AI_pealkiri: Margus Püüa ja Olav Harjo projektist EstWin ja Eesti katmisest optilise kaablivõrguga

Eks no ühtepidi on noh, võiks ju, võiks ju küsida ka teistpidi, et nagu, nagu ikka, et, et et mis siis jääb nagu tegemata, kui seda interneti ei ole. Ja täna, kui me oleme seadnud ja ütleme, üks eesmärk on ka, kui me infoühiskonna edenemist mõõdame, siis me mõõdamegi seda, et et kui paljud inimesed siis kodudes kasutavad internetti, ehk et kes on valmis nii-öelda koju oma internetti ostma, sest siis me saaksime aru, et see väärtus, mida ta internetist saab, on selline, mille Eestil on nõus nagu raha välja käima. Temased uuringud on nagu näidanud, et maapiirkondades on kaks põhjust, miks seda Internetti ei taheta osta, üks on see, et nii-öelda see teenuse kvaliteedi ja rahasuhe ei ole paigas ja, ja, ja osadel juhtudel siis ka, et ka vastavat teenust üleüldse on, on raske saada. Nüüd, mida me täna kindlasti oskame teha, kui me vaatame neid teisi arendusprojekte, mida, mida, mida, mida riigi poolt on toimetatud, noh, võtame näiteks E-tervise. projektid või kui me tahame, et ka maapiirkondades nende inimeste kvaliteetne elu oleks samaväärne kui linnas, kui me nüüd kujutame ette näiteks igasugust tervishoiuteenuseid, ka võimalikke haridusteenuseid, siis on selge, et, et need, need on niisugused asjad, mis nõuavad juba oluliselt suuremat noh, kiiruseid ja mahtusid, mida oleks vaja siis üle internetti kanda. Ehk et noh, ta on selgelt nagu ettevaatav projekt, ehk et Täna me päris niimoodi ei saa öelda, et, et meil on juba kümmekond teenust järjekorras, mis ootavad, et Lairiba maale jõuaks ja vot siis on kohe meeletu, kas siin või seal, pigem see projekt ongi mõeldud ikkagi selleks, et me käiksime natukene eespool, nagu ikka infrastruktuuri projektid, et kui see vajadus tuleb, et siis nagu saab, saaks nagu kasutada ja teistpidi, ega see vajadus ei tule ka, kui seda interneti palust. Ei ole maal.