära ootama need regulaatorite arvamused. Ja ma usun, et kui need asjad liikuma saab, siis need ülejäänud asjad me saame väga kenasti korda.

Aga see ei sõltu ju Eesti riigist, eks ole, see on...

Natukene sõltub ka Eesti riigi arvamusest, sest et Euroopa Liidu konkurentsiametis kuulatakse ka Eesti riigi arvamust.

Kas võib juhtuda, et Eesti riik ütleb, et Skype'i ei tohi maiklasektori meüüa? Ma arvan,

et see on väga ebatõenäoline, et siiamaani kõik, kõik arvamused on olnud väga tervitavad selle tehingu suunas.

Kui nad võtavad meie Skype'i ära sealt Ameerikasse.

Nokiat me ei ole nagunii saanud, nii et nüüd läheb ka Skype ära. Ei lähe

kuhugi, ikka istun siin.

Jah, et loodame, et istute siin ka viie, kümne aasta pärast. Tegelikult üks küsimus veel lisaks lõpuks, ma olen Twitteri saanud hästi mitu kommentaari jah, Facebookis, tegelikult see, et Skype jääb Eestisse ja see, et maksab siia arendikeskus võib Eestisse tulla, on väga halb, sellepärast et siis ei jää ruumi nendele väikestele mängijatele, seesama start-upi valdkond, mis areneb siin väga kiiresti, et tõepoolest, kui Skype lahkub, siis on paarsada andekad programmeerijad on siis turul olemas ja nad hakkavad tegema igasuguseid start-upe, kas te jagate seda arvamust?

Ma ütlen, et see on jälle näide sellest vabast konkurentsit, et senikaua, kui me pakk, suudame Skype'is pakkuda üliatraktsiivset ja ülisuurt maailma mõju omavat tööd, siis loomulikult on meil teatud eelis, kui meie kõrvaja tekib teine, kolmas ja neljas ettevõte, kes suudavad sama põnevat väljakutset pakkuda, ükskõik kui suured või eks seda on siis, siis konkureerimise tööjõule, et, et parim võidab ja mingitel ajahetkedel... Võib tunduda, et me oleme kuidagi väga domineerivad teisest küljest, kui sa vaatad, siis Eesti IT-sektoris on iist, Eesti IT ja kommunikatsioonisektoris on kuskil kuusteist tuhat töötajat ja meil töötab ainult nelisada. Ehk siis võiks nagu jätkuda nii mõnelegi väiksele ettevõttele,

ma arvan, et kui probleemeerijast rääkida, siis see protsent oleks natuke kõrgem.

Siis on kõrgem küll, jah.

Mina usun, et sealsamas tehnopolis, kus Skype paikneb ja kõrval on hästi palju start-upe, et siin see põld on nii lai, et meil jätkub mõlemat. Ja meil jätkub ka inimesi mõlemale poole. Kui me jätkame seda sama strateegiat, et me panustame IT-haridusse, siis meil jätkub inimesi nii start-upide tegemiseks kui ka arenduskeskuse töötajateks.

Ja huvitav on see, et meie just on näiteks ka mindud start-upi tegema ja on ka Skype'i tagasi tuldud, pärast see start-upi ebaõnnestumist.

No ma arvan, et see ei ole just väga suur ime, et kui start-up ebaõnnestub, siis palga ju nagu tuleb ju kuskilt saada. Aga suur täna meie külalistele, see oli siis meie tänane Restart, mis on kättesaadav siis podcast.kuku.ee aadressil, podcast'in neile, kes hiljaks jäid ja ka meie Facebooki lehel Restart otsingusõnaga,

Saatekordus on eetris õhtul kell kümme.

Just, ja näeme siis järgmisel laapäeval.

Kena lauga, aitäh!