AI_pealkiri: Avaandmed Eestis: kuidas avada riigi andmekogud erasektorile ja kodanikele?

Kui su küsimuses kumas nüüd läbi see, et mina olen see, kes pidurit vajutab, siis ma võin öelda, et ma teise jalaga talla on gaasipedaali peal, kuna ma olen ühtlasi ka avaliku teabe seaduse järelevalve asutus, mis näeb ette avaliku sektori informatsiooni kättesaadavaks tegemist.

No muidugi siin on üks teema ka selles, et kui me räägime OpenDatas, siis me oleme harjunud rääkima seda alati sellest vaatenurgast lähtuvalt, et riik teeb midagi lahti või riik avab mingid andmebaasid iseenesest IT-ettevõtete poolt, OpenDatat meie vaatame kui pigem, kui kui liikumist või, või, või arengusuunda, kus selle oma noh, andmed ei ava mitte ainult nagu avalik sektor, vaid ka erasektor, ehk siis noh... Kui oleks ju meeldiv, kui ma saaksin lugeda enne auto ostu, mis on peamiselt selle autoga olevad probleemid?

Me läksime nüüd ütleme eraldi teema peale, et tasuvõtmine nende andmete kättesaadavaks tegemise eest ka masinlootaval kujul kättesaadavaks tegemise eest, et seda on lahendatud Eesti riigis erinevalt, Euroopa Liidus kehtib üks direktiiv, avaliku sektori informatsiooni taaskasutuse direktiiv, ma ei ütle nagu väga täpselt aru, ütleme siis mõte on... Mõte on selles, mis põhimõtteliselt ikka, ka ei keela tasuvõtmist, kui avaliku sektori asutus oma andmepotte kättesaadavaks teeb ja, ja erasektorile nii-öelda siis kasutada annab, see ei ole keelatud, see peab olema põhjendatud ja ütleme, jääma siis sinna omahinna ja mõistliku marginaali piiridesse, et see on tõesti kahe otsaga asi, ma olen selgesti veendunud, et riigis on hulk andmeid, mis peavad olema nii-öelda igaühele tasuta kättesaadav, oleks jabur, kui riik müüks riigi teatajat, riigi teate vaatamist raha eest. Või ütleme, oleks jabur, kui me ei saaks teha lihtsalt päringut ja kontrollida, kas mingi firma on olemas ja kes seda võib esindada. Kui me nüüd räägime, et äriliste klientide soove arvestav masinloodetavaks töötlemine, ütleme, et ka sellega seotud kulud peaksid olema maksumaksja kanda, ütleme, see on koht vaidlusteks. Meie üldine lähenemine on see, et... Kui on riigile või seaduses või mingis eriseaduses tasuvõtmise võimalus, seda võetakse, omaalgatuslikult ei saakski asutus sinna tasu peale panna.

Asi on nagu ikka kurat peitu pisiasjades, et meil on noh, ütleme sellised andmed, mis on lausa avalikud, Põhimõtteliselt sa saad nii-öelda pärida kõike, ütleme näiteks äriregistrit, see põhimõtteliselt ei ole salajase andmed. Okei, mingid teenuseid on tasuvast, aga põhimõtteliselt on avalikud andmed. Ja meil on andmed ütleme siis, kus on mingisugune filter vahel, kui me räägime politsei andmekogust näiteks. Siis see, kui Pätt või Suli ühesõnaga vaatab, mis tema kohta on kogutud ja kes tema andmeid vaatas, siis sellega võidakse teha palju jama. Selles mõttes seal on mingi filter vahel, ühesõnaga, et noh, me ei saa teha ühtset rakendust kõigi avaliku sektori andmekogude jaoks, et mis, mis minu kohta on kogutud ja keskmine andmeid vaatas, et noh, sinu lähenemine on diferentseeritud. Ja noh, mööname ka, et tegelikult ei ole võimekust katta kõiki neid erinevaid riigi ja munitsipaalandmekogusid siis selliste ühesuguste lahendustega. See võtab, see võtab aega, ühesõnaga ühte koma teist on tehtud, kui te vaatate eesti.ee teabeväravat, mis on praegu niimoodi jõudselt siis arenemas.

Täna veel ei ole, aga me oleme seda siis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigikindlustega ametiga arutanud Eesti teabearhavas, mis on siis nii-öelda see koht, mille kaudu ettevõtja ja kodanik saab riigiga nii-öelda ühes kohas internetis suhelda, et sellised teenused, et minu andmed, minu andmete vaatamised, minu asjaajamised ja menetlused, oleksid siis ütleme, kataksid võimalikult suurt skoopi. ütleme seda, mis avalikus sektoril sinu kohta on.

Ma tahan öelda seda, et Eesti riigis on palju unestunud asju, mis on ütleme, avalikus halduses või nii-öelda riigi poolt tehtud, mis on tehtud nii-öelda ühe ministeeriumi lõikes. Aga kui sa nüüd vaatad selliseid projekte, mis nagu oleksid ametkondade ülesed, kataksid kogu nii-öelda näiteks riigi andmekogusid, siis seal me nii edukad ei ole ja, ja kui te vaatate ka Eesti avaliku sektori andmekogude nii-öelda taset, siis noh, ka see on, on, on, ongi väga erinev.

Lahendus on ütleme, see, mida on ometilised Eestile soovitanud, see, mida Eesti praegu üritab tegelikult ka ütleme, riigiaparaadi enda initsiatiivil teha nii-öelda seda suuremat ühtlustamist riigi valitsemises, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde on praegu loomisel ka uus osakond, mis tegeleb kindlipööks, kuna teenuste tsentraalse ametkondade üles arendamisega, noh... Meie kontor on muuhulgas pushinud ütleme seda teabevärava asja, mis peaks nii-öelda olema siis kanaliks kõige avaliku sektori teenuste ja, ja, ja asutuste tegevuse kohta, et noh, sellised lahendused tulevad nüüd ka järgi, ühesõnaga need, mis peamiselt seitsid, ütleme sellise noh, valitsemiskorralduse killustatuse taga.

Meil on Eestis infoühiskonna arengukava ja sellega seotud arengudokumente, meil on avaliku teabe seadus, mis põhi, põhjusimõtteliselt näeb ette, et avaliku sektori informatsioon on on kasutatav, kui tal ei ole siis juurdepesu piiranguid peal, noh, üldised raamid on nagu olemas, tegelikult ka kasutajate huvi erinevate andmebottide suhtes on üsna erinev, et kui me võtame nüüd siin lipulaevad noh, Ruumiandmetega tegeleb meil Maa-amet. Kataster ja, ja, ja Maaregister, aga nad haldavad tegelikult ka päris palju, päris palju muud. Teed, muinsused, jumal teab veel niimoodi, mis kõik niimoodi tuleb ja millega tähendab võimalik avaliku sektori informatsiooni nii-öelda siis ka vähemalt, ütleme mis, puhtalt ruumiandmed või sellega seonduvaid andmeid liidestada, et asi toimib. Ütleme, Rahvusarhiiv on päris palju teinud informatsiooni veebis kättesaadavaks, Äristri kinnistaraamat samamoodi. Aga noh, mõnel puhul tuleb, tulebki ühesõnaga ette see, et aga miks me seda peame tegema, ühesõnaga, et me täidame oma seadusega pandud ülesandeid, asi toimib, nõuded on täidetud, ütleme siis, kohustused on täidetud, et miks me peaksime niimoodi tegelema uute teenustega, et hiljaaegu küsisid minu käest Tallinna... Linnakantselei juristid, et saame väga palju erinevaid, ütleme siis avaliku teabe seaduse alusel päringuid, kus arhitektuuri bürood tahavad ütleme siis erinevaid ehitus- ja ruumi andmeid Tallinna linnat saada ja mitte lihtsalt saada, mitte loomulikult paberi peal, vaid siis nii-öelda neile sobivas masinloetavas formaadis, mis on sellele, ütleme siis omavalitsusele, lisakulu. Et kas me peame seda tegema, et... No siin ongi ühesõnaga, et kas on võimalik see ühesõnaga mingisuguse teenuse puhul, mille vastu on tegelikult sel kurju, ühesõnaga, saada ka seda lisa, lisa ühesõnaga impulssi, kas siis nii-öelda eelarve raha jagajate poolt või teenustasude näol?

Vahepeal tahtsin selle kvaliteedi kohta öelda, et ütleme siis, andmed, mida antakse niisama ja andmed, mida antakse teenustasu eest. Riigiasutuste poolt. Ma võin vih, vihjata sellega, kuidas teenustasu mõjutab asutust otse kohe, andmekvaliteedis paljundaks rohkem, aga kui Brüsseli tasemel võtma, siis tänane direktiiv avaliku sektori teabe, taaskasutuse direktiiv räägib, mis tingimustel kui antakse, avaliku sektori infot ärilise või mis iganes ühesõnaga eesmärgil taaskasutuse, siis mis tingimustel, mitte diskrimineerivad ja, ja, ja kõik need moodi need muutorid ja asjad ta iseenesest ei kohusta ja ta ei sea ka mingisuguseid eesmärke, ühesõnaga siis seda standardida. Et noh, see võib-olla on üks tee, ühesõnaga, kui me tahame Euroopa Liidus tervikuna, ütleme siis, infoühiskonda ja majandust elavdada.

Või vähemalt oleks siis selle kohta ka mingisugune tsentraalselt läbimõeldud nimistu, võib-olla absoluutselt kõike igasugust infojupikest, ühesõnaga, mis avaliku sektori käes on, et selle mingite, mingitesse formaatidesse pööramine on lisaguru.

Kindlasti on, ühesõnaga, et meil on teatud asju, tähendab, kus asjad juba toimivad, ütleme, teatud andmekogusid, kus avatud andmete kasutamine toimib, muuhulgas, kui me võtame ka näiteks riigi infosüsteemi haldussüsteemi, kus on kõik avaliku sektori andmekogud ja onlain-teenused, siis nad on kättesaadavad kõigile tasuta masinlootaval kujul. See on see süsteem, mille kaudu me anname siis avalikus elektraafikogra kooskõlastusi, aga noh, ühtlustamine on nagu see võlusõna, ehk siis selleks tegemine ühesõnaga, et kus oleks seda rohkem vaja ja, ja mis oleksid siis need soovituslikud standardid, mida siis kõik... andmebottide omanikud või need asutused peaksid kasutama selleks, et oma andmet ka, taaskasutamiseks võimaldada.