@ RESTART // 2011.06.18
KUUPÄEV
2011-06-18
PIKKUS
48m 28s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti IT-turvalisuse hetkeseisu üle, keskendudes CERT-Eesti tööle, küberohtudele ettevõtetes ja pangandussektoris. Eksperdid rõhutavad kasutajate teadlikkuse ja digitaalse hügieeni vajalikkust ning selgitavad kaasaegsete rünnakute nagu APT ja mobiilsete viiruste toimimist.
KÜLALISED
TEEMAD
Tervist, mina olen Andrei Korobeinik ja ka Henrik Aavik on vihmast Hispaaniast tagasi jõudnud. Eetris on endiselt vana hea IT-saade Restart Kuku raadios, me peame täna alustama ühe kurva uudisega, kuigi ei, Riigikogu liikmetega ka reklaamigurud suve ei puhka, siis vaatamata sellele on meil täna viimane suvine saade, loodame, et oleme jälle eetris kolmandal septembril, Hea uudis on see, et IT-teemasid on meil veel päris palju. Saadet oletab IT-l ja meil on Facebooki leht, kus te saate podcasti kuulata ja kommentaare jätta. Meie täna teema on IT-turvalisus ja suve jaoks on see hästioluline teema, meil on stuudios Eesti CERT-i guru Anto Veldre, Ja ma arvan, et me alustame ehk sellega, et küsime, mis asi on Eesti CERT ja millega see tegeleb?
CERT on muidu lühend inglisekeelsest computer emergency response team, see on siis see arvutiäparduse torujürid või kes kohale tulevad, kui, kui midagi väga tuksis on. CERT-Eesti on siis see Eesti arvutiäparduse torujüride tiim. Ja, ja kui nüüd hästi ametlikult rääkida, siis on Riigi Infosüsteemi Amet ja seal üks osakond on infoturbe intsidentide käsitlemise osakond, nii et see me oleme, meil on lihtsalt mitu nime.
Meie tööd suhteliselt vähe, eks seal natukene struktuurimuudatusi ja eks ta annab, annab nagu märku, et see IT-asi on, on riigi jaoks ikka, ikka oluline ja teda, teda ikka, ikka aetakse edasi, aga CERT-is endas ei olnud muudatusi, meil läheb kõik praegu vanamoodi edasi.
Püüdlevad sinnapoole, siin Euroopa ajab taga küll, et igas riigis oleks national search, rahvuslik siis selline kontaktipunkt, kuhu saab, kuhu saab üles anda, kui, kui midagi jamasti on selle riigiga või, või kui meil midagi jamasti on, eks me ka siis pöördume mujale, Osades riikides on ta nagu selline noh, puhas riiklik või ütleme, otseselt ainult riigiasutuste toetamiseks, et meil ei ole päris nii. Ja osades riikides on ISP-d, siis internetiteenusepakkujad nii tugevad, et, et tuleb pigem nendega suhelda kui, kui mingi rahvusliku CERT-iga. Et igas riigis isemoodi, aga jah, Euroopas suund sellele.
No vot, enne rääkisime sellest kolmesest liigitusest, et kui ta on nagu see entroopia või kuidas öelda, kuskil pätid tegutsevad, saadavad kuskil mingeid viiruse, sina oled sa juhuslik, mis risk ta ikka on, noh, raha läheb minema ja aja ja energiakulu sinna puhastamise peale, Aare tegi ka selle otsa lahti, rääkis sellest asjast, mida suunatud rünnakuks nimetatakse. Et alles oli see IMF-i uudis, et, et IMF siis rääkis, kuidas, kuidas neile oli sisse murtud ja siis sitikas elas seal tagatoas kuskil masinates, et see hakkab üha populaarsemaks muutuma, see on siis nüüd suunatud ja tellitud rünnakud, on nad siis konkurendi poolt või, või ütleme äkki nii mõne lähema või kaugema sõbraliku naaberriigi poolt. Nagu
Ei, vot seda ei saa ka nüüd öelda, sest on siin ka juhtunud veelkord, et kuskilt ajalehe kaudu noh, põhimõtteliselt võib sulle ka midagi tulla, suvalise veebisaidi kaudu noh, enamasti ei tule. Aga kui sul on selline noh, imelik mõtteviis, noh, sa oskad leida neid asju kuskilt teisest riigist, noh, mille võib-olla see kaitstuse tase on väiksem või, või otsid mingeid kahtlasi teemasid, mingid kolmetähelised ja, ja rohesilmsed ja noh... tissid ja tussud ja, ja, ja ma ei tea, mis kõik veel, noh, sa saad selle kaela noh, see pannakse sinna külge, sellepärast et noh, teatakse, inimene läheb üle kriitikameeleta. Ja kui on selliseid huvialasid palju ja sellist kriitikat, arusaamist selle kohta...