AI_pealkiri: Mart Kikas ja Yrjö Ojasaar uuest ettevõtluse magistriõppekavast Viljandi Kultuuriakadeemias

Noh, minu huvi on ikkagi ettevõtlus ja, ja kui advokaaditaustana, siis ma toon ka kaasa mingil määral sellist MNE, mis on siis ühinemised, ülevõtmised, sellist know-how'd ka ja, ja ma, mina just, just proovin selle külje pealt aidata, samuti ma olen teinud päris palju tööd erinevate Euroopa, USA ja, ja nüüd hiljuti ka Eesti ettevõtetega seoses IPR-idega, ehk siis intellektuaalne omand, kuidas kaitsta seda, kuidas seda arendada ja, ja kuidas seda monetiseerida, kuidas siis ikkagi raha teenida lõppude lõpuks selle, kõige selle teaduse pealt.

No alustame siis õpilastest, nagu ma mainisin, on keskmine maanus kolmkümmend kaks, meil on üks soomlane ja üks lätlane, Ja siis ülejäänud on eestlased, kahjuks meil läks niimoodi, et kuna seal esimene kord meil ei õnnestunud ülearasti nii-öelda õppekava turundus, siis meil oli ühtegi nii-öelda venekeelse kodusa keelega inimest, seda me kindlasti järgmine aasta tahame parandada. sisseastumisel ja need tudengid mõnes mõttes nagu iseloomustavad meie õppekava sellist interdistsiplinaarset aspekti, kus me oleme püüdnud kombineerida disaini tehnoloogiat, ehk siis nagu IT-tehnoloogiat konkreetsemalt ja ettevõtlust, ehk siis kolmandik neist on disaini taustaga, Üldiselt hariduse saanud Eesti Kunstiakadeemiast, kas graafiline disain või midagi muud, siis umbes kolmandik on mingisuguse tehnoloogia taustaga, kuigi otseselt, kes on programmeerimist õppinud, on meil vist ainult kaks, aga selliseid IT-projektijuhte ja, ja neid on meil rohkem. ka üks inimene, kes on seotud ühe meie suu, suurpanga internetipangaga näiteks, et ta, tema kindlasti ei ole programmeerija, aga ta teab IT-st päris palju, ja siis kolmandik on nii-öelda äritaustaga, sotsiaalteaduste taustaga ja nii edasi, ehk siis samamoodi, nagu me püüame neid kolme distsipliini kombineerida, oleme püüdnud ka tudengeid kombineerida, nii et nad neid distsipliine arendaksid, Ja siin tahaks ka välja tuua, et see interdistsiplinaarsus on väga suur pähkel väga paljudele õppekavadele ja tegelikult mitte ka nüüd Eestis, vaid üle maailma. Ja seda saavutada ühe aine raames, tuues näiteid teistest nagu ainetest, on tavaliselt selline natukene nagu su, sunnitud asi ja, ja ei too väga head tulemust.

Ei, ei, nüüd nii, nii suur see probleem ka ei ole, kuna see õppekava sai Archimedesest juba siin mõni aasta tagasi päris head projektitoetust. Siis kindlasti need tudengid, kes täna õpivad, need on nagu kindlustatud, et need ka lõpetavad. Noh, kui nad loomulikult seda ise soovivad ja korraliku ka magistritöö kokku kirjutavad, sellepärast et ega kuna tegemist on akadeemilise õppega, nad saavad Tartu Ülikooli diplomi, siis loomulikult see ka töö kvaliteet ja õpe, nagu nende õppetulemuste kvaliteet peab olema piisavalt kõrge, et Tartu Ülikooli diplomit saada. Eesti magistritöö muidu peab olema. See on projekt või see on mingi teaduslik uuring? No ikkagi magistritöö Tartu Ülikooli mõistes peab vastama teatud tingimustele, üks nende sellest tingimustest on, et see peab olema vastava mahuga, seal peab olema loomulikult juhendaja ja seal peab olema rakendatud siis teadustööle esitatavaid nii-öelda neid nõudeid, neid peab olema kõiki järgitud, ehk siis kindlasti peab olema seal teoreootiline osa. Nüüd meie õppekava mõistes me kindlasti lisame sinna ka praktilise osa, ehk siis nii-öelda meie magistrikava on tõenäoliselt pisut laiem oma haardelt, siis kui tavaline magistrikava, kuna meil on nii teoreetiline kui praktiline osa mõlemad, ja praktiline osa on mahukas. Ehk siis mõte on selles, et... Nendest samast praktilistest projektidest, mis nad teevad, siis viimase, ehk siis neljanda semestri praktiline projekt ongi selle magistritöö praktiline osa. Ehk siis selle projekti analüüsimine, siis kuidas nii-öelda praktiliselt läks, selle kirjeldamine, millised olid tulemused ja nii edasi, ja siis see teoreetiline osa just neid, seda projekti siis teoreetilised analüüsid, nagu ma nimetasin, on need mudelid, ja metodoloogiad juba olemas, ehk siis kindlasti selle taha me ei jää, et pole teaduslikku sellist nagu raamistikku sellise õppekava magistritööde kirjutamiseks.

osa, osa meie tööst on ka hoida kogu aeg silma peal, et mis toimub mujal. See oli umbes kümme-viisteist aastat tagasi, kui ülikoolid ümber maailma hakkasid pöörama rohkem tähelepanu üldse ettevõtlusele ja, ja hakkasid tunnistama, et siin on ka roll ülikoolidel, õpetada ettevõtlust, nüüd kaks kolmandikku USA ülikoolidest omavad ettevõtlust õpetavad programmi ja enamus nendest nüüd, neil on ettevõtluskeskused. Ja ma arvan, et me oleme viimase kolme aastaga väga hästi näinud, et pangatöö ei ole mingisugune kindluse tipp. Pangad kaovad, riigi töö ei ole mingi üli superkindle, kindel kolmas pensionifond sulle ka, sellepärast ka riigid, tuleb välja, ei ole nii kindlad, pigem üha rohkem vaadatakse, et inimesed peavad ise hakkama saama omaalgatusega ja olema dünaamilisemad. Selles mõttes ülikoolid ka üha rohkem vaatavad selle peale, et kuidas anda oma õpilastele need tööriistad, et nad saaks ka ise hakkama. Et ja, ja isegi kui nad ei tee omaettevõtet, kui nad lähevad tööle kuskile, siis see tööandja ei pea esimesest päevast alustama nii-öelda seda ülikoolitööd ja õpetama nullist siis neid päris tööriistasid ja töövahendeid ja tööoskusi, selleks, et see inimene saaks seal hakkama. Ja, ja mis juhtub tihti praegu, on selle katseaja lõpus, inimene lastakse lahti ja öeldakse, et kuule, aga ta ei osanud midagi. see tähendab, et kuskil läks midagi valesti, et, et ta kuskil ei omandanud neid oskusi. Ja, ja sellepärast ülikoolid nagu Stanford, seal on Stanford Technology Ventures Program, Educators'Conor, Duke University, Harvard, neil kõikidel on väga tõsised ettevõtlusprogrammid viidud sisse, et valmistada ette neid tudengeid, et kui nad tulevad ikkagi sealt ülikoolist välja, siis nendel on need oskused, sest et kui sa küsid tööandjate käest, öeldakse, et et kuule, et Ma tahangi tudengeid, kellel on praktilised oskused, kes suudavad hakkama saada. Kui küsindakse tudengite käest pärast ülikooli, et kuule, et mis sul võib-olla puudu jäi või tundsid sa midagi, jäi puudu, kunagi öelda, et oh, et oleks veel saanud lugeda seda kaheksakümnendate aastate teooriat, et vot siis ma tunneks, et ma tõesti sain my money's worth ülikoolist. Pigem öeldakse, et kuule, et ma oleks tahtnud natuke praktilist kasutada, natuke päris teadmisi. Ja, ja nii nagu majandusteaduses on tulnud välja viimase kahekümne aasta jooksul sellist asja, kui homo economicus, see inimene, kes ideaalselt kalkuleerib, et vaata, et ma ostan sellise asja sellepärast, et see annab mulle maksimumkasu, seda ei ole olemas, inimesed on tegelikult emotsionaalsed ja teevad otsuseid, mis ei ole nii-öelda traditsionaalse majandusteaduse alusel modelleeritavad ja sellepärast ongi vaja selliseid ettevõtlusprogramme.