AI_pealkiri: Ahti Heinla ja Raimo Matvere: kuidas Teeme Ära koristab tehnoloogia abil tervet maailma

Tere, tere, mina olen siis Ahti Heinla ja, ja mina olen selle prügi koristamise teema juures olnud Eesti Teeme Ärast alates kaks tuhat kaheksandast aastast ja ja, ja sealt, sealt ka selle projekti ajalugu algab. Et, et Eestis mäletatavasti noh, ma usun, et siin kuulajate hulgas tõenäoliselt ei ole ühtegi inimest, kes ei teaks, mis, mis tehti Eestis siis kaks tuhat kaheksakümnendal aastal Teeme Ära raames, ehk siis koristati umbes viiekümne tuhande inimesega, inimesega Eesti. Eesti metsad prügist enam-vähem puhtaks ja, ja, ja siis juba tollalist läks mõte, et, et see formaat on ju, on ju mõnus ja ennust, nagu õnnestus väga hästi Eestis, et, et, et äkki seda sama asja saaks ka eksportida sisuliselt välismaale, noh, loomulikult mitte raha eest, aga, aga niisugune vabatahtlikus korras. Ja, ja see on nüüd, see on nüüd praegu, praegu üha rohkem niimoodi tuure kogumas, et praeguseks on, on koristanud, koristami, noh, niisuguseid sarnaseid koristustalguid on toimunud umbes, on nüüd kolmeteistkümnes riigis või, ja, ja, ja kokku umbes, kokku üle kahe miljoni inimesega. Ehk see Eesti oma viiekümne tuhandega on veel küllalt pisikene, võrreldes siis sellega, et, et Sloveenias koristati kahesaja seitsmekümne tuhande inimesega. Ja tegemist on tegelikult Eesti suuruse maaga, et natukene ainult Eestist suuremaga, et, et et kui nüüd, nüüd numbrite keeles mõelda, et kui Eestis oli, oli, oli, tuli koristama kolm protsenti elanikkonnast ja siis seal tuli kolmteist protsenti elanikkonnast. Et noh, ma ei kujuta ette tegelikult, mis seal nagu oli, mina ise kohapeal ei olnud, aga et ma ei kujuta ette, mis see, mis aktsioon on selline, kus kolmteist protsenti elanikkonnast tuleb, see on nagu midagi nagu niisugused nagu, nagu jätkamisraja laulupeod või noh, midagi Balti kett või noh, midagi sellist, et, et, et tohutu, tohutu, tohutu aktsioon.

Ja, ja, ja see, see muide päris niimoodi, niimoodi ka ei ole, et, et, et, et koristamine muutub teisejärguliseks, vastupidi, mõnes, mõnes kohas koguni isegi esmajärguliseks, kuna inimesed leiavad, et nad, nad, nad tahavad teha midagi, midagi oma riigi ja oma, oma ühiskonna hüvanguks, et näiteks Egiptuses täiesti spontaanselt nende rahutuste ajal, mis noh, rahutuste alguses, mõned inimesed tulid täiesti spontaanselt kokku ja hakkasid, hakkasid koristama. Selle, selle, sellepärast noh, rahutuste käigus paljud inimesed tulevad tänavale, eks ole, nagu maha jääb tegelikult prügi, kui nad nagu lahkuvad sealt ja, ja osad inimesed tundsid, et, et, et see on halb ja, ja see annab kogu meie üritusele nagu halva, halva maigu ja, ja, ja, ja korraldasid järgmise aktsiooni nagu järgmisel päeval, kus kus osad inimesed, väiksem hulk inimesi küll tulid ja, ja koristasid selle läbu ära.

Just nimelt ja täna teema on meil maailma koristamine ja nüüd siis räägiks sellest, mis täpsemalt plaanis on, millal koristada saab, mis riigid tahavad selle projektiga liituda järgmisel aastal ja mis see üldse ennast kujutab?

Järgmine aasta on siis plaan maailm suures osas ära koristada, ehk siis sarnane prügikoristusaktsioon, nagu on toimunud Eestis ja veel mitmeteistkümnes riigis, Saab toimuma järgmisel aastal võimalikult paljudes riikides üle maailma, et selline ilus plaan või siht on pandud, et neid riike võiks olla vähemalt sada ja inimesi, kes järgmise aasta jooksul koristusaktsioonist osa võtavad, võiks umbes kolmsada miljonit olla ja hea meel on selle üle, et tänaseks on tiimid loodud, kes reaalselt seda ette valmistavad seitsmekümnes riigis juba. Ja, ja koristus ise ei leia siis aset mitte kõigis riikides ühel päeval, vaid siis vahemikust kuni septembrini kaks tuhat kaksteist. Üldiselt siis vist on asjad ette nähtud niimoodi, et erinevates piirkondades on enam-vähem samal ajal.

Aga kuidas te neid riike valite, et kas te ise valite need välja või te ootate, et need riigid võtavad teiega ühendust või, või kellele te helistate, ütleme noh, Põhja-Korea, kellele sa helistad?

Mina ei ole selle kellelegi helistanud. Aga ei, põhimõtteliselt käib tegelikult nende tiimide moodustamine suuresti isiklike suhtevõrgustike abil, et siinsed maailmakoristuse aktsiooni eestvedajad omavad ise väga palju kontakte välisriikides, samamoodi vabatahtlikel, kes siis regionaalseid tiime juhivad, ehk et suuresti otsita, otsitakse nii-öelda eestlaste kaudu kontakte sihtkohas ja sealtkaudu siis ehitatakse ülesse ja magada seal tiimid ja, ja seotud on need ka väga mitmed suured organisatsioonid, siin JCI ja ISSEC, nende kaudu käib kindlasti väga märkimisväärne osa nii-öelda kontaktide leidmisest. Ja ei ole riigid, tähendab, ei ole piiranguid, et millised riigid võivad osa võtta, millised mitte, et nii palju kui võimalik.

Kas see, et nad koristavad erinevatel päevadel, ei ole PR mõttes halb lahendamise saan aru, et kui ühes riigis on suvi, siis teises võib-olla hoopis talv, aga näiteks kui oleks kaks päeva aasta, siis võib-olla see oleks selline flash-mope efekt, väga lahe, kui inimesed samal päeval koristavad maailma, miks te ei läinud nagu seda teed pidi?

Seal natukene on jah see efekt, et ajas laialimäärimine vähendab asja niisugust ataktiivsust, aga teisest kusest jälle mitte väga palju, sellepärast et ega, ega maailmas niisugust rahvusvahelist PR-i väga palju ei tehtagi ju. Enamikke inimesi, üheksakümmend üheksakümmend protsenti inimesi huvitab seda, see, mis toimub tema oma riigis. See, kas, kas samal ajal on Rootsis mingisugune aktsioon või mitte samal päeval, see on niisugune teisejärguline. Iseasi on see, et, et, et, et kui naaberriikides toimuvad aktsioonid samal päeval, siis tekib niisugune võistlusmoment eri riikide vahel. Ja noh, seda kindlasti nagu saab tekitada ja osad riigid, osad naaberriigid, ma arvan, meil ka koristavad samal päeval.

Aga mis on riikide roll selles projektis, kas noh, on liigid, noh, ma ei tea, nagu näiteks Hiina või tõepoolest Põhja-Korea, kus riigi panus annaks päris palju juurde, kas igal pool see initsiatiiv tuleb alt ülesse või on ka vastupidiseid näiteid?

Räägiks võib-olla detailselt sellest, kuidas see, kuidas te plaanite seda eesmärki saavutada, et mis on need reklaamikandalid, mis, mis on plaanis kasutada, kas iga meeskond igas riigis mõtleb seda ise välja või nii-öelda keskus jagab kai?

Kuidas praegu on, nüüd see seitsekümmend riiki on kirjas, et kuidas sisemine hääl ütleb, et millisest riigist kõige rohkem osalejaid tuleb, mihuke riik ju kõige puhtamaks saab?

Edasi on selle organisatsiooni eesmärk parandada teadlikkust keskkonnaküsimustes, et tegelikult on Next.Wave.to.puldi juures ka loodud nii-öelda on selline eksperttiim, kes mõtleb konkreetselt just nimelt prügi sorteerimise, prügikäitlemise seotud küsimustele nagu laiemalt ja ka nii-öelda korralduslikult, et, et see aktsioon oleks suuresti nagu see, mis näitab ära, milles on probleem ja, ja Let's, Let's Do It'i juht, nii-öelda tiimi siis eesmärk edaspidi saaks olla, aidata seda teadlikkust kasvatada ja pakkuda välja seda know-how'd. Eriti just vähearenenud riikidele, kes saaksid vältida mingisuguse prügikäitlemises tehtud vigu, mida näiteks arenenud riigid on mingil perioodil oma arengus teinud.

Oma mobiiltelefoniga, tule, tule meie koduleheküljele, skänni siis QR-kood, mis koduleheküljel on, kaardista selle abil, abil prügi oma nutitelefoniga ning mõtle, kas sul on mõjukaid tuttavaid või väga ettevõtlikke tuttavaid välisriikides, kes võiks oma riigis koristusaktsiooni juhtida.