Kerge on kuulata, raske on tassida. Milleks raadiot kaasa tassida? Raadio raske. Kuhu ka iganes sa ei läheks, on sul kerge kuulata Kuku raadiot oma telefonist. Lae tasuta Kuku rakendus oma nutitelefoni ja mõtle kaasa, täpsemad juhised leiad kuku.ee. Restart.
Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ning taas on eetris IT-äri saade Restart. Meie saadet toetab ITL ja saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Tänaseks saate teemaks on meil Startup Eesti programm.
Just nimelt, et me oleme sellest tegelikult juba korra rääkinud jaanuaris. Aga nüüd on meil sügis käes ja ilmselt on siis Startup Eestil täpsed plaanid olemas, aga kindlasti on olemas ka programmijuht, Tõnis Mäe on meil täna stuudios. Tere, Tõnis!
kohe selgemaks. Tõnis, räägi, mis on Startup Eesti paari laosega?
Startup Eesti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt elu kutsutud programm ja selle eesmärgiks on edendada start-upi ökosüsteemi Eestis ja selle täideviijaks on EAS, EAS realiseerib selle programmi poolt üles pandud eesmärk?
Sinu rahakotis nüüd päris palju raha, sellega saaks isegi ilmselt järipäeva W-sse jõuda. Ei ole see päris sinu raha, see on riigi oma, palju siis seda kokku on, mis on Startup Eesti tänane eelarve?
Startup Eesti tänane eelarve on kaks koma kaks miljonit eurot ja see programm kestab kuni kahe tuhande kolmeteistkümnenda aastani.
Aastast tuleb siis kolm korda vähem, ehk siis umbes seitsesada tuhat...
Kaks aastat on jäänud veel?
Kui ta kestab kolmeteistkümnenda aasta, nii siis tähendab...
Ikka aasta lõpuni, kolmeteistkümnenda aasta lõpuni.
No ikka umbes seitsesada tuhat seitsesada korda kolmkümmend kaks koma üks, aga olete sellest juba jõudnud midagi ära kuulnud?
Ei, esialgu ei ole midagi märkimisväärset, on tehtud väga palju ettevalmistustööd ja just selline plaan on nagu olnud hetkel nagu kõige tähtsam.
Et siis järgmised kaks aastat tulevad sellised töised, et tuleb, tuleb kiiresti seda raha ära kulutada, teeme sellist klassikalist portree saadet, ma arvan, Tõnis, räägi, millega sa varem oled tegelenud?
Noh, minu taust on, ma olen füüsik, ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja, ja ma olen selline inseneri-tüüpi mees, ma olen kogu oma teadlikku elu ikkagi praktiliselt IT-ga tegelenud.
Ja miks, miks selline otsus, et miks, miks start-up Eesti?
See otsus tekkis siis, kui ma hakkasin nägema, et Eestil masu ajal ei tahtnud enam noored inimesed eriti tööle minna ja hakkasid tegema oma firmasid. Ja, ja siis see fenomen pakkus mulle huvi, et tegelikult noh, niisuguse firma tegemine on ju kogu aeg olnud mingisugune huvitav tegevus, aga millegipärast hakkas see kuidagi buumima. Ja siis selle tõttu sai, sai nagu tehtud otsus, et peaks vaatama, et mis toimub ja, ja kuidas saaks õla alla panna siia sellel asjal.
Mulle tundub, et Eesti start-upid on kõik edukamad just IT-alal ja ka sinu taust viitab IT-valdkonnale, kas Startup Eesti on mõeldud siis IT start-upide aitamiseks või võib sinna tulla ka mõni põllumajandusettevõte? Kes meilgi siin vahel saates käib?
Ei, me oleme suhteliselt vabad, me tegelikult, programm ei pane piiranguid sellele, milline ettevõte võiks seal osaleda. Ja, ja üks asi, mis ma tahaks nüüd veel... täpsustada selle programmi juures, et see Startup Eesti programm on EAS-i omaprogramm. See tähendab seda, et EAS teeb selle all tegevusi, mis aitavad start-up ökosüsteemi areneda. EAS ei anna toetusi selle
all. Niisama nagu raha küsida ei tasu.
Ei, ei ole jah, selles programmis ei ole ette nähtud toetusmeedetena.
Okei, aga võib-olla läheks niimoodi detailsemaks, et ma lugesin sinu värsked artiklid just täna, ajakirjas Heiko, ma jäiksin, räägiks sellest, mis asi on start-up, et mis asi on start-up? Just,
see on, start-up on ingliskeelne sõna eesti keeles ja...
Ja meil on selline probleeme olnud, sellepärast et ma olen parkkirja saanud filoloogidelt ja mina ei ole filoloog ja paraku siin Eesti sõnadega on IT-valdkonnas raskused, et on see start-up õige sõna?
Me kasutame siiski sõna startup ja eesmärk, miks me kasutame sõna startup, on see, et eristuda ja eristada alustavaid ettevõtteid. Sest tegelikult neid alustavaid ettevõtteid on erinevaid ja alustav ettevõte võib olla üks mees, kes teeb oma mingisuguse... Äri ja selles äris on ta üksi. See ja, ja tema eesmärk ei olegi sellega midagi muud teha, kui oma hobiga tegeleda näiteks. See on ka alustav ettevõte, aga me ei nimeta seda start-upiks. Siis on olemas alustavad ettevõtted, kes toidavad oma peret, neil on rohkem töötajaid, eks, aga nende eesmärk on ka mitte kasvada, vaid ära elada. Ja siis tulevad just need ettevõtted, alustavad ettevõtted, keda me nimetame start-upideks ja need alustavad ettevõtted on ambitsioonikad ettevõtted. Ja ambitsioonikad just sellepärast, et nende eesmärk on maailma vallutada. Ja nende, nende idees on innovatsioon sees kindlasti, me peame arvestama sellega, et maailma saab vallutada ainult mingi uudse asjaga, innovatsioon peab olema sees, turumõõde peab olema oluliselt suurem kui Eesti või Läti turg, me peame nagu vaatama kaugemale, need start-upid peavad vaatama kaugemale. Ja, ja neid start-upe on ka kahte tüüpi, üks, üks on
selline, kes, kes tahab sellest idufirmast kasvatada mingisuguse suure firma. Teha sellest mingisuguse globaalse ettevõtte, noh, kõik toovad siin näiteks, et peaks nagu uue Facebooki tegema või Google'i, et ütleme, sul on idufirma ja kasvatad sellest mingisuguse suure asja.
Siis on olemas idufirmad, kes ei ka, kavatse kasvatada mingit suurt asja, vaid kavatsevad teha ühe vinge ärimudeli ja selle ärimudeli siis maha müüa mingisugusele suurele firmale, see on, see on siis ka ühte tüüpi sellisene start-up. Ja, ja Ja siis peale selle jäävad veel järgi kaks sellist start-upi tüüpi ja üks on selline, selline tegevus, mis on, käib igas suurfirmas, eks ole, tegelikult kogu aeg otsitakse mingeid uusi ärimudeleid ja uusi arendusi. Ja on olemas ka sotsiaalsed start-upid, need on sotsiaalsed start-upid, kes, kelle eesmärk ei olegi raha teha, vaid nad tahavad maailmas midagi muuta, olulist muuta. Nii et kuus tüüpi erinevaid start-uppe ja tegelikult see, millega tegeleb start-up Eesti, on siis nüüd see kolmas ja neljas grupp, et idufirma, kes tahab kasvada suureks firmaks või idufirma, kes tahab kasvada suureks, kasvatada oma ärimudeli suureks ja see siis maha müüa.
Kas sa ise usud seda, et, et sa võid alustada start-upi eesmärgiga seda maha müüa, et, et kohe nagu äri, äriplaani nagu sisse kirjutada, et raha ma ei teeni? Aga ma müün siis firmad maha kahe aasta pärast Google'ile, näiteks kümne miljoni euro eest.
Noh, siin ei ole midagi uskuda või mitte uskuda, tegelikult niisuguseid firmasid on, eks ole, millised olid nende algsed ideed...
Sa, saad sa näidet tuua, et firma, kelle algne idee oligi see, et, et, et seda maha müüa?
No mina olen ka kuulnud päris paljudest firmadest, aga ma võib-olla ei tahaks siin näiteid tuua, sest ma tean nüüd eesmärke, noh, Eesti start-upid aga, aga minu arust on väga paljudel start-upidel, ma arvan küll, et üle poolte on ikka alguses, exit strategy on paigas sel hetkel, kui nad oma plaane teevad. Kuhu see firma peab välja jõuda.
Nojaa, aga ma arvan, et see on nagu selline varuväljapääs pigem, et kui seda raha ei tõsta ja kasumit ei tooda, siis siis on keeruline elu.
Ka rahatõstmine on ju tegelikult müük ju mõnes mõttes, ka IPO tegemine on müük.
Jah, aga nad, sinu küsimus on muidugi väga õigustatud, et ega tegelikult need start-upid alguses päris täpselt ei teagi, mida nad kavatsevad, või kuidas nad ka kavatsevad seda exitit teha, et tegelikult väga palju ka Eesti start-upe alustab sellest vingest ideest. Ta alustab mingi, mingi vinge asja tegemisest, mingi vinge tehnoloogiline lahendus ja kutsub sõbrad kokku, kui ta leiab need sõbrad, eks ole, ja hakkavad siis tegema seda vinget asja. Ja, ja tegelikult nagu, kui me nüüd vaatame neid Eesti startupinduse probleeme, siis tegelikult see ongi nagu üks suurimaid probleeme, et tegelikult fokusseeritakse oma, oma ideele ja tegelikult nagu ei mõeldagi selle peale, et mis selle ideega siis peale hakata, kes on see klient, või mis me siis teeme, kui me, me tõesti õnnestume.
Aga jah, et võime siit vabalt, soovalt probleemi, probleemide juurde tulla, et mis on need probleemid Eestis, et esmapilgul tundub, et Eestil ju läheb päris hästi, ma mäletan sind, paar nädalat tagasi Londonis, SeedCampil oli kaks kolmest võidjatest just Eesti firmat, üks neist küll loovus oma auhinnast, aga temaga me räägime siis poole tunni pärast, aga teine võttis raha vastu ja Tundub, et kõik, kõik on hästi, et Startup Estonia ei ole veel alustanudki, aga kõik juba sujub, mis siis meil valesti on siin arvates? Mida tuleb siis selle kahe koma kahe miljoniga parandada?
No see oli ka minu küsimus, kui ma asusin selle Startup Eesti programmi juurde, siis esimene asi, mis me tegime koos MKM-iga, me kaardistasime seda maastikku natukene ja ja proovisime aru saada, et mis on siis nagu need põletavad probleemid, mida peaks Startup Eesti programm
lahendama. Sellepärast, et noh, ei ole nagu mõtet lihtsalt teha midagi riigiametnikuna või, või teha niisugust tööd, mida kellelgi vaja ei ole. Ja, ja see
kaardistus näitas päris huvitavalt kätte, et tegelikult on kolme...
tüüpi probleeme, et on olemas lihtsad probleemid või nagu, nagu start-upi community ise ütles, et on, on olemas sellised lasteaiaprobleemid, lihtsad probleemid, ja need on näiteks niisugused, et pole ideid ja, ja tiimitöö on meil vilets ja, ja ettevõtlus pole popp ja see on niisugused
Sest kui pole ideed ja tiim on vilets. Siis ilmselt riik ei saa siin väga
aidata. Just, täpselt nii, ja riik ei saa siin väga aidata ja teine grupp probleeme on globaalsed probleemid, et Eesti asub väga halvas kohas, siin on väga halb lennata. Ja, ja siin ei ole globaalseid kliente, jällegi, et üks niisugune grupp selliseid probleeme, mis tegelikult on reaalsed, aga millega nagu otseselt tegeleda, on väga raske. Ja siis on olemas kolmas grupp, mis on sellised niinimetatud takistavad probleemid. Ja takistavad probleemid jagunevad omakorda siis kolme selliseks alagruppi, mis me, mis me avastasime, on esimene selline probleem, on see, et armastan oma ideed, mitte klienti, see on see, mis me just hetk tagasi rääkisime.
See on, see on probleem, see on oskuste puudus, on tegelikult ma ei tea, mis ma oma ideega peale hakkan, et kuidas ma ikkagi tegelikult sellele turule pääsen. Ma, ma olen nagu oma, oma idees kinni, oma tehnilises lahenduses kinni, aga mis sellega siis peale hakata, et kuidas nagu välja pääseda sellega, mida, mida peale hakata, see on nagu teadmiste puudus, ütleme. Iseenesest tehniliselt oleme me kõik siin Eestis... Väga tugevad ja, ja, ja põhimõtteliselt saame väga häid lahendusi tõenäoliselt siin välja mõelda, aga, aga ei oska müüa neid, eks ole. See on nagu üks osa sellest, siis teine osa on see, et puudub kontaktvõrgustik, kelle kaudu müüa. Et tegelikult meil võib-olla isegi on mingisugune ideekene olemas, kuidas nüüd sinna Ameerika turule näiteks oma lahendusega pääseda, aga pole kontakte. Ja, ja kolmas grupp on puuduv varajase faasi raha. See on raha, mida noh, on vaja selleks, et valmis teha näiteks kas või prototüüp, selleks et investoritele esitada seda. Ja need on niisugused takistavad probleemid, millega Startup Eesti programm võiks tegeleda ja saaks tegeleda. Ja, ja tegelikult nüüd küsimus on selles, et mis moodi tegeleda, sest et nagu varem sai ka mainitud, on see, et me nagu toetus ei maksa selle programmi alt. Toetus ei maksa, aga kuidas lahendada siis seda probleemi, et puudub varajase faasi raha, eks. Et tegelikult kuidas start-up Eesti saaks siis pakkuda ikkagi abi, nii et see väike start-up suudaks oma prototüüvi valmis teha, et ta suudaks selle, selle väikese raha liis, siiski leida. Ja selleks ongi siis selles programmis siis erinevad meetmed, need välja mõeldud või erinevad tegevused välja mõeldud ja, ja päris ma usun, et me saame selle, selle takistavate probleemigrupiga väga, väga hästi tegeleda.
No okei, no ma arvan, et konkreetse plaani juurde me lähme siis teises osas.
Kas see investeeringu algusraha leidmise aitamine võib olla näiteks see, et te aitate maksta investeerimispankuritele, et nad otsiksid raha?
Riik maksab näiteks LHV-le selle eest, et, et nad...
Tehnopolis näiteks, eks ole? tegeleb sellega, et otsib Londonist raha. Soomes näiteks nad, Soome ja asja analoog, maksab kinni näiteks nende teenustasud, nad otsivad start-upidele raha.
Jah, ega põhimõtteliselt ega raha nagu puudu ei ole. Raha on olemas, aga investorid
ei taha ikkagi nii väga selles, väga varajases faasis investeerida veel. Ütleme, et sul on väike niisugune ideekene tekkinud ja sa tahaksid nüüd sellest ideest midagi suuremat kasvatada ja, ja, ja selleks, et nüüd siia nüüd saada kas või tiimi taha või, või sa, sa pead
selle idee maha müüma kuidagi. Ja selle tiimi, selle idee mahamüümine kas või teistele tiimiliikmetele tähendab juba seda, et sa pead kuidagi nagu tõestama seda, sa noh, esimene asi on see, et sa võib-olla teed ju toreda Powerpointi või, või joonistad seina peale seda asjandust, teine asi on see, et sa peaksid nagu võib-olla midagi juba progema või, või, või tegema mingisugust tükki ja, ja selleks oleks vaja juba võib-olla pisut raha ja noh, võib-olla... programmeerimiseks otseselt raha ei ole vaja, aga, aga sul oleks võib-olla vaja mingisugust programmeerijat ütleme, kaheks nädalaks selleks, et ta teeks sulle ühe väikese ekraani vormi seal valmis näiteks. Ja tema peaks nagu töö juurest ära tulema ja siis ta peaks nagu kompenseerima, et see, see rahastamine algusfaasis on suhteliselt selline ebamäärane ja noh, ükski investor nagu otseselt nüüd selles faasis ei taha sisse tulla, et see on selle kolme F-i raha, eks ole, friends, fools and family.
No samas, kui sa vaatad seda, et kuidas Ameerikas näiteks asjad toimivad, siis tegelikult nende kolme F seas on päris palju siis neid full variante, et inimesed ikka annavad raha, et mis sa arvad, mis see noh, tavaliselt investorid, mis sa arvad, mis see põhjus, miks Eestis, nagu sa mainisid, investorid ei julge anda siit staadium, staadiumis raha. Sest tegelikult need edulood on meil ju idee järgi olemas.
Ma arvan, et Eestis on see investorkogukond suhteliselt õhukene ka ja, ja tegelikult suur, üsna suur risk on sellises väga varajases faasis ikkagi, risk on väga suur, kaotad oma raha. Ja, ja tegelikult ma usun, et kohalikud investorid tahavad lihtsalt maandada riske.
Et kas sa arvad, et see risk on suurem kui kuskil mujal? Eestis on risk suurem kui näiteks, ma ei tea, Inglismaal?
Ega ta suurem ei ole, aga ta on, ta on tegelikult ütleme, samasugune risk nagu igal pool, et sa, see sõltub faasist, kus kohal sa oled, sa oled tegelikult liiga varajases faasis selleks, et tõestada, et see idee üldse midagi väärt on. See on nagu, ütleme niimoodi, et see on guugeldamist kannatav idee, aga ta ei ole veel tõestatud. Aga tegelikult võib sinna juba vaja minna mingisugust investeeringut selle taha ja, ja selles faasis see on, väga raske on investorile öelda, et kuule, et see idee tasub küll.
Oleme tagasi eetris saa, IT-ärisaatega Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänaseks saate teemaks on meil Start-up Eesti programm ning stuudios on selle programmi juht Tõnis Mäe. Meie saadet saate kuulata hiljem ka internetis, aadressil podcast.kuku.ee ja kui teid huvitab selle saame, saate teemal debateerimine, siis seda võib teha meie Facebooki lehel, meile leiate, kui otsite sealt restarti.
Jaa, Facebooki lehel saate ka podcasti kuulata kenasti. Ja nagu lubatud, teises osas tahaks rääkida start-up Eesti plaanidest, aga enne seda küsiks ühe Eesti start-upi arvamust, firma nimega Fortumo on võitnud parima siis ekspordifirma auhind ja helistame siis selle firma tegekõigile, Martin Koppelile. Tere, Martin, siin viimastel päevadel olete sellised rokkstaarid, olete saanud prestiiži kaohinna ja kõik siis imetlevad Fortumo edu, aga meie täna teema on siis riiklik programm Startup Estonia, kes jagab, kes teeb programme selleks, et start-up ökosüsteemi parandada. Kas sulle tundub, et meil on Eestis vaja midagi selles valdkonnas teha või kõik on sinu arvates tore?
Alati saab üks koma teist teha, et ei saaks öelda, et meil ideaalne keskkond on alustava ettevõtte jaoks, et kui, kui, kui keegi tahab rahvusvahelist äri teha. Et ma sellest start-up Estonia liikumisest tean suhteliselt... Pinnapealselt, et, et mis nende mõtted on ja, ja mis nende plaanid on.
Aga siis sul on suurepärane võimalus niimoodi out of the box öelda oma arvamust, et mis sa arvad, mis riik võiks nagu kohe teha selleks, et, et meil tuleksid sellised lahedad start-upid nagu Fortumo?
Riigi poolt saab teha natukene, et noh, alustades haridusest ja ettevõtlusharidusest, aga, aga see on selline hästi suur ja, ja loomakas teema. Et kui, kui juba see pool on... kaetud, siis, siis kindlasti riik peaks rohkem vaatama seda, kuidas Eesti alustavad ettevõtted suhteliselt varajases staadiumis, vaataks ka natukene piiri taha ja mitte ei käiks laevaga Soomes ja bussiga Riias, vaid, vaid käiks rohkem Londonis, San Franciscos, New Yorgis, kus, kus nad näeks, kuidas asju ka mujal maailmas tehakse ja saaks ka sellist tagasisidet, inimeste käest, kes, kes näevad selliseid ettevõtjaid ja, ja ettevõtteid päevas kümneid.
Kas siis Fortumo on ka mingit riigiabi kunagi saanud või ma ei tea, arengufondi investeeringud, EAS-i grandi või midagi?
on saanud ja kasutab täna EAS-i eksporditoetust peamiselt ja, ja, ja, ja see ongi, seda me kasutame põhiliselt siis täpselt sihtturgude külastamiseks ja, ja, ja erinevatel üritustel käimiseks, et, et luua uusi kontakte, saada tagasisidet oma teenusele klientidelt ja, ja, ja ka noh, tegelikult ka investoritelt, et nemad näevad, mis, mis turul toimub. Meil on tihtilugu targad mõtted. Et, et kindlasti üks osa, et, et palju räägitakse sellest, et riik ei, ei tee palju. Et, et mina ütleks vastupidi, et ei maksa laisk olla. Et võimalusi on omajagu ja üks kindlasti, mis aitab, on EAS-i eksporditoetus, mis, mis tegelikult võimaldab, võimaldab suhteliselt soodsate kuludega reisida. päris kaugetesse kohtadesse selleks, et näha, kas, kas sinu ideel on lenduga globaalsel tasandil. Sest, sest seda siit Eestist, Tallinnast, Tartust, Pärnust, Põlvast tegelikult ei taju.
Jah, et noh, Fortumo on selles mõttes suurepärane näide sellest, kuidas, kuidas siis EASi rahastus reaalselt ärile on kaasa aidanud. Aga suur tänu sulle, Martin, Tõnis, ütle, et mis siis konkreetsed plaanid on, et me siin alustasime selle teemaga pausi, aga oskad öelda, mis on juba kokku lepitud, mis on juba äkki teostatud ja mis on see, mis on hetkel küsimärgi all?
Põhimõtteliselt on praegu kokku lepitud see,
et Startup Eesti programmi alt me aitame Eestisse ühe sellise start-up kiirendi loomiseks, inglise keeles Accelerator. Ja tegelikult on saadetud välja päringud hetkel paljudesse sellistesse rahvusvahelistesse kiirenditesse ja küsitud nende huvi, et kas nad on huvitatud Eestisse tulema ja kas nad on huvitatud Eestisse tulema, opereerima sellist kiirendit ja Mõte, miks me pöördusime selliste rahvusvaheliste kiirendite poole, on see, et, et saada see asi kiiresti liikuma Eestis, et saada, saada kohe kätte me, mentorvõrgustik, mis on selle kiirendi üks kõige olulisem selline parameeter. Ja, ja täna tõenäoliselt või, või selle nädala sees peaksid tulema vastused nendest huvilistest ja, ja tegelikult siis me otsustame, kuidas me selle kiirendi loomisega edasi läheme. Aga samas tegelikult ei välista see sugugi seda, et, et tegelikult see kiirendi loo, luuakse Eesti inimeste abiga ja Eesti ressursside abiga, et tegelikult see tähendaks seda, et me peaksime üles leidma need inimesed, kellel on täna juba Eestis arvestatav mentorvõrgustik, Ja, ja kes suudavad kaasata mentori, et mis see kiirendi siis tegelikult on, kiirendi on tegelikult, koosneb kahest komponendist, see on mentor, mentorlus ja rahastamine, et kui me siin enne rääkisime sellest, et kuidas kiir, kuidas aidata start-upe rahaliselt, siis kiirendid ongi sellised kehad või sellised tegevused, kus kohal antakse tiimidele teatud väike rahasüst, oma idee arendamiseks nüüd ideest prototüübini ja antakse neile võimalus siis saada sellist head nõu, mentornõu. Nii et kui me nüüd ostame selle Kiirendi teenuse... opereerimisteenuse väljast, siis igal juhul me kaasame selles programmiga investorid, et see ei tähenda seda, et riik nüüd tuleb vahele selliselt, et teeb kõik ise, nagu juba on teada, et see programm kestab kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta lõpuni ja kui me kõik teeks ainult riigi rahaga, siis see tähendaks seda, et kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta lõpus pannakse see asi kinni, kui ta on hea, siis ta lõpetab oma tegevuse, Ja, ja kui me ei kaasa täna juba erakapitali sellesse programmi, siis, siis me oleme üsna kindlad, et kahe tuhande kolmeteistkümnendast aastast kaugemale see asi ei lähe.
Samas sa ise just mainisid, et Eestis inimesed väga ei julge investeerida siis algstaadiumis. Ma saan aru, et see raha on, ongi investeering algstaadiumis.
Jah, see on investeering tiimidesse, jah.
Kas see ei ole väike vastuolu,
et kust, kust see raha siis tuleb? Just, see oligi nagu algselt, mõte oli selles, et et kui me ostame opereerimisteenuse, siis me esitame teatud tingimused sellele operaatorile. Et tema
raha kaasama. Et esimene, esimene tingimus oli see, et ta kaasab mentorvõrgustikku ja teine tingimus oli see, et ta kaasab investorvõrgustikku. Ja muidugi ei välista teda mingil juhul kaasata ka Eesti investoreid sellesse, kui ta arvab, et seda võiks teha, aga, aga sel juhul me seda piirangut ei paneks.
On see saladus, kellele te olete selle ettepaneku teinud?
See on praegusel hetkel, Startup Estonia veebilehekülje peal on sellest, Facebooki lehe peal on saada ka, näha ka see nimekiri nendest kiirenditest, keda me teame täna. Ja, ja kelle aadressid meil on olemas, kõigile neile on saadetud selline päring. Ja, ja nüüd lähiaegadel me ootame vastuseid, praeguseks hetkeks on huvi tundnud, ütleme, üks neli kiirendit. Ja ma usun, et neid tuleb veel juurde, aga nüüd küsimus on selles, et mis siis see start-up kogukond tahab siin Eestis teha, et võib-olla, võib-olla start-up kogukond tahab ise teha seda kiirendit, et noh, sina, Andrei, kunagi ju plaanisid teha ise kiirendi ja ja, ja Põhimõtteliselt, kui Eesti start-up kogukond suudab kaasata investorid, suudab kaasata mentorid, siis ei ole nagu mingit takistust teha selle, seda Eesti ressurssidega.
No mina näin kindlasti seda nišši siin aasta tagasi, aga vahepeal siin on käimas väga tõsine arutelu, siis ütleme IT, IT valdkonnas, et kas meil täna ei ole seda kiirendite buumi nagu, et... Mina olen käinud mentorina Inglismaal, Soomes, Venemaal, igal pool on omadaksevaraatorid olemas, kas Eesti on noh, ütleme, mil, mille poolest on siis Eesti eriline, et mis on, mis on siis Eesti kiirendi konkurentsieelis maailma kontekstis?
Nojah, see oli päris pikk diskussioon, käis selle ümber, et kas Eestisse üldse on mingit kiirendit vaja. Maailmas on kuskil kahesaja kiirendi ringis praegu hinnanguliselt ja kõik on vabad, kõik on avatud, noh, võib-olla Indiasse ei võeta Euroopast eriti, et otsitakse ikka India ja firmasid võib-olla või... Noh, mingisugused piirangud võib-olla kuskil on, aga põhimõtteliselt on ikkagi kõik vabad. Ja nüüd, kui me vaatame seda programmi, siis programmi kontekstis on siin lisaks nüüd sellele, et meil on olemas üks kiirendi, kus on olemas mentorid ja kus pakutakse raha tiimidele, me tegelikult arendame selle, selle... kiirendiga ka Eesti sellist start-up ökosüsteemi ja seda kultuurikeskkonda. Et keegi just ütles väga vahvalt, et Eestis ei ole Kultuuriakadeemiad ka vaja. Et tegelikult võiks kõik kunstnikud saata Pariisi õppima, aga tegelikult me ikkagi tekitame sellega kohalikku keskkonda ja me, me arendame seda, seda teadmist siin kohapeal ja me arendame seda mentorvõrgustikku sel juhul nende inimeste kaudu. Kes sellega tegelevad.
Sa just mainisid, et operaator võiks tulla välismaalt, tema toob kaasa mentori võrgustikku ja investoreid, et kust see kohalik areng
siis? Noh, kõikide operaatoritega on ikkagi selline tingimus, et nad kaasavad Eesti mingisugused, mingisuguse management'i Eestist juhtimise või, või koordineerimise või osalemise. Ja, ja põhimõtteliselt ikkagi ma usun, et kõik on valmis kaasama ka mingisuguseid Eesti investoreid või Eesti, Eesti mentorid oma programmi ja ja see tähendab seda, et, et selle kaudu hakkab see teadmine laienema, laienema.
Sa mainisid enne, et Eesti paljudel start-upidel... Ei ole niisugust suurt mõtlemist, aga et just start-up Eesti on suunatud neile, kes mõtleksid suurelt, kas nende Lääne kiirendite üks suuremaid eeliseid vist on selles, mul on jäänud mulje, et sinna start-upid, kes on sinna võetud, näevad maailma, et nad lendavad New Yorki või lendavad Londonisse ja näevad, kuidas suurelt mõtlemine käib. Et kas ei ole ohtu, et Eesti kiirendis see mõtlemine ainult jääb kängu?
Absoluutselt, me ei välista nüüd selle Eesti kiirendi tegemisega seda, et ainult Eesti start-upid peavad kasutama seda võimalust Eesti kiirendis osalemiseks. Et tegelikult selles Startup Eesti programmis nüüd teine selline tegevusvaldkond või selline plaan on teha ka selline motivatsioonipakett nendele start-upidele, kes tahavad minna väliskiirenditesse. Ja, ja see motivatsioonipakett põhimõtteliselt sisaldab sellist noh, niinimetatud eelmentorlust ja, ja tegelikult reisikulude katmist, ütleme niimoodi, et kui sa teed avalduse kuskile mingisse väliskiirendisse ja sul on tõesti hea idee, siis sinu valik on mitmeetapiline sinna kiirendisse. Et tegelikult sa käid sellest filtrist läbi ja sind kutsutakse intervjuule, ühele võib-olla kahele intervjuule ja nagu... Pipedrive'i inimesed siin rääkisid, oli see, et nad pidid kümneks minutiks minema Silicon Valley'sse intervjuule, kus ole, see võttis nädal aega aega ja põhimõtteliselt noh, start-up-eesti alt võiks katta siis näiteks selle, selle reisikulud, kui, kui ta on sellest esimesest filtrist juba läbi saanud ja, ja motiveerida neid rohkem tegema, julgemalt tegema neid samme ja minema.
Kas Lääne paremates kiirendites kohti osta ei saa, nagu näiteks, et Eesti broneerime endale alati ühe koha, ühe koha eestlastele siin või
teises? Ja siis tuleb Zimbabwe näiteks siia teised riigid, see on äri, ärimudeli sellest, et müüd siis kohadeks või raatorisse, et ei olegi vaja mitte ervalikult teha, oksjoni võib teha hoopis.
Ma asuksin Silicon Valley's, on mul niisugune kiirendi oleks, miks mitte, eestlastele on minuut kohad
müüa. See kiirendi töötab teistel põhimõtetel, eks ole, need kiirendi...
Praegu, aga äkki see on innovaatika jaoks võib
Aga noh, põhimõtteliselt ma mainisin selle, seda ühele Inglise Kiirendi vedajale ka, seda, et me tahaks aidata neid, neid Eesti start-uppe saada välja või lükata neid nagu välja ja ja ta sai ilmselt sellest asjast valesti aru, et me tahame kuidagi tema valikufiltrist mööda minna. Ja ta sai alguses väga pahaseks selle peale, et me tahame vältida tema valikufiltrit, sest see valikufilter on üks, üks väga oluline asi, mis tegelikult määrab ära selle, selle kiirendi kvaliteedi.
Jaa, kui sa räägid John Bradfordist, siis ma räägisin temaga poolteist nädalat tagasi Londonis ja just mainisin seda mõtet, et võiks Eesti firmasid saata välismaale, et tema ütles, et alguses oli väga skeptiline, aga nüüd ta... nõustub selle ideega ja ta arvab, et see on väga hea, nii et inimesed muutuvad.
Stuudios on meie külaliseks Tõnis Mäe, kes on Startup Eesti projekt, programmijuht, saadet juhivad Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik, ning nagu me eelmise osa lõpus planeerisime, on meil telefoni otsas Hardi Meibaum, kes on ühe Eesti kiirenditest läbi käinud start-upi tegevjuht.
Tere, Hardi. Tere, tere. Et kuna siis sina oled meil põhiliselt pea igas saates olemas, siis küsiks ka praegu sinu kommentaari, et meil on siin juttu olnud Startup Estonia plaanidest, et esiteks, Startup Estonia plaanib teha Eesti, vabandust, plaanib teha... Eestis kiirendid ja teiseks on mõte kinni maksta Eesti start-upide reisikulud välismaale, kui nad näiteks kiirendist kandideerivad, mis sina arvad, kas...
Ma arvan, et kui kiirendeid hästi teha, siis nad on väga head asjad ühele noorele alustavale ettevõtjale.
Aga kas sa arvad, et Eestis on kiirendit vaja?
Ma arvan jällegi, et kui seda väga hästi teha, siis on kiirendil väga, väga, väga palju päsu.
Aga kas sa arvad, et Eesti riigiastus saab head kiirendit
teha? Selliste kiirendite kõige suurem väärtus on need mentorid, kes hakkavad noori ettevõtteid aitama. Et kahjuks Eesti on selline noor riik, kus ei ole väga palju IT-edulubuseid, Siis, siis kahjuks me oleme täna seisus, kus meil ei ole nii palju neid mentoreid võtta.
Aga sinu eelnevast jutust ma võin eeldada, et kui leida väga häid mentoreid, siis, siis ikka saab teha head aktsimeraatorid, on mul õigus?
Kindlasti, ja, ja võib-olla selle asemel, et neid eestlasi sõidutada välismaale, siis võiks poole sellest rahast tegelikult kulutada sellele, et saada väljapoolt Eesti väga häid mentoreid Eestist.
No GrabCAD on täna noh, võib-olla ei ole kasumlik, aga on kindlasti üsna edukas firma juba, et kas sinu jaoks on, kas sinu jaoks võib riik midagi teha, mida sa kohe täna vajad?
Kas sa üldse loed ennast start-up ettevõtteks enam?
Kindlasti, kindlasti meil on väga palju endale tõestada. Et minu arvates on Eesti riigis start-upi teha väga mõnus, et, et seadused on väga ettevõtte sõbralikud ja, ja seis on, seis on päris hea, et kui kuskile, kui kuskil norida, siis on see, et meil ei ole täna väga palju noori hakkajaid, tarkvara arendajaid, kes, kes... Kes oleksid huvitatud just start-upis töötama ja midagi, maailma muuta, selle asemel, et minna suurde, kuskile suurde IT-ettevõtete.
Lähme siit edasi ja see oli siis Hardi arvamus, Hardi arvas, et pigem võiks siia inimesi tuua lennukitega kui eestlasi välja saata. Kas see plaan on olemas, et, et siia siis start-up Eesti raames tuua mentoreid ja mingisugust näiteks koolides programmi arendada?
Tegelikult eks selle kiirendil oli ka mingisuguseid tausta mõtteid, et kui me teeme kiirendi, kuhu me toome sisse välismentoreid, kes tegelevad konkreetselt selle kümne tiimiga, siis selle mentori siinoleku ajal võiks ju seda mentorit kasutada ka loengute pidamiseks või, või sellises one-to-one coaching'uks. Ja see ei välista seda, et tegelikult kui me räägime nüüd sellest teisest programmist, et me tahaks aidata inimesi Eestis rohkem sinna väliskiirenditesse, siis see mentorlus tegelikult peakski tähendama seda, et kas nüüd Eesti enda start-upid tulevad ja annavad head nõu, kuidas seda avaldust teha ja kuidas sinna sisse saada, Ja kuidas esitada oma ideed või me peame ostma sisse tõesti ju kuskilt väljastpoolt mingisuguse hea nõu ja siin võib-olla oleks vaja siis neid mentoreid sisse tuua, aga noh, see on vastavalt vajadusele, mingit konkreetset programmi massiliseks mentorite siia toomiseks ei ole, nad peavad ikka olema mingisuguses raamis või mingisuguse programmi sees.
Okei, et võib-olla meie eetriaeg hakkab siis varsti lõppema ja viimases otseses räägiks, räägiks sellest, millises seisus on siis Eesti start-upide ökosüsteem, et meil on olemas Garage48, meil on olemas ajujaht, tuleb siis kiirendi ja ilmselt veel midagi, kas need asjad omavahel ei konkureeri?
No minu arust meil on veel liiga vähe neid asju. Tegelikult kui me vaatame nüüd üle lahe Soome, siis, siis tegelikult seal käib oluliselt aktiivsem tegevus ja tegevus käib selliselt rohujuure tasandilt, et ega tegelikult see all entrepreneurship society ei ei kasvanud välja mingisugusest riiklikust programmist või, või mingisugusest Aalto ülikooli juhtkonna poolt etteantud direktiividest, et tegelikult see, see asi pandi kokku ikkagi rohujuure tasandil tudengite poolt ja seda aktiivsust on, on just sealt noorte poolt väga palju ja, ja noh, Eesti on väga hea seisust täna, tegelikult see aktiivsus, noorte aktiivsus on tegelikult suur. Võib-olla tegelikult nüüd selle ülikooli kaasamine ja, ja sellise teaduspotentsiaali kaasamine siia võib-olla annaks sellele veel täiendava sellise tõuke ja ma ei ütleks sugugi, et meil kole palju neid asju on, et...
Ja ma pigem mõtlesin seda sünergiat äkki, et vaata näiteks Aegjaht, et meil on Restartis käinud eelmise aastavõitja Click&Grow, selle aastavõitja, virtual garden, mõlemad väga lahedad firmad, Aga ma väga usun, et kui neile pakkuda seda kiirendit näiteks ajaprogrammi raames, siis võib-olla see tulemus oleks veelgi parem, et kas selle sünergia peale see pole mõelnud, et Garage48 näiteks saadab tiimid välja, nad satuvad aktsiliraatorisse ja noh...
No ikka, sellepärast et tegelikult
igal sellisel tegevusel või sellisel aktiivsusel, mis siin start-upi turul toimub, igal tegevusel on oma nišš ja oma tegelik sihtgrupp, kelle jaoks seda tehakse. Et kui me aju jahiti vaatame sellise... noh, ütleme niisuguse buldooserina, mis lükkab meile ette siis suure massi noori, kes peaksid hakkama mõtlema sellise äri peale või, või start-upinduse peale, siis Garage on juba selline natuke detailsem, et juba konkreetne idee realiseeritakse ära mingisuguse lühikese aja jooksul. Aga Garage'i väljundit ei ole edasi, mis edasi saab sellest, eks ole, et tegelikult võiks sealt edasi kukkuda siis see asjandus mingisugusesse vahe tegevusse, näiteks see Kiirendi, kui me, kui me vaatame Kiirendit kui mingisugust kolmekuulist programmi, siis võib-olla seal vahel võiks olla veel mingisugune noh, mentorprogramm näiteks või mingisugune selline vaheprogramm ja siis võiks olla Kiirendi programm, Mina olen täitsa raudselt selle poolt, et Eestis nagu kõiki asju koordineeritakse, et mingeid tegevusi ei tehtaks ilma teadmata või, või selliselt noh, ilma omavahel infot vahetamata.
Kas sa ei näe seda, et noh, see Soome näide oli päris hea, et, et võib-olla erasektori initsiatiivi tuleks, tuleks natuke rohkem võib-olla ma ei tea, primeerida, et kas see, et Startup Eesti on puhtalt digiprogramm? ei ole ökosüsteemile kahjulik, sa ise ju mainisid, et Soomes on see initsiatiiv pigem peresektorilt.
Just, tegelikult see Startup Eesti programm on... plaanitud läbi viia kuni kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta lõpuni. Me teeme selle programmi alt maksimaalselt, mida me selle programmi alt teha saame ja minu kindel soov on see, et selle tegevuse ajal peab midagi muutuma siin ökosüsteemis ja, ja riik peab kõrvale astuma siit sellest.
Okei. Et meie viimane telefoniintervjuu räägib ökosüsteemist, et meil on plaan rääkida siis Tarvo Tammega, kes on Connect Estonia eestvedaja ja ka Startup Eesti nõukogu liige.
Räägi, miks sina oled Startup Eesti nõukogus, mis on, mis on see põhjus?
Ma arvan, et, et peamine põhjus, miks ma olen Startup Estonia nõukogus, On see, et, et, et viimase viie-kuue aasta jooksul olen, olen selle teemaga nagu connect, connect Eesti raames nagu tegelenud, tekkinud ülevaade Eesti start-up maastikust ja, ja olles, olles aidanud päris, päris paljusid firmasid, nii et. Et, et võib-olla selle tõttu nagu, nagu leiti, et, et, et, et olles nagu üks osa sellest start-upi ökosüsteemist Eestis, on nagu, nagu põhjus meid nagu ka kaasata ja.
Aga kas me just arutasime seda, et kas, et kas siin ei ole võib-olla suurt konkurentsi, et meil on Connect Estonia, meil on Garage48, ajijaht, siis kohe tulevad veel erinevad programmid Startup Eesti raames, kas sa näed siin konkurentsi või sünergiat?
Eks see ole kindlasti üks, üks väljakutse, et, et lähiajal kõik erinevad organisatsioonid, nad leiaksid omale õige... õige rolli, kus nad siis tõesti saaksid, saaksid väärtust nagu pakkuda. Et me ise oleme ennast positsioneerinud rohkem jah, sellise ajujahijärgsete projektide toetajana ja, ja, ja võib-olla teisalt siis ka paljude projektide toetajana, mis ei ole ainult nii-öelda internetti ja, ja veebirakenduste valdkonnas. Tegelikult on ju palju start-up-firmasid, mis, mis tulenevad teistest aladelt ja, ja mis laevad samamoodi toetust.
Oled sa seadnud endale ka mingisuguse mõõdiku näiteks, et kaks tuhat kolmteist see programm lõpeb, et mitu edukat start-upi peaks teie tiimil siis selja taga olema selleks ajaks? Kümme, kakskümmend?
No ma arvan, et tegelikult kümme sellist, sellist potentsiaaliga start-upi oleks juba päris, päris hea, sest Sest tegelikult eks see maastik ole nagu, nagu nagu muutunud, et, et tänapäeval ju tekib start-up sellise viiekümne tuhande euroga või veelgi väiksema summaga nagu, nagu seeni peale, peale vihma, et, et, et et see kindlasti ei olnud ju niimoodi viis või, või kümme aastat tagasi, nii et, et, et tegelikult on ju küsimus, et, et, et sellised noh, nagu päris... tugeva võimekusega start-upe nagu tekiks, et ehk siis nüüd sellest esimesest nii-öelda pre-seed või, või minna, eelseemne ja seemnefaasi firmadest nagu tekiksid firmad, kes siis suudaksid areneda suuremat raha kaasata ja, ja, ja noh, muutuksid ikka tegelikult edulugudeks.
Aga suur tänu sulle, Tarvo, ja ilust päeva sulle!
Jätkame oma saadet, Tõnis, räägi võib-olla seda, et noh, Startup Estonia ei, start-up Eesti, start-upidele raha ei anna, aga millega start-upid võivad veel arvestada peale seda programmi, et kust nad saavad siis toetust, nõu, mis iganes?
No kuna Startup Eesti on programm EAS-i all, siis tegelikult EAS-is on olemas väga palju erinevaid toot, toetusmeetmeid, alust, alates alustava ettevõtte toetusest, eksporditoetusest, välismessi toetusest, tootearenduse toetusest ja tegelikult on võimalik saada oma ideele sellist rahalist tuge erinevatest EAS-i programmidest. Ja tegelikult tuleks julgemalt sinnapoole pöörduda, et ma saan aru, et start-upid on sellised noored ettevõtjad, kes Exceliga eriti ei viitsi tegeleda, aga küll saab ka neile abi anda.
Aga äkki EAS korraldab ka Exceli koolitust näiteks. Võib, võib-olla üks viimastest küsimustest, et sama, mis Tarvo käest küsisin, et mille puhul sina siis peale probleemi lõppu võid öelda, et sina oled oma tööga rahul?
No jah, üks asi on selline reaalne number, et mitu start-upi siis on tekkinud, väga raske on tõenäoliselt öelda, et need start-upid on tekkinud just Startup Eesti programmi tegevuse tulemusena, sest et tegelikult ökosüsteem on täna noh, tegevuses ja toimub kogu aeg midagi ja, ja tegelikult start-up Eesti peaks panustama sinna ökosüsteemi paremaks tegemisse ja aktiviseerimisse ja... Ja tegelikult on mõõdikud, mida tegelikult ei saa nagu numbritesse panna, aga mida näeb, et hiljuti just käis selle Leedu start-up akseleraatori vedajad käisid Tallinnas ja nad ütlesid, et teil siin Eestis on aktiivsem ökosüsteem, vaadates peale sellele asjale, mis siin toimub, eks. Ja, ja omamata mingisuguseid konkreetseid mõõdikuid, nad näevad, kuidas see tegevus käib, on olemas mingisugused garaažid, mingisugused Garagehubi üritused, on olemas mingisugused tegevused ja see, kui see on, muutub selliseks aktiivseks keskkonnaks, siis tegelikult see ongi see.
Aga kas te ei karda, et te loote niisuguse väga aktiivse ja eduka keskkonna ja helgitate ära Eesti start-upid ja noored ettevõtted, et kui nad kogemata kukuvad mingisse okkalisemasse kohta, näiteks ellu, siis nad ei saa hakkama?
Jumal hoidku, start-upi elu ongi nii okkaline, et... Et nad on ise juba valinud selle tee, okkalise tee juba ja ma usun, et neid ei saa ära hellitada. Vastupidi, neid tuleb tagant piitsutada pigem ja, ja tegelikult õpetada neile, et see, kuidas, kuidas tegelikult oma ideed müüa ja ega see ei ole lihtne.
Ja ma saan aru, et põnevad ajad on teil ees ja me kindlasti jälgime seda ja kõige head, jälge meid Facebookis ja kuulame uuesti.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]