AI_pealkiri: Sotsiaalmeedia turundus Eestis: Facebooki kampaaniad, brändistrateegiad ja poliitikute digikäitumine

Tere, Kuku raadio kuulajad, eetris on IT-ärisaade Restart ning tänaseks saate teemaks on meil reklaam internetis. Mainin ära ka, et saadet Restart toetab Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit. Kui te soovite meie saate kohta kommentaare jätta, siis võite seda teha meie Facebooki lehel, Ning kui te soovite seda saadet hiljem uuesti kuulata, siis on see võimalik kas internetist, podcast.kuku.ee või õhtul kell kümme Kuku raadio kordussaates.

Ja tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja meie tänane teema on siis sotsiaalmeedia ja reklaam sotsiaalmeedias. Täna võime ilmselt nõustuda, et Salmeedia ajast on saabunud, Facebook on kolmas suurim riik maailmas, Obama võitis valimisi täna Salmeediale ja ka Eestis juhtub üht-teist, Kurk saab Savisaarega rohkem, Savisaarega võrreldes rohkem fänne, Andrus Veerpalu saab Facebookis piiramatut usuluskrediidi ja meil on täna ka kaks põnevat stuudiokülalist, kellega me seda kõike arutame.

Ning meie külalisteks on täna firmast Dreamgrow.

Tere, mina olen Raul Kaevand, töötan Dreamgrows sotsiaalmeedia turundajana ja loovinimesena, mõtlen välja vingeid ideesid, kuidas firmad saaksid ennast turundada.

Ma arvan, et tavalistele internetikasutajatele oled sina rohkem tuntud kui niisuguse lehe nagu see kurk saab rohkem hääli kui Edgar Savisaar, looja, mis on läinud ajalukku kui päris arvestatav sotsiaalse meedia juhtumine, ma ei saa seda vist kampaaniaks nimetada.

Ja minu esimene küsimus Raulile on see, et kas viimased sündmused ei ole kurgi populaarsust vähendanud.

No kurk ikka üritab olla tugev ja sellest koolibakteri juhtimist üle olla ja näha on, et fänn vähemaks ei tule, et fännid pigem toetavad kurki ja on selle poolt, et kõik hästi läheks ja soovivad olla head.

Ning meie teiseks saatekülaliseks on Mihkel Ambre firmast Division Interactive ja selle firma Division Interactive viimane suurem saavutus oli see, et möödunud nädalavahetusel võideti ära Digitaalse reklaami kuldmuna, kas ma väljendasin õigesti? Väga õigesti. Et see võideti ära Pan-Aviaticu veebilehega, et äkki sa mainid veel paar sõna oma

firmast? Mina olen siis Mihkel firmast Division Interactive ja olen seal loovjuht, veebistrateeg, ja me oleme siis Reklaamiagenturi Division Interactive.

Et mille eest täpsemalt see kuldmuna tuli, et ma sain aru, et see on ikkagi veebisaadi eest, kas kas seal oli isendus ka mingi reklaamkampaania või miks see on reklaamikulmuna?

Seal ei olnud reklaamikampaaniat, aga kuna ta on ikkagi imago koduleht, et, et siis selle, selle eest see muna tuli.

Okei, kas oskad peast võib-olla öelda mõned teised Eesti saavutused, mis olid siis, mis said kulpmuna, et mina oma kogemustest mäletan, näiteks kui mina reide ees olin, siis seal oli neid kaks, üks oli reide jäätise eest, mis oli ka täiesti interaktiivne asi, Sest me tegime konkursi, saidi sees ja nii edasi, ja teine oli läinud filmile Meediahouse, mis tegi, kui ma ei eksi, kampaaniat Dünamitile ja seal oli mingi küsitlus, kus nad siis valisid videot, mis võitis, kas sul, sul, sul on midagi meeles veel lisaks sellele?

Noh, kõigepealt tuleb eristada seda, et seal jagati auhindu kolmes kategoorias, digikategoorias ja need kolm digikategooriat oli kampaania, koduleht ja, ja, ja rakendus.

Aga kuldmunast ei olnud ainult üks välja,

jah? Kuldmunas ei olnud siis jah, seekord kodulehest.

Aga kas teistes kategooriates ei antud kuldmuna välja sellepärast, et vastava töö laekumata jäämise tõttu või ei olnud, või oligi lihtsalt plaan, et kuld on ainult

üks? Seal on iga aasta võimalus kulda mitte välja anda. Aga, aga alati on võimalus näiteks ka kaks pronksi, kaks hõbedat.

No võime väita siis, et Eesti digitaalne reklaamimaailm on piisavalt nõrk teistes valdkondades, et või oli möödunud aasta jooksul piisavalt nõrk, et ei, ei tulnudki kullaväärilist

tööd? Jah, võib öelda küll ja see on ka eelnevatel aastatel niimoodi olnud.

Aga oskad sa öelda, milles see põhjus on, et kas Eestis ei ole... interneti reklaamispetsialiste?

Noh, kui me võrdleme Euroopaga, siis Euroopas on digitaalne reklaam väga tugevalt ikkagi klassikalise reklaamiga seotud ja ka need agentuurid on väga tihti kokku kasvanud, et lihtsalt seal see know-how on nii palju parem.

Aga tuleme võib-olla selle kurgi juurde tagasi, et Raul, oskate öelda, mis, mis oli selle konkreetse lehe eesmärk?

selle eesmärk, see, siis tuli üldse niimoodi, et ma ei plaaninud seda ette, et sellest saab mingi olnud populaarne asi ja ma proovisin lihtsalt, mul tuli see idee vabal päeval, mul ei olnud midagi teha. Ja ma tahtsin proovida, et kas Eestis on võimalik millegi niisugust ära teha, mis nagu välismaal on juba toiminud. Siis ma lihtsalt mõtlesin, kes on kõige vastandlikum esimene Eestis olemas ja on muidugi Edgar Savisaar ja alguses ma rääkisin sellest ideest ka paaril sõbrale, kes ütlesid, et mõttetu idee, et sellest ei tule midagi välja ja siis ma lihtsalt saatsin selle vist kahekümnele sõbrale ja siis õhtuks oli üle tuhande fänn juba olemas ja nii see läks.

Et sa pole oodanud, et see tuleb selliseks viraalseks kampaaniaks, et kas sa, kas sa usud üldse, et, et sellist asja võib ette planeerida?

Kindlasti on võimalik, et kui on piisavalt just no näiteks ka selle kurgilehe najal, et kui mõelda samasugune idee välja midagi ja panna sinna hea teostustahet, kindlasti on võimalik mõelda ka välja niimoodi plaanid ette.

Mis sa mõtled hea ideaal, kas Ansip on...

Kindlasti täpselt samasugust ei saaks teha, aga nagu kui leida selline koht, kus on olemas võimalus, nagu mida pole keegi teine veel teinud, näiteks kas või Eestis, et Eesti maastikul on seda võimalik ära teha, et kui vaadata, mis välismaal tehakse, ja siis tuua see Eestisse.

Aga noh, tundub, et Eestis ei ole neid juhtumeid väga olnud, et kui me vaatame, kes on Facebook fännilähtede tippus, siis tegelikult need on firmad, kes on midagi loosinud, nagu näiteks Cherry.ee või Sportland, saan ma õigesti aru, et need reaalselt viraalsed kampaaniad väga polnudki, et sinu oma on üks näide, Veerpalu oma on teine näide, aga nad ei ole kommertslikud, et milles on probleem, miks Eesti inimesed ei oska viiruseid teha?

Ma arvan, et võib-olla probleem ei ole selles, nad ei oska seda teha, aga kui võrrelda Eesti ja maailmavahet noh, just selles mõttes, et mida kliendid ja paljud tahavad maksta näiteks mingisuguse kampaania eest, siis Eesti on see võimalus hulganisti väiksem, et meil võib olla mingi megavinge ei tee, aga kui pole raha seda teha, siis see ei pruugigi läbi minna.

Aga kui suurtest summadest me üldse räägime, et millel põhineb väide, et Eesti firmadel ei ole raha teha kampaaniat?

No see ei ole, see ei ole niisugune absoluutne väide, et pole raha, aga meil veel pole huvi seda raha sotsiaalmeediasse panna, et näiteks ma toon näiteks Sony tegi niisuguse sotsiaalmeedia kampaania, kus nad lõid täiesti mängu sellel, põhinevad kõikide inimeste sotsiaalmeedia pildid, laigid, kommentaarid, kõik läksid selle alla, mis lõid kokku ühe Kolli, mis läks mängu ja siis sa said sellega võidelda teiste kasutajatega, et sellist rakendust täiesti ometi mäng, mis võtab Facebookist kõik andmed, teeb visuaalselt seal ilusaks, kõik see on nii tohutu töö, et Eestis selliseid agentuure ja kliente, kes on valmis selle, sellise töö eest maksma, et selliseid praegusel hetkel vist ei olegi.

Mihkel, mis sina viirustest arvad, et on see väga kallis lõbu?

Ma ei usu, et see asi isegi raha taha jääb, aga pigem, pigem Eesti klient ei julge sellist kampaaniat läbi viia. Väga raske on sellist ideed kliendile müüa ja pigem jääb sinna ka.

Kas teie olete pakkunud välja klientidele niisuguseid kampaaniaid, nad on, jätavad ostmata sellepärast, et see on liiga, liiga midagi muud või?

Seda juhtub iga päev, et loetakse liiga riskantseks.

Ma selles mõttes ilmselt nõustun ka omalt poolt, et üks kampaania, mis mul meelde jäi, oli NPNK kampaania, mis oli, ei olnud küll sotsiaalmeedia valdkonnas, aga mis oli ilmselt viraalne, aga ikka väga vastuoluline, et kas see oli piisavalt julge otsus, aga kas see oli ka... Mõistlik otsus Swedbanki või Hansapang, panga poolt, et see on teine küsimus, et kui klient tuleb teie juurde ja tahab seda meedias olla ja ilmselt see, see ikka juhtub piisavalt tihti, siis mis te tavalist pakute talle?

Kõige lävinumad on ikkagi kampaaniad läbi loosimise, see on kõige lihtsam ja, ja riskivabam viis, kuidas kasutaja seda, seda ikkagi kasutama hakkab.

Aga see riskivabadus on nagu oluline kriteerium sotsiaalmeedia kampaaniate puhul?

Agentuuri vaatenurgas kindlasti mitte, kliendi puhul jah, eks ole.

Aga kui kõik on ära loositud, siis mis edasi saab, et selline hea Facebooki leht tähendab ka pidevat põnevat content'i, et kust see content tuleb, kas te pakute ka seda teenust, et kliendi eest panna sinna uudiseid või klient peab, peab ise seda kõike tegema?

Seda ei ole ette kirjutatud meie poolt, et üldjuhul on täitsa pooleks nüüd, et oleme meie ka seda teinud ja, ja enamasti ikkagi klient, et majas seest siis kas PR inimene või keegi teeb.

Kui teie tegelete sellega, siis palju see ei maksma läheks?

Ma ei tahaks siin...

Millest peaks alustama ettevõte, kes soovib nüüd võtta oma raha printmeediast välja ja panna selle interneti reklaami alla, kas ta peaks ostma endale bännereid või ta peaks ostma endale märksõnu või ta peaks tegema sotsiaalmeediat?

Kõike, just.

Aga millega siis ta alusta, alustada võiks?

No vast kõige lihtsam ja odavam on ikkagi Facebookis hakata kliendibaasi kasvatama.

Kuidas te seda hinda ikkagi mõõdate, et noh, numbritest me siin ei räägi, eks ole, aga aga näiteks kui mul on kümme tuhat fänni, on see hea või halb, et...

See on kindlasti väga hea, et kümme tuhat klikki bänneritega saada, siis on see, see maksab kindlasti rohkem kui tasuta Facebook.

Kuidas seda, kuidas seda mõõta, et kui ma olen kümme tuhat fänni, siis kuidas ma sellega raha teenin? Et kas, kui firmad tuleb ja ütleb, et ma tahan kampaaniat teha, saab päeva lõpus kümme tuhat fänni, kas teie arvates on, siis teie juures on täidetud või te tahate ka, neid aidata, natuke raha teenida sellega?

Kindlasti kümnel tuhandel ja kümnel tuhandel on ka vahe, et, et kui, kui lihtsalt koguda kõike, kokku kümme tuhat inimest, et... Ja, ja, ja keegi neist ei ole potentsiaalne klient sellele teenusele või tootele, siis on see, see täiesti turutu.

Ehk siis me jõuamegi samas jutuga sinnasamasse välja, et kui teha see ohutu kampaania ja loosida välja iPad, siis võib, on suur risk, et oled ilma nii iPadist kui ostjatest. Just. Aga sul on kümme tuhat fänni, kes ei tee midagi.

Ei tee midagi, aga eks nad kuulavad ikkagi, eks ühe kõrvaga, et, et mis seal Facebookis toimub.

Aga võib-olla Raul oska, oskad sina tähendada, et kas olete üldse kokkupuutunud sellega, et mõõda kampaaniate tulemused, noh, fännide arv on üks number, mis on kõigile nähtav, aga kas mingit muud meetrikat olete kasutanud?

Jaa, et Dreamclubes me teemegi rohkem, et me ei põhine oma strateegial nagu kampaaniat, nagu ühekordsele asjale, et me teeme nagu kampaania, siis nagu pikem strateegia, et tänu, mis, mis selle kampaania kasu toob ja kuidas ta saab pikemas perspektiivis ära kasutada, et näiteks, kui saame kümme tuhat fänni ja siis me anname neile lingi kampaania lehele ja kampaania sooritab ostu. Kakskümmend inimest näiteks, et siis me mõõdame seda, et kust see tulu tuleb sealt ja mis see protsent on ja mis on see investeeringu tasuvus, et selle, sellel ajal me siis timmimegi seda.

Räägi, äkki me nii konkreetne näide mõnest edukast sotsiaalmeediakampaaniast viimasest ajast.

Mis meie teinud on?

No näiteks, mis teie teinud olete, seda teab ilmselt kõige paremini.

Jah, et no näiteks ametimeeter, mis me tegime...

Kes oli tellija?

Sotsiaalministeerium, põhimõtteliselt selles, et tahtsime teha mingit ka niisugust viiruslikku leviga mingit kampaaniat, kus me ei loosi midagi välja, vaid lihtsalt teeme niisuguse huvitava testi, et inimesed saavad teada, mis amet neile sobib ja see läks üllatuslikult edukaks ja kolme päevaga sai üle viiekümne tuhande kasutaja.

Mis oli tellija eesmärk selle kampaania juures?

Eesmärk oligi teavitada inimesi töökohtadest ja erinevustest, et see, see kampaania oli tehtud natukene naljaga, et kõik need ametid, mis anti välja, anti nagu vastassoo poole pealt, et kui mees tegi testi, et siis anti naisetöökohad, et see üks natuke humoorikat sinna lisada juurde.

Aga ikkagi, mis see eesmärk oli, et kui noh, minna maksa maksma mõtlen selle peale, et mida siis selle testi täide nime sai päeva lõppes, et kui noh...

Ta sai bränditeadlikkust, sai seda promo, kes selle taga oli ja kõike, testis nagu selle maastikule, et kui ei ole teada näiteks... Praegu oli see kampaania Oxford Park, mida mitte keegi enne teadnud, mis asi see on, ja siis tegid selle mega suure kampaania, kus loosid reisi ja mis kasu nad sellest saavad, et oligi, nad said üle kahekümne tuhande fänni ja see oligi, et kõik inimesed teavad nüüd nende brändi, enamiku, kes uudistes käis seal läheb igalt poolt ja no müüsid ka esimesi neid pindu ära, et see ongi see kasu.

Aga sellesama ametimeetri puhul, et kuidas teievaheline diil väleneks, et kui mina olen tellija, tahan teha viraalset kampaania, tulen teie juurde ja näiteks seda viraalset kampaaniat ei tule päeva lõpus, et proovite aga õnnest, et kas, kas sellest hinnast lepitakse varem kokku, et ma igal juhul maksan mingit summat või see sõltub ikka tulemustest? Näiteks mingisugune ma ei tea, üks eurosent per fänn.

See oleneb, selles mõttes, et kui me teeme rakenduse, et siis maksta rakenduse eest, et nagu näiteks Ametimeter, et see on omaette rakendus, et selle tegemiseks läheb aega ja siis ja samas on ka, nagu me ise, kui me klientidel teeme tööd, et me alati tahame maksta ainult tulemuste eest. Et Facebookis näiteks, kui keegi, me maksame selle eest, kui keegi klikib, et meid lihtsalt vaatame, mis sellest, et ainult tulemuste eest üritame maksta.

Mihkel, kuidas sulle tundub, et kas Eestis on rohkem levinud selline praktika, et reklaam on reklaam, et teostuse eest makstakse ja, ja see tulemus on kliendi enda asi, või on ka tegijad, kes ütlevad, et teeme sellise diili, et müügi peal teenime raha näiteks?

Ei ole isiklikult isegi kohanud sellist klienti, kes tulemuse pealt oleks nõus maksma. Kui selline variant välja pakutakse, siis lepitakse kokku üldiselt, et kui õnnestub, siis maksame täissumma, mitte et kui õnnestub väga hästi, siis ka on, aga on nagu väga hästi.

Mis tähendab, õnnestub, mis on õnnestumine?

No kui eesmärk täidetakse, et...

Mingi arv Fänne

näiteks? Jah, just, aga kui on sada viiskümmend protsenti eesmärgist, et, et mis siis juhtub?

Aga mis on olnud Divisionil mingi kampaania, mille te olete teinud ja mille te kõige uhkemad olete, te saite küll kuldmuna nüüd selle eest, aga aga kas see langeb kokku sellega, et, et see on see kõige tugevam, mis, millega te olete ajalukku läinud või on teil mingi põnev kampaania veel

kirjeldada? Division Interactive'il on ajalukku veel vara minna, sest meil sai just teine aasta täis, aga praegu on meie kliendil jooksmas kampaania, kus kolme nädalaga oleme kogunud üheksa tuhat viissada fänni. Ja ma olen selle üle väga, väga, väga uhked, et seal ei ole reaalselt auhinda.

Kuidas te siis saite neid tiimis?

Saad sa öelda, mis see klient

on? Klient on Premier ja kampaania on siis loo enda unistuste jäätis, kus siis võitja saab siis oma unistuste jäätise reaalselt tootmisesse lasta, et siis suve lõpus söövad kõik tema jäätist.

Minu unistuse sealtus oleks ilmselt see, et oleks maasikad, palju koort ja maksaks alla ühe krooni. Kui sa

saad seda taastu nagunii, siis võib-olla see hind ei olegi primaarne. Aga selle esimese osa lõpetuseks võib-olla küsiks ka seda, et kui mõnele firmale on soov teha enda näiteks Facebooki fännilehe ja tegemist on mingisuguse väikse firmaga restoranikrientiks või noh, kohvikuga, et kas ta võib kuhugi pöörduda üldse Eestis või need hinnad on niivõrd kõrged, et ta peaks ise sellega tegelema?

Ei ole kindlasti kõrged, sest Facebooki sisenemine ikkagi on soodne, seal ei ole reklaamipinnatasusid ega, ega ka muid noh, kanalitasusid, et, et et kogu, kogu kulu ongi lahenduse väljatöötamine, mis kaasneb nii või naa mis kanaliga, et...

Nojah, aga ma iganes full disclosure-i mõttes ütlen, et ma olen ka ise veebiturundaja ja tulebki tunnistada, et ikkagi me võtame ju klienti käest raha tunnipõhise arvestuse järgi, et kui on ikkagi väga lihtne ise midagi teha, Siis minu soovituseks küll ikkagi kliendid kõigepealt prooviks ise teha ja ostaksid agentuuridelt siis ideed, mida teha või, või, või taolist, sellepärast et fännilähe tegemine kindlasti näiteks meie firmas ikka kindlasti mitusada eurot maksaks.

Mitusada eurot, okei, et ma olen ainuke, kes ei ole internetist tulnud, et ma ikkagi küsiks, et kui mul on mingisugune väike lifestyle äri, siis ma ilmselt ei... Mul ei olegi kohta, kuhu ma pean pöörduma Eestisse, et ei ole sellist väikset lifestyle agentuuri, kes teeb mulle selle fännilehe soodsalt ja pärast aitab ka content'iga näiteks.

Ma arvan, et niisuguseid firmasid kindlasti on, kes teevad soodsalt, igal kliendil on kindlasti mõni firma, mis teeb tema hinna järgi ja kui Andrei Korobeinik astub uksest sisse, siis ma arvan, et need hinnad võib-olla tõusevad vaid ikka kõrgemale, kui, kui tuleks tavaline restoranipidaja. Et võtame siis meie esimese paneeli sellega kokku, et, et Eestis on internetiturunduse tase on lubamatult madal, kuldau, auhindu antakse välja väga harva ja mitte kõigis valdkondades, kuid siiski on klientidel lootust ja on mitmeid noori agentuure, kes, kellel on suured plaanid tulevikus. Tere Kuku raadio kuulajad, tagasi reklaamipausilt, on endisel laupäev ja endiselt on saad, eetris IT-ärisaade Restart, saadet juhivad Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik ning tänaseks saate teemaks on meil reklaam internetis ja reklaam sotsiaalses meedias.

Meil on küll ärisaade, kuid vahelduski sai on poliitikast. Seda teemat oleme põgusalt ka esimeses osas puudutanud, Savisaar versus Kurk vastasseisva kontekstis, aga teises osas räägime sellest lähemalt. Teemat alustame intervjuuga, kogemusi jagab meiega Kaja Kallas, tere, Kaia!

Tere.

Enamus Eesti poliitikast sotsiaalmeediaga teadlikult ei tegele, sina aga suhtud sellesse üsna tõsiselt. Mis on sinu motiivid, kas see on sinu jaoks selline otse demokraatia element või sa arvad, et aktiivsus sotsiaalmeedias tõstab poliitika populaarsust?

Mulle tundus, tähendab, eriti kui sa oled alguses ikkagi tundmatu, siis see on kõige lihtsam viis inimesteni pääseda, et oma sõnumiga. ja suurema publiku, kui siis sa jõuad kuskil kultuurimajja kokku kutsuda.

Aga poliitiline on selles mõttes noh, toode, eks ole, et tal on täpselt samad väljakutsed, mis on tavalisel kaubamärgil, et kuidas sa fänne saad?

See on huvitav küsimus, ega ma tegelikult ei teagi, kuidas need mehhanismid lõpuni, lõpuni toimivad, et noh, ma valimiste ajal vaatasin, et kui minuga oli mingi intervjuu kuskil, siis selle järgi kohe tekkis, tekkis siis suurem huvi minu isiku vastu, tekkis ka rohkem nii-öelda fänne või, või inimesi, kes soovisid sõbraks saada või siis hakkasid mind Twitteris jälgima. Aga ja et ma ise sellist otsest... Inimeste värbamist ei ole teinud, et ma olen vaadanud, et kui ma olen mingite seisukohtadega esinenud, et siis ilmselt inimesed, kes soovivad kas siis vastu vaielda või siis on olnud sellist tagasisidet, et soovivad teada, et mis ma nagu edasi teen ja, ja kuidas mul läheb, et siis nemad nagu ise tunnevad minu vastu huvi.

Kas sul on internetis, Facebookis, on sul fännileht või sul on kõik need sõbrad?

Nad on kõik sõbrad.

Seal on limiit viistuvat inimest, et mis juhtub, kui sa sinna jõuad?

Ma ausalt öeldes ei teagi, palju mul praegu on, aga ma arvan, et mul on üsna pikk tee minna, et et ei ole pidanud selle peale veel, veel mõtlema.

Kas sa usud, et sinu sotsiaalmeedia aktiivses mõttes ka sinu valimistulemust ja kui usud, siis mis sa arvad, mis see häälte arv on, mis, mis see sulle juurde andis?

Ma ütleks niimoodi, et tegelikult valimiste ajal ma olin isegi vähem aktiivne, näiteks Facebookis. Just sellepärast, et, et ma vaatasin, et väga paljud kandidaadid, kes muidu on olnud täiesti kuss, siis aktivi, aktiviseerusid siis enne valimisi ja mulle tundus, et selliseid ühetaolisi sõnumeid on liiga palju ja, ja minu sõnum läheb seal kindlasti nagu võib-olla kaduma, aga, aga ma seda siiski kasutasin, ma püüdsin kasutada sellist. teistsugust lähenemist, et ma pigem jätkasin sellega, milline ma olen, et võib-olla rohkem sellest inimlikku poolt ja naljaviskamist ja aga palju ma selle põhjal hääli võisin saada, seda ma ei oska küll hinnata, et, et seda on väga raske, raske hinnata küll.

Kas sa oled siis aktiivsem praegu, kui valimist on läbi, et selline tühi, tühi plats on tekkinud?

No tähendab, see on jälle, see on hea küsimus, et tegelikult ennem seda, kui mul ei olnud nii palju sõpru veel Facebookis, siis ma olin pigem Facebookis aktiivne, nüüd ma olen rohkem olnud Twitteris ja sellel on väga lihtne põhjus. Sellel on see põhjus, et, et kui ma Facebookis näiteks midagi noh, millekski teavitan, siis noh, tekib kohe tohutu arutelu, tohutud kommentaarid, millele need inimesed kõik nõuavad kohe vastust. Aga mul on väga palju tööd, ma ei ole kogu aeg internetis ja ammugi ei ole ma kogu aeg Facebookis. Ja kui ma siis kiiresti ei reageerin, siis sellest tekib jube palju pahameelt. Et Twitter on selles osas natuke kuidagi kontrollituv meedia, et, et see ei lähe nagu nii käest ära, et kui sa midagi sinna postitad, siis noh, tuleb küll vastuseid, aga need vastused on ütleme kaks-kolm kuni nimi,

mitte

kolmkümmend kolm.

Ühesõnaga, Twitter on sinu jaoks selline piisavalt mitteinteraktiivne, et seda oleks mugavam kasutada.

Ta on natuke mugavam praeguses seisus küll, et, et oma sõnum edastada ikkagi, aga teiselt poolt, et ta ei võtaks minu kogu tööst noh, liiga suurt osa, et ma ikkagi jõuaksin oma põhitegevusega ka tegeleda.

Kas sa oskad nimetada Eesti poliitikud, kes on või politsei jaoks sotsiaalmeedias eeskujuv, kes tegid head kampaaniad sotsiaalmeedias näiteks või olid seal kogu aeg nähtavad?

Ma panin küll tähele, kes olid kogu aeg nähtavad, aga ma ei oska öelda, kas see oli hea kampaania või ei olnud, et, et ma pigem, pigem võtsin nagu selles osas snitti, et ma nii küll ei tee. Et noh, ma vaatasin just näiteks seal paljudel poliitikutel olid sellised väga sellised noh, võib-olla kuivad sõnumid, et kohtun või kohtusin, vot ma ei tea, Keilas, eks ole, nende inimestega sel kellaajal. Ja noh, sellel ei tulnud ka mingit tagasisidet ja sellest jäi mulle mulje, et see tegelikult noh, inimestel ei ole selle infoga mitte midagi peale hakata, et see on natuke selline. selline info, et et noh, et, et mis ma sellega siis nagu peale hakkan. Ja, ja pigem ma, pigem ma nagu kasutasin seda sotsiaalmeediat siis, kui, kui sellest kampaaniast tuli näiteks mingi naljakas seik esile või midagi sellist, et mis võiks olla ka nagu tavalises vestluses inimestele huvi pakkuda. Et selles mõttes ma ei ütleks küll, et ma nüüd kellestki nagu võtsin eeskuju, pigem üritasin mingit oma. No

meil on hetkel niisugune unikaalne hetk, et meil on siinsamas stuudios kaks sotsiaalmeediase ja internetimeedia spetsialisti ning tänu sellele on hea võimalus küsida, et kuidas teie turundaksite, et mida peaks Kaja Kallas täna tegema sotsiaalses meedias, selleks et järgmistel valimistel veel edukam olla? Raul?

No kindlasti see, mis sa rääkisid inimestele, et pole aega vastata või et see on see üks asi, millega saaks kindlasti võita neid hääli juurde, et kui võtta see aeg või üritada kuidagi saada seda suhtlust hoida, et see on see just see koht, mille jaoks Facebook on nii hea. Kui sa vastad inimesele personaalselt, siis see inimene tunneb kohe, et, et sa hoolid, et, et on ikka mingit kasu ka ja võib tuua lisahääle.

Kas see, ma küsin teie kui spetsialistide käest nüüd, et aga äkki on just nimelt hea, kui poliitik ei tee mitte fan page'i endale laikidega, vaid on just frendib, sellepärast et viis tuhat kogus on päris suur ja see tekitab niisuguse nagu konkurentsi, et noh, ma nüüd näiteks lisasin Kaja Kallas omale sõbraks, sellepärast et ma tean, et kohe on viis tuhat täis ja ma varsti ei saa, et, et siis ma nagu käin mööda linna ja teised, teised ei saa endale seda lubada, et võib-olla niisugune... Defitsiidi loomine on ka oluline. Mihkel, mis sina arvad?

Jah, ma, ma ei ole selles päris kindel, et ma katsun ka sõbraks lisada, vaatan, palju neid fänne tekib.

Ilmselt viis kohut on täis.

Kui ma tohiks kommenteerida ka. Jah,

muidugi, meil ongi saade.

Kui te vaatate tegelikult poliitikute neid profiile seal Facebookis, siis on vägagi mõni, mõni vägagi tuntud poliitik, kellel on neli tuhat sõpra ja nüüd vaadake, palju ta hääli sai. Et, et selles mõttes ma ei ütleks, et seal on nagu üks-üheselt, seal on seos omavahel. Et noh, pigem ka mina olen vaadanud, et inimesed noh, eriti valimiste ajal oli inimesi, kes mind lisasid sõbraks selleks, et lihtsalt nagu olla kuidagi ka nii-öelda takistav tegur või, või noh, kohe alati mingi õele kommentaariga esineda nagu. Mis noh, mõnes mõttes oli ka okei, et noh, sellele sai ka alati vastata, aga noh, ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et sõprade arv ei tähenda häälte arvu.

Jah, no samas on edukaid ka, no näiteks Edgar Savisaarel, ma vaatan hetkel, viiest tuhandest on neli sõpra puudu, nii et kui keegi tahab takistada, siis ta võib kohe proovida sõbraks saada või midagi. Et Savisaar ei pruugi muidugi võtta sõbraks.

Aga suur tänu sulle ka ja, ja me lähme siis oma saadega edasi.

Jah, suur tänu, nägemist.

Ma hüppaks korra tagasi veel Twitteri ja Facebooki võrdluse peale, et kui Kaja Kallas mainis, et Twitterist tuleb palju vähem tagasisidet, siis kindlasti on ka seos sellega, et tal on Facebookis tunduvalt palju rohkem jälgijaid, et sealt ka see vahe, et, et, et see mõju on ikkagi sama.

Et ma arvan, ikkagi Facebookis on ju palju lihtsam kommenteerida, Twitteris sa pead, e-tweetsi tegema. Jah. Et võib-olla selles on ka üks moment ja Facebookis tekib selline foorum nagu, et kommentaarid tekitavad uusi kommentaare, et võib-olla selles on

probleeme? Jah, kindlasti, aga, aga ma olen, ma, ma praegu ei ole vaadanud muidugi palju Twitteri järgijatele on, aga, aga kindlasti see on üks põhjus.

Ja me jätkame siis oma saadega, kolmandas osas räägime sellest, kuidas Eesti firmad teevad sotsiaalmeedias kampaaniaid ja eelmisel nädalal ütles Swedbanki esindaja, et Swedbanki investeeringud sotsiaalmeediasse kasvavad kosmilise kiirusega, meie aga võtame Toros Lauri Toomsalu, kes on EMT interaktiivse kommunikatsioonijuht. Tere, Lauri! Mina olen EMT Facebooki lehe fänn ja ma olen saan aru, et viimasel ajal olete aktiivselt sellega tegelenud. Et oskate öelda, mis on EMT tänased tegevused seal meedias, et oskad võib-olla mõnedest kampaaniadest natuke lähemalt

rääkida? Jah, siin on tegelikult mitu sellist sotsiaalmeedia tahku, et, et ma arustan võib-olla sellest, et mida me teinud oleme, tegutsenud oleme siis, Tänaseks juba poolteist aastat, selle aja vältel oleme siis katsetanud kõikvõimalikke erinevaid versioone, kuidas siis rahvale atraktiivne tunduda ja mida inimestele huvitavat siis pakkuda. Tooteuudised, teenuste uudised, kõikvõimalikud võrguuudised, õpetused, need on nii, nii-öelda sõnumid, mis on tegelikult ka meie tegutsemise aja algusest saadik on inimesi köitnud ja, ja... Ja kui me nüüd Facebooki enda platvormi vaatame, siis Facebooki suunad on selgelt, lähevad nii-öelda rakenduste ehk siis äppide põhiseks. Ja see on ka EMT selline lähitulevikusuund, et me püüame, püüame siis oma tulevikukampaaniaid või pakkumisi või, või selliseid ka lühemaajalisi tegevusi nii-öelda suunata rohkem nagu rakendustesse. Tänaseks on üks väga edukas... kampaania, mis puudutas siin Sunrise Avenju kontserdit, on väga edukalt mööda saanud, mis oli siis kaheteistkümnendal mail, et kandsime siis esimesena Eestis üle rokk-kontserdilt laivina Facebooki äppi.

Kas te olete rohkem teinud koostööd reklaamifirmadega, meediaagentuuridega või see teostus tuleb teil nii-öelda maasiiselt?

Kui nüüd arendust silmas pidades, siis jah, me kasutame kahte-kolme sellist püsipartnerit, Kes on siis meile toetava üksusena abiks kampaania tabide või siis rakenduste loomisel, sõnumit ja kõik kommunikatsiooni nii-öelda sisu pool, et see sünnib meil enamasti majasiseselt, aga üldiselt jah, kasutame arendamisel, kasutame loovagentuuride abisid.

Oskad neid partnereid ka nime, nimetada, meil on näiteks stuudios Divisioni esindaja?

Jaa, Division on meil üks väga hea partner ja väga kõikehääline partner. Teeme, teeme divisioni ja väga head koostööd, samamoodi on ka Motive Digital Studio, kes on meil samamoodi pikaaline partner, et, et nende, nende nii-öelda agentuuride sünergiaga me neid lahedaid asju teeme.

Et kui rääkida sellest näiteks viimasest kampaaniast konkreetselt, siis kas te olete mõelnud ka selle peale, kuidas selle tulemused mõõta, et oli see edukas kampaania, kui oli, siis miks?

Te mõtlete nüüd seda konkreetselt, Sunrise kontserdit, jah. Et tegelikult seal oli jah, kampaania, me, me loeme seda tegelikult väga elukaks kampaaniaks, esiteks see, et me saime endale paar tuhat uut kasutajat lehele juurde, ehk siis fänni, et nimetame siis neid fännideks, teine tahk sellel kampaanial oli siis imagoloogiline, ehk siis sellist asja Eestis ei olnud... Ei oldud nagu varem tehtud ja, ja see oli ka üks väga suur indikaator, miks me seda tahtsime teha.

Aga kuidas see reaalselt käib, näiteks kui te olete seda kampaaniat tellinud, siis kas see eesmärgipüstitus on ka olemas, et kaks tuhat fänni on hea tulemus näiteks ja üks tuhat ei ole?

Mis nüüd puudutab konkreetselt seda kampaaniat, siis me otseselt nagu uute nii-öelda fännide arvu numbriliselt nagu ette nagu ei määranud. Me tahtsime saada head kõlapinda, ehk siis me tahtsime, et inimesed hakkaksid sellest rääkima, sellel oli sõnumina väga hea katkus ja väga hea levik, et see oli nagu eesmärk number üks, muidugi eesmärk number kaks on see, millest siis üldjuhul ilmselt keegi kampaaniates mööda ei vaata, oli siis see, et, et võimalikult palju uusi inimesi endale lehele siis nii-öelda juurde tuua.

Mihkel, oskad sina sellest kampaaniast lähemalt rääkida, kuidas teie olete selle eesmärgiga rahul?

Jah, sellega võib kindlasti rahul olla, nagu ma enne nüüd küll eetriväliselt siin rääkisin, siis minu enda hinnangul oleks, oleks võinud see fännibaas vähe teistmoodi kujuneda, aga, aga lõpptulemus on igal juhul hea.

Kuidas te neid fänne sinna saite?

Iga päev loosisime kontsertipileteid ja, ja noh, need õnnetud, kes siis kontsertipileteid ei võitnud, nendel oli võimalus siis seda jälgida Facebooki vahel.

Et see oli ikkagi selline tüüpiline loosimise kampaania? Just. Et kas sa usud, et, et Eestis oleks võimalik teha su, suurele brändile ka sellist tüüpilist või raalset kampaania?

Kindlasti, aga, aga jällegi, nagu eelpool mainitud, et siis on vaja kasutada väga julgeid ideid.

Lauri, kas EMT on valmis selleks, et julgeid ideid kasutada?

Absoluutselt, et see on ka meie lähituleviku nii-öelda ideetasandil praegu kompamine, et, et mida siis järgmiseks, et nagu just siin teine kõneleja mainis, et oli üsna julge sammuga ja, ja selliseid samme tahame kindlasti lähitulevikus veel astuda.

Et ühesõnaga, siis kui me saame oodata, et EMT-si poolt tuleb selline mõni ekstravokaantsem kampaania lähitulevikus?

Jah, eks see nüüd oleneb palju meie teistest kampaaniatest ja, ja väga palju on selliseid projektipõhiseid ja äkki teid, et mis tunduvad atraktiivsed, aga, aga kuupäev on nüüd väga raske öelda, aga kindlasti me teeme midagi, jah.

Kas sulle tundub, et tulevikus teie investeeringud seal meediasse kasvavad?

Jaa, kindlasti, et väheneda nad tegelikult põhimõtteliselt ei saagi kuidagi, et kasvab tööjõuressurss, kes selle kanali haldamisega. tegelevad ja, ja täpselt samamoodi ka finantsiline ressurss, mis siis nõuab nii-öelda natukene suuremat panustamist, et järjest atraktiivsemaid ja lahedamaid asju nagu välja mõelda.

See viimane küsimus, Lauri, sulle, et kui me vaatame näiteks EMT Facebooki fännipaige sisu, siis ta on selline natuke mitte väga... vastav selle brändi ideoloogiale võib-olla, seal on rohkem inimeste kirju, et kas, kas teil on inimesed, kes sellega tegelevad, kas nad tulevad tulevikus või kuidas sa üldse hindad seda, kui tähtis on see content Facebooki lehel?

Tegelikult see content ehk siis sisu ongi see, millega, millega inimesi enda brändi poolehoidu võitma panna, ehk siis see, et, et nagu sa just mainisid, et inimesed väga palju postitavad meie seinale, eks ju, ja küsivad nõu või, või keegi kurdab muret või, või küsib kolmandaks midagi muud, eks ju. Et see peab olema üks lisavõimalus kliendile või siis potentsiaalsele kliendile, et ta saab ka meie Facebooki fännilehelt abi ja täpselt samamoodi on ka mitte teiste kanalitega, et me kindlasti ei keela oma. lehel viibijatel nii-öelda meie käest ka sealtkaudu kõikvõimalikku abi saada. Et see on, see on kindlasti väga, üks, üks väga suur pluss, mis on Facebookil olemas, et kõik küsimused, tagasisided, kommentaarid, kõik on reaalajas ja me saame sellega operatiivselt tegeleda.

Kui palju inimesi teil töötab Facebooki lehega?

Kes sisuga tegelevad, on kokku kolm inimest.

Aga kas see on nende nagu igapäevane töö, põhitöö või on neil muu töö kõrvalt, nad vaatavad vahel Facebooki lehte?

Noh, kui me võtame nüüd klienditoe üksuse inimesed, kolleegid, kes selle nii-öelda monitooringu ja vastamisega tegelevad, siis nemad tegelevad ka nii-öelda e-meilidele vastamise ja nendel ikkagi ta toimub nagu selles mõttes ka teiste asjade kõrvalt. Meil eraldi selleks, inimest, kes nüüd ainult sada protsenti sellega tegeleb, et ei ole, et meil on väga efektiivne tööjaotus praegu tehtud mitme inimese peale laiali ja igalühel on siis oma kindel roll, millega siis täpselt tegelema peab.

Aga suur tänu sulle, Lauri ja meie lähme siit oma saadega edasi.

Raul, mis sina arvad, kas peaks olema igal firmal Facebooki lehe haldamiseks eraldi töötaja või, või on see mõistlik jagada firma töötajate vahel ära need kohustused?

Et kindlasti on mõistlik jagada ära lihtsalt, et mõned firmad isegi pännivad ära kasu, nagu tööliste Facebooki kasutamist, et seda saaks siis teistpidi võtta, et nad teeksid firma heaks tööd, et... Facebookis vastavad toimetavad, lisavad sisu, head sisu, vastavad klientidele ja et see oleks kindlik, kindlasti tark otsus.

No head sisu, see kõlab muidugi väga hästi, aga kust seda head sisu võtta, kui sa ei ole spetsialist selles valdkonnas, siis kuidas sa ikka seda sellist head copy't teed?

No see olenebki sellest, et kes on su kliendid, kui sa oled seal firmas tööl, siis sa tead, mille eest see firma seisab ja edastad seda sõnumit, nii. Mihkel?

Ega see sisu jah, niimoodi iseenesest ei teki, et võib-olla isegi mida väiksem ettevõte, seda, seda pikaajalisem peab olema strateegia, et, et kuhu see nüüd jõudma peab, see leht omad, kui kirjutada seda, mida näed, siis seda vaatriskel ei teki.

Et võib-olla vastupidi tekib, et kui noh, kirjutad midagi stiilis, et meil on siin uus kohvi-kuuba köögis, võib-olla see on põnev loogida, kui sa kirjutad selle eest, et ma ei tea, meie müüginumbrid on kasvanud kolm protsenti eelmises kvartalis, siis võib-olla hoopis see on igav.

Noh, see ko, kohvi-koa näide muidugi on, on ühekordselt, on huvitav ja, ja populaarne, aga, aga... Siis see on kindlasti põrumine.

Aga kust seda head content'i ikkagi võtta, et ma saan ikkagi aru, et kui sul on EMT, siis see on natuke teine kaalupategooria, kui sa oled väike, väike firma, siis seda sisu lihtsalt ei ole?

Suurettevõtte puhul kindlasti ja turundusplaanid ja turundusstrateegiad on väga pikaajalised, et seal on see loomulik protsess, väiksema ettevõtte puhul peab ikkagi ettevõtja ise seda läbi mõtma, mis see sõnum ja, ja ilmab on, mida ta tahab luua enda.

Kui me tuleksime tagasi saate alguses mainitud kampaania juurde, mille Eesti kuldmuna saite, et kas te neile ka pakute sisu strateegiat sotsiaalset meediate taolist?

Sotsiaalmeediat ei ole neile pakkunud.

Ei ole pakkunud või nad ei ole ostnud?

Ei ole pakkunud.

Võib-olla lõpetuseks küsikski seda, et mis on teie arvates, noh, te olete näinud väga palju erinevaid Eesti firmasid, kes on proovinud midagi teha seal meedias, et mis on need tüüpilised vead ja mida võiks teistmoodi teha praegu, et see on kindlasti hästi üldine küsimus, aga võib-olla paari sõnaga oskate vastata Raul näiteks?

Ma ütleks, et niisuguste firmade viga, kes saaks midagi teha, on see, et nad ei ole piisavalt julged, nagu me eelnevalt rääkisime, et võiks olla julgemad ja proovida just niisuguseid suuremaid ja crazy'maid ideesid, et mida, mis võiks minna viiruslikuks ja seda julgust natuke napib Eestis praegu.

Kuidas sa hindad, mis see edukate viiruste protsent võiks olla, et kui sa proovid näiteks kümme erinevat ideed, siis mitu neist tõepoolest tulevad välja?

No kuskil võib-olla alla viiekümne protsendi see kukuks sinna kuskile.

Selle julguse teema juurde tagasi tulles, et kas Soomes, Venemaal ja Lätis on julgemad sotsiaalne meedia turundajad kui Eestis?

Ma arvan, et ei ole, sellepärast et et et Eestis on Facebooki kasutanud see nelisada tuhat täis, Cherry's on üks hilja kolmekümne tuhande fänni, Soomes on täpselt samasugune leht nagu Cherry. Interneti ja Facebooki kasutusi on kolm korda rohkem, aga sarnasele eelneva share'i täpselt samasugune on kaheksa tuhat liiget, et see on niisugune erinevus, et ma ei tea, millest see tuleneb, aga see on nagu riigiti erinev.

No ma arvan, et see julguse teema on ka selline nagu natuke vastuoluline, et ma mäletan üks esimestest Facebooki kampaaniatest, mis olid ka suhteliselt edukad, oli üks burgerfirma kampaania, kus nad andsid sulle burgeri siis, kui sa kustutad kümme sõpru oma sõprade nimikirjast. Ja igale sõbrale läks postituse, et, et sind just müüdi kümme senti eest, ehk siis see oli siis üks kümnendik burgeri hindast. Facebook keelas seda kampaaniat paari nädala pärast, aga nemad said oma sada tuhat fänni, mis olid selle aja jaoks kõva tulemas, aga seesama projektijuht kinnitas, et see oli nende kolmas või neljas katse, ehk siis alguses nad ei saanud viiruskampaaniaga hakkama.

See näitab ikkagi seda, et kui on soov teha äärmuslik ja tugev sotsiaalmeediakampaania, siis üks läbikukkumine ei anna mingit tugevat tagasilööki, vaid teha lihtsalt nii kaua, kuni lõpuks välja tuleb.

Välja arvates seda, et sa maksad seda oma taskust kõike, aga Mihkel, mis siina lõpetakse tagant öelda, et mis Eesti firmad võiksid teistmoodi teha?

See Burger King'si näide oli väga hea, see, sellel on väga tugev loovidee ja, ja see töötas ja see töötas nagu senikaua, kuni siis Facebook ka vastas, et see töötab nagu Facebooki enda vastu. See on väga subjektiivne arvamus, aga et, et selline iPad'i vastu kliendi ostmine, sellel puudub sisu ja, ja, ja pikem strateegia, et, et seda võib-olla ei, ei tasuks eesmärgiks võtta.

Et ühesõnaga, iPadi võib loosida, aga siis sa pead ka mõtlema sellest, mis juhtub siis, kus see on välja loositatud.

Just. Ja ka kindlasti seda, et kuidas see iPad ikkagi suhestub sinu brändiga.

Aga suur tänu teile ja see oli siis meie tänane saade, kuulage meid jälle järgmisel laapäeval, suur tänu kõigile, nägemist!