Tere päevast ka minu poolt, täna räägime siis sellest, mida riik teeb oma kodanike jaoks internets, selline portaal nagu eesti.ee pakub igasugust riigiteenuseid ja täna on meil laivis täiesti uus versioon, Täna stuudios on meil Hegle Sarapuu, Trinidad Consultingust, kes tegeles Eesti.ee Usability'ga, ehk siis kasutamismugavusega, ja Mihkel Tikk, kes on Eesti.ee projektijuht. Mihkel, räägi paari sõnaga neile, kes interneti ei kasuta, ma täna just lugesin, et Eestis on neid inimesi kakskümmend protsenti, mis asi on Eesti.ee?
Eesti.ee on siis värav kodanikule riigiga suhtlemiseks ja eelkõige on ta mõeldud siis inimeste elu nagu lihtsamaks ja mugavamaks tegemiseks, et sa ei peaks jooksma erinevate asutuste vahel ja ja täitma pabereid, siis on palju, palju asju võimalik elektrooniliselt ära lahendada. Et täna meil on väga palju infomaterjali portaalis, umbes nelisada artiklit siis nagu erinevate valdkondade kohta ja umbes kakssada elektroonilist teenust, et igapäevast elu nagu kodanikul mugavamaks teha.
Et kakssada teenust, kas seal on kõik riigi teenused või osa neist ei ole veel sinna sisse integreeritud?
Jah, see on selline suhteline küsimus, et teenus saavad kõik osta, et kellelgi ei ole takistatud seda teenust osta, aga ja me müüa saame ka väga hästi, probleem on pigem selles, et Eestis on väga vähe neid pakkujaid, kes pakuvad seda teenust ja sellest tuleb mingil hetkel piirang, et me ise oleme sunnud ka oma tiimi. Kogu aeg kasvatama ja koolitama, mis on ärile väga hea loomulikult, aga tegelikult Eestile kui riigile oleks vaja neid inimesi väga palju rohkem. Et see teenus ikkagi ei ole nii kättesaadav kõigile, kas või ajalises mõttes, aga kindlasti on see teenus tänu sellele kallim, et neid pakkujaid on vähem.
Mi, minu arust on selles küsimuses suur probleem asi kinni selles, et hästi paljud veebid toimuvad projektipõhiselt, et projektil on oma algus, oma disainifaas ja oma lõppfaas, aga kasutatavus on pigem, pidev protsess, kus sa pidevalt võtad tagasisidet kasutajatelt. Ja eelarved on mingisugune, et kõigepealt paneme raha, siis saame valmis ja ei arvestata eelarveid selle pikema protsessi peale, see on eriti riigi puhul niimoodi, aga ka eraettevõtlus.
Kas on teada, palju see Eesti.ee läheb riigile maksma aastas näiteks?
Kui eesmärk oleks riigile raha kokku hoida, kas üldse hea kasutatavus hoiab alati raha kokku, et kui on hästi noh, ütleme mingit maksutagastusi või asju, et kui need blanketid on hästi lihtsad täita, siis inimesed kipuvad neid täitma, et vahetavahel, kui on paberimajandus liiga keeruline, siis jääb riigil raha saama, riigile raha alles tänu sellele, et inimesed ei taotle seda raha, et kas teil niisugust tööülesannet ei olnud, et et raha meile kergesti ja raha välja raskesti?
Ei, kindlasti mitte, et noh, me ikkagi esindame seda filosoofiat, et riik pakub nagu kodanikule keskkonda ja see keskkond peab olema mugav, turvaline, me püüame, püüame kodaniku ikkagi aidata sellega, et hoida tema aega kokku, et ta ei peaks riigiga suhtlema, et me oleme loonud ka teavitusteenused, kus saab siis ametlikule e-postile mobiili peale tellida juba erinevaid teavitusteenusi, mis on niisugune kasvav, kasvav nišš, et et riik tegelikult ütleb ette, et ma nüüd tahaks sinuga suhelda näiteks kolme nädala pärast, sellepärast et su revaluba hakkab aeguma. Et ole hea, tule ennem, ennem seda läbi, et muidu, muidu sul nagu läheb rohkem aega ja meil läheb rohkem nagu ametniku aega. Et pigem me ikkagi proovime seda kokku hoida.
Oleme tagasi eetris IT-äri saatega Restart ning tänase saate teema on eesti.ee portaal, mis on kõikidele kodanikele suunatud iseteeninduskeskkond riigiga suhtlemiseks. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning täna on meil stuudios RIA, eesti.ee projekti juht Mihkel Tikk.
Ning Hegla Sarapuu, Trinidad Consultingust. Räägiks konkreetselt sellest, kuidas see kasutamismugavuse testimine käis, et noh, ma tean, et Eestis tõepoolest ei ole väga nagu palju firmasid, kes suudavad seda teemast pakkuda. Ja see on kindlasti selline must kast ja tavalise kliendi jaoks, võib-olla sellepärast ta ei julgegi tellida. Et raiagi, kuidas noh, esiteks, mis see riigihangu tingimus oli, et, et mida seal taheti üldse saada?
Sellepärast, et, sellepärast, et riigil ei ole mingit probleemi saata see meediatuletus mulle lahtise e-mailiga üle veebi tavaliselt.
Küsimus on nagu hajutatuses, et me oleme täna, meie riigi infosüsteem on niimoodi üles ehitatud, et kõik süsteemid on nagu hajusalt, et me, meil ei ole Singapuri mudel, kus nagu ühes asutuses üks mees otsustab, jah, nüüd on niimoodi ja nüüd teemegi kõik need teenused nagu korda ja palun, sa logid sisse, saad punast nuppu vajutada kõik?
mahub? Kui me räägime era, eraettevõtete poolt pakutavate veebilehtidega, siis ilmselt mitte kindlasti, et aga kui me räägime, räägime avalikust sektorist, siis siin me oleme ikkagi ikka väga, väga liidripositsioon, ütleme niimoodi, et riigi teataja tõenäoliselt on nagu populaarsem ja. Ja on populaarsem veel maksuamet teatud perioodil, aga üldiselt meil on ikkagi keskeltläbi kuus tuhat unikaalset kasutajat päevas ja, ja siin tipphetkedel on kuskil kakskümmend viis tuhat kasutajat päevas, et see siis, see on siis tavaliselt, on kas maksude maksmisega seotud just nimelt, nagu Hegle mainis, et kui üliõpilased ja õpilased tellivad endale erinevaid teavitusteenuse hinnete kohta. Ja käivad seal vaatamas, et siis on nagu niisugused suuremad, suuremad kasutajate arvud. Ja noh, see aasta on erinevaid külastajaid olnud juba kolm koma kaks miljonit, et selles mõttes, need ei ole erinevad inimesed, aga selles mõttes statistiliselt on ikka külastajad. Ja kokku on siis läbi ajaloo, ütleme, Eesti portaali sisse loginud viissada viis tuhat erinevat Eesti kodanikku, mis teeb nelikümmend neli protsenti rahvastikust, kui me nüüd sealt lapsed välja võtame, siis tööealisest täiskasvanud rahvastiku hulgast on see päris suur protsent.
Täna on, täna on erinevaid juhendeid juba olemas, et meil on veebide koosvõime raamistik ja siis meil on just nagu nõuded teenusele, et kuidas, kuidas seal tehakse, et kõik avaliku sektori teenused, mis luuakse, on vaja teha siis, liidestada XT-ga, selles mõttes, et see on vaja registreerida rihas, et selles mõttes, et Riha on siis riigi infosüsteemide haldussüsteem, kus siis on kõik, kõik nagu avaliku sektori teenused kaardistatud, et sealt ikkagi on juba olemas mingisuguseid nõudeid nagu nii seaduse tasemel kui ka siis standardite tasemel, mida me oleme nagu öeldud, pigem on siin, et et inimesed võib-olla ei tea nendest nii palju, et see on tugevamat teavitustööd teha.
Viimasel ajal oli palju juttu sellest, et riik läheb OpenData kontseptsioonile, kus siis riigieastased saavad juurdepääsu andmetele ja järesektor saab siis nende peal, nende peal rahalikke rakendusi ehitada, kas eesti.ee on selle. Protsessi eestvedaja või, või te ei ole nagu sellega väga suur?
Ei, kindlasti mitte, et siin seda protsessi saab vedada siiski Majandusministeerium ja riigi infosüsteemi osakond.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]