AI_pealkiri: Avaandmed Eestis: kuidas avada riigi andmekogud erasektorile ja kodanikele?

See annab ühiskonnale lisaväärtust, ma oma eelmisel töökohal olin neliteist aastat vastutav erinevate justiitsregistrite eest, ütleme, äriregister, kinnistusraamat, kus me lihtsalt nägime, et see informatsioon, mis riigi andmepottides on, teda võib nii-öelda müüa üksikpäringuna, nii-öelda üksiku konkreetse noh, küsimusele vastamisena, aga teda võib anda ka erasektorile, kes paneb sinna lisaväärtust juurde ja, ja teeb sellega nii-öelda äri edasi ja võidavad kõik.

Noh, sul oleks kindlasti meeldiv, aga võib-olla müüjal nii meeldiv või oleks, et noh, siit me siis tuleme selle küsimuse juurde, et mis on see noh, näiteks riigi motivatsioon, miks ta peab neid andmeid üldse avalikustama, mis riik sellega võidab?

Asi on nagu ikka kurat peitu pisiasjades, et meil on noh, ütleme sellised andmed, mis on lausa avalikud, Põhimõtteliselt sa saad nii-öelda pärida kõike, ütleme näiteks äriregistrit, see põhimõtteliselt ei ole salajase andmed. Okei, mingid teenuseid on tasuvast, aga põhimõtteliselt on avalikud andmed. Ja meil on andmed ütleme siis, kus on mingisugune filter vahel, kui me räägime politsei andmekogust näiteks. Siis see, kui Pätt või Suli ühesõnaga vaatab, mis tema kohta on kogutud ja kes tema andmeid vaatas, siis sellega võidakse teha palju jama. Selles mõttes seal on mingi filter vahel, ühesõnaga, et noh, me ei saa teha ühtset rakendust kõigi avaliku sektori andmekogude jaoks, et mis, mis minu kohta on kogutud ja keskmine andmeid vaatas, et noh, sinu lähenemine on diferentseeritud. Ja noh, mööname ka, et tegelikult ei ole võimekust katta kõiki neid erinevaid riigi ja munitsipaalandmekogusid siis selliste ühesuguste lahendustega. See võtab, see võtab aega, ühesõnaga ühte koma teist on tehtud, kui te vaatate eesti.ee teabeväravat, mis on praegu niimoodi jõudselt siis arenemas.

Ja muidugi kahtlustan, et kui keegi annaks kohtusse seda passi, siis Riigikogus on ta olnud nüüd käsitsi, aga kallid kuulajad, ärge palunud tehke seda.

Jah, kas open data on alati statistiline või seal võivad olla mingid andmed näiteks inimese kohta ilma tema nimeta, aga näiteks koos teiste atribuutidega, nagu, nagu ma ei tea, sugu, vanuseasukoht, noh, üks näide on see, millest ma olen Riigikogus kokku puutunud, on e-valimiste süsteem, kus Tavavalimiste kohta on statistika olemas, e-valimiste kohta aga mitte, sellepärast et arvatakse, et selle statistika järgi võib tuvastada, et kui näiteks selles väikses vallas on Reformierakonna poolt hääletanud üks inimene, kes on sellises vanuses ja mees, lisaks kõigile, siis kõik teavad, kes ta on ja see on privaatsuse rikkumine, kas, kui nagu võib see statistika minna?

Siin on Euroopas ütleme siis kaks kirvereeglit, esiteks on see, et kui informatsioon on ilma isikuandmeteta, siis ei ole ka, ütleme seal pole ka mingisugused ärisaladuse või, või, või autoriõiguse probleemid või intellektuaalse omandi probleemid, siis andku minna. Ja teine pool on see, et kus on isikuandmed. On mõned sellised isikuandmed, ühesõnaga, mida ei ole põhjust varjata, mis on nagunii avalikud, ütleme näiteks andmed selle kohta, kuidas Riigikogu liige hääletab. On ka võimalik anda masinloote või kujul teha selle peale mingisugust statistikat, mida siis andmete sajusahel ühesõnaga peab vajalikuks. Aga muuseas, isikuandmete suhtes arvatakse jah, ühesõnaga, et kui välja antakse üldistusi, siis on see okei, kui üldistus on selline, mis võimaldab inimest ära tunda, siis enam ei ole okei. Ehk näide, ühesõnaga, selles, mida teeb statistikaamet. Ta korjab sinna sisse andmed konkreetselt objektide kohta ja välja annab nii-öelda üldistusi.

No konverents vaatab eelkõige maailmas ringi, ta vaatab seda, mida maailmas on tehtud, on palju väliselektoreid, kes räägivadki sellest, mida ühes või teises linnas või riigis on tehtud konkreetselt OpenData valdkonnas, konverents vaatab ausalt otsa ka sellele, mis situatsioon on täna Eestis. Ja me teame, et see ei ole hea juba ette, aga, aga, aga kui halb või kui head ta siis on, saab selle ka vastatud ja räägitakse ka reaalsetest lahendustest, ehk siis tuuakse mõningaid study case'e sellest, et kus on open data'st mingid kasu saadud või mismoodi seda open data't enda kasuks üldse pöörata, et, et väga praktiline ja, ja, ja kinda eesmärgil konverents.

Ma arvan, et see tuleb Eesti haldussüsteemi iseärasustest, kui me vaatame neid rahusvahelises plaanis selliseid eesrindlike avatud andmetega maid, Ameerika Ühendriigid, presidentaalne riik, Inglismaa, ütleme siis, sellise võimsa peaministri, ühesõnaga juhtimisega riik, sama Kanada. Et ütleme, noh, seal see juhtimine on, on, on ühtlasem, mida heitis OECD raport Eestile, Eesti haldusele, et seda, et me oleme väga ebaühtlased või nii-öelda killustunud.

Ma tahan öelda seda, et Eesti riigis on palju unestunud asju, mis on ütleme, avalikus halduses või nii-öelda riigi poolt tehtud, mis on tehtud nii-öelda ühe ministeeriumi lõikes. Aga kui sa nüüd vaatad selliseid projekte, mis nagu oleksid ametkondade ülesed, kataksid kogu nii-öelda näiteks riigi andmekogusid, siis seal me nii edukad ei ole ja, ja kui te vaatate ka Eesti avaliku sektori andmekogude nii-öelda taset, siis noh, ka see on, on, on, ongi väga erinev.

Lahendus on ütleme, see, mida on ometilised Eestile soovitanud, see, mida Eesti praegu üritab tegelikult ka ütleme, riigiaparaadi enda initsiatiivil teha nii-öelda seda suuremat ühtlustamist riigi valitsemises, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde on praegu loomisel ka uus osakond, mis tegeleb kindlipööks, kuna teenuste tsentraalse ametkondade üles arendamisega, noh... Meie kontor on muuhulgas pushinud ütleme seda teabevärava asja, mis peaks nii-öelda olema siis kanaliks kõige avaliku sektori teenuste ja, ja, ja asutuste tegevuse kohta, et noh, sellised lahendused tulevad nüüd ka järgi, ühesõnaga need, mis peamiselt seitsid, ütleme sellise noh, valitsemiskorralduse killustatuse taga.

See ongi täna meie ühiskonnast puudu see teadmine, et täpselt samamoodi, nagu me nõuame oma vallalt või linnalt uut teed või, või uut lasteaeda, et täpselt samamoodi me võiksime oma riigilt nõuda seda, et milliseid andmeid ta võiks koguda ja, ja milliseid andmeid ta võiks teha ka, ka rahvale kättesaadavaks. Ja kuna meil see kogemus puudub, siis me esimese otsaga, esimese, esimese hooga ei suudagi nagu kellelegi otsa vaadata, et, et kes see nüüd siis olema peaks, eks, et et kas ma peaksin oma, oma rahvasaadikule ütlema selle, et, et näete, ma tahaks, et asjad oleksid niimoodi. Et ja kuna tõenäoliselt igasuguste registrite loomine ja, ja nende muutmine on, on, on suurem tegemine, siis kindlasti tuleks alustada kuskilt suuremast initsiatiivist, noh, mingist erialaliidust, noh, näiteks kui ehitajad tahavad midagi saata, mingit muutust või, Või, või ITL-is, kui IT-inimesed tahavad saada mingit muutust, eks, eks need on need kohad, kus, kus seda protsessi nagu algatada saab. Aga ma arvan, et riigil täna ei olegi päris olemas sellist oma õiget protsessi reglistikku, mida, millest nagu lähtuda.

Mina mäletan, et seal olid väga põnevad projektid, mis, mis tegelikult nägid paremi välja kui mõned riigi lahendused, kas sa tead, mis, mis nendest saanud, näiteks minuraha.ee, punkt.eu, mis võimaldas visualiseerida riigieelarvet ja noh, kõik teised?

Ma olen näinud, ma olen näinud küll seda, kuidas, kuidas Rahandusministeerium tegi nendega koostööd, kes minuraha.eu tegid, nii et selles mõttes nad ikkagi teevad ja samuti oli seal Garage48-l üks projekt, mis võimaldas siis puuetega inimestel, kes siis ei kuule või, või ei saa rääkida paremini, tellida abi, abitelefonilt, et seal ka minu teada siis riik tegi koostööd, nii et põhimõtteliselt mina arvan seda, et riik ei ole tavaliselt vastu, kui nendega saab niimoodi hästi mõistlikult seda projekti nagu koos teha. Muidugi tuleb arvestada, et riigil on omad tempod ja omad sammud ja, ja vahel nad lihtsalt ei jõua kohe nagu sama kiirusega kaasa joosta.

No kindlasti tuleb arvestada juba olemasolevate formaatidega, et kui Ma usun, et statistikas on see nagu selgelt kokku lepitud, kuidas andmeid esitatakse riigiti, et siis siin muidugi oleks tõepoolest parem, kui need andmed näiteks, mis Eestis kogutakse ja Lätis kogutakse ja, ja võib-olla Prantsusmaal kogutaks, oleks rohkem sarnased, nii et selles mõttes kindlasti ma küll ei tea, mis seis sellega praegu on ja, ja kas see tähendaks, et me jääks hästi paljudeks aastateks lihtsalt ootama mingisugust konsensust, et kui see nii on, siis, siis võib-olla Me peaksime siiski kiiremini tegutsema, aga kindlasti on mõned kohad, kus saab seda juba praegu vaadata, et, et kuidas asjad kokku klikiksid.

Andmekaitse Inspektsioon avaliku teabe seaduse järelevalvajana ei ole selle kohta soovitusi olnud, selle kohta on soovitusi andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Need on nii-öelda siis soovituslikud juhend materjalid riigi ja omavalitsusasutustele.

Vahepeal tahtsin selle kvaliteedi kohta öelda, et ütleme siis, andmed, mida antakse niisama ja andmed, mida antakse teenustasu eest. Riigiasutuste poolt. Ma võin vih, vihjata sellega, kuidas teenustasu mõjutab asutust otse kohe, andmekvaliteedis paljundaks rohkem, aga kui Brüsseli tasemel võtma, siis tänane direktiiv avaliku sektori teabe, taaskasutuse direktiiv räägib, mis tingimustel kui antakse, avaliku sektori infot ärilise või mis iganes ühesõnaga eesmärgil taaskasutuse, siis mis tingimustel, mitte diskrimineerivad ja, ja, ja kõik need moodi need muutorid ja asjad ta iseenesest ei kohusta ja ta ei sea ka mingisuguseid eesmärke, ühesõnaga siis seda standardida. Et noh, see võib-olla on üks tee, ühesõnaga, kui me tahame Euroopa Liidus tervikuna, ütleme siis, infoühiskonda ja majandust elavdada.

Jaa, see kõlab kindlasti väga revolutsioonist, aga ma arvan, et siis isegi säästupirnides oleks see kasulikum. Eesti võiks enda peale sellist asja võtta ja ma arvan, et noh, ka meie riigi mainel oleks see päris kasulik. Aga saade hakkab vaikselt lõppema ja võib-olla küsiks lõpus seda, et mis võiks Eesti riik ja võib-olla ka järesektor teha selleks, et OpenData arengut kiirendada, no üks, üks mõte sind kõlas, et tuleb teenuse vastast loobuda, eks ole. Noh, Viljar kindlasti kaitseb seda väga tuliselt, aga kas veel midagi?

No selgelt täna erasektor ei ole hea tellija, ehk siis me võime siin saates ju kobiseda ja viriseda ja vinguda, aga aga kui me selgelt ei ütle välja ära seda, et näete, meil on vaja selliseid andmekvaliteete, meil on vaja neid ja neid teenuseid, mitte midagi ei hakka juhtuma ka. Ja niikaua, kui see on üksikinimeste või üksikettevõtete initsiatiiv, ikka midagi ei juhtu. Kui riigil on valmidus olemas muutuda ja meil on olemas mingi kollektiivne tellimus, asjad juhtuvad.

Kindlasti on, ühesõnaga, et meil on teatud asju, tähendab, kus asjad juba toimivad, ütleme, teatud andmekogusid, kus avatud andmete kasutamine toimib, muuhulgas, kui me võtame ka näiteks riigi infosüsteemi haldussüsteemi, kus on kõik avaliku sektori andmekogud ja onlain-teenused, siis nad on kättesaadavad kõigile tasuta masinlootaval kujul. See on see süsteem, mille kaudu me anname siis avalikus elektraafikogra kooskõlastusi, aga noh, ühtlustamine on nagu see võlusõna, ehk siis selleks tegemine ühesõnaga, et kus oleks seda rohkem vaja ja, ja mis oleksid siis need soovituslikud standardid, mida siis kõik... andmebottide omanikud või need asutused peaksid kasutama selleks, et oma andmet ka, taaskasutamiseks võimaldada.

No ITL-i huvides on kindlasti e-check see, et me suudame Eesti riigis loobuda üldse nagu pabertšekkidest, et me ei, me ei maksuametele ka esita pabertšekke või meil on ikkagi Kõik või vähemalt suur osa oma ostudest on, on, on keskregistris ja ja see on ka nii-öelda open data kontekstis lahti tehtud, on ju, et see oleks kindlasti meie nagu motivatsioon ja ja vajadus, et see juhtuks.

Aga selleks jaa, et ütleme, suuremastaapsemalt Eestist open taotet levitama hakata, selleks on vaja ikkagi see probleem ära lahendada, et... Kui me täna teame, kus me oma andmetega oleme ja teame, kuhu me jõuda tahame, siis see vahepealne osa, et see vajab ikkagi täiendavaid investeeringuid ja täiendavat tööd. Ja nii kaua, kui see ei ole meil noh, nii-öelda olulises fookuses või see ei ole meie riigi prioriteet, nii kaua see seda ei juhtu, eks, et, et ega need andmed iseenesest korda ei lähe.