AI_pealkiri: Margus Püüa ja Olav Harjo projektist EstWin ja Eesti katmisest optilise kaablivõrguga

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning meie saadet saate ka jälgida Facebookis, otsides sealt Restarti või kuulata hiljem aadressilt podcast.kuku.ee igal ajal.

Saadet toetab ITL, Andrei Korobeinik olen mina ja meie täna teema on siis kiire ja väga kiire internet, mis tuleb siis igale poole Eestis aastaks kaks tuhat viisteist, Meie stuudios on Olav Harjo, kes on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juht ja teemaks on EstWIN, mis on selle sihtasutuse projekt ja mis toobki seda interneti igale poole. Olav, räägi, mis asi on EstWIN, et milleks seda vaja oleks, kui noh, meil on põhimõtteliselt internet nagunii igal pool?

Tere, tõsi see on, et Eesti on kaetud internetiga, aga see internet ei ole igal pool ühtlane, et mõnes piirkonnas on väga palju teenusepakkujaid ja konkurents tihe ja ja võimalik saada juba saja megast ja kahe saja megast ja, ja ka kiiremat interneti, samas kuskil teises kohas tegelikult on interneti kvalitees väga kehva või teda praktiliselt ei ole üldse võimalik saada. Ja see EstVinq projekt saigi selleks ellu kutsutud, et tegelikult viia see kiire internet või ülikiire internet ka kohtadesse, kuhu side, ettevõtjus ise seda ei vii. Ehk me räägime pigem maapiirkondadest, väikestest linnadest, väikestest asulatest, aga mitte siis kesklinnast Tallinnas või, või kuskil Tartus, kuna nendes kohtades on siis internet olemas ja konkurents suur ja, ja sideettevõtjad ise ehitavad seda.

Et probleem on siis selles, mitte selles, et internetit pole, vaid selles, et see on aeglane, ma lugesin hiljuti uuringuid, mille järgi Eesti interneti kiirus jääb Ukrainale alla, Venemaale alla, et oskad sa öelda, mis, millega see tingitud on?

No see peamine põhjus ongi see, et meil on väga suur territoorium ja väga suure osa... No ütleme, võrrelda see rahvastik, kui me räägime rahvastiku tihedusest, et noh, ma ei tea ukrainlased seda, aga aga Euroopa Liidus me oleme rahvastiku tiheduselt tagantpoolt teine, Soome on veel hõredamalt asustatud. Ja, ja kuna meil on suur territoorium võrreldes rahvastikuga, siis ja on väga palju selliseid kohti, kus pakutakse praegust ainult traadite internetti. Ja see traadite internet ei ole siis see uue põlvkonna 4G või, või midagi veel kiiremat, vaid see on ikkagi hästi aeglane internet, kindlasti on ühendused seal alla, alla megased ja, ja sellest, kuna nende ühenduste osatähtsus on päris suur, siis tegelikult see keskmise viibki nagu Eestis alla, et Kui tõesti Tallinna kesklinnas on väga suuri kiiruse võimalik, Starman, Elion pakuvad siin sada, kahte saat, megatsul, aga see, see nagu ei piisa selleks, et tõsta see keskmist. Et jah, probleem on selles, et meil on väga palju kohti, kus on väga aeglane internet.

Aga kas Estwinn on siis optilise kaabriintervjuht, nagu ma aru

saan? Estwinn-i projekt kui selline on nagu laiem, et me vaatame, me räägime mitmest osast. See, mida me praegust teeme, on see, et me ehitame välja baasvõrgu asulatesse, küladesse, ehk me ehitame nagu välja sellised suured kiirteed külakeskusesse, aga me ise seal hetkel inimesteni seda ühendust ei vii, et see inimesteni ühenduse viimine on ikkagi ka jälle sideettevõtja rida ja millist tehnoloogiat ta kasutab, tegelikult ei ole ette kirjutatud, see ongi tehnoloogia... Vabadus või tehnoloogia neutraalsus.

Ühesõnaga, keegi ei ennusta seda, et selleks ajaks, kui EstVin on valmis, tõusevad näiteks mobiilinternetikirused ja seda projekti üldse siis vaja ei ole, et seda ohtu sa ei

näe? No see on pigem vastupidi, et kui seda projekti ei oleks, siis need mobiilinterneti kiirused maapiirkonnas ka ei tõuseks. Ehk kui te teate, siis pidevalt ei, mitmekordistavalt mobiili, mobiili. võrkudes andmemahud, mida edastatakse. Tänasel päeval on enamus mobiilimastid ühendatud raadio linkidega, mille siis piiratus, mille läbioskevõime on suhteliselt piiratud. Miks? Sellepärast, et kallimad, tähendab, on küll suuremaid linke, aga need lingid on kallimad ja, ja, ja samas ei ole ikkagi ka see, lingid mõeldud nii suurte mahtude jaoks, mis siin tulevikus, lähitulevikus tekivad. Et me ei räägi ikkagi, noh, me räägime võib-olla sajameikastest, kahe sajameikastest linkidest, aga kui me tahame igale kasutajale anda sada mega, noh, siis kui seal on juba kümme kasutajat, siis on juba, võib korrutada, palju neid tegelikult seda vaja on.

Kas, kas sa arvad, et see selle valdkonna progress on põhimõtteliselt... Ei,

ma tahtsin lisada seda, et meie üks teema, mida me teeme, on ka see, et me ühendame kõik mobiilimastid valgusoptiliste kaablitega. See tähendab seda, et kui see mast on ühendatud ka valgusoptilise kaabliga, siis sealt masti otsas on võimas 4G seade tulevikus, siis ta kiirgab välja mis iganes internetti. Ja siis ei teki pudelikael, et see, et see mast iseenesest ei ole piisavalt ühendatud. Et see on meie projekti eesmärk, on tagada magistraalvõrgud nii küladesse kui ka mastidesse.

Kunagi üheksakümnendatel oli ühe mobiilioperaatori... Projekti nimetus, laienemise konnad ei räägi, ehk siis et mõte oli selles, et kuna meil on nii hajaasustus, siis ei olegi mõtet viia igasse kohta tol ajal mobiilisidet, miks on üldse vaja ülikiiret internetti seal, kus inimesi ei ole?

No esiteks, inimesi muidugi on Eestis ikkagi igal pool, me ei saa öelda, et kui nüüd Võrumaa mägede vahel, et ei tohiks keegi elada ja et kolige sealt nüüd ruttu ära, kuna, kuna teine internet niikuinii kunagi ei jõua. Aga teiseks ikkagi me vaatame, et millised asjad on nüüd internetis, me ei räägi sellest Delfist või, või Facebookist või millestki muust, et tegelikult on nii pangaautomaadid, nii bensiinijaamad, nii kassaterminalid poodides, noh, tulevikus autod ja, ja noh, järjest, järjest rohkem tuleb seadme, mis tegelikult vajavad seda kiiret internetti. Ega needsamad inimesed, kes satuvad sinna, noh, kus keegi ei ela ja kus konnad ei räägi, Et ka nemad tahavad seal siis kasutada mobiilist internetti, seesama puidutöötlemismasin või metsamasin, tema kasutab juba täna, on internetiga ühendatud. Et seal ei ole noh, rääk, sa räägid ainult sellest, et kui inimene ei ela, siis pole internetti vaja, et inimesi satub sinna ikka, et muidu me võiksime selle tüki Eestimaast nagu ära lõigata ja, ja siis kellega ära kinkida.

No jaa, aga ikkagi ta taandub hinnale, mis see kõneväärt on, et optilise kaabli vedamine iga pisema uruni on ju väga, väga kallis ettevõtmine, et...

No samas on ju ka sotsiaal, sotsiaalse vastuse aspekt, eks ole, et kui kei erab seal mägedes, siis miks tal ei saa olla seda kirjutada internetist, miks ta peab Tallinnasse kolima? Ei pea ju, aga, aga minu, minu küsimus on ikkagi noh, ma ta, tahaks võib-olla ikkagi nagu selle tuleviku teema juurde tagasi tulla, et kui me vaatame, kuidas näiteks telefonivõrgud arenesid siin aja jooksul, siis, siis kui kõik soovijad said endale laotelefoni, seda laotelefoni ei olnud enam vaja, sellepärast et oli mobiilside. Kas sa ikkagi ei näe seda ohtu, et siis, kui on traadid, on tõepoolest igas talus olemas, Keegi ei, ei taha neid tarbida, sellepärast et mobiilinternet näiteks pakub sul noh, ma ei tea, kümme megabitsilist kiirust ja sellest täiesti

piisab. Mina usun sellist tulevikku, kus erinevad võrgud konkureerivad või täiendavad teineteist. Et kui me vaatame, kuidas mobiilivõrgud toimivad, siis nad kasutavad ära sagedusressurssi. Ja, ja sagedusressurss ei ole siiski selline piiramatu ressurss, mobiilselt kiireti internetti saab tõesti võrrelda traadiinternetiga või kaabliinternetiga piirkonnas, kus ei ole palju kasutajaid. Kui me teame, et ikkagi selles samas mastipiirkonnas on ma ei tea, viiskümmend või, või sada üheaegset kasutajat, siis ei ole seal ka piisavalt ressurssi, selleks füüsilist ressurssi või looduslikku ressurssi, et, et kõigele kiiret internetti pakkuda. Mina näen sellist tulevikku, kus on ikkagi kõik tiheasustusega või kus on nagu rohkem inimesi, on kindlasti majad, on ühendatud traatidega ja lisaks on õhus loomulikult ka siis see kiire mobiilne internet. Aga selline suurem infoliiklus käib ikkagi läbi nende traatide. Kuna seal on nagu piiramatu ressurss, seal ei ole, seal ei ole, sellist pudelikael ei teki. Aga ma olen täitsa nõus, et hajaasustusega piirkonnas ei ole mõtet iga üksiku taluni võib-olla tõmmata seda kaablit, kuna seal on piisavalt seda ressurssi, et see on ikkagi pigem loodusseadustega juba reguleeritud, et no kunagi ka keegi tark mees ütles, et... Et majade ühendamine mobiilse internetiga on absoluutne ressursi raiskamine, et seda ei saa lubada, kuna lihtsalt ressurss on piiratud. Just ma räägin tiheasustuses, et, et kui me kulutame selle ära majade ühendamiseks ja seal tõesti, inimesed tarbivad seda, siis noh, sa sõidad oma autoga kuskile sinnasamasse külla, iPadiga midagi seal teha, sul ei ole lihtsalt piisatud ressurssi, kuna see ju on sinu, sinu eest juba ära võetud.

Ma saan aru, et see on üsna kalliselt võtmine, et mis, mis summudest me siin räägime?

No meie räägime praegust, kui me räägime, et me ehitame välja sellised kiirteed küladesse, asulatesse, ehk need baasvõrgud, siis ja kokku me peame arvestuslikult umbes üle kuue tuhande kilomeetri seda võrku ehitama, Siis me räägime summadest nii seitsekümmend, kaheksakümmend miljonit eurot on, on see baasvõrgusumma, aga loomulikult, kui me hakkame rääkima sellest EstBIN2 etapist, mis me oleme ka juba vaikselt kavandama hakanud, EstBIN2 on siis see ikkagi ka juurdepääsu võrgu teema, et need kohtades, kus ei saa majand ühendatud, siis me aitame ka neid ühendada, et seal on need summad loomulikult siis suuremad, kuna neid ühendusi ei ole siis võib-olla kuus tuhat kilomeetrit, vaid ta on võib-olla kuuskümmend tuhat kilomeetrit. Et seal on nagu summa suuremad, aga kuidas see täpselt välja kujuneb, see EstVin2, see selgub nüüd meile kevade pool, kui väljendatud uuringud.

Aga milles seisneb siis EstVin1, et ma saan aru, et tuleb näiteks üks see ühenduse punkt, aga seda interventsi ei saa, et milleks ta siis sinna mägedesse tuleb, kui, kui seda kasutada ei ole?

Ei, tegelikult see päris nii ei ole, et praegust on päris palju kohti Eestis, asulaid, külasi, kus on olemas asulasisene võrk, jaotusvõrk juba inimesteni. See on küll tihtipeale kas see kaabtevisiooni võrk või vaskvõrk, aga ta on siiski olemas ja kui me räägime näiteks vaskvõrgust, siis sel, sellised pikkused paar kilomeetrit kuni paar kilomeetrised nagu ühendused võimaldavad täitsa hästi täna ja ka veel viie aasta pärast väga häid kiiruse internetis. Kui meie, aga selle küla probleem on täna see, et see küla ise ei ole ühendatud normaalse interneti või normaalse ühendusega. Selle külla läheb selline võib-olla õhuliin, mis kohe-kohe kukub kokku ja seal ja see õhuliin on ka vasest, mis tegelikult tihtipeale ei võimalda üldse pikematel distantsil mingisuguseid normaalseid kiirusi ja see küla ise on ühendamata. Kui me juhendame küla ära, jaotusvõrk on olemas, sideettevõtja vahetab enda seadmed seal ära ja võib juba täna pakkuda kiiret interneti ja tegelikult selliseid kohti ongi juba väga palju tekkinud, kus tegelikult inimesed täna kasutavad juba väga kiiret internetti, tänu sellele, et me oleme ka aprillik sinna jõudnud.

Tere tagasi kuulama saadet, endiselt on laupäev, endiselt on IT-ärisaade Restart eetris, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja saatekülaliseks on meil täna Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo.

Tegepoolest, jutt jäi meil poole, et räägiks võib-olla sellest ökonoomikast natuke, et kelle taskust tulevad need kaheksakümmend miljonit eurot?

Praeguse hetkeseisuga on suuremast osast ikkagi Euroopa Liidu struktuurfondi või toetusfondi rahast, et meil on tehtud otsused, rahastamise otsused, ütleme üks, ühe kolmandiku osas sellest ja need on siis sellest finantsperioodist. Aga lisaks see, see on kaheksakümmend viis protsenti siis rahast ja, ja umbes viisteist protsenti rahast me peame ise sinna juurde panema.

Meie, kes?

Ehk siis Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, omafinantseeringuse puhtalt, mille me peame siis ka kunagi tagasi teenima.

Aga kes seal taga on siis, et kas seal on maksumaksed selle sihtasutuse taga või ettevõtted?

Selle sihtasutuse taga on puhtalt nüüd ettevõtted, kaheksa suuremat Eesti telekomisjonifirmat on selle, sihtasutuse asutajad, noh, Sihtasutuse kaasutaja, aga ta pole asutaja liige, kuigi nüüd nõukogus osanik või nõukogus liige on ka Eesti riik läbi Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi. Tegemist on siiski eraõigusliku sihtasutusega, kus on asutajad sada protsenti eraettevõtja.

No nende fi, nende firmade huvi on noh, selge, et kui riigie heitab selle võrgu välja, siis saab ju teenust pakkuda. Kas nad ise ka maksavad selle eest midagi?

Loomulikult, selles mõttes, et kas selle võrgule on juurdepääs kõigile võrdne, et ükskõik, kes tahab selle võrku kasutada ja siis saabki jõudu rentida, Saavad nii nemad, kes asutajad, kui ka kõik teised, et tegelikult riik on ise väga suur, see võrgukasutaja tulevikus. Ja, ja kõik peavad ka tasuma siis selle võrgukasutustasu. Ja läbi selle võrgustasutustasu, nad tegelikult tasuvad selle ka omafinantseeringu määra näiteks kinni lõpuks.

Et asutajatele siis ei ole mingeid lisakohustusi või lisaõigusi?

Asutajatele ei ole lisakohustusi ega lisaõigusi, õigemini lisako, kohustused olid nendel siis kaks poolest tagasi, kui me sihtasutuse asutasime, et nad pidid siis andma igaüks natukene raha, et see sihtasutus saaks üldse tööle hakata. Et see tegelikult nende poolt oli selline puhtalt nagu sponsorlus sel hetkel. Nad andsid asutamiseks raha.

Aga ütleme, kui kuskil Eestimaal on küla, kus on olemas see vaskvõrk selle küla sees, mida opereerib mõni kohalik teenusepakkuja ja ühel hommikul ta avastab, et siin on tekkinud Estwini pühenduskoht, kas ta on kohustus seda kasutama või tuleb Elion ja ütleb, et nüüd on siis selline teema, et meil on selline internet. et see olemasolev võrk ei ole enam tarvis. Kuidas see, kuidas see majand, majanduslik suhe tekib näiteks selle vana teenusepakkuja ja Estwini teenusepakkuja vahel? Ta on täpselt

samasugune sideettevõtja nagu kõik teised, selles mõttes, et meil on juba Tänasel päeval ka maakondades väikseid sideettevõtjad, kes on meie juba kliendid, et kui nendel on vaja kasutada meie võrku näiteks kahe küla ühendamiseks või oma küla sees või noh, ole, kuidas või mis, kuidas nad seda võrku tahavad kasutada, siis nad saavad täpselt samadel alustel kasutada võrku, nagu Elion või EMT või teli, Tele2 või Elisa või üks kõikest suurtest, et ei ole mingit nagu eri, erinevust nende vahel. Sood,

soodsam seda nende jaoks ei tule, et selle tõttu näiteks, et riik doteerib ka... No

loomulikult, kui me vaatame siis nüüd Q-rendi hindu, noh, meie hindu võrreldes Elion hindadega, siis meie hinnad on puhtalt kulupõhised, meie hinnad on vist umbes kaksteist korda odavamad. Et, et kuna meie oleme mittekasumit tootev sihtasutus, siis me täpselt peame katma ainult kulud ära ja me ei tohi ühtegi senti ega kasumit teenida. Et see on puhtalt kulupõhine, mida rohkem on võrk kasutusel, seda odavamaks läheb ka võrgu kasutamise hind, et see on nagu kollektiivne kulude jagamine.

Aga mille, mille järgi te valite neid külasid, kuhu te selle Estwini ühenduse viite, et kas siis inimeste arvu järgi või, või kuidagi logistiliselt?

See on väga keeruline protsess ja väga pikk protsess, et meil on väga palju erinevaid huvigruppe, kes kõik ütlevad, et sinna on vaja kõige esimesena viia. Noh, me, me räägime siin kohalikest omavalitsustest, kellega me igapäevaselt väga tihti suhtleme, me räägime maavalitsustest, me räägime noh... Konkreetselt ka Siseministeeriumist ehk see Regionaalmi, ministeeriumi poolest, me räägime operaatoritest, me räägime veel ka teatud kohtades, Maanteeametis, kuhu me saame viia, et me räägime hästi paljude kohtadega läbi, et noh, tegelikult lisaks sellele on meil ikkagi endal nägemus või ütleme, meil on olemas selline... infosüsteem, kus me planeerime kõiki asju, meil on olemas seal kõik Eestimaa majad peal, meil on olemas rahvastik selle peal, meil on olemas, kõik olemasolevad sidevõrgud seal peal, sidesõlmed, mastid, mis iganes asjad peal ja me teame, see on kõik seotud veel siis... kaardinfoga, me teame, kus kohapeal miskit teed on ja me saame selle, kogu selle info põhjal teha sellise esialgseid planeeringuid ja kõik need planeeringud siis kooskõlastakse tegelikult ära ka kõikide kohalike omavalitsustega siis, kust läbi läheb see trass, et kus peaksid need liitumispunktid olema, et kogu selline... Planeeringuperiood on ikkagi selline noh, kolm kuud kuni pool aastat, et, et see on, et kõikidega läbirääkida, ka operaatoritega loomulikult tuleb läbirääkida.

Aga see on ikkagi läbirääkimiste küsimus, ehk siis, et te ei jäta sellepärast sinna, viivate, et siin on keeruline viia, ütleme, Mohni saar, Väike-Vilsandi, Piirissaar, et need on kõik sees?

No me räägime ka sellest, et meil on teatud reeglid antud etterahastamise või rahastaja poolt. Et meil oli viimane määrus, oli regionaalministri määrus, mille alusel siis see meede välja kujutab, kust me raha saime, ja seal oli toodud ära konkreetselt valem, kui palju näiteks peab inimesi olema selle kilomeetri või ütleme, lõigupikkuse kohta, et kui inimeste arv jäi väiksemaks, siis sinna ei tohtinud jälle viia. Et seal on ka teatud, teatud piirangud on pandud rahastaja poolt ette. Ja noh, loomulikult on ikkagi, peab mõtlema ka, et mis on nagu prioriteetsem, et kas see teha, viia, noh, kulutada ma ei tea, kümme miljonit krooni või, või siis miljon eurot ja viia see kaabel Naissaarele, kus on üks püsielanik, või, või siis teha selle raha eest, ma ei tea, mitu tuhat inimest nagu kohe õnnelikuks. Et noh, see on ka kaalumise küsimus, et, et noh, loomulikult prioriteedid on ikkagi need, et... Kus on rohkem, ütleme, vähe, vähema rahaga rohkem on alati projekteeritud.

Konkreetselt on, reeglid on ees, mille alusel seda tehakse, mitte et kui see üks Naissaare elanik on väga hea läbirääkija, siis ei õnnestunud saada sinna ühendust.

No jah, päris nii ei ole absoluutselt, aga loomulikud on ka ikkagi need, et mõned kohalikud omavalitsused on palju aktiivsemad ja mõned on väga passiivsed. Ja ikka need aktiivsemad tihtilugu on ikkagi eelistatud.

Ühesõnaga, ühesõnaga, kui ta on halp läbirääkinud, siis internetsi kogu aeg kindlasti ei saa, et ütleme nii. Aga ma lugesin selle projekti kirjeldusest, et need ühenduspunktid tulevad maksimaalselt ühe koma viie kilomeetri Kaugusele siis asustusest või kui, kui.

Inimesest, lõpp, inimesi on majas

põhimõtteliselt. Ehk siis nagu see on ajaküsimus, millal see sinna Naissaarele jõuab näiteks, või võib juhtuda ka nii, et, et see sinna ei

jõua. Seal oli ikkagi kirjas, et üheksakümne kaheksal protsendil tagamisel, et me tegime arvutused, et see viimane kaks protsenti noh, ja neid on seesama Naissaar. Et kui ka see viimane kaks protsenti ära teha, et siis selle projekti maksumuse jääks mitte kaheksakümmend miljonit, vaid, vaid kolm-neli korda suurem summa, et see viimane kaks protsenti tegelikult maksab noh, mitu korda rohkem kui kõik eelnev ära, et see on nagu selline noh, loogika, et, et, et noh, kõik see, sellepärast ongi ka meie visioonis ja eesmärkides kiiresti üheksakümmend kaheksa protsenti.

Aga ühesõnaga, naisse arvav tulevik on tume, nagu ma aru saan.

Ma ei oska seda nüüd konkreetselt naisa kohta öelda, aga, aga noh, kindlasti on väikesaarte, väikesaared on täitsa teema, mida me täitsa arvutame, on seesama Wormsi, kus on Smart Wormsi projekt käsil või, või vaatame Tallinna lähedal Prangli, või on ka teisi saari, kus tegelikult on täitsa, need asjad teostatavad, tõenäoliselt ka tehakse need ära üks hetk.

Aga et see protsent arvutatakse siis inimeste järgi või Eesti territooriumi järgi?

See konkreetselt oli arutatud inimeste järgi just.

Et üheksakümmend kaheksa protsenti pere, leibkondadest.

Just, just, just. Need poolteist kilomeetrit, mida peab siis iga konkreetne teine osapakkuj ise vaja rääkidama, kas, kas siin ei ole seda ohtu, et ta ei viitsi seda teha?

No see poolteist kilomeetrit on tegelikult võetud ikkagi suhteliselt selliselt, noh, ta ei ole mingi täpne näitaja, et selle järgi on arutatud, palju nende võrke peab tulema. Aga tegelikkuses elus on ikkagi need, et erinevad tehnoloogiad võimaldavad erinevaid pikkusi, et kui me räägime vaskvõrgust, siis vaskvõrgu puhul on ka noh, paari kilomeetri, paari kilomeetri ühendus annab veel vabalt sadad megakannad välja, kui me räägime optikast, noh, siin... Võib paarkümmend kilomeetrit ka see vahe olla lõppeühendusega ja ikka, ikka võib ühe vähemalt giga sinna elu, majja lasta. Kui me räägime traadite võrkudest, on ka väga erinevad levid, noh, kui me räägime sellest madalast sagedusest, mis nüüd kevadel tuleb oksjonile või iluskonkursile, mille peal siis hakatakse see maapiirkond, seda 4G-d või LD-d tegema, et siis seal on ikkagi see juba, et normaalne, normaalse ühenduse saab ka peaaegu et kümne kilomeetri raadiusi massist juba. Et nüüd see üks koma viis on võetud niisugune hästi minimaalne, et tegelikkuses, kui me räägime noh, tõesti, väga hajaasustusest, et siis see üks koma viis kilomeetrit ei ole mõtet nagu isegi sinna viia. Aga kuskil mujal, kus on tiheasustus ja kus on nagu külad, noh, seal nüüd või asulad, kõik majad jäävad niikuinii alla ühe koma viie kilomeetri, kuna seal noh... See asul ei olegi nii lai üldse. Et see on selline väga keskmine näitaja, mida, mida noh, ei saa otseselt nagu üks, üks-ühele võtta.

No ma sain aru, see on, see ei ole keskmine ikkagi, see on maksimum, et minu küsimus oli pigem see, et noh, ütleme, üks kilomeeter on ka päris pikk maa, et kui mul on talu kuskil seal noh, Naissaarega on kõik selge, aga näiteks kuskil Lõuna-Eestis, siis ma avastan näiteks, et mul on see ühenduskoht ühe kilomeetri kaugusel, kuidas ma internetis saan?

Jaa, krattaga.

Et see ongi küsimus, et kui on tõesti üksikmaja seal ainult ja seal ümbruses ei ole ühtegi teist maja, siis võib-olla ongi mõistlikum see 4G tulevikus. Lähi, see on suhteliselt nagu lähitulevikus. Kui on selline kindel soov saada traadiga ühendust, noh, siis tuleb kalkuleerida, et ega, ega keegi ei hakka ehitama välja, internetiühendust niimoodi, et ta jääb elu, noh, elu lõppu nagu peale maksma sellele, et ühe, ühe kilomeetri ehitus maksab circa, ma kujutan ette, mis meil on, mingi üle kümne tuhande euro kindlasti.

Et ühesõnaga, isegi Euroopa maksumaksjate ideed? Aga siis,

sellel hetkel me räägime, siis me räägime juba sellest Estlandi kahest projektist. Aga kuidas see täpselt hakkab toimima, seda me saame rääkida nagu kevadel, et Praxis viibki läbi uuringud, kes, mis on kaardistatud ära, kõik majad, mis Eestis on kategoriseeritud, need on korrusmajad, need on üheperealamed, need on suvilad ja nii edasi, nii edasi. Ja siis hetkel ta kaardistab ära, millised olemasolevad võrgud on praegust olemas ja, ja siis me paneme sinna peale veel, et millised võrgud ehitab välja, ehitavad välja operaatorit kuni aastani kaks tuhat siis mingi viisteist või seitseteist, mis iganes. Ja siis me näeme siis, mis on see kapp, et kuhu, kuhu kohta nagu ehitada ja siis hakata, riik hakkab otsustama, et kuhumaani siis saab seda maksumaksja või Euroopa Liidu maksumaksja raha kasutada, kuhumaani ei saa, et kus on see mõistlik, et väga paljudes riikes on, võtame samad meie naabrid siin, Läti või Leedu, nendel on pannud piiriks ikkagi, et kui see on teatud territooriumil vähem kui viiskümmend inimest või sada inimest, siis see on puhtalt nagu traadita interneti teema. Kui seal nagu rohkem, siis on, tehakse sinna ka siis seda traadiga ühendused. Et see on, noh, siis on kaalumise küsimus, et tänasel päeval ma ei ütle seda, kuidas seda saab, see on siis, kui kevadel on tõesti need, ütleme, need uuringud läbi viidud ja on riik mingisuguse seisukoha kujundanud.

Oskad äkki öelda nüüd, mis on siis aastaarv, kui Eesti on jälle Euroopas internetiühenduste kiiruste, keskmise kiiruse poolest esirinnas?

Ma arvan, et see on lähima, lähima kolme-nelja aasta küsimus, et aastaks kaks tuhat viisteist ta peaks seal kindlasti juba olema. Et see sõltub natukene, kui me rääkisime, et keskmised kiirused sõltuvad väga palju traadita ühenduste kiirustes. Siis sõltub see väga palju sellest, kui kiiresti need traadid, ühendused, muunduvad siis kas traadiga ühenduseks või siis muunduvad selleks 4G-ks, mis on siis ole, oluliselt kiirem ühendus. Niikaua, kui on olemas nüüd ma ei tea, viiskümmend või seitsekümmend tuhat sellist kehvatraadit ühendust. Niikaua see keskmine nagu ei tõuse, kuigi lindas võib seal noh, ka gigavitseda kätte saada, aga kui see mass on nagu väga, väga nagu suur, kehva kvaliteed, see keskmine väga palju nagu ei tõuse.

Restart. Ja IT-ärisaade Restart on tagasi eetris, endiselt juhivad saadet Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik ja meil on saates külalisena Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo. Peale selle oleme telefonile võtnud Margus Püüa, kes on riigi infosüsteemide osakonna juhataja Majandusministeeriumis.

Tere, Margus Eestiks! Tere! Ja lisaks sellele, Margus, on ka sisuliselt tellija esindaja Estwini nõu, nõukogus ja ütle palun, Margus, mis on sinu ootused seoses selle projektiga, et milleks seda üldse vaja on?

Noh, lihtsalt öeldes on selle projekti eesmärk väga, väga, väga lihtne, ehk et tänapäevastele teenustele vastav internetiteenus jõuaks võimalikult paljudele inimesteni. Ehk et me oleme ju ka, kuigi võime öelda, et Eesti on ma ei tea, mitu korda juba internetiga nagu kaetud, valdavalt on need täna erinevad mobiilsed lahendused, siis on selge, et ikkagi maapiirkondades ei ole võimalik inimestele... vajalikku kiirust pakkuda, mis võimaldaks siis kõiki neid, mõnikord võib-olla uhkeid, aga ka vajalikke sisuteenuseid pakkuda.

Aga mis siis muutub, kui nüüd on, maal on ülikiire internet, te olete, teil on kindlasti tehtud analüüsid, et kas äri läheb käima Põlvas või mis juhtub?

Eks no ühtepidi on noh, võiks ju, võiks ju küsida ka teistpidi, et nagu, nagu ikka, et, et et mis siis jääb nagu tegemata, kui seda interneti ei ole. Ja täna, kui me oleme seadnud ja ütleme, üks eesmärk on ka, kui me infoühiskonna edenemist mõõdame, siis me mõõdamegi seda, et et kui paljud inimesed siis kodudes kasutavad internetti, ehk et kes on valmis nii-öelda koju oma internetti ostma, sest siis me saaksime aru, et see väärtus, mida ta internetist saab, on selline, mille Eestil on nõus nagu raha välja käima. Temased uuringud on nagu näidanud, et maapiirkondades on kaks põhjust, miks seda Internetti ei taheta osta, üks on see, et nii-öelda see teenuse kvaliteedi ja rahasuhe ei ole paigas ja, ja, ja osadel juhtudel siis ka, et ka vastavat teenust üleüldse on, on raske saada. Nüüd, mida me täna kindlasti oskame teha, kui me vaatame neid teisi arendusprojekte, mida, mida, mida, mida riigi poolt on toimetatud, noh, võtame näiteks E-tervise. projektid või kui me tahame, et ka maapiirkondades nende inimeste kvaliteetne elu oleks samaväärne kui linnas, kui me nüüd kujutame ette näiteks igasugust tervishoiuteenuseid, ka võimalikke haridusteenuseid, siis on selge, et, et need, need on niisugused asjad, mis nõuavad juba oluliselt suuremat noh, kiiruseid ja mahtusid, mida oleks vaja siis üle internetti kanda. Ehk et noh, ta on selgelt nagu ettevaatav projekt, ehk et Täna me päris niimoodi ei saa öelda, et, et meil on juba kümmekond teenust järjekorras, mis ootavad, et Lairiba maale jõuaks ja vot siis on kohe meeletu, kas siin või seal, pigem see projekt ongi mõeldud ikkagi selleks, et me käiksime natukene eespool, nagu ikka infrastruktuuri projektid, et kui see vajadus tuleb, et siis nagu saab, saaks nagu kasutada ja teistpidi, ega see vajadus ei tule ka, kui seda interneti palust. Ei ole maal.

No kümneid võib-olla ei ole, aga kas äkki on, ma ei tea, paar-kolm teenust, mis just seda ootavad, ma ei tea, kas kunagi saab näiteks mingi maaelanik saada arsti

konsultatsiooni? Sotsiaalhoolega on vallas, kui me räägime telemeditsiinist, kui me räägime kas või jaakate inimeste igasugustest hooldusteenustest, need võimalused, mida täna juba pakutakse. Kas või kasutades siis nii-öelda video, videopildi edastamist, mis iganes suundades, noh, need on need asjad, mis juba on olemas ja mida võib-olla just ka üksikute vanemate inimeste juures oleks hea kasutada, ütleme, ka lapsed ise tahaksid seda teenust kasutada, aga lihtsalt ei saa, kuna sinnamaale pole seda kommunikatsiooni all. Noh, see on ka esimene asi, mis kohe nagu pähe tuleb.

Aga suur tänu sulle, Margus, ja me jätkame oma stuudios. Ilmselt aastaks kaks tuhat viisteist, kus internet on kättesaadav igal pool, kiire internet, on olemas ka teenused, mis seda tarbivad, ehk siis võib-olla videopilt muutub oluliseks. Aga kuidas selle projekti olu, olukord on täna, et kui kolme aasta pärast peab olema ühendatud üheksakümmend kahe, kaheksa protsendi elanikkonnast, siis mis on see protsent täna? Kas esimene etapp on juba läbi?

No praeguseks hetkeks me oleme valmis baasvõrgust, ma rõhutan, baasvõrgust ehk siis, mis ühendab külasi, sellest on valmis umbes tuhat kakssada kilomeetrit, et see on. kuuest tuhandest kilomeetrits või parvutades on üks paarkümmend protsenti, kakskümmend protsenti umbes on valmis. Järgmise aasta lõpuks meil peaks valmis olema nelikümmend protsenti. Aga see kakskümmend protsenti, mis täna seal valmis on, siis väga paljudes kohtades on ka tõesti väga palju inimesi juba kiire internetti saanud. Palju need täpsed on, mul andmed selles mõttes puuduvad, et ma ei ole küll sideteenuste ettevõtjate või pakkujate käest seda numbrit küsinud, aga neid on päris, päris palju, kes juba täna saavad seda ühendust.

Minul nii Tallinna kui ka Pärnu kesklinnas seda kiirelt internatsiooni ei ole, kas see tähendab, et, et seda ka ei tule selle projekti raames või see on tuleviku teema.

Ma usun, et Tallinna ja Pärnu kesklinnale kindlasti tuleb kiire nüüd neid lähiajal, kui seda täna ei ole, see võib olla tõesti võib-olla selline piirkond, kus on väga palju eramaju, kuhu lihtsalt pole, pole seda veel viidud. Aga need piirkondad on ikkagi sideettevõtjatele, konkurentsipiirkondad ja need kindlasti arendavad nendes piirkondades ise võrgud välja. Võib-olla on tõesti selliseid kaugemaid või ütleme, linnaäärseid piirkondi nagu Tallinnas on Vähe või Muuga, kus seda arendamine on keeruline ja kallis, aga sinna, seal vaadatakse jällegi seda Estwini kahe projekti raames üle, et kuidas ja mis moodi nendes kohtades saab. Aga ma kindlasti rõhutan, et sideettevõtjad tahavad ise väga ehitada neid võrki ja nad väga selgelt konkureerivad, kui... Elion ütleb, tal on saja megane internet, siis järgmisel päeval ütleb Starman, aga mul on kahesaja megane internet. Ja minu teada, selle aasta lõpuks on vähemalt pooltel Eesti kodudest võimalik saada saja megast internetti, ehk et see on väga suur arv, kus, mis on tegelikult investeeringud juba tehtud täna, et väga paljud kortermajad on täna kaabeldatud Elion poolt üle, selle valguskaabliga, et korterisse tuleb valguskaabel, Starman on vahetanud oma seadmeid ära, et pakub seda toksis kolme peal kiiret internetti, Ja nii edasi, nii edasi, et tegelikult nende sideettevõtjate soov pakkuda kiirt teenustada, on täitsa olemas.

Kuidas on lood Eesti välisühendusega, et kas või lõpuks, kui kõigil eestlastel on sajamegane internet, tulla pudelikaela hoopis kuhugi Läänemerre?

Seda ma hetkel ei näe, meil on täna, Rootsi suunas on kaks merekaablit, kus on hästi palju valguskiude sees, Soome suunas on füüsilisi kaableid viis, Leedu suunas minu teada on neli, Venemaa suunas vist ka neli või on kuus isegi, ma täpselt praegust ei mäleta. Et meil kaableid välismaailma on väga palju ja kõik need valguseoptikilised kaablid, kus tegelikult see maht on suhteliselt piiramatult, paned võimsa laseri otsa jälle ja saadab jälle suuremat kiirust. Et sellist füüsilist, noh, loomulikult on võimalik, et... Jälle üks laeva ankur unustatakse välja, tõmmatakse kaablit katki, aga aga selleks meil ongi dubleerivad kaablid, et, et see maht tegelikult on hetkel küll piisav.

Aga tundub, et meie aeg hakkab lõppema, et ütle, mis on sinu arvates, mis muutub selles Eesti elus siis, kui see internet jõuab igale poole? Et üks asi on uued riigiteenused ilmselt, aga, aga kas veel midagi, et kuidas sa näed seda tulevikku kolme-nelja aasta pärast?

See, mis praegust toimub, on tavaline evolutsioon, et me ei tee revolutsiooni. Et kõiki, kogu elu muutub, te teate, et andmesidemahud kasvavad kordes ja kordas pidevalt ja kõike kogu sellega kaasas peab ka kasvama sellist jämedamate torude kasv, et tegelikult inimesed. kasutavad iPadi, tavalisi digitelevisiooniteenuseid, mis iganes teenuseid ja neid kasutavad järjest rohkem ja rohkem. Et meie seal taga oleme selline väga baasinfrastruktuur, inimesed ei näe neid kaableid, inimesed ei tea nendest midagi, aga kui neid ei ole, siis ei toimi ka inimeste elus selliseid muudatusi, ehk meie areneme koos inimeste vajadustega.

Kas need jämedad kaablid veel, mis meil välismaale lähevad, kui meil on üha rohkem neid kaableid, kas me oleme ka atraktiivsemad sihtpunktid näiteks Google'ile või Facebook'ile oma serverifarmide ülesseadmiseks Eestisse?

No ma arvan, et välisühenduse taha see kindlasti ei jää, siin on nagu tege, noh, tegelikult muud asjad, see on nii... Nii, inimesed, kes oskavad neid majandada, see on millist keskkonda pakuvad siis meie muud maksud ja muud teemad, et siin on pigem, pigem ei ole see nüüd nende kaablite teema, see on nagu muud teemad.

Jah, aga see oli meie täane Restart, tuletan meelde, et seda saab kuulada ka podcastina, noh, aastal kaks tuhat viisteist saab seda teha mugavamalt, täna kuidagi ikka saab. Ja kuulage meid jälle, lahapäeval kell neli kordus kell kümme, ilusat päeva!