AI_pealkiri: Eesti.ee riigiportaali uuendamine ja e-teenuste tulevik Hegle Sarapuu ja Mihkel Tikuga

Otse naelapea pihta ja pole ka ime, sihik on täpne. Kuid tahate tabada just neid, kes kuulavad põhjusega ja mõtlevad kaasa, siis tasub panna enda reklaam kõigi raadio Kuku Tasku Ringhäälingu saadete ette. Uurige rohkem trio.ee.

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ning taas on eetris IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning meie saate sponsor on ITL.

Tere päevast ka minu poolt, täna räägime siis sellest, mida riik teeb oma kodanike jaoks internets, selline portaal nagu eesti.ee pakub igasugust riigiteenuseid ja täna on meil laivis täiesti uus versioon, Täna stuudios on meil Hegle Sarapuu, Trinidad Consultingust, kes tegeles Eesti.ee Usability'ga, ehk siis kasutamismugavusega, ja Mihkel Tikk, kes on Eesti.ee projektijuht. Mihkel, räägi paari sõnaga neile, kes interneti ei kasuta, ma täna just lugesin, et Eestis on neid inimesi kakskümmend protsenti, mis asi on Eesti.ee?

Eesti.ee on siis värav kodanikule riigiga suhtlemiseks ja eelkõige on ta mõeldud siis inimeste elu nagu lihtsamaks ja mugavamaks tegemiseks, et sa ei peaks jooksma erinevate asutuste vahel ja ja täitma pabereid, siis on palju, palju asju võimalik elektrooniliselt ära lahendada. Et täna meil on väga palju infomaterjali portaalis, umbes nelisada artiklit siis nagu erinevate valdkondade kohta ja umbes kakssada elektroonilist teenust, et igapäevast elu nagu kodanikul mugavamaks teha.

Et kakssada teenust, kas seal on kõik riigi teenused või osa neist ei ole veel sinna sisse integreeritud?

Ei, kindlasti seal ei ole kõiki teenuseid, et täna see teenuste kaardistamine, mida üldse riik pakub, käib veel. Ei tea,

mis ta pakub?

Jah, kindlasti, et, et see on nagu suur töö, mis tuleb ära teha ja see on nagu ka järgmise aasta eesmärkides nii Majandusministeeriumis kui ka meil.

Et kuidas üks teenus sinna Eesti.ee sisse satub, et kas, kas see on siis sinu osakonna initsiatiiv, kui teenuse autol tuleb ja ütleb, et mul on selline lahe teenus, tahaks ka seda seal näha?

Nii ja naa, et mõnikord me märkame ise, et niisugune teenus on turult puudu, mõnikord me saame kasutajatoe kaudu tagasisidet, et inimesed ütlevad, miks niisugust teenust ei ole olemas, siis me vöördume ise äriprotsessi omaniku poole ja palume nagu neil siis, palume neilt abi, et see teenus nagu saaks tehtud ja on väga palju ka neid juhuseid, kus siis äriprotsessi omanik, ütleme, Noh, Maksuamet või, või Haigekassa tuleb ise meie juurde, ütleb, et me näeme, et see on koht, kus me peaksime tegema e-teenuse, et seda kasutatakse väga palju ja siis me aitame neile seda teha, et et platvorm on meil hea, et on Eestis ikka väga palju standardiseeritud komponente, mille abil nagu teenuste loomine hästi lihtsaks tehtud portaali.

Nii et kui on kuskil eraisik, kes tunneb, et no miks ometi seda teenust ei ole, siis ei ole midagi lihtsamat, kui minna Restart saate Facebooki lehele, sinna kommentaaridesse asi kirja panna ja pärast saadet siis Mihkel kohustub asuma juurutama? Või, või kuidas te võtate seda, neid ideid rahva seast?

Noh, kindlasti kui seal on teostatavad teenused, siis, siis me võtame nagu menetlusse, aga nagu, nagu me teame, siis Eestis on, andmed on kõik hajutud erinevate asutuste vahel, ehk siis nagu teenus, selleks, et üks teenus tööle panna, peab nagu... mitme, mitme osapoolega kokku leppima, et see teenus üldse sünniks, nii et see on nagu reeglina niisugune pikem protsess kui, pikem protsess kui üks päev ja seal on rohkem inimesi nagu seotud. Ehk siis pigem ma soovitaks tulla ja kirjutada need teenussoovid help.ria.ee aadressile, et siis me saame nagu neid ka...

Emaililiga saata, help.ria.ee, siis nad tulevad ideena, siis nad võetakse, lähevad oma dokumendirada pidi. Just.

Hegle ütle, et miks seda Eesti.ee'd oli vaja uuendada, et kas see ei toiminud või see, kas, kas see, kas tänane versioon erineb sellest vanast oluliselt?

Jah, tänane versioon erineb oluliselt, aga noh, esimene põhjus, et miks seda oli üldse vaja uuendada, No eks läbi aja on erinevad inimesed palju, palju kurtnud selle üle, et ei leita midagi ülesse või midagi on väga keeruline, midagi on väga raske. Ja, ja RIA siis tublisti poolteist aastat kogus seda tagasisidet, mis on siis kõige tähtsam nende inimeste jaoks, mida peaks muutma. Ja, ja millistele nõuetele üldse vastama. Ja tänu sellele tagasisidele me saimegi luua Eesti.ee, mis on täna selline, nagu ta on.

Kas ta on lihtsam kui vanemüüsse?

Jaa, ta on lihtsam.

Mitu protsendi võrra lihtsam?

Protsenti on küll väga raske ütelda, aga.

Kas mingi eesmärk oli sellel uuendamisel, et näiteks ma ei tea, inimesel on poolteist korda lihtsam leida informatsiooni või ma ei tea, tema teenuse tarbimine kasvab?

Esmalt, kui teha lihtsamaks, meil kahjuks oli väga raske protsenti täpselt määrata. Kui me tegime seda projekti, siis me tegime nii, et me ei paneks laivi infosüsteemi, millel on samad probleemid, samu asju, mida inimesed ei leia ülesse ja, ja nii edasi, et Meie eesmärk tegelikult oli organiseeritud informatsioon niimoodi, et suvaldav enamus inimesi leiab selle kiiresti ja mugavamalt ülesse kui siiamaani.

Aga seda saab ju tagantjärgi mõõta, kas see läks paremaks või mitte, et me, on ju teada, palju teenuseid ennem tarbiti ja palju nüüd tarbitakse, et kas on juba märgata, võib-olla see on küsimus teile mõlemale, et kas on juba märgata, et parem kasutatavus on andnud lisa teenuste tarbimisele?

Ja Mihkel, kuidas sina ise oled, uue versiooniga rahul?

Noh, loomulikult on arenguruumi, aga, aga me oleme ikkagi rahul selles mõttes sellega, mis me saime, et et see ei ole muidugi, see uuendus on nagu suurem kui pelgalt lihtsalt portaal, et seal on ka nagu lisateenuseid, mis, mis me nagu tõime, tõime nagu avalikkuse ette. Aga mis puudutab kasutatavust, siis ma ütleks, et ise me arvame ka, et on natuke, natuke lihtsam, noh, tähendab ikka oluliselt lihtsam tegelikult, et siin võib-olla meie hinnang on selles mõttes, isiklik hinnang on on subjektiivne, kuna me oleme väga palju harjunud selle vana portaaliga ja sealt, sealt nagu harjunud leidma, et pigem oligi eesmärk kodaniku jaoks lihtsustada seda, et teenus on, e-teenus on e-teenus, et varem meil olid lahterdatud X-tee teenused, siis meil olid e-vormi teenused, siis oli veel kolmas, siis olid veel mingisugused Politseiameti teenused, mis asusid veel neljandas kohas, Et me nagu teeme need asjad kokku ilusti, ehk siis kõik teenused on ikkagi teenuste all, see struktuur muutus, et see artikkel on ikkagi terve teenuse kohta, et ei ole enam niimoodi, et sa pead siis võtma igasugustest erinevatest kohtadest niisuguse lõigu ja siis panema enda jaoks informatsiooni kokku, et me oleme nagu selle artikli kirjutanud siis ütleme, valdkondadeüleselt, et kodanik saaks nagu paremate ja lihtsamalt seda teenust tarbida.

No minu kogemus näitab, et inimestel tavaliselt ei meeldi, kui sa nagu niimoodi põhjalikult muudad oma teenusstruktuuri, et ma usun, et see tagasiside no, no vaevalt, et see oli positiivne, eks ole, et kas, kui klient kirjutab teile, et mis see nüüd juhtus, et tahaks vana, vanasiteemi tagasisidet, mis teie vastus tal on?

Jah, on sellist, ma ei ütleks, et valdavalt on negatiivne tagasiside, ma pigem ütleks, et on väga palju ka positiivseid tagasisidet tulnud, sellepärast et Me tegime ennem avalikustamist, tegime ka niisuguse järeltestimise, siis kus meil oli kuuskümmend, kuuskümmend tublit inimest, andsid meile tagasisidet selle kohta, mis nemad arvavad, ja nemad olid pigem positiivselt meelestatud. Et jah, on tulnud tagasi niisuguseid kommentaare, et liiga roheline on ja, ja vanasti, et teenused lihtsamini leitavad ja noh, see on jällegi niisugune harjumuse küsimus, et loomulikult... Me loeme neid pöördumisi ja arvestame, et kui palju neid tuleb, et vaadata, võib-olla me tõesti oleme midagi väga valesti teinud. Ja ise arvame, et me oleme õigesti teinud. Aga siiamaani nagu, kui hinnata selle tagasi jääd, siis nagu tundub, et me oleme ikkagi õigesti teinud.

Kas roheliste arv on tõepoolest palju seal?

Noh, see on nagu paratamata, võib-olla Triinidad oskab siin kommenteerida, et miks see nii roheline sai.

Aga kui, kui suur see tsimulitsioon on teil, et ka, kas, kas kogu see muudatus oli tehtud teie osakonna sees või kas te ostate teenust sisse kuskilt, noh peale seda kasutamismugavustest?

Siin olid, seotud siis oli Webmedia, Trinidad ja Monit.

Tegelikult oli veel, me, me tulime hank, hankesse siis ka teiste pakkujatega, et küll meie hankes oli lisaks veebmeediale veel MRM, mis on siis täna ADM-iga koos ja, ja nemad siis aitasid sisu luua, kirjutada tekste.

Aga teie osa oli siis kasutamismugavus, et kas Eestis on palju sellised teenusepakkujad, kes saavad sellist teenust üldse osta?

Jah, see on selline suhteline küsimus, et teenus saavad kõik osta, et kellelgi ei ole takistatud seda teenust osta, aga ja me müüa saame ka väga hästi, probleem on pigem selles, et Eestis on väga vähe neid pakkujaid, kes pakuvad seda teenust ja sellest tuleb mingil hetkel piirang, et me ise oleme sunnud ka oma tiimi. Kogu aeg kasvatama ja koolitama, mis on ärile väga hea loomulikult, aga tegelikult Eestile kui riigile oleks vaja neid inimesi väga palju rohkem. Et see teenus ikkagi ei ole nii kättesaadav kõigile, kas või ajalises mõttes, aga kindlasti on see teenus tänu sellele kallim, et neid pakkujaid on vähem.

Kas seda nõudlast üldse on, kas ütleme, internetifirmad saavad aru või riigiasutust saavad aru, et kas mis mugavus on nende jaoks oluline?

Täna juba saavad, väga paljud saavad, aga noh, kindlasti mitte kõik. Et pide, pidev selline harimistöö, selline evangelism sellel teemal on väga, väga hädasti oluline. Neli aastat tagasi, kui me alustasime, siis mõned üksikud teadsid, millega tegemist on täna juba päris paljud teavad.

Mi, minu arust on selles küsimuses suur probleem asi kinni selles, et hästi paljud veebid toimuvad projektipõhiselt, et projektil on oma algus, oma disainifaas ja oma lõppfaas, aga kasutatavus on pigem, pidev protsess, kus sa pidevalt võtad tagasisidet kasutajatelt. Ja eelarved on mingisugune, et kõigepealt paneme raha, siis saame valmis ja ei arvestata eelarveid selle pikema protsessi peale, see on eriti riigi puhul niimoodi, aga ka eraettevõtlus.

Kas Mihkel, on see nii, et kas äkki Trinidad ei pannud tähele seal mingit olulist asja, kas Helel on nüüd siis läbi otses, et, et siis ei saagi seda parandada?

Ei, kindlasti see ei ole, et riik areneb täpselt samamoodi, et ma arvan, täna enamus projekte ikkagi tehakse selle arvestusega, et arvestatakse ka need kulud sinna sisse, mis selle projekti nagu edasisel ülalpidamisel nagu on vaja, lähevad, läheb vaja või ainult seda. Ja täpselt samamoodi ka oleme meie enda jaoks protsessi parandanud selleks, et nüüd konkreetsemalt nagu mõõta kasutajate tagasisidet ja, ja nagu ütleme siis ka meie lehel liikumist, et me suudaksime seda tõlkida ja, ja enda protsesse ja ütleme siis, veebilehe ülesehitus ka parandada. Et siiamaani... Kaks tuhat kaheksa oligi see murdepunkt tegelikult, kus me lasime esimest korda selle uveportaali välja, kus me selle kodaniku, ettevõtja, ametniku vaate tegime, et sealt me saime hakata mõõtma. Ja seal tekkis ka kodanikult teatud ootus. Et kuni sinnamaani ikkagi oli niisugune IT-meeste pärumaa, pärusmaa, kus nagu arendati mingid teenuseid, mis arvati, et need on fun, et neid oleks vaja. Et ütleme, et sellest ajast saati on meil kuskil niisugune tugevam kodaniku ootus ja me oleme suutnud seda mõõta nagu paremini. Kas

see know-how on teil osakonna sees v

Ostame mujalt ja on majas sees olemas, et meil on oma Usability ekspert olemas tegelikult, küll, küll poole kohaga, siis meil on järgmisest aastast olemas ka siis quality manager põhimõtteliselt, kvaliteedi, kvaliteedijuht, et me püüame endal täpselt samamoodi seda... Kompetentsi majas hoida ja, ja kus, kus meil jääb nagu kompetentsipuuduse all, me püüame sisse osta, et, et paraku me kõik teame, millised ajad nagu rahanduses on, et siis ei ole see niisugune laienemine nagu meil, meil täpselt selline nagu me soovime, aga...

Aga kas see eelarvete pool rõhub nagu tugevalt, sest peaks ju olema riigi seisukohast võttes loogiline, et kui on väga hea kasutatavusega veebileht, siis hoiab riigil ainult aega ja raha kokku, et hoiab kokku inimeste aega teenindussaalides ja telefoni...

Mida mugavam on maksuamet?

Jällegi nõus, et, et paraku lihtsalt see... Me ei ole ära kaardistanud, kui palju see tegelikult raha kokku hoiab, et seda on tehtud nagu teatud valdkondades, teatud ameti on seda ise teinud, meie oleme ikkagi selles mõttes, RIA on siis nagu vahendaja. Et meie ei saa nagu, me ei näe neid äriprotsesse lõpuni, et me loomulikult püüame nagu nõuande, kuidas head teenust disainida ja Ja et, et alati polegi vaja teenust teha, vaid see teenus võiks taustal juba toimida ära niimoodi, et kodanik ei peagi sekkuma, et me proovime omakord nõu anda, aga me ei tea tegelikult, palju seda raha kokku hoitakse selles teises valitsusalas, kus see, kus see teenus tegelikult teen, teenindab.

Kas on teada, palju see Eesti.ee läheb riigile maksma aastas näiteks?

Täna on vastuse võlgu, kindlasti on teada.

Kui eesmärk oleks riigile raha kokku hoida, kas üldse hea kasutatavus hoiab alati raha kokku, et kui on hästi noh, ütleme mingit maksutagastusi või asju, et kui need blanketid on hästi lihtsad täita, siis inimesed kipuvad neid täitma, et vahetavahel, kui on paberimajandus liiga keeruline, siis jääb riigil raha saama, riigile raha alles tänu sellele, et inimesed ei taotle seda raha, et kas teil niisugust tööülesannet ei olnud, et et raha meile kergesti ja raha välja raskesti?

Ei, kindlasti mitte, et noh, me ikkagi esindame seda filosoofiat, et riik pakub nagu kodanikule keskkonda ja see keskkond peab olema mugav, turvaline, me püüame, püüame kodaniku ikkagi aidata sellega, et hoida tema aega kokku, et ta ei peaks riigiga suhtlema, et me oleme loonud ka teavitusteenused, kus saab siis ametlikule e-postile mobiili peale tellida juba erinevaid teavitusteenusi, mis on niisugune kasvav, kasvav nišš, et et riik tegelikult ütleb ette, et ma nüüd tahaks sinuga suhelda näiteks kolme nädala pärast, sellepärast et su revaluba hakkab aeguma. Et ole hea, tule ennem, ennem seda läbi, et muidu, muidu sul nagu läheb rohkem aega ja meil läheb rohkem nagu ametniku aega. Et pigem me ikkagi proovime seda kokku hoida.

Oleme tagasi eetris IT-äri saatega Restart ning tänase saate teema on eesti.ee portaal, mis on kõikidele kodanikele suunatud iseteeninduskeskkond riigiga suhtlemiseks. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning täna on meil stuudios RIA, eesti.ee projekti juht Mihkel Tikk.

Ning Hegla Sarapuu, Trinidad Consultingust. Räägiks konkreetselt sellest, kuidas see kasutamismugavuse testimine käis, et noh, ma tean, et Eestis tõepoolest ei ole väga nagu palju firmasid, kes suudavad seda teemast pakkuda. Ja see on kindlasti selline must kast ja tavalise kliendi jaoks, võib-olla sellepärast ta ei julgegi tellida. Et raiagi, kuidas noh, esiteks, mis see riigihangu tingimus oli, et, et mida seal taheti üldse saada?

No me tegelikult ainult ei mõõtnud kasutusmugavust, et siis kui sa mõõdad või, või testid seda kasutusmugavust, et ja enne sellele üldse ei mõtle, et siis on päris palju juba raha kulunud. Nii et tegelikult me tegime ka eeltööd Riia poolteist aastat kogus inimeste tagasisidet ja arvamust ja kui meie tulime mängu või, või noh, mitte mängu, aga siis seda tööd tegema, et Et siis meil oli tegelikult väga palju alusinformatsiooni juba, mida analüüsida. Ja tegelikult järgmine samm oligi siis see, et me pidime infoarhitektuuri looma. Ja selleks, et seda infoarhitektuuri hästi saaks luua ja nii, et, et me ei peaks väga palju arvama lihtsalt oma tarkusest seda kõike ja saaksime kasutajat kasutada juba selle infoarhitektuuri loomise juures, Siis me kasutasime sellist meetodit nagu kaarte sorteerimis, kaarte sorteerimine, inglise keeles card-sorting, kus me siis tegelikult kokku neljakümne viie inimesega sorteerisime nii e-teenuseid, ettevõtja portaali infot, üldse portaali infot ja iga inimene, iga inimese ülesanne siis oli... tema jaoks loogilistesse gruppidesse jaotada neid nii-öelda infokaarte. Ja kui nüüd me tegime seda igas väikses osas viieteist inimesega, siis me hakkasime juba nägema neid musteid või, või sellist ühist nii-öelda inimeste käitumist, et kuidas ne, nende arvates see struktuur üldse olema peaks. Ja selle järgi me tegime siis seda infrastruktuuri, See väljendus siis prototüübi kujul ja kui me olime navigatsiooni valmis teinud, siis läksime edasi siis lehtede sellise detailsema disainiga ja siis tuli mängu kasutatav see testimine, kus me siis tegelikult andsime reaalselt inimestele prototüübi ette, andsime neile ülesandeid, erinevaid ülesandeid, mida nad pidid siis selles prototüübis lahendama ja siis me tegelikult jälgisime seda, kas ta leiab Kas iga inimene leiab siis neid õigeid kohti üles, kas nad suudavad selle protsessiga siis algust lõpuni minna. Ja, ja selle pealt siis me veel parandasime seda prototüüpi.

Ja kas see tulemus on siis see, et keskne, keskmine aste saab nüüd paremini hakkama, et ta leiab, ma ei tea, vajaliku teenuse kiiremini?

Jah, tõsi, nii see on, see oli meie eesmärk ja enne me ei lõpetanud, kui, kuni nad siis said piisavalt kiiresti, väheste vigadega kuni lõpuni välja, et neid inimesi, kelle peal me siin testisime, läbi selle aja oli päris palju ja, ja lõpuks veel, nagu Mihkel rääkis, siis... oli siis lõpuks veel selline järeltest, kus, kus need inimesed said ankeedid, ankeet algas ülesandega, mida ta pidi tegema ja siis olid küsimused selle ülesande täitmise kohta, kuidas tal siis õnnestus, mis ta arvas sellest kõigest ja, ja see oli siis selline lõp, lõplik valideerimine.

Kas see oli siis nii-öelda mingi fookusgrupi test, et päris, päriselvast ei ole neid andmeid veel kätte saanud? Seda, kuidas noh, reaast kaastajad praegu internetis leiavad või ei leia neid teenuseid?

Jah, see on tõsi, et see võtab aega, sellepärast et portaal on väga vähe olnud veel nii-öelda laivkeskkonnas ja, ja tegelikult see statistika kogumine võtab aega ja loomulikult tuleb pidevalt tulevikus see statistika põhjal siis muuta. seda infotirektuuri ka paremaks järjest, kas siis kas või selle läbi, et et on võimalik nimetada asju nii, et inimesed paremini sellest aru saavad, eks ole?

Kas te selles mõttes nagu saan aru, et usudate kasutajad, ma, ma ei tea, et väga paljud suured firmad seda väga ei tee, et noh... väga ei küsi, kas seda arvamus siis, kui nad näiteks panevad menüüpunktid kokku, et miks te olete seda teed läinud?

No ega me ei küsinud ka tegelikult nende käest, et et mis te arvate, et kas need menüüpunktid on... Ma sain aru, et nad panid

lihtsalt ise kokku, nad kaartidest.

Ja nad pakkusid paremaid nimesid ja panid gruppe kokku ja ega tegelikult noh, statistika on statistika, eks ole, et et sul ei ole nagu sadat protsenti võimalik ütelda, et, et kõik saavad selle pealt nüüd hakkama.

Aga kuidas need ideed tekivad seal selles teie tiimis, et noh, näiteks ma vaatan, et esimesel lehel, kui minna minu asjad, siis esimese asjana pakutakse välja kalendervaade, et sa näed kõiki oma päevi kuu aja jooksul, mis on tulemas, minul on nad kõik tühjad, miks on tühi kalender esimene vaade, et kas tõesti see tundus kõige vajalikum?

See on ikka passiivne kodanik siis.

No tegelikult see on väga hea, et sa küsisid seda, aga inimesed, inimesed ei kannata tegelikult tühjust ja, ja see on eraldi motivaator selleks, et, et siis sinna kiiresti midagi tekitada. Nii et, et tegelikult miks ta sinna ette sai, on muidugi see, et, et pärast, kui ta nüüd tagasi ei tule kasutada, siis see on hea kokkuvõtte leht tema kohustustest ja võimalustest. Aga tühi on ta alguses jah, sellepärast, et kui inimene ei ole midagi teinud, siis see tühi leht on selline natukene selline... Ei,

mulle tekkis nagu segadus, et ma, ma ei, noh, samas ei ole seal ka kohe niisugust suurt nii-öelda call to actionit, et, et mida ma siis peaksin sinna lisama, teiseks noh, on ju selge, et minu kalender tegelikult ei ole tühi. Riik teab minu kohta hästi palju infot selle kohta, mul on hästi palju firmasid, Erinevatel firmadel on erinevad tähtajad, maksud, sündmused, et noh, on tegelikult väga palju asju, mis seal võiksid olla, kas või... Sünnipäevad. Sünnipäevad. Minu, minu suguvõsa sünnipäevad, inimesed, kellega ma seotud olen. Jõulud, vabad päevad, ma vaatan, kas tööpäevad võiks olla märgi, märgistatud selleks kalendris, mitte selline ühtlane B-s ja tühi, et aga noh, mis nüüd mina siin hakkan seletama ja ei tohi alati kasutajat kuulata.

Kui teil tekib selline kasutaja nagu, nagu siin Hendrik, et mis te temaga teete, et kas

No esimene asi

on

see, et sinna järjest tekib asju, et asi on uus ja, ja järjest tuleb asju, et loomulikult, ega see esimese korraga nüüd selline hea selline julgustus ei ole, et, et või, või noh, sa ei kipu uskuma seda, et, et et oh, et ma ju näen, et, et siin ei ole, et et mis asja sa ütled, et sinna tekib, et millal siis, eks ole. Aga, aga tegelikult on nii, et jah, riik teab küll väga palju informatsiooni sinu kohta, aga kui me nüüd kuvaksime sellesse kalendrisse kõik sinu sugulaste sünnipäevad ja, ja kuvaksime kõikide sinu ettevõtete erinevad kuupäevad ja tähtajad, siis sa vaataksid, Oi, mis siin on, et nii palju informatsiooni, et kõigepealt sa ütleksid, mis mõttes, kus see, kes lubas teil üldse nagu noh, mu tädi ei lubanud anda mingit noh, mulle oma sünnipäeva informatsiooni või, või. Jah, sest see

kuupäev kuupäevaks, aga noh, number on eriti salajane tavaliselt.

Ja, ja, ja teine asi on see, et et kui sa nüüd külvad selle lehe kohe esimese korraga infoga üle, siis see on hirmutav teistpidi, et et ma vaatan, et oi, et see tundub küll väga keeruline infosüsteem ja ma ei tahagi seda kasutada. Aga kui nüüd inimene hakkab seda vaikselt kasutama, infot järjest hakkab tekkima juurde sinna, et siis see on selline, tundub turvalisem.

Aga ma saan aru siis, et see info tekib sinna siis, kui inimene hakkab seda kasutama, et, et kui mina praegu sinna sisse elugin, siis ka minu kalender on küll. Jah. Et ma mäletan, et kuskil pea aasta tagasi me räägisime sellest Margus Püüjaga, kes ka rääkis sellest, et see info näitamine on väga suur privaatsuse risk, ma siis ei saanud väga hästi aru, mida ta mõtles sellega. Ja ei saa aru ka praegu, et näiteks kui Henrikul on firma olemas, siis firmal on Näiteks käibemaksu tasumise tähtaeg. Miks ikkagi seda kalendrit ei ole, kas ta peab seda nii-öelda firmaomanikuna lubama ja siis teiselt poolt nagu aktsepteerima seda taotlust või kuidas, kuidas...

Sellepärast, et, sellepärast, et riigil ei ole mingit probleemi saata see meediatuletus mulle lahtise e-mailiga üle veebi tavaliselt.

Ei muidugi, see ei olegi, see ei olegi teema omaette, et praegu pigem ongi üks põhimõte, mida me oleme siiani rakendanud, see, et teenuseks juhitav. Kodanik ise saaks otsustada, mis informatsiooni ta tahab seal näha või ei taha.

Aga see on siis nii-öelda opt-in, mitte opt-out, eks ole?

Jah, põhimõtteliselt küll, et me oleme mõelnud selle peale ka, et teha niisugune üldine opt-in, et kodanik annab nagu kõikide uutele e-teenuste liitumisel nagu jah-sõna ära, et me saadame talle teavituse, et sa oled nüüd liidetud ka selle teenusega, et kui sa soovid sellest nagu loobuda, siis sa pead nagu tegema täie, täiendavalt opt-out.

Aga oled sa sellest loobunud?

Ei, me täna, täna planeerime seda, et lihtsalt kõike korraga ei jõua ja, ja kui me räägime Maksuameti teavitustest nagu maksude osas, siis ma olen isegi juba paar aastat tagasi Maksuametiga kokku leppinud need teenused, mida me kavatseme nüüd nagu tuua, tuua nagu portaali ja mõned asjad nagu minu kohustused Maksuameti ees on tegelikult täna teenusena olemas. Et see oli üks esimesi teenuseid, mis me teime.

Kas Henrikul ei olnud kohustusi või, või?

Ei, see on, see on täna on, täna peab lihtsalt minema selle päringu tegema portaalis, et see ei ole veel nagu teavituskalendriteenus. Et siin nagu tea, kui me räägime teavitusteenustest, siis see on nagu niisugune, niisugune nagu ma ütlesin, see on üks tugevasti arenev nišš, et, et nagu ma mitu, mitu niisugust head, head nagu, head nagu näidet suutnud siiamaani teha, kus see asi on ennast ära tasunud ja nüüd me nagu tegelikult käimegi, räägime erinevate asutustega, et nad hakkaks seda, seda tege, noh, kasutusele võtma, et just nimelt, et ettevõtjad saaksid varem teada, kodanik saaks varem teada, et siin on nagu plaanis, tulevikus on isikut tõendavad dokumentide aegumise teavitus. ametlikud teadaanded, et kui tõesti ametlik teadaanne tuleb sinu kohta, siis see on seotud sinu isikukoodiga ja sa saaks endale mingisugused teavitused, niisugune asi on läbi käinud, sellepärast et need on asjad, mis inimestel noh, keegi teine võib sulle mingisuguse halva asja korraldada, sa ei teagi, et tegelikult mingisugune jama on, et siin on nagu neid järjest olemas ka relvaload. Relvalube laegumine on nagu asi, mis on kohe-kohe tulemas.

Aga sa oled maininud, et praegu on kuskil paarsada teenust, et kas igast teenest ma pean siis seda nuppu otsima ja seda vaedama selleks, et kõik, kogu see info nagu laeguks sinna?

Paljude puhul küll,

jah. Aga see ei kõla nagu väga konstruktiivselt, ausalt öeldes, et kui noh, miks mina ei katsusta Eesti, et... Ongi see, et seal ei ole sellist kohta, kus on kogu minu info nagu ühes kohas olemas, et ma ei hakka seda, seda menüüt nagu otsima, seal on kakssada teenust, ma olen suhteliselt kindel, et umbes keskmiseks sada üheksakümmend on minu jaoks täiesti kasutatud. Ja selleks, et seda kümme tükki leida, ma pean nüüd kakssada üle vaatama.

Täiesti nõus, aga, aga peale sinu on umbes üks koma kolm miljonit inimest, kes sellesse saja üheksakümnesse gruppi, kes nagu tahavad neid tõenäoliselt kasutada.

Ma tahan neid teenuseid vastata, aga ma tahan, et see info oleks ühes kohas.

Ma olen nõus, et see on nagu tegelikult ka suund, kuhu me liigume, see personaalne kaust, et, et inimene tõesti logib sisse, siis on temaga seotud aktuaalne informatsioon seal olemas juba. Aga see tähendabki seda, et me tegelikult liigume suhteliselt niisugusel delikaatsel pinnal, et Et me ikkagi näeme, et kodanik ise peab otsustama, et kas me nüüd paneme selle informatsiooni sinna või ei pane, et täna siiski kõik käib nagu läbi ID-kaardi, et ehk siis RIA ei päri midagi ise, vaid kodanikulegi ID-kaardiga sisse ja ta ainult talle näidatakse neid andmeid ja meie oleme lihtsalt üks väike vahendaja seal.

Aga mul on selline äri tee, et üks suur puna nupp, et jah, ma olen nõus.

Me oleme ka selle, selle variandi peale mõelnud, aga aga ma ikkagi rõhutaks, et üks samm korraga, et täna me oleme liikunud nagu siiski, ma arvan, et väga, väga suure kvalitatiivse hüppe teinud, nagu selleks, et kodanikul lähemale minna. Me oleme välja mõe, välja töötanud süsteemi, kuidas me ta kuulame, kuidas me areneme nagu ja arendame enda, enda portaali nagu kodanikule nagu paremaks ja, ja Võib-olla me paari aasta pärast jõuame ka sinna tegelikult, et... Paad

aastad on pikk periood, kas teie poolest on riigieelarves nii vähe raha, et seda kiiremini ei annaks teha, et

mis,

s.ee on ju selline põhikoht kodaniku jaoks?

Küsimus on nagu hajutatuses, et me oleme täna, meie riigi infosüsteem on niimoodi üles ehitatud, et kõik süsteemid on nagu hajusalt, et me, meil ei ole Singapuri mudel, kus nagu ühes asutuses üks mees otsustab, jah, nüüd on niimoodi ja nüüd teemegi kõik need teenused nagu korda ja palun, sa logid sisse, saad punast nuppu vajutada kõik?

Et mina oleks nõus ka kakssada korda, kahtesadat nuppu vajutama, aga no nupud võiks olla kõik enam-vähem ühes kohas, et noh, täna, kui selle kiire vestluse jooksul ma üritasin leida kohta, kust ma saaks seal kalendrisse ikkagi midagi lisada ja kõik, mis ma sinna lisada saan, on noh, ise sündmus lisada, mitte ta ei ole seotud ühegi... Ühegi muu sündmusega.

Nagu Google kalender põhimõtteliselt.

Jah, aga ma, see oligi mu järgmine küsimus, et kas Google kalendrisse on võimalik selle kalendri vaadet tõmmata sisse, et enda ära integreerida, et ma siit ütlen, et mis asjad ma tahan kalendrisse lähevad ja siis ma saan oma Google kalendrist rahulikult oma muude seikluste vahelt vaadata, mis toimub minu...

Jah, käsitööna.

Ei,

et eksporti ja otsest eksporti ei ole ja, ja tegelikult saab ka kalendrisse lisada mitte ainult lisa uus sündmus ise, vaid tellides uusi teateid teaviduskalendrisse, saab ka seda teha, et siis, et see on teine nupp, mis on... Ja

siis ma legin nupp üles.

Aga no Hendrik avastas enda jaoks põnevat uut interneti maailma, aga meie lähme siit väiksele pausile.

Jätkame saatega Restart. Tegemist on IT-ärisaatega, mida saate kuulata täna õhtul kell kümme veel korduses ning alati internetist aadressil podcast.kuku.ee. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänane saade on meil kodanikuportaal eesti.ee.

Ja stuudios on endiselt Hegle Sarapuu ja Mihkel Tikk ja siin pooleli jäi meil kasutamismugavuse testimise teema, et ma küsin võib-olla üle, et siin oli juttu sellest, et see on selline noh, pikaajaline protsess, et kui praegu uus versioon on käivitatud, siis mis on see tegevusplaan, kuidas seda kasutamismugavust ka jooksvalt parandada?

No jooksvalt saab parandada ikkagi mõõdikute tulem, tulemusi vaadata ja mida siis tehakse, järjest vaadatakse, kuidas inimesed käituvad portaalis, tõstetakse esile neid asju, mis on rohkem huvipakkuvad, tahaplaanile neid, mis ei, ei ole nii huvipakkuvad, Ja, ja vaadatakse, kas inimesed satuvad hoopiski kuskile sellisesse kohta, näiteks heraleht või, või vealeht, kui nad ei peaks sattuma, nii et, et sellega järjest siis parandatakse nii-öelda seda sisu. On struktuuri, veebilehe struktuuri, tuuakse esilehele rohkem selliseid linke, mis parasjagu kuum teema on näiteks eksaminnete tulemused või, või kui on palju vaja korraga passe vahetada, et siis selline link tekiks esilehele. Aga jah, et praegu on mõõtmine, parendamine, uuesti mõõtmine, veel parendamine ja kui siis on mõni funktsionaalsus, mis luuakse vahepeal, et siis seda ei tohiks ka ära unustada, seda tuleb siis korralikult disainida, vaadata, et ah. läheks lehe üldisesse loogikasse ilusti sisse, et ta säti, satuks õigesse kohta navigatsioonis ja, ja loomulikult jälle testida, aga, aga siis juba näost näkku, ehk siis kasutaja reaalselt enda juurde kutsuda ja, või ise minna tema juurde ja, ja vaadata, kas ta saab uue teenusega hakkama.

Mihkel, kui populaarne on eesti.ee üldse, et võrreldes, ma ei tea, teiste Eesti saididega, kas ta esikümnesse

mahub? Kui me räägime era, eraettevõtete poolt pakutavate veebilehtidega, siis ilmselt mitte kindlasti, et aga kui me räägime, räägime avalikust sektorist, siis siin me oleme ikkagi ikka väga, väga liidripositsioon, ütleme niimoodi, et riigi teataja tõenäoliselt on nagu populaarsem ja. Ja on populaarsem veel maksuamet teatud perioodil, aga üldiselt meil on ikkagi keskeltläbi kuus tuhat unikaalset kasutajat päevas ja, ja siin tipphetkedel on kuskil kakskümmend viis tuhat kasutajat päevas, et see siis, see on siis tavaliselt, on kas maksude maksmisega seotud just nimelt, nagu Hegle mainis, et kui üliõpilased ja õpilased tellivad endale erinevaid teavitusteenuse hinnete kohta. Ja käivad seal vaatamas, et siis on nagu niisugused suuremad, suuremad kasutajate arvud. Ja noh, see aasta on erinevaid külastajaid olnud juba kolm koma kaks miljonit, et selles mõttes, need ei ole erinevad inimesed, aga selles mõttes statistiliselt on ikka külastajad. Ja kokku on siis läbi ajaloo, ütleme, Eesti portaali sisse loginud viissada viis tuhat erinevat Eesti kodanikku, mis teeb nelikümmend neli protsenti rahvastikust, kui me nüüd sealt lapsed välja võtame, siis tööealisest täiskasvanud rahvastiku hulgast on see päris suur protsent.

Mis on need suurimad arendused, mis teil praegu plaanis on, ütleme noh, ma saan aru, et suuruuendus on juba läbi, et mis on, mis on need järgmised suured

asjad? No kindlasti me proovime nüüd arendada edasi seda kodaniku personaalset niisugust vaadet, et just nimelt nagu siin enne sai mainitud, et mõned asjad tuleksid ka juba iseenesest, kui kodanik nagu soovib, nagu neid näha seal portaalis, siis kindlasti on nagu ettevõtja osa, me oleme, me oleme ühtne kontaktpunkt Euroopa, Euroopa teenuste direktiivi mõistes, see tähendab seda, et nagu... Meie kaudu peaks kogu informatsioon olema saadav teistel Euroopa ettevõtetel, kes siia soovib nagu tulla ettevõtet tasutama, siis kahe tuhande neljateistkümnenda aasta algusest hakkab kehtima majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, millega meil on täpselt samamoodi päris palju, vaja liidestades erinevaid registreid, et need on niisugused suuremad projektid, millega me praegu nagu pla, tegeleme, mida me planeerime.

Miks on Eestis firmadele suhtlemiseks niisugune koht nagu rik.ee ja siis inimestele on eesti.ee, kas need kunagi lähevad kokku ja mis nende mõte

on? Pigem meie eesmärk ei ole neid kokku panna, et ma ütleksin ka tegelikult, et maksuamet on kodanikul natukene teistmoodi kui eesti.ee, et... Et ja raamatupidajal on, ta on ka veel teistmoodi kui eesti.ee, et siiski eesti.ee püüab ära katta selle ütleme, esimese kihi, mida inimene kasutab. Et rikk on, rik.ee on ikkagi ettevõtte asutamisega seotud portaal, ettevõtte võib-olla põhikirja muutmine, ettevõtte juhatuse muutmine, et see on niisugune, pigem ma ütleksin spetsialisti tööriist, et kui ette, et inimene soovib ettevõttes kaalustada, et siis ta on ka valmis võtma endale täiendavaid kohustuseid, ta on endale selgeks teinud, et... Milliseid, milliseid asju ta peab jälgima nagu. Ja täpselt samamoodi, Maksuametiga see on üks kord aastas, kus ta peab sellega kokku puutuma ja ta läheb täidab oma deklaratsiooni ära, et meil ei ole mõtet võtta nagu nii spetsiifilisi, spetsiifilisi nagu portaale enda, enda juurde, et sellega suuremat segadust tekib.

Aga kas ettevõtlus ikka on nii spetsiifiline, Maksuamet on nii spetsiifiline, et ma võin sellest aru saada, et nad asuvad kuidagi erinevates serverites ja kuidagi erinevates vahekihtides, aga nad võiks ju olla sama kasutajaliidesega ja harjumuspäraselt sama disaini, sama suhtumisega.

Ja kas mingi brändbook näiteks kas või uutele teenustele on teil plaanis luua, et kui keegi teine teeb mingit uut põnevat asja, siis tal oleks sarnane välimus näiteks Maksuametiga või mõne teise teenusega?

Noh, ma siin, ma saan rääkida ikkagi selgelt ainult eesti.ee-st, et jah, eesti, eesti.ee puhul meil on see, see plaanis, et kõikide tulevate, tulevaste teenuste ja oleva, olemasolevate teenuste nagu siis ümber disainimine, et me saaksime nad viia siiski nagu niisugusele ühtsele loogikale ja ka välimusele, et Et täna me oleme nagu hästi palju erinevaid teenuseid teinud läbi ajaloo.

Aga näiteks, kui keegi teine teeb seda teenust, no ütleme, analoog on Android market või mis see iPhone'i tal on?

App Store.

App Store kaubandest, et samamoodi, et seal on mingid guideline'id olemas, noh, nad ei ütle sulle, kuidas täpselt sa pead oma aplikatsiooni tegema. Aga seal on nagu best practice olemas?

Täna on, täna on erinevaid juhendeid juba olemas, et meil on veebide koosvõime raamistik ja siis meil on just nagu nõuded teenusele, et kuidas, kuidas seal tehakse, et kõik avaliku sektori teenused, mis luuakse, on vaja teha siis, liidestada XT-ga, selles mõttes, et see on vaja registreerida rihas, et selles mõttes, et Riha on siis riigi infosüsteemide haldussüsteem, kus siis on kõik, kõik nagu avaliku sektori teenused kaardistatud, et sealt ikkagi on juba olemas mingisuguseid nõudeid nagu nii seaduse tasemel kui ka siis standardite tasemel, mida me oleme nagu öeldud, pigem on siin, et et inimesed võib-olla ei tea nendest nii palju, et see on tugevamat teavitustööd teha.

Mul on võib-olla sinu jaoks küsimus, et ma vaatasin, kuidas Hendrik siin oma väikse iPhone'i ekraaniga üritas seda kalendrit täita, et inimesed aina rohkem kasutavad mobiile ja tablette ja noh, ma mõtlen iPadi selles kontekstis, et kas te olete mõelnud selle peale, kuidas, kuidas seda kasutamist mugavust tõsta? Sellepärast ma saan aru, et praegu on eesti.ee puhtalt veebiteenäos.

Jaa, see on tõsi, Eesti.ee on veebiteenus hetkel, küll oleme me natukene mõelnud, et nendele inimestele, kes ei jõua ära oodata, millal ükskord see mobiiliteenus kohale jõuab, kas või näiteks selles mõttes, et ükski menüü ei avane piirega peale liikudes ja arvutiekraanis, see tähendab seda, et, et siis tegelikult puutetundikel ekraanidel on seda suht võimatu kasutada või sa pead väga käbe olema teatud juhtudel. Oleme siin visanud ideid õhku, võtab natukene aega, plaanis on, aga ma saan aru, et RIA ei ole veel hetkel kuupäeva paika pannud, millal võiks seda saada kasutada?

Jah, meil ei ole täna kuupäeva, et järgmine aasta on kindlasti, me teeme ära selle analüüsi. Et millistes, millistes, me ütleme siis, see on tegelikult meie jaoks on see multikanalite analüüs, et me ei vaata mitte ainult mobiile ja tahvelarvuteid, vaid vaatame ka kindlasti võib-olla korra digitee vee otsa. Ja, ja võib-olla me leiame veel seal midagi, et meil on nagu erineva kliendi, kliendigrupid, kellele me peame jõudma, et selles mõttes, et võib-olla, võib-olla me kapakohilas elava, elava inimeseni jõuame hoopis puhta SMS-iga ja me ei saagi rääkida mingisugust samasugust loogikast, mis nagu portaarjus.

Jah, ehkki tegelikult ju, kui tulevad ikka päris M valimised, siis see võiks ju ka M Eesti valmis, Selle, et saaks infot.

Viimasel ajal oli palju juttu sellest, et riik läheb OpenData kontseptsioonile, kus siis riigieastased saavad juurdepääsu andmetele ja järesektor saab siis nende peal, nende peal rahalikke rakendusi ehitada, kas eesti.ee on selle. Protsessi eestvedaja või, või te ei ole nagu sellega väga suur?

Ei, kindlasti mitte, et siin seda protsessi saab vedada siiski Majandusministeerium ja riigi infosüsteemi osakond.

Aga kui ma näen, et mul on väga hea idee, mis võiks leida oma siis koha Eesti.ee pealehel, noh näiteks mugav kalender, mida ma siis teen ise ja pakun teile, et kuidas ma seda seda teha?

Noh, siin oleks ikkagi mõistlik meiega kohe nagu dialoogi asu, astuda, et... Et

mingit sellist avatud API-d ei ole, mingit momendist võtan, teen kodusektaga valmis ja saadan teile?

Et täna ei ole jah, et me oleme mõtteid, mõtteid mõlgutanud, aga siiski siin oleks vaja nagu meie jaoks, kuna RIA on täna ikkagi nagu rakenduseks, mis siis täidab teatud funktsioone ja meie ülesanded paneb nagu Majandusministeerium, Siis me täidame neid, et me ise nagu endale, endale asju ei mõtle.

No jah, siis järelikult pean ootama, et kas Eesti.ee on riik, puhtalt riie oma, kas mingi võimalus, et riik seda kuhugi ekspordib, noh, Aserbaidžani näiteks on päris kuum, päris tulk, et... Et kas seda võimalust ei ole?

Noh, ma ei oska öelda, selles mõttes et see võimalus kindlasti on, et et seda nagu know-how'd siis eksporditakse. Kas see on nagu praktiliselt

võimalus seda konkreetset koodi?

Seda koodi ma täna küll ei usu, et keegi hakkab eksportima, et Seda on nii kaua juba arendatud, see koosneb nii paljudes erinevates asjades, ma arvan, et seda uuesti luuma oleks oluliselt lihtsam, kui seda praegu olemasolevalt, nagu hakata eksportima.

See oli siis meie täane restart, järgmine saade on meil kahe nädala pärast, mitte ühe nädala pärast ja. See on nimelt kolmekümne esimesel detsembril ja seal me siis räägime sellest, mis on need kolm firmad, mis, mida tuleb jälgida järgmisel aastal, küsime selleks arvamust, liidrite arvamust. Täna aga ilusat õhtut, kohtumiseni.