AI_pealkiri: Uue Maailma Selts ja Community Tools: kuidas kogukonnad saavad linnaelu kujundada

Kerge on kuulata, raske on tassida. Milleks raadiot kaasa tassida? Raadio raske. Kuhu ka iganes sa ei läheks, on sul kerge kuulata Kuku raadiot

Tere hea Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja kell on neli, esimene oktoober, ning IT-äri Restart alustab taas. Saatejuhid on Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning meie saadet toetab ITL. Kes ei saa praegu meie saadet kuulata, võib meid järelkuulata podcast.kuku.ee aadressil ning meie saate teemadel saab arutada meie Facebooki lehel, mille leiab otsingust sõna Restart alt, Kuid kes kuulavad meid järel, ei saa vaadata meid otse-eetris liigutamas, et www.kuku.ee aadressil on olemas pleier, kus näeb meid lausa videona, kuna tänane saade läheb eetrisse otse.

Ja kui kiirestart on IT-ärisaade ja tavaliselt räägime start-upidest ja sellistel teemadel, siis täna on meil täiesti mitte ka meeslik teema, vähemalt esmapilgul. Räägime kodanikuühiskonna algatustest ja sellest, kuidas IT ja internet võivad meid aidata. Meie stuudios on kaks Uue Maailma Seltsi esindajat, Martin Kaevats ja Henri Laupmaa, tervist. Tere. Et alustaks nagu ikka, uuriks, millega Uue Maailma Selts tegeleb.

Et Uue Maailma Selts sai alguse kuus aastat tagasi, kui niisugune sõpruskond mõtles, et võiks midagi omakandis ära teha ja kuna, kuna ava, vaadati ka linnakaardile ja avastati, et selle piirkonna, kus me kõik elame, nimi on Uusmaailm, siis mõeldi, et võiks teha siis nagu seda sõpruskonda nagu laiendada, et see asi ei pea olema ainult niimoodi, niimoodi noored sõbrad, vaid et võivad olla kõik inimesed, kes seal naabruskonnas elavad. Ja siis sai, saigi loodud Uue Maailma Seltsis, mis tegeleb kohaliku niisuguse kogukonnaelu korraldamisega ja suuresti selle eesmärk on olnud kasutada seda niisugust ühist avalikku ruumi, mis seal on, ehk siis et Uue Maailma Selts korraldab hästi palju üritusi, mis on nagu regulaarsed ja need toimuvad nagu tänavatel, mis siis võiks tekitada rohkem sellist kogukonnatunnet. Selle kuue aasta jooksul on see nagu päris hästi läinud, selles mõttes, et et ma arvan, et võib öelda, et on, on see, see niisugune kogukonna tunne ja see ühtne, ühtne tegutsemisvalmidus ja meelsus on nagu päris, päris hästi tekkinud ja ja inimesi aina, aina rohkem tuleb juurde, nii et...

Et kas kõik inimesed on sellega siis rahul, et ma elan seal ja noh, pean tunnistama, et keegi mind ei kuusu sinna üritustele, et mis ma palest...

No sa pead internetist vaatama.

Jõuamegi IT juurde, et et selle kuue aasta jooksul on teil siis välja tulnud ka IT-tooteid, et kas see oli kommunikatsioonivajadus või kuidas?

Jah, see kasvas välja jah, puhtast vajadusest, selles mõttes, et et kuna meie alustasime nagu mõneti nagu, kui meie alustasime sellise kogukondliku tegevuse, siis natuke vaadati meie poole kui natuke niisuguste ullikeste poole, et linnas ei võtnud keegi tõsiselt... Ja, ja, ja nii edasi, ja ühtlasi see mingit pidi uuemaailma tegevus on nagu inspireerinud nagu teisi kogukondi tegutsema. Et, et peale seda on tekkinud nagu hulgani sealt erinevalt teisi linnalisi kogukondi, kellel kõikidel on suhteliselt sarnased nagu probleemid, et, et kellel ei ole kodulehte, kellel ei ole ma ei tea, data projektorid, mingid niisugused väiksed lihtsad asjad tegelikult, mis on nagu kõikidel suhteliselt sarnased nagu probleemid. Ja, ja selle tõttu me oleme hakanud ka nagu infotehnoloogiaga tegelema, jah.

Ma saan siis aru, et alguses ei olnud teil mitte mingisugust IT-platvormi, et kuidas see algus siis välja nägi?

Meil, meil sattus lihtsalt olema see, et meil oli nagu üks nagu IT-mees nagu käepärast, kes nagu ise viitsis teha, et meil oligi, praegu meil on vist mingi viies generatsioon kodulehte, et meil on... Algus oli väga lihtne koduleht, kogu sisu hakkas nii kiiresti kasvama, et kogu aeg oli vaja muuta ja uut, uusi, uusi platvorme võtta kasutusele ja lõpuks lihtsalt selgus, et ei olegi mõtet nagu seda niisugust olemasolevate platvormide peale teha, vaid peab täiesti nagu totaalselt ümber leiutama selle.

Okei, võib-olla sellest IT teemast räägiks hoopis teises otsas, et mis peale festivali teil veel toimub? Et teil oli mingisugune laos oma maja, ma, ma vähemalt mäletan, mäletan seal või mõne teises otsas?

Et nüüd oligi noh, me, meil oli nüüd kolm aastat, oli ka oma seltsimaja, mis nüüd sellel aastal küll kinni, kuna ta oli nii halvas seisus, aga, aga põhiüritus, mis me teeme, ongi tänavafestival, see on siis septembri esi, igal aastal septembri esimese nädalavahetul, see aasta toimus vii, viiendat korda. Oli lausa juubelifestival, see on siis see hetk, kus me paneme uue maailma piirkonnas, paneme liikluse kinni ja avame siis tänavad nagu inimestele, et inimesed saavad tänaval jalutada. Seal toimub tohutult palju üritusi, tänavaturg, kino, kontserdid, erinevad inimesed, kes sealkandis elavad, avavad oma hoovidest kohvikuid. See kohvikute osa sellest on kõige toredam, sellepärast et, et see näitab nagu seda, et, et meie enam ei korralda kõiki neid asju, vaid hästi paljud kohalikud inimesed on ise kaasa tulnud ja ja, ja kõikide, kõikidele läheb korda see niisugune ühise tegu, tegutsemine. See

on korra aastas, et kui, kui ma tahan seda ühiskurustunnet kuidagi nagu... vahepeal tunda siis, mis, mis ma pean tegema?

No praegu meil on näiteks, iga nädal on kinoõhtud ja neljapäeviti on turg, et sellised üritused on meil nagu regulaarsed.

Mis see tähendab kinoõhtut?

Kinoõhtu tähendab seda, et me näitame filmi seina peale, näiteks eile näitasime Jaak Kilmi uut ja kiuraarma uut filmi Tallinna kilud. Mis siis mõneti räägib samamoodi sellest niisugusest linna, linnakeskkonnas elamisest, aga, aga, aga need kino ja turg toimuvad iga nädal, et seda saabki vaadata internetist uusmaailm.ee, kus siis see kava nagu jooksvalt nagu täieneb.

Ja miski, kui sa ise seal elad, siis miski ei tahtki see sul ka ütlemast, et sul on hea film, mida sa tahaks teistele näidata ja kutsuma teised vaatama seda.

Kas autoriigustega ei teki probleemi, kas nad raha ei taha selle siis saada?

No see sõltub nagu sellest, missugust see, kas seda tehakse suurest seltskonna, kuidas seda tehakse, et kui me teeme nagu ametliku kinone seda või suure kinone, siis küll, jah?

Kui sa Mae peale seda näidad, siis nad on suhteliselt suur ekraan

ilmselt.

Et kas, kas nad tõepoolest ei ole uurinud?

Ei, nad on küll juba uurinud, jah.

Nii, et ühesõnaga, ühesõnaga ma saan aru, et, et vii, viimane võimalus on seda filmi vaadata siis homme või?

Ei, ei, ei, ei ole, praegu meil ongi nagu niimoodi, et üldiselt filme näitavad, noh, samamoodi nagu eilne film näiteks, kus oli Jaak Kilmi kiuroarme, kes, kes on meil kõik nagu kogukonna nagu liikmed, et see on nende tehtud film ja loomulikult nad lubavad seda näidata seal, et...

Okei, kas kuskil mujal on ka sellised toredad kogukonnad Tallinnas või kuskil mujal Eestis, kus saab filme vaadata seina pealt ja...?

Peale Uue Maailma all, seltsi nagu niimoodi, alustamist on jah, Tallinnas tekkinud päris mitu, on tekkinud Vanalinna selts, Kadrioru selts, Telliskivi selts, Kalamaja selts, noh, ja pluss siis on, mõneti on need, need niimoodi juba eelnevalt olnud, niisugused kogu piirkonna seltsid on ka nagu aktiivistunud. Aga, aga ma arvan, et näiteks Vanalinnas ja Telliskivi kandis seal ikka juhtub, juhtub nägema turgu ja, ja kino ja kõike muud ka võib-olla.

Ja Tartus, Karlova ja, ja Sumpi linna selts. Jah.

Tere tulemast tagasi reklaamipausilt, endiselt on eetris IT-ärisaade Restart Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning külas on meil niisugune see organisatsioon nagu Uue Maailma Selts, kelle käe all on valminud toode Community Tools, mis on vabavaraline IT-platvorm, ma küsiks kõigepealt ära, et mis asi on community eesti keeles?

Kogukond, meie uues maailmas kasutame seda kogukond, aga, aga kui kogukonna, kogukond on väga ikkagi laialivalge mõiste, aga kõige lihtsamini meie nagu jaotame kogukonnad huvipõhised ja geograafiapõhised, meie Uue Maailma Selts on siis niisugune mingit pidi nagu tüüpiline geograafiline kogukond, ehk siis et inimesed, kes elavad ühes kandis. Et alati on kogukonnale, on eks ju, see on nagu see trikk, et mis asi on see, mis hoiab koos või mis on see ühine nimetaja kogukonnal. Et siis Uue Maailma Seltsil ühine nimetaja on see, et need inimesed lihtsalt elavad sealkandis. Ja, ja muud niisugust ühist justkui huvi või, või tegelikult ei olegi, et huvi on selle ühise keskkonna pärast, kus me elame. Ja teised siis on nagu huvipõhised kogukonnad, mis on siis märksa lai, laialivalguvam teema, et ma ei tea, kunstnikud Eestis või IT-ärimehed Eestis või ükskõik missugune siis huvipõhine kogukond.

Et selle, sellest samast regioonipõhisest loogikast, see algusega meie see community tools'i või selle tarkvara mõte, et kui me hakkasime järjekordselt seda platvormi uuendama või mõtlema välja, mida siis edasi teha, siis mõtlesime, et miks lahendada ainult seda meie probleeme, et tegelikult seda, teda probleem on nagu üle maailma päris palju või seda ja sellelaadset toodet, kui head niisugust valmisplatvormi ei ole olemas. Et nähes seda nii-öelda tühja, tühja valdkonda või tühja nišši, me mõtlesime, et peaks midagi selle jaoks aretama.

Kas seda teeb siis üks inimene praegu?

Ei, ei, selles mõttes me tegime nagu see, tinglikult võiks öelda, me tegime nagu eraldi niisuguse social start-upi eraldi spin-offi uuest maailmast, et kus oli siis algselt kaheksa inimest, kes seda hakkasid tegema.

Kuidas praegu on,

mis, mis... Põhimõtteliselt need kõik need samad inimesed on seal olemas ja meil, meil on ka liitunud ka nagu väljapoolt Eestit mitmeid tegelasi, kes kaasa mõtlevad ja teevad.

Noh, et seltskond on vahepeal pigem kasvanud.

Et kui nüüd ühe, ühe lausega öelda, et mida see tarkvara siis teeb?

Ühe lausega võiks öelda, et ta, et ta võtab kokku mingid funktsioonid, mis on praegu eri kohtades, ütleme, et ta on teatud määral nagu näiteks Ningise sotsiaalvõrgustiku platvorm, teatud määral nagu Ushaiidi, teatud määral nagu every block näiteks USA-s on, et aga see on, aga ta on just sinu, ühesõnaga sinu kogukonna või sinu selle koha jaoks kastumiseeritud, et ta ei ole nagu üks suur keskkond, kus sina oled osa.

Ja te tegite, ja te tegite ta sellepärast, et niisugust toodet ei olnud ennem olemas maailmas, mitte ainult Eestis, vaid lihtsalt kogu maailmas, te tegite otsingu ja ei olnud.

Jah, et nii palju, kui me ei näinud, ei olnud ja see põhjus oli tõenäoliselt, miks see põhjus on meie arvates, on, et enamus süsteemiarendajaid ei näe seda kui turgu, et vaata, et see on nagu niisugune ja vabatahte ja, ja selle tüüpi maailm, et sealt ei ole nagu raha oodata. Keegi ei fokusseeri selle jaoks erilist.

Ilmselt ta ei olegi turg, et või sa näed, et sealt saab ka kuidagi raha teenida?

Jah, ma arvan, et, et, et see, et huvi selle vastu vaadates praegu, kuidas see maailmas kasvab ja, ja ka vajadust teatud määral nii-öelda altpoolt üles organiseerimist teha või nii palju kui võimalik koha peal korraldada. kasvab, nii et, et ma usun, et sellel on ka turgu, lisaks nii-öelda selle, et seda on vajadus.

Kas see on open source, mis seal see on?

Ja see baas, me oleme selle ehitanud Drupali platvormi peale või see on selline arendus siis framework, oleks see ametlik sõna, et, et ta ei ole nagu SMS, vaid ta on niisugune arendus framework ja selle otsa siis oma distributsiooni nimega müütavus.

Kas sa näed, et kunagi, ma ei tea, firmad võiksid sellise asja vastu huvi tunda või see sobib ainult noh, ütleme linnu?

Jah, firmad on ka osa, osad community'st, selles mõttes, et, et sama see meie nii-öelda community tools kui ettevõtmine on ka osa sellesama Uue Maailma Seltsi tegevustest ja noh, et loomulikult ta saaks ka aidata seal omavahelist koostööd teha.

Et, et see, et, et see rohkem siduda niisuguse ettevõtlusmaailmaga, see, see on kindlasti üks olulisemaid eesmärke, just see, et ettevõtted on ka kogukonna osad. Ja miks põhimõtteliselt ei ole ka vahet, et sedasama suhtlustarkvara põhimõtteliselt saab ka ettevõte kasutada tegelikult omaenda mingi... Meil on

lihtsalt olnud see, et me oleme fokusseerinud rohkem nendele geograafilistele kogukondadele, mitte ettevõtlusgruppidele või sellele. Mis ei tähenda, et me ei saaks teha sellest erivarianti ettevõtluse jaoks, me oleme ka näiteks logistikaklastrile selle kasutusele võtnud ja mõnede noh, ühesõnaga, et seda on võimalik teha.

Kui mitu kogukonda seda tarkvara täna kasutab?

Nelikümmend kond on praegu, kes seda kasutanud on ja siis testijaid on veel maailmas päris palju, kümnes keeld on ta see praegu interface tõlgitud, kasutaja liides tõlgitud ja, ja me praegu peame läbirääkimisi Inglismaal transition networkiga, mis on selline linnade võrgustik, kus on umbes tuhat linna üle maailma, et nad võtaks selle oma default või siis vaikimise platvormiks.

Kas te kasutate ka Eestis riigi poolt tulevaid andmeid, noh, ma olen näinud Ameerikas hästi mitu projekti, mis, mis võtsid andmeid, mis on... vabalt kättesaadavad ja siis seal olid igasugused põnevad asjad, näiteks, ja üks näiteks näitab, kuidas on antud piirkonnas elukvaliteet, mitu väljakutsed on seal noh, politseil ja nii edasi. Et kui sa tahad maja osta, siis sa võid hinnata, et kas see on hea mõte või mitte.

Jah, et see, see oli ka üks mõte, mis meil alguses selle juures oli, et see oleks üks koht, kuhu kokku koondada siis selle regiooni inimestele vajalikku informatsiooni, näiteks planeeringute kohta, näiteks transpordi kohta, näiteks kuritegevuse kohta või mingi muu seda tüüpi, aga see eeldaks Eestis avaliku siis selle, avalike andmete või open data kättesaadavast, mida praegu eriti ei ole, et me oleme seda küll püüdnud riigi sees arendada, aga see on alles algusjärgus.

Jah, et see, see mõneti oli, oligi see üks lähtepunkte, kus me alustasime selle kontseptsiooniga, et mina ise olen nagu arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudeng ja, ja just on nagu esimene mure või see niisugune probleem, mille otsa me nagu põkkusime, et, et, et mida nagu olemasolevad lahendused ei saanud ära lahendada, oligi see, et... Et näiteks, et mingisugust detailplaneeringute infot ei ole võimalik kätte saada või kui siis ta on nagu niisugusel väga kummalisel tekstikujul, millest normaalne inimene nagu aru ei saa. Et kuidas seda teha lihtsamaks, kuidas teha see nagu kodanikule kättesaadavamaks ja, ja mõneti me oleme sinnapoole liikunud, et Henri kõvasti sinna ajab seda OpenData asja, mis, mis, mis, mis on päris hästi juba käima läinud ja liigub, et et esimesed niisugused linnukesed on juba olemas, aga, aga, aga noh, sellel on meil Eestis väga pikk tee minna.

Millised moodulid on seal praegu olemas, mida, millest see kasutus saab teha?

Põhimõtteliselt on, või võiks öelda, et laialt on ta nagu niisugust kolme tüüpi mooduleid, et ühed on niisugused nii-öelda klassikalises mõttes nagu kodulehe tegemise asjad, mida läheb praktiliselt iga noh, nagu uudiste, uudistevood, sündmused, diskussiooni asjad, galeriid, dokumendiarhiivid, ja siis selle siis noh, ühesõnaga kasuta, või noh, visuaalne nii-öelda skin'imine, selles mõttes nagu kasutajaliidese kohandamine sinu koha jaoks. Ja siis, siis teised on community group'i või niisuguse kogukonna grupi asjad, kus sa näiteks kaardistad ideid või probleeme, stiilis nagu FixMyStreet teeb või Ushäidi, kes tunneb neid platvorme. Ja siis, ja siis kolmas on, et omavahel, see tähendab siis kogukonnagrupis, kolmas asi on, et omavahel jagada asju, mida me kutsume Stafariumi mooduliks, et sa saad omavahel noh, näiteks kogukonna sees jagada tööriistu raamatuid, objekte, et see on nagu niisugune virtuaalne raamatukogu, mis on. laiali või, või virtuaalne objektide kogu, mis on laiali ka ko, igas siis kodus või, või ühiskasutuses, ruumides.

Et see Stafariumi tööriist oligi ka üks asi, mis mingitpidi nagu inspireeris seda nagu kogu platvormi jällegi ehitama, et et see idee on hästi lihtne, et kõikidel on mingid asjad, mida ta võib jagada kellegiga, aga, aga, aga noh, kui need panna kõik netti ülesse, siis kõigepealt inimesed saavad teada, et sul on üldse niisugune DVD või film, aga lõppude lõpuks on oluline see, et ikkagi üks inimene läheb teise juurde kü Et see, et see nett on lihtsalt niisugune abivahend selleks, et tegelikult see niisugune sotsiaalne ja kogukondlik pool seal tekkida, ma saaks.

Ma lõpetaks selle mõttega ära, sest mul oli, ma lo, loetlesin praegu kaks kolmest kihist, et kolmas on see nagu groupwear või see niisugune grupi tööriistade kiht, et, et kus on noh, kasutajakontod, grupid, et inimesed jaotavad selle saidi sees veel eraldi grupideks, kui, kui see on suurem ettevõtmine, siis nad tahavad. Ja siis nende teavituste saatmine nagu automaatsed meilingud näiteks selle kohta, mis uudised on, ja siis kaardistus, ehk siis see map-i moodul on ka väga noh, niisugune tugev komponent, mida me oleme tahtnud siia sisse integreerida.

Aga teenuste müük teie kogukonnale on ka läbi sellega võimalik, eks ole, ütleme kui keegi tunneb endast kutsumust, kojamehe kutsumust, siis ta lihtsalt logib peale, registreerib ja saab teha pakkumise, et ta mingi tänavu saab teda osta.

Just, et see, see meil ongi, see on juba uues maailmas toiminud juba aastaid, on niisugune veebi, meil kodulehel niisugune nurk nagu kogukonnateenused, et näiteks meil on oma mingi elektrik, pottsepp ja nii edasi, ja pluss siis noh, kõik siis inimesed, kes on nende teenuseid kasutanud, saavad kommenteerida ja soovitada ja laita. Et see on nagu suhteliselt toimiv süsteem meil juba, juba praegu, et...

Selge, ma teen Pelgulinna oma kohe homme ära

siis. Ja, ja siis see, see üks jah, populaarne asi on ka muidugi igasugustes ruumidega seotud asjad, et kus, kohad, kus asju korraldada, mis ruume on rentida, mis ruume on saada, mis, mida, mis inimesi palju huvitab.

Tegelikult kaks aastat tagasi minu arust TechGrantsi võitja oli just väga sarnase ideega, et sa võisid siis pakkuda teenust oma kogukonnale, et kui sa oled noh, ma ei tea, elektrik, siis paned ennast kirja ja igaüks võib seda sinu käest tellida, et teised päris palju, korralikult. raha ja

iseenesest

tundub, et mingit äri võib seal ka teha, et kas

te...

Inimeste käest raha ei võta selle eest, et kui...

Hetkel mitte, aga põhimõtteliselt me oleme mõelnud selle peale, et iga kogukond võib teha endale ka tasulisi teenuseid ja tasulisi mooduleid sinna sisse, mis võiks olla nagu turu või mingi muu funktsioonigi või poe, et või siis sama nende inimeste omavaheline kokkuviimine, noh, seesama teenusepakkuja ja teenuse... Ostja.

Aga kui küsida nüüd IT-äri seisukohalt, siis teie community tools, et kuidas ta teile raha toob siis täpselt?

Selle, see, ütleme praeguse seisuga ta veel ei too meile raha, et me oleme ikkagi, võtutas teda kui nagu investeerimisprojekt, et me peame paar aastatasse raha sisse panema, enne kui ta hakkab meile midagi tagasi tooma. Aga ta on ikkagi

ärivõimalus

seal? Jah, jah, selles mõttes seal on mitu asja, lisaks customiseerimisele ja nii-öelda custom lahenduse tegemise, mida me oleme ka mingil määral teinud, näiteks Viljandi omavalitsusel me tegime ühe Minu Viljandi e-saidi, mis on spetsiifilisem rakendus, mida me saame ka teistele pakku, omavalitsustel pakkuda, aga, aga eesmärk on saada ehk selle, noh, ühesõnaga selle kasutuse laiendamisega tasu ostingu eest, ehk me pakume neile, kes ei ole võimelised seda ise üles panema, aga noh, nii-öelda service, valmis service'i võimalust, noh, nagu on WordPress.com näiteks. Et me saaksime sealt mingi pideva siis rahavoo ja, ja siis lisa, lisafunktsioonide või noh, ühesõnaga siis... Praeguse seisuga me oleme seda finantseerinud põhiliselt nii enda poolt kui siis projekti rahadest erinevates fondidest.

Et oli näidatud Shanghai MES-ile ja siis hiljuti oli teil laeskovil ka presentatsioon, et kas maailmas on, on selle vastu huvi?

Jah, et see, see on just minu meelest just kõige toredam, et, et nüüd on hakanud päris palju tekkima seda välis, välismaalt tulnud nagu tagasisidet, et meie praeguseks, probleem on see, et võib-olla meil on kõik need niisugused test-saidid või need saidid, mis on, on eestikeelsed. Aga, aga nüüdseks on, ongi tekkinud juba niisugused ini, juba täiesti sõltumatud initsiatiivgrupid nagu Lätis, Bulgaarias vist oli, Soomes oli keegi ja siis noh, kõige tugevam on tõenäoliselt siis see transition towns Suurbritannias. Aga, aga siia Eestisse ikka satub noh, sellesama ISCOV-i raames sattus päris palju tegelasi ja, ja, ja muidu ka, kes kõik ikka tulevad ikka meie kandist läbi ja tulevad küsida, et kuidas on ja, ja et kui, kui kaugele olete jõudnud ja ikka tahavad ka ise panustada nagu.

Et komment, kommentaariks nende, kes ei tea, et see IceCov oli see, see, see nädal siin toimunud ÜRO konverents e-kavanend, e-kavanenduse teemal, mis oli neli päeva ja, ja siis kus me ka kolmel päeval kohal olime, ja siis sealt tagasisidena, mina isiklikult sain näiteks kutse kolmele, kolme riiki kõnelema sellel Community Tools'i teemal. Nii et, et selles mõttes see huvi on kahtlemata olemas ja, ja üldiselt on tagasiside positiivne, ainult et loomulikult me peame tegelema sellega, noh, see on ka üks põhjus, miks meil transition down'idega tegelema, et saada häid ingliskeelsed näiteid, et see laiemasse levikusse läheks kui ainult siin ümbruses.

Ja et võib-olla üks küsimus selle teise mooduli kohta, et kuidas see asjade jagamine reaalselt toimib, kas noh, Eesti ühiskond võib-olla ei ole päris see ühiskond?

Ei, no seda öeldakse igaste asjade kohta, kui me hakkasime mingid aastad tagasi seda teema ära koristuskorraldamise, öeldi ka teie ja Eesti ühiskonnas seda küll ei ole võimalik läbi viia, et keegi pole kaasa. Et reaalsed tulemused on see, et, et gruppides, kus omavahel juba usaldatakse või mingi usaldus on olemas, see hakkab toimima ja väga laiades gruppides, kus on nagu ebamäärane, ei, ei toimi see. Et no sellesama, selle meie tarkvaragrupipõhises oli ka just see mõte, et sa saad öelda, et see grupp on näiteks sinu maja või sinu tänav või, või noh, ühesõ defineerid, et sa ei pea seda, usaldab ma ei tea, tuhande mingi suure grupi liikmega, vaid võib-olla viiekümne paremini tuntud liikmega oma seda asjade jaotust.

Kas korteriühistute jaoks ei ole see lahendus?

Jah, suhteliselt, suhteliselt selle peale ongi ju ka mõeldud, et seal oleks ühtlasi ka korteriühistu netilahendus, võiks seal on, olla nagu sees, et, et et sellisel juhul ongi noh, see võikski toimida väga loogiliselt, kus on nagu üks maja, üks korteriühistu pluss siis kogu koguandeks, et, et, et Et

see värkvara siis võimaldab erinevaid leveleid kogukondi, et alamkogukonnad ja ülemkogukonnad. Just.

Aga täna korteriühistused ei kasuta, sest minu arust Eestis

on... Mõned uues maailmas kasutavad juba, aga meil mingit pidi, meil peamegi arendama nagu mõned spetsiifilised tööriistad korteriühistute jaoks, kus saaksid, ma ei tea, vee ja elektrinäite ja selliseid lihtsaid praktilisi asju, aga põhimõtteliselt see on nagu, nagu plaanis on sellega sinnamaani ka jõuda, et et niisugused asjad oleks ka meil.

Aga kas teil on ka täna niisugune, nagu te ütlesite, te peate sinna raha sisse panema, et teil on see rahastamine olemas, et kuskil on programmeerijad, kes saavad palka, kes istuvad

No selles mõttes, et meil on, me saime selle kõige, algatuseks me saime KÜSK-i, see on siis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali EAS-i raha, et seda käima, käima tõmmata. Ja noh, ühesõnaga praegu on paar uut projekti, mida me praegu ette valmistame, millelt me ühesõnaga...

Ühesõnaga, erinevalt kodanikuühiskonda toetavatel fondidel saame raha projektipõhiselt hetkel.

Okei, et, et võib-olla teise osa viimane küsimus, selline traditsiooniline, et kuidas, mis teie plaan, plaanid on, ma ei tea, paariks-kolmaks aastaks, et kuidas te näete seda projekt siia kolme aasta pärast?

Ma arvan, et kõige olulisem ongi see, et noh, mingit pidi me oleme nagu niimoodi esimese ringiga nagu valmis saanud või et, et me oleme nagu Eestis juba nagu natukene nagu levinud, juba, juba on nagu ka testitud ja asi nagu põhimõtteliselt toimib, Et, et siis ma arvan, et see, see järgmised paar aastat ongi pigem nagu väljaspool leviga tegelemine, et see Transition Towns'i areng on nagu suhteliselt võtme, võtmega, aga mis, mis on kindlasti oluline, on see, et, et, et kuna see on nagu open source projekt ja ta on nagu... Noh, pigem mi, mitte siis äriline, vaid siis nagu ma ei tea, ideoloogiline või, või niisugune filosoofiline nagu projekt, et siis, siis, siis nende asjade puhul võtab, võtab see asi palju rohkem aega. Et, et kui, kui ei ole seda niisugust raha motiveerivat tegurit seal vahepeal, siis, siis üldiselt need niisugused kogukonna liikumised ja asjad on väga nagu pika vinnaga, mis tähendab, et see, see projekt tegelikult ikkagi on niisugune põhimõtteliselt ikkagi järjekordne elukestev projekt ikka.

Kui mitmes, mis on suuremad keeled, millest see tõlgitud siis on, et Hispaania, ma eeldan,

Hiina? Ei, see tähendab, see ei ole, me ei ole seda tõlkinud sellel alusel, vaid pigem grupid, kes on ise huvitatud, on tõlkinud seda a la, et hollandlased hakkasid seda kasutama, mis nad tõlksid selle hollandi keelde, nii et, et selles mõttes on see, see selles mõttes isetekkeline, et meie tegime inglise-eesti keeles. Mis need keeled

praegu

siis on? Seal on vene, soome, läti... Bulgaaria, Inglise, Saksa, Hollandi, midagi oli veel, ma...

Kasutusnäiteid on siis kõikidest nendest

keelt... Kõikide, kõikides on mingid grupid püsti jah, mida nad, kas siis niisugused test saidid või ühesõnaga, et kõik, kes, kuhu ei tõlgitud, on nagu kasutatud.

Noh, eks siis võtame sellega selle teema kokku ja et, nagu Ravela filmis öeldi, et võib-olla annabki headusega rohkem nudi kokku ajada, et niisugune Community Tools võib, võib siis ka saada ääriprojekti, projektiks. Ja endiselt on esimene oktoober, eetris on IT-ärisaade Restart ja lähme siit järgmise teema juurde.

Jah, järgmine teema on see, et me helistame Rainer Vakrale, kes on minu kolleeg Riigikogus, kuid varem oli ta pikalt Nõmme linnuse vanem, kui ma eksi. Rainer, kas oled olemas?

Tere-tere, olen olemas ja ilusat päeva kõigile!

Tere ka sulle, et meil on siin teemaks selline asi nagu Uue Maailma Selts ja nende kodanikkonna algutused ja räägi võib-olla oma kogemusest, mida kodanik peab tegema selleks, et, et midagi linnale pakkuda, nii et see läheks ka läbi? Mis on see protseduur? No kõigepealt on

see, et... Mul on hea meel, et inimesed on aktiivsed ja kui me vaatame ka Nõmme ajalukku, siis tõepoolest Nõmme elanikuna on mul selle üle eriliselt hea meel, et kui Nõmme oli kunagi iseseisev linn, siis oli ju Nõmmel kõige rohkem registreeritud seltsi üleüldse. See tähendab seda, et Nõmme on oma ajaloo vältel alati olnud selline aktiivsete inimeste elupaik ja tänaseni ju siiamaani toimetab Nõmmel Nõmme Heakorraselts, mis on ju meie linnarajaja Nikolai von Kleeni poolt tuhande üheksasaja kaheksandal aastal nii-öelda püsti pandud, see tähendab seda, et paar aastat tagasi, kahe tuhande kaheksandal aastal me ju tähistasime lausa sajandit juubelit.

Palju õnne, aga konkreetne küsimus oleks selline, et näiteks mina küll ei ole nüüd elanik, aga... Poleks

aega hakata muidugi kolima siiapoole.

Ma olen Uue Maailma elanik ja päris lahe piirkond, aga mul on seal üks mure, et üks valgusfoor minu maa eest sisuliselt, noh, ta võtab väga palju aega ja ma tean, kuidas seda probleemi lahendada, ma võin seda skeemiga välja pakkuda, kuidas ma seda teha saan reaalselt.

Jah, aga ega sellise, sellise mõnusalt sisulise idee osas, selleks ei ole vaja ei seltsi luua, selleks ma arvan, tuleks kiri saata linnas haridus- või transpordiametisse, küll aga ma tean, ka Uue Maailma Seltsi puhul on ju mitmeid muid ettevõtmisi, ega ka Nõmmel on näiteks MTÜ Liivaküla Selts, kes korraldab oma tänaval sellist tänavaturgu. Erinevaid üritusi, koogi söömist, et, et eks need seltsid on rohkem sellised mõnusad küülannukitunde tekitamiseks ja, ja teisalt, ega see skeem ongi selline, et mina usun küll, et kõik omavalitsused, olgu need siis kas linna, valla näol, Kui on aktiivsed inimesed, soovivad midagi head teha, siis nende uksed on alati avatud, loomulikult võib minna vastuvõttele, võib meili saada, saata aga ka helistada, ja eks tihti on just see ka teabe roll, et Nõmmel eriti näiteks Nõmme sõnumid, et kui mingi selts midagi head läbi viib, siis seda kajastatakse, et sinna tuleks inimesi. Aga eks kõik algab kommunikatsioonist ja suhtlusest ja just sellisest, ma arvan, sellisest soojast ja üksteise mõistvast igapäevasest olemisest ja, ja ei peaks kartma neid ametnikke, vaid pigem vastupidi, et ega tegelikkuses ju kõik head ideed ja oleme kahjuks omavahel ausad, väga tihti need seltsid ju tekivad millegi vastu. Et harva on nii ja mul on hea meel, et just viimasel ajal on tekkinud selliseid liikumisi, kus tehakse midagi positiivselt. No vaadat, vaadates ka Nõmme ajalukku, siis ikkagi väga mitmedki sellised liikumised on tekkinud.

Väga hea, võib-olla üks, üks kiire küsimus ikkagi, et kui ma, kui ma seda kirja saadan, siis noh, kas ma võin loota, et midagi tehakse ka reaalselt, kas sinu praktikast on midagi noh, tuleb meelde, mis selle kirje peale oli näiteks Nõmme piirkonnas tehtud?

Jah, muidugi, mul tuleb meelde näiteks, et Saeveski tänav sai, Saeveski ja Kalmiste tänava nurks sai Kõnnitee, et samamoodi või Möldre tee selts hiljuti just paar nädalat tagasi ülekäiguraja. Et need on just sellised pisikesed väiksed asjad, mis kohalikele inimestele nii-öelda on silmaga märgata, tuleb, saadetakse kiri, saame kohapeal kokku ja, ja tõepoolest selliseid väikseid näiteid, see on igapäevaselt. Ja mina usun küll, et, et see suhtumine, et kui saata kiri, et see jääb kuskile... Nii-öelda vedelema, alati on see võimalus olemas, eks, ega ka omavalitsustes igal pool on inimesi ja, ja kõiki võib juhtuda, aga ma julgen küll öelda, et ikkagi sajast üheksakümne üheksal korral või vähemalt ma siiralt loodan seda, et see asi võetakse töösse ja vähemalt vastatakse ja vaadatakse läbi, ega kõiki alati ka ei saa teha. Mis iganes, ma ei oskagi sellesama valgusfoori näite puhul, et, et võib-olla seal on tõesti mingi põhjendus, miks seda ei saa teha. Kui sa oled kindel, et seda saab

teha, siis

sai küll põhjust, miks seda ei peaks tehtama.

Aga Rainer, kas kas näiteks Nõmme neid selts, linnaosavalitsus võiks toetada näiteks niimoodi, et mitte anda neile ainult lihtsalt niisugust üldist abi või rahalist, vaid näiteks aidata neil luua oma infokeskkond, näiteks ostes neile Community Tools'i litsentsid, et kas te olete kunagi mõelnud, et aidata oma seltside kommunikatsioonivajadusi järgi?

No see oli selline muidugi tasuta, ma arvan, aga no Nõmme linnuosole võib seda ka maha müüa loomulikult.

Ei, ma saan aru, et nad on tasuta, aga olid ka siin tasulised teenused, et teha niisugune tsentraalne Nõmme seltside keskkond.

Et ei, kui ma lühidalt vastan, siis sellist keskkonda hetkel ei ole. Aga kõik head ideed on kindlasti teretulnud, üks mulle meenub, et alles hiljuti Nõmmel avati ju selline... seltside tuba ehk ruum, kus kõik seltsid saavad endale ajakirja panna ja, ja kui vaja, siis seal koosoleku pidada. Kas nad peavad selle,

kas nad peavad selle ajakirja panemiseks tulema kohale või nad saavad seda teha?

Ei, ikka meilid veel. Registreerivad aja, et neil on sellel päeval seal neli tundi, viis tundi, koosolek ja, ja, ja nii nad siin tulevad ja...

Ja meilide, meilide laekumise kiirusele, et, et siis tuleb vastus kohe meilile, et juba on kinni? Et see peaks ikka vist mingi keskkond olema?

Jah, aga ma usun, ma olen nõus sellega, et, et see on nagu järgmine samm, aga ma ütlengi, et eks tulebki nii-öelda samm-sammult aasta-aastalt edasi liikuda ja, ja ma olen nõus, et see, see on hea mõte ja seda võiks teha, aga ma tõingi ühe näite, mis on nagu täna reaalselt tehtud, et noh, tõepoolest... On võimalus, et samal päeval tuleb meil ja ütleb, et, et ei, et see päev on kinni, aga ega ma ei näe ka, et see oleks nagu selline nohutu kaotus, ma usun küll, et kahekümne nelja tunni jooksul sellele meilile vastatakse, sellepärast on see konkreetselt ühe ametniku ülesanne sellele vastata ja, ja siis leitakse ühiselt uus aeg.

Okei, aga suur tänu sulle, Rainer, ja meie lähme siit oma saatega edasi. Ja noh, tõepoolest saime teada, et Nemme inimestel on oma maja olemas, teil enam ei ole korraku. Aga võib-olla eelmise osa lõpetuseks, et räägi, mis need suurimad konverentsid on, kus, kus te plaanite siin lähiaastatel käia?

Konkreetne, praegu kõige lähe, lähem asi on, on kahekümnendal oktoobril algav, New Yorgis toimub kontaktkonverents, mis on, mille alapealkiri on evolution will be social, ehk evolutsioon saab olla, saab olema sotsiaalne nagu, sotsiaalne nagu sotsiaalvõrgustik. Siis ja kus tulevad kokku põhiliselt Põhja-Ameerikast kõikvõimalikud uudselt lahe, seda tüüpi lahenduste loojad, noh, nagu every block näiteks on USA-s ja ja siis seal me teeme siis koos ühe oma koostööpartneriga, kes on ka tulnud läbi selle, ühesõnaga huvi, tulnud huvi ka Minitools'i vastu ja nüüd on ka arendamas sellele siis, kas ta on moodulit või oma, oma siis tarkvara külge. Nemad baseeruvad Šveitsis ja me teeme nendega koos seal esitluse siis Community Toolsi ja nende, nende mooduli kohta.

Ja siis teie suurim potentsiaalne selline referentsklient, transition, transition down, et mille taga see deal seisab praegu?

Ei noh, see ei, selles mõttes, et me oleme põhimõtteliselt juba kokkulepe saanud, aga me praegu räägime läbi detailsemalt, mida me nende jaoks siis spetsiifiliselt teeme, et mis neil custom rakendusi vaja on, et see nii-öelda teha transition-branded community tools.

Ja millal see võib umbes lavi minna?

Ss, ma usun, et seda demo saab juba see sügis või noh, selles mõttes järgnevat nii novembriks suurusjärgus näha.

Okei, et aga noh, siis Raineri jutule lisaks, mida arvab linnavalitsus teie projektidest, et ma saan aru, et fondidest, et raha saada, kas see suhtus linnavalitsusega, toimib ka

Eesti? Kui Uuemaailma Selts alustas, siis alguses ikkagi vaadati sedasorti nagu tegutsemisviisi peale natukene nagu kentsakalt. Aga nüüd, kui aastad on mööda läinud ja ühtlasi nagu eks ikka, eks see endale on nagu seda kogemust juurde tulnud ja, ja teisalt on nagu mõneti nagu niisugust ühiskondlikku tugi, tuge leidnud see ka, ehk siis et inimeste hulk, keda me niimoodi kas või sümboolselt esindame, on nagu palju suuremaks läinud ja erinevaid seltsi on rohkem tekkinud, mis tähendab, et nüüdseks ma arvan, et linnavalitsuses niisugune ütleme, argitaseme suhtlemine on ikkagi väga palju lihtsamaks läinud. Loomulikult on mingisugused nagu keerulisemad kohad, näiteks nagu ma ei tea, liikluse kinnipanemine mingiks festivaliks, see on nagu alati ikkagi peavalu. Ja, ja, ja mingisugused asjad, aga noh, näiteks, et kui on meil mingisugused koristustalgud või asjad, siis alati ikkagi kesklinna osavalitsus paneb õla alla ja ise teinekord tulevad ka veel oma ideedega, et see ei ole ainult meie initsiatiivist, vaid siis ka neil, teinekord on isegi endil mingisugust initsiatiivi, kuidas meid nagu aidata, mis on iseenesest tore.

Aga noh, ma usun, et tulek on kindlasti, noh, tulevikus kindlasti kodanikud saavad rohkem kaasa rääkida igasugustes planeeringute küsimustes ja nendes pisiprobleemides, kas sina oskad öelda, noh, kas sina oskad vastata sellele samale küsimusele, mida, mida ma Rainerile esitasin, et kui mul on mingi väike mure, siis kuidas on kõige targem läheneda siis linna võimude üle?

Tähendab, Tallinnas, ma arvan, et see on ikka, ikka suhteliselt peaga vastu seina jooksmine täna, praegu. Selles mõttes, et see või, selles mõttes, et väga võib ju kirjutada selle kirjakese, aga, aga ma ei kujuta ette, et midagi sellest nagu muutuks, ma nagu...

Ma arvan, et teatud määral sellepärast me sellesama Viljandi nagu prototüübi tegimegi või noh, prototüübis on juba rakendus, aga, aga no ütleme, Viljandi kui üks katsekoht. Et, et see minu viljand on just see, et, et inimesed, kes panevad mingi idee või probleemi välja, seal tekib kohe selle ümber diskussioon ja grupp inimesi, kes selle peale mõtlevad, ja siis on ka kohalik omavalitsus, kes vastab või kommenteerib seda, et mis siis sellega toimub. Jah, jah, nad vastavad praktiliselt kõikidele asjadele. Ainult et noh, see tähendab see, et kas tegemisse läheb või mitte, see on juba omaette asi, võib-olla on samad kolmkümmend inimest, kes seal diskuteerima hakkavad, hakkavad ise seda tegema või. Ühesõnaga, liigutavad kuidagi muud moodi seda, et kui nad tahavad mingit asja...

Tallinna kontekstis ka, et pikemas perspektiivis ikkagi linnal võiks olla mingi niisugune lihtne heakorra keskkond, kus nad veebist saaks need asjad üles panna, noh, nagu on praegu seal meil tehtud juba minu.viljandi sait, mis on siis koostöös Viljandi linnavalitsusega. Aga, aga jah, et, et praegu Tallinnas mingit foori või mingisugust muud komakohta lahendada...

Ainuke asi, mis mul meelde tuleb, on Telliskivi selts või seesama see Kalamajas, kus tehti rahvapoolne petitsioon selle vastu, et parkimiskorda muudetakse, see läks läbi ses mõttes, et see ei muudetud.

Ma ise elan Pelgulinnas, meil, ütleme, niisugused lihtsamad asjad, kui ma näen prügihunnikut selle mobiiliga pildistan ja saadan kohe meiliga Pohja-et-Tallinn.ee-sse, siis ta, noh, ta kaob ära, et noh, võib-olla see on juhuslik...

Ei, meil

on alles ja, ja, ja prügi kaob ära, et, et selles mõttes, et ei saa nüüd väita, et nagu linaosad üldse ei tööta. Aga et kindlasti, et noh, niisugused keerulisemad asjad, kus tuleb ju ikka reaalselt juba foori, foori muuta või midagi teha, et see ilmselt vajab mingit keskkonnat.

Ladina keeles on selle kohta post, post hoc ergo propter hoc fallacy nimi, et, et mingi asi juhtub millegi järele, ei tähenda, et see juhtub sellepärast, aga...

Aga no loota ju võib, ikkagi noh, Viljandi on selles mõttes hea näide, et miks, miks Tallinn ei ole, ei ole see näide, miks te Tallinnale seda ideed maha ei

müünud? Me oleme mõelnud, et suur tükk ajab suu lõhki. Et Tallinn on ikka väga palju keerulisem kui Viljandi, aga, aga näiteks Tartu hakkab seda varsti kasutama, mis on nagu päris hea. Et see on siis juba, juba natuke suurem linn, kellega me hakkame siis mingit koostööd sellesama, sama niisugune heakorra veebina tegema. Et eks siis näib, kuidas Tartus läheb ja siis, siis kui juba on juba, juba niisugune kindel seljatagune ja kogemuste pagas selja taga, siis võib nagu Tallinna vaibale ka minna selle jutuga.

Või vähemalt Nõmme. Või Nõmme. Jaa, aga noh, ütleme Põhja-Tallinn on ütleme kuuskümmend tuhat inimest, et see ei ole ka väga suur, et Tartu on ju suurem isegi, et tegelikult oleks võinud mingi linnaosa võtta või ei ole nii sel tasemel liikunud.

Ei me jah, Tallinnas see ei ole praegu veel kuidagi, Tallinn tundub nagu ikka natuke keerulisem niisugune oma niisugustest võimu ja, ja, ja poliitiliselt struktuurilt ja juhtimiselt üldse, et, et et, et praegu nagu tundub, niisugused, niisugused väiksemad ampse võtta on nagu lihtsam ikkagi.

Aga Martsi, ma tean, et sul olid igasugused huvitavad ideed just Tallinna linnaplaneeringu osas, kui, äkki räägid paari sõnaga

sellest? Jah, ma olen, kuna ma olen ise just arhitektuuri ja linnaplaneeriks tulnud, siis selle aasta veebruaris andsime välja raamatu Tallinna idee, mida saab siis lugeda aadressil www.ideeruum.ee, kus on siis terve hulk mingitpidi niisuguseid... Tallinna linnaga seotud ruumilisi ideid, et, et, et kõik nagu ideed, mis, mis ühe linna kohta käivad, ei ole nagu ruumilised, aga me oleme just Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimistudengitega koos üritanud nagu panna kokku niisuguse ploki või noh, niisuguse ideede kogumi, et Tallinna kohta nagu niisuguse, niisugust nagu raamatut varem nagu ilmunud ei olegi, mis üritabki nagu seda asja nagu tervikuna võtta. Tallinna nagu linna probleem on see, et Tallinnal puudub nagu igasugune nagu ruumiline ja sisuline visioon, et mis, mis siis nagu sellest linnast edasi saab. Siis me oleme nagu niisuguse koolitöö raames üritanud seda kuidagi nagu kontsentreerida ja kaante vahele saada, et mis siis võiks teha ja mis on ühtlasi ka kõige nagu võib-olla ratsionaalsem, et et kasutada ära olemasolevaid ja, ja, ja, ja ressursse ja looduslikku keskkonda, kõike, kõike asja, mis Tallinnal on. Ja, ja, ja genereerida selle pealt ka uusi linnalisi ideid.

Ja mis need suurimad, tähtsamad mõtted teil seal on?

Ma arva, üks, tõenäoliselt on kõige, noh, väga palju on neid erinevaid mõtteid, nagu arhitektiline niisugune jutt on see, et linn peaks olema keskelt tihedam, siis lisaks, et võib-olla võiks olla kesklinna ümber niisugune natukene rahulikuma liiklusega nii-öelda miljöövööndiala, mis on siis ümber kesklinna kõik need erinevad puittasundid, nagu ringikujuliselt kuidagi ära ühendada. Lisaks loomulikult on transpordiküsimus, et linna, töötavas linnas kõige olulisem niisugune, veresooned on ikkagi transport, Ja, ja Tallinna linn ikkagi on nagu aastaid valesse suunda liikunud ja panustanud nagu autoliiklusele, et võiks nagu rohkem mõelda nagu ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise autoliikluses. Selle puhul on ka meil tehtud niisugune skeem, et kuidas need trammid ja, ja, ja rattaga liikumine võiks, võiks nagu Tallinnas tulevikus olla. Ja lisaks loomulikult on küsimus selles, et kuidas nüüd võib-olla siis näiteks kolmekümne aasta pärast toimub liikumine näiteks ka Soome vahet, et et võib-olla ei ole laeva ja lennukiga kõige mõistlikum, vaid hoopis minna tunneliga mere alt. Et siis oleme käsitlenud ka niisugust Tallinn-Helsingi kaksiklinna teemat.

Aga kuidas sa näed ikkagi, et see koostöö linnavalitsusega võiks toimida, et kui noh, sinul on sellised ideed, kindlasti on neid inimes, inimesi veelgi ja võib-olla seda ressurssi on palju rohkem kui linnavalitsusel endal, ma mõtlen inimresurssi, siis kas, kas sa näed mingit võimalust, kuidas need ideed ka leiavad oma aadressaadi?

Et... Iseenesest ma arvan, linnaliste ideedega ongi see, et, et et aeg annab neile kõige paremat arvutust, kuna tegelikult nende kõikide asjadega, nendega nagu mingit tohutut kiiret ei ole, kuna need on kõik nii pika, pika vinnaga asjad, et aeg annab nagu seda arutust, kas see idee oli piisavalt hea, kas sellest ikka veel hiljem räägitakse, kas, ka, kas see toimub, sellepärast et noh, nendega ei ole nagu nii tohutult kiire. Ehk siis ma arvan, et kui, kui me siin näiteks aasta või paari päeva pärast ikka needsamad ideed on sama kuumad ja õhus, siis, siis võib juba öelda, et, et need asjad on nagu juba hästi tööle läinud. Et praeguseks on sedasama raamatut netis juba ma arvan, mingi seitse-kaheksa tuhat inimest lugenud, et mis on nagu sellise suhteliselt spetsiifilise teksti jaoks ikkagi väga hea tulemus. Et, et mingisugune päris hea levik on sellel juba tegelikult ka olemas, et, et, et eks, eks siis näiks, kuidas see nagu edasi areneb.

Ma arvan, et selle võib veel äärmärkisena üle, sama ideeruum e-sait jookseb ka Community Toolsi peal ja siis selle, no selle mõte oli ka just, et koondada nagu rohkem ka sellel teemal huvitavaid inimesi kokku, et oleks see üks platvorm, kus selle Tallinna visioonist ja tulevikust diskuteerida või, või jagada.

Ka täna saab tagasisidet anda nende ideede kohta. Jah,

aga kui nüüd selle tarkvara Community Tools juurde tagasi tulla, et te ütlete, et lahene, laiendades hammuhaaval ja võtate väiksemad omavalitsused ennem ja liigute, siis omavalitsusi on päris palju, et kas ei oleks mõistlik äkki hoopis pigem suuremalt mõelda ja näiteks ma saan aru, et see tarkvara võiks olla väga vabalt ka näiteks haldusreform, et ei pea ju neid väikseid valdasid ära kaotama, võib neid vist interneti tõsta selle tarkvara peale?

Jah, selle, selle, seda juttu noh, on küll räägitud. Noh,

siis teil on kakskümmend, kakssada kakskümmend kuus kliendi kohe, päris, päris korraik number.

Jah, et, et, et põhimõtteliselt nagu mingit pidi saab seda niimoodi vaadata küll, jah. Et vaikselt, vaikselt liikuda edasi. Aga mis on võib-olla just kõige huvitavam, on see, et juhul, kui on need, erinevad omavalitsused on juba oma selle heakorra veebi sinna Community Toolsi platvormi peale viinud, siis ma arvan, et huvitavaks muutub see, et need kõik on võimalik nagu ühe kaardi peale kokku tõmmata ja on võimalik korraga vaadata, et mis reaalajas praegu Eestis toimub mingisugustel niisugusel väga lokaalsete probleemide, ideede tasandil. Ja, ja siis, siis juba võimalik nagu suuremat statistikat ja, ja niisugust ülevaate, ülevaadet saada, et mis siis Eestis parasjagu toimub.

Ütleme, jah, see taandub ka või ma ütlen ühe kommentaari veel, et see ka selle filosoofilise ideele, et needsamad erinevad grupid, kes seal on, õpiks üksteiselt, et needsamu häid praktikaid saaks omavahel vahetada, kes erinevad siis regio, regionaalsed grupid, olgu need siis linna või väiksemal asemel. Et, et nii-öelda häid praktikaid vahetada ja üksteiselt eeskuju võtta või mis iganes, võistelda, kes teeb paremini.

Jah, aga noh, mina siis esimese asjana lähen uurima, mis seal Uue Maailmasallil toimub. Et täna on siis Restart läbi, järgmisel laapäeval jälle kell neli ja kell kümme, saatke meid kogu aeg ka podcasti kaudu ja ärge unustage, et ka Facebooki leht on olemas, saada seda nimega Restart leida sealt. Ilusat laapäeva teile!