Stiilne puhkus mäel ja merel. Suusa- ja luvelauareisid aipides ja mujal. Kokku viiekümnes kuurortis. Rühmareisidel tasuta suusa- või lauaõpe. Vaata eripakkumisi www.stiilnepuhkus.ee.
Restart. Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ning taas on eetris IT-äärisaade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning meie tänane teema saatel on kuulus lepingu eelnõu ACTA. Meie saadet saate järel kuulata hiljem aadressil podcast.kuku.ee või täna õhtul kell kümme korduses, meie saadet toetab ITL ja saate, kaasa rääkida me saate teemadel meie Facebooki lehel, otsides seda märksõna järgi Restart.
Ja tõepoolest, täna räägime vahelduseks ka poliitikast, meie stuudios on Karmen Turk, kes on advokaat, advokaadivirost Tamme Otsmann Ruus-Vabamets ja tema algatas keskkonnastpeditsioon.ee allkirjade kogumist akta vastu. Ja teine külaline on Indrek Niklus, kes on Eestisministeeriumi erilise tariduse juhataja. Alustuseks võib-olla küsiks üle, et selleks, et arusaadav, et me oleme siin, me räägime siin ühest ja samast asjast, et Karmen, mis asi on ACTA?
ACTA, on mitmete riikide vahel kokku lepitud võltsimisvastase, võltsimisvastast võitlust eesmärgiks seadev kaubanduslepe.
Et kõlab hästi, et miks, miks siis allkirju kogutaks?
Kõlabki hästi, et ma ise tegelen igakord intellektuaalse omandi kaitsega, nii et tõepoolest, kõlabki hästi, aga leping on natukene laiem. Ka kaubandusleppele omaselt on ta väga segaselt ja normitehnika üldiseid reegleid eiravalt kirjutatud, mis jätabki sellise suure ja laia tõlgendamisruumi ja eelkõige just seda siis, kui ACTA nüüd võtta lepinguna ette, siis see leping ise võib-olla ei ole ka see, mis muret tekitab, muret hakkab tekitama siis, kui seda hakatakse praktikasse rakendama, ehk siis see on üle võetud, et see, ehk siis seda hakatakse üle võtma siseriiklikusse õigusesse.
Ja AK, AKTA ei ole siis kuidagi seotud ei põllumajandusega, kalandusega?
Ei põllumajanduse ja kalandusega... Väidetavalt
olevat selles valdkonnas teda vastu võetud.
Jah, see on nüüd jah, läbirääkimiste nüüd protseduuriline osa sellest ACTA, ütleme, miks ta on nii palju kriitikat pälvinud. Ehk siis et see, kuidas teda on alates kaks tuhat kaheksa aastaselt läbi räägitud, nüüd mitte keegi ei teadnud, see, kuidas USA-s on välja nõutud ACTA dokumenti kohtu kaudu, kuidas Euroopa parlament on palunud Euroopa Komisjonilt seda ACTA teksti, millest Euroopa Komisjon keeldus, siis esimene leke üldse sellest tekstist siis oli WikiLeaksi kaudu.
Karmen, anna meile ACTA ajaloost, ülevaade kronoloogiast, käime hästi ruttu, mõne minutiga selle läbi, et kuidas see, see ACTA tekkis?
ACTA siis tekkis, osaliselt hakati läbi rääkima juba kaks tuhat kuus, ametlikult siiski kaks tuhat kaheksa, läbirääkijad olid siis need, kes on allkirjastanud tänaseks, pluss Euroopa Liit väidetavalt. siis kõik osalis-läbirääkija riigid sunniti allkirjastama konfidentsiaalsuslepingut eelnevalt.
Ameerika Ühendriikide läbirääkimist korraldab. See
kõlab nagu selline vandenõu teooria enam-vähem, et, et tavaliselt noh, ütleme, nad jäävadki teooriad, eks ju. Jah, aga räägi edasi.
Aga ei, vandenõuteooriaslik või mitte, aga, aga tõepoolest, Aktat ümbritsebki just selle, menetlemiste läbirääkimisprotsess ümbritsebki pretsedenditus alajaslikust tõepoolest. Et esimene tekstiversioon ilmus WikiLeaksi kaudu alles aastal kaks tuhat kümme, Kaks tuhat üksteist alles avaldati esimene ametlik versioon, enne seda taotleti seda nii USA-s kui Euroopas ametlikult teabepäringute kaudu, millest siis nii USA-vastavad ametkonnad kui Euroopa Komisjon keeldus, isegi otse Euroopa parlamendile keeldus tekstiversiooni avaldamast. Puuduvad igasugused ettevalmistusmaterjalid, mis on eriti oluline, just täärane, et tegemist on ju kaubanduslepinguga, ehk siis Viini konventsiooni kohas, et selleks, et aru saada kaubandus, riikidevahelist lepingust, on vajalik juurde ettevalmistavaid töid, ehk siis eelnõusi, läbirääkimisdokumente, et nende avaldamisest on siiani keeldutud, et, et selline ja nüüd siis kaks tuhat üksteist esimesel oktoobril, nüüd kui ma ei eksi, allkirjastasid siis kaheksa riiki Tokyos. ACTA lepingu ja kuusteist detsember siis, kuna seal esi, Tokyos Euroopa Komisjon lubas, et me teeme seda ka nii kiiresti kui võimalik, ehk siis see tähendab nii kiiresti, kui meie protseduurid võimaldavad. Siis nüüd kuusteist detsember eelmisel aastal, siis tõepoolest Euroopa Nõukogu siis andis ACTA-le oma jah-sõna siis tõepoolest, nii nagu ka meediast on läbi käinud, kalandus- ja põllumajandus koosolekul, kus siis esindasid riik ja ministrid.
Jaa, Indrek, et kui noh, kas, kas sina oled ka mures ACTA pärast?
Ma ei ole otseselt mures ACTA kui sellise lepingu pärast, et ma olen pigem mures sellepärast, et pigem on räägitud ACTA puhul mitte selle lepingu sisust, vaid sellest, et mis kõik selle taga on ja räägitakse mingisugusest suurest saladusest ja, ja varjamisest, et ma ei, ma ei taha üldse hakata kedagi õigustama ega, ega kiitma, et selline saladsemine ükskõik millise õigusloome protsessi juures ei ole see, mida, mida tuleks lubada ja, ja mida õigustada. Aga noh, mina leian, et kõigepealt tuleks rääkida sellest lepingut, lepingust, sest noh, mingit salaprotokolli ei ole, Eesti on ikkagi õigusriik, kehtib see, mis on seadusena või siis noh, rahvusvahelise õigusakti on korralikult kehtestatud ja, ja selles mõttes minul nagu noh, erilist muret ACTA kui selles lepingu pärast ei ole.
Aga mis noh, räägi siis leidalt, mille, milles on see sisu, et mis, mis siis tekitab kogu seda vaidlust?
Jah, mis vaidlust tekitab, noh, seda tuleb eelkõige vaidlevate poolte poolt või noh, probleemi tõstatajate poolt nagu küsida, kuigi ega mina tahaks öelda, et milles sellega suurt nagu vaidlust ei olegi, eks ole, et et siin on ju üritatud nagu vastandada riiki ja siis võib-olla mingisuguseid... Internetivabaduse ees seisvaid isikuid, et mina sellist vastandamist nagu eriti ka ei tahaks, sellepärast et kui aus olla, siis meie üritame sellist noh, diskussiooni igal juhul algatada ja kuulata ja kõik headpidi pidada. Ja just sellel teemal, et mida siis nagu ACTA reguleerib, et meie hinnangul ta ju eelkõige paneb riigile kohustuse kujundada oma ütleme, intellektuaalse omandi kaitse regulatsioon selliselt, et see vastaks ACTA-s kehtestatud standarditele. Noh, näiteks reguleeritakse seal küsimusi ju seda, et kuidas saab isikult, kes on kellegi intellektuaalse omandi õigust rikkunud, kuidas saab kahjuhüvitist nõuda, millist kahjuhüvitist saab nõuda? Saab nõuda, või siis reguleeritakse seda, et kuidas peaks sekkuma siis pädev asutus Eestis näiteks kohus sellesse, kui keegi soovib mingit informatsiooni kätte saada. Reguleeritakse seda, et teatud asjad peavad olema karistatavad, karistusseadustik, karistusõiguse kohaselt, ja sel, ütleme, kirjutataksegi ette riikidele siis sellised, ütleme, üldised standardid intellektuaalse omandi õiguse kaitse ühtlaseks tagamiseks. Et seal, ütleme, sellist noh, ütleme... ei ole ju kõige vähemalgi määral öeldud, et me nüüd peame hakkama kedagi tagakiusama ja midagi varjama.
Aga Karmen ütles just hetk tagasi, et need sellega kaasnevad dokumendid, selle seaduse õigusaktid on, ei ole täna avalikustatud, kas teil on need olemas seal Justiitsministeeriumi salajasena?
Karmen ütles seda, et ei ole neid väljatöötamise eelnõusid ja aluspabereid, riikide positsioone ja selliseid asju, et tegelikult ta ei maininud sõna nagu õigusakt, et õigusaktiks on ikkagi see konkreetne leping, mis siin nüüd allkirjastatakse, on allkirjastatud juba, et tegelikult elu hakkab käima selle ACTA lepingu pinnalt, mitte nende väljatöötamise dokumentide pinnalt. Eesti
riigil ei ole neid väljatöötamise dokumente vaja.
Ei ole vaja, et seda lepingut kohaldada. See on eelkõige võib-olla niisuguste vaidluste hetkel, kui me räägime, et kuidas seda ühte-teist või see hätted põlgendada, kuidas sellest aru saada, aga noh, see on ütleme selline nii-öelda maitse küsimus. Tegelikult meil ei ole vaja neid alusdokumente, et kedagi aru saada, mida see leping räägib, piisab lepingu lugemisest.
Mis juhtub siis, kui ütleme, juhtuks siis, kui aktat ei oleks, et kas Eesti jaoks oleks see kahjulik?
Võiks öelda, et, et ta ei ole, ei oleks pigem kasulik, et mis on, milles on ACTA efekt? ACTA efekt on selles, et nüüd need, ma rääkisin siin, intellektuaalse omandi õiguse kaitse standardid, need tagavad siis tegelikult Eestile seda, et Eesti autorid, leiutajad, kaubamärgi väljamõtlejad ja nii edasi, sellised isikud saavad tegelikult ühtsete standardite alusel oma õigusi kaitsta suhteliselt suures hulgas maailma riikides. Et siin on juba mainitud neid USA-d ja nii edasi, toome siin juurde ka näiteks sellised võib-olla kaugemad piirkonnad, ka väljusid Mehhiko ja, ja Austraalia ja nii edasi, et ka sellistes kohtades, eks ole, kes selle lepingu siis allkirjastavad. Et see iseenesest annab Eesti autoritele... Nimetame siis laias tähenduses, autoritele ulatuslikuma võimalusema õigusi kaitsta. Et see ongi see efekt, mida ta meile tegelikult
annab. Kas näiteks Mehhikos oli siis ennast lubatud varast näiteks Eesti lugusid ja nüüd siis seda enam ei saa teha?
Ei, me ei, me ei saa öelda, et oli lubatud varastada või midagi sellist, aga lihtsalt see standard on nüüd ühtne. Ma toon teile lihtsalt sellise, ütleme, näite, et kui Eesti autor tahaks teada, et noh, et kuidas ta näiteks hakkaks välja nõudma kahihüvitist kellegilt või et ku, mida ta peab tegema, et saada teada, kui keegi on seal kopeerinud salaja ja tema autoriõigusega kaitstud asja, siis põhimõtteliselt ta teab, et samasugune... Ideeliselt samasugune kord nagu Eestis, on ka mehikas. Et põhimõtteliselt need samad asjad, ma saan, seal ka, et ma küll vajan võib-olla natuke abiadvokaadilt, sest ma ei tea, et millised seadused seda lepingut nagu Mehhiko õigusesse üle võtavad, aga põhimõtteliselt ta teab, et mul on ka seal kindlus. Et seal ei ole midagi uut välja mõeldud. See on see efekt.
Eesti, kas sa, ma nüüd natuke intrigeerin, aga Eesti autorikaitseorganisatsioonid saavad edaspidi Mehhiko veebisäite sulgeda kui vaja? Ei.
Aga kuidas see autor saab siis teada, et tema, tema lugu varastatakse Mehhikos, et kas, kas saab ise vaadata, mida seal alla laetakse või kust see info nagu tuleb temani?
See on küsimus sellest, et kust ta seda praegultki teada saab, eks ole, et...
Aga kui vahet ei ole, siis milleks kogu seda noh, ütleme, tegevust vaja oli, nagu nende kolme aasta jooksul?
Jah, mitte vahet ei ole sellest, et ta ei saa selle lepingu alusel teada, kuidas neid varastatakse, vaid küsimus ongi ju selles, et ta saab oma õigusi paremini kaitsta, aga praegu ta ju ka kuuleb sellest, et tema õigusi varastatakse, noh, ma ei tea, kuuleb seda võib-olla ajakirjanduse vahendusel, eks ole, näeb televisioonis, et keegi reklaamib näiteks tema poolt välja mõeldud head lasteraamatut a la Lotte, eks ole, Ja ütleb, et kuule, aga minul ei ole nagu mingisugust pistmist, ma ei ole lubanudki, et keegi ei ole mulle maksnud, aga näed, seal müüakse nagu kolinal, eks ole. Ja siis ta hakkab tegutsema, see on see oht, eks. Ega see ACTA ju seda iseenesest ei ütle, et kuidas nüüd teavitatakse, et midagi on varastatud või kellelgi õigus rikutakse. Et see käib ikka selliste üldiste mehhanismide najal, nagu see on siiamaani käinud.
Karmen, et kõik on ju tore, selles mõttes mis, milleks need kõik allkirjad vaja on, et noh, tõepoolest Lottet ju noh, ei tohiks nagu varastada, et tundub nagu hea asi?
Ei, tõepoolest, varastada ei tohi, kas nüüd üldse intellektuaalomandi kopeerimist saab varguseks nimetada, see on täiesti eraldi teema.
Ei, vargus see ei ole ju, et vargus on kellegi vallas asja valdusest ilmajätmine, et vargus see ei ole, selles mõttes, et aga piraatlus kui selline on ka Eestis täna karistatav, et selle üle ei ole ju vaidlust. Et see on ka kuritegu täna, aga see on ärilisel eesmärgil. See on väga selge, õiguslik termin, mis on äriline eesmärk. Et ACTA nüüd kohustub liikmesriike tagama, et nende õigusaktid võimaldaksid, nüüd kui jah, tõesti vaadata ACTA eestikeelset tõlget, siis ei ole vahet. Et siis on justkui, justkui kõik, kõik korras ja õige. Kui vaadata ACTA originaalkeelt, ehk siis inglise keelt, siis ei ole seal kasutusel selline mõiste nagu kommertseesmärgil, vaid seal on kasutatud commercial scale, ehk siis kommertsulatus. Kommertsulatus on, mida see tähendab, õigusmõistena pole seda kuskil defineeritud. Mida see tähendab, näiteks kui CD-plaatimine poodi ostma, Seal on kakskümmend laulu peal. Et see ongi juba kaubanduslik ulatus tegelikult. Et ja nüüd siis ACTA kaudu kohustutakse liikmesriike tagamaa, et tagatakse kriminaalmenetlus, ehk siis et kuriteoks on ka selline kaubanduslikus ulatuses autorõiguste rikkumine. Ehk siis see tähendab näiteks mingi näitena tuua näiteks väga populaarsed e-raamatud. Ma ostan e-raamatu, mul on kaks e-lugerit, üks läheb katki, mõtlen, et ma veel natuke töötan, ma tõstan selle e-raamatu teise e-lugerisse ümber. Sestame selle ümber. Siit nüüd võiks öelda, et mul oli selline, olemas see nii-öelda commercial scale ja kaudne kaubanduslik huvi, mis on nüüd siis kriminaliseerimise aluseks, seepärast et ma hoidsin kokku ju uue e-raamatu ostmise kulu. Tõepoolest, kui lugeda eesti keeles teksti, siis tundubki, et kõik on, kõik on täitsa peaaegu korras, aga kuna õigusmõisted on väga piiritatud, eriti kriminaalõiguses, et kriminaalõiguses me ei saa kasutada ühte teise asemel.
Tere tagasi kuulama meie IT-ärisaadet Restart, endiselt on eetris Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik ja meie tänase saate teema on kaubandusleppe ACTA.
Peamine mure, mis on ACTA vastastel, on ilmselt see, et sellega seoses tuleb pärast muuta Eesti seadusandlust ja sellega võivad kaasneda ka liigse kohustused internetiteenusepakkujatele. Seda muret on avaldatud näiteks Elion, Zone.ee ja paljud teised. Indrek, mis sa arvad, et kas tõepoolest kaasneb akta vastuvõtuga kohustus midagi muuta või, või siis tänased seadused on piisavalt karmid selleks, et, et seda mitte teha?
Ma ei ütleks, et tänased seadused on karmid, ma ütleks nii, et tänased seadused vastavad enam-vähem sellele kriteeriumisse, mille, mis ACTA-s kirjas on. Tuleb tunnistada, et Eestis on mõningaid asju rohkem kui, kui see, mida ACTA nõuab ja selle pinnalt saab öelda, et tegelikult Eesti seadusi Justiitsministeerium praegusel hetkel ei ole kavatsenud ümber tegema hakata siis selle raames, kui Eesti otsustab ACTA-ga liituda. Et ja kui mingisugused ümberkorraldused on vajalikud, siis see tehakse loomulikult vastavalt kaasates kõiki osapooli, kes selle asjaga on seotud. Ning lisaks tahaks öelda, et noh, et ütleme, kui meie ei ole praegu tuvastanud ühtegi sellist konkreetset ACTA artiklit, mis nõuaks Eestis ühe või teise seaduse ümberkirjutamist, siis kindlasti me oleksime huvitatud kõikidest sellistest kriitikatest, mis ütlevad, et näete, et näiteks artikkel kakskümmend seitse lõige kaks seda nõuab. Et kui kellelgi on selliseid asju, et, et siis ma... Hea meelega vaataksin, arutleksin neid oma kolleegidega, eks ole, seal inimestega, kes karistusõiguse kõige päev tegelevad, et selles osas, selleks diskussiooniks oleme me kindlasti avatud ja siin järgmine nädal kavatseme Välisministeeriumiga koos teha kohe sellise avaliku arutelu, et siin pressiteade selle kohta tuleb järgmise nädala alguses välja ja, ja inimestega rääkida nii palju kui vaja ja neid hirme kas ajutada või siis endalegi lõplikult selgeks teha, et milles need täpsed küsimused on.
Karmen, mis see artikkel kakskümmend seitse punkt kaks räägib ja miks see paari peale pakub sellist...
Ma viin, ma viin, ma viin tuua lausa kaks näidet, kus minu hinnangul ei ole võimalik Aktat nii-öelda siis seda austada, lepingut allkirjastanud või selle ratifitseerunud riigina ilma enda seadusi muutmata. Et esiteks, mis on siia saatesse, ma arvan, väga sobilik näide, on siis tehnilised kaitsemeetmed. Artikkel aktas kakskümmend seitse punkt viis ja kuus, mis siis sätestab, et liikmesriik kohustub tagama kriminaalkaristusõigus, karistuslikud meetmed, et need oleks olemas siis tehniliste kaitsemeetmete kasutuste, kasutuse üle. Eestis täna kehtiv karistusseadustik, mis sätestab intellektuaalomandi vastased kuri, kuriteod, ütleb, et loomulikult on ka meil tehniliste kaitsemeetmete osas olemas kuritegu. Aga see on väga kitsalt meie karistusseadusele omaselt kirjeldatud. Ehk siis ebaseaduslikuks on selline, kaitsemeetmete kõrvaldamine või kõrvaldamiseks mõeldud vahendi või seadme valmistamine, edasiarendamine või ärilisel eesmärgil omamine või reklaamimine. Et ACTA näol, see nüüd muutub selles, et ka selle vahendi võimaldamine ja vahendi kasutamine peab olema kuriteona käsitletav, ehk siis laias meedias on päris palju ka mõeldud selle üle, et et kui tänapäeval on väga populaarseks kasutada WC meediapleierit, mis võimaldab siis minna mööda regioonidest DVD-de puhul näiteks ja teistest tehnilistest kaitsepeetmetest, siis selle kasutamine juba ainuüksi võiks olla käsitletav kuriteona, et see on üks näide.
Ja, et selle näide kohta noh, ma laulsin ka välismaa meediast, et põhimõtteliselt see, inimesed arvavad, et kui sul Linuxi all ei olegi muud pleierit ja sa tahad midagi seal vaadata, siis see on juba kuritegu, et Indrek, kas Linuxi sõbrad võivad rahulikult magada või nemad peavad natuke Windowsi peale ka mõelda praegu?
Selles osas te rebite mind täiesti tundmatuse maailma, Linuxist ei tea ma mitte midagi ja karistusõigus ei ole minu lemmik, eks ole. Aga eelkõneleja ütles väga ilusti selle kohta, et, et noh, et tundub, et nii tehakse. Või et tundub, et hakatakse karistama, et, et see võib-olla see sõnastus ütleb niimoodi. Aga noh, Eesti sisi, lisaks sellele, et meil võib-olla tulevikus hakkab selline leping kohalduma, on umbes ka selline asi nagu põhi, põhiseadus, kus tuleb põhiõigust, eks ole. Mis sa arvad,
et see WLC play-ri kasutamine ja Linuxi all on põhiõigus?
Ei, ei, ma ei taha nii konkreetselt rääkida, sest ma hoiatan, et ma tõesti ei tea, mida tähendab see, mis pleier see on ja Linuxist ma ei ole tõesti mitte midagi kuulnud, et me oleme arvutitest väga kaugel. Aga ma lihtsalt tahan öelda seda, et kõiki neid kitsendusi ja piiranguid hakatakse seadma Eestis kooskõlasi Eesti põhiseadusega, Ja lisaks, ega ka sellel aktual endal lepingul on ju ka üldse hätted ja ega neis öeldakse, et noh, arvestage kõiki neid asju. Et ega üle vindi ei taheta ju ka neid asju keerata, et see, see on ka olnud ju kogu see see, mida meie olemegi soovinud ka varasemalt öelda, et et me kavatseme kaaluda kõiki neid riske, mis võivad tulla, kui ühte või teist asja hakatakse kas juurde kriminaliseerima või või mingisuguseid norme muutma, et siis need riskid kaalutleks omavahel ära, et seda ei ole ette otsustatud, et seda tehakse.
Aga millel see väide põhineb, et ei ole soovitud sellega üle vindi keerata neid asju kui alusdokumente, mille põhjal siis või neid eelnõusid me näinud ei ole keegi?
See väide põhineb ju sellel arusaamisel, et Eesti hakkab ise seda lepingut kohaldama vastavalt Eesti õigusele. Ja siis Eesti loebki seda teksti, ütleb, näete, meie saame niimoodi aru, meie õiguskord ütleb, et need asjad on proportsionaalsed ja ilusad ja need pannakse siis kirja. Ega siis lepingust võiksid tsiteerida artikli kaks, mis lõige üks, mis ütleb, et noh, et riik arvestab vastavalt oma õiguskorrale sobivaid vahendeid. Et see on see noh, mida Eesti saab teha.
Nii palju, kui mina olen Eesti autorikaitseorganisatsioone Raadios kuulnud, ma ise pole kohtus nendega käinud, alati nii palju, kui nad IT-valdkonda puudutab, siis nad rõhutavad, et neid see IT-maailm ei huvita, nemad lähtuvad seadusest ja nemad nõuavad ja nõuavad ja pange see veebileht kinni ja pange teine veebileht kinni ja sinna tõlkeid ei tohi, tiitreid ei tohi avaldada ja... Ja nad räägivad seda, et kas nüüd, kui ACTA vastu võetakse, me siis peame eeldama, sest heatahtlikkust ilmselt nende autorikaitseorganisatsioonidest ei ole, sest nende töö on olla mitte nii sõbralik, kas me peame siis jääma lootma, et meil on head kohtunikud, kes tõlgendavad rahvale sõbralikumalt seda teadu, seadust?
Jah, kohtunikud on meil kindlasti head ja lootuseni ei ole vaja, et nad ongi head, aga... See on nagu
jõuluvana mõistes hea, mitte
nagu... Jah, et kohtunik oma otseselt ei ole ka jõuluvana, eks ole, aga asi on selles, et see, mis peab olema hea, On, peab olema Eesti riik ja minu meelest valitsus teeb kogu aeg samme selleks, et see õigusloome oleks järjest läbipaistvam. Et mitte me ei pea jääma lootma kohtunikele, vaid kõigepealt tuleb igalühel võimalusele anda panus, kui neid sätteid, mis siis valdub, väidetavalt lepingust tuleb Eesti õigusesse üle kirjutada, hakatakse tegema. Aga noh, praegusel hetkel neid ei, me ei kavatse neid teha, me ei ole selliseid probleeme, nagu siin eelpool viidati noh, tuvastanud meie, jõuame järelduse, et leping, selliseid asju ei nõua, et noh, et ütleme, sellise õigusloome käigus kindlasti arutatakse neid teemasid, mida, mida te siin praegu tõstatasite.
Kas ei ole natuke hilja seda arutleda, et ma saan aru, et aktud tuleb kas vastu võtta või mitte, et midagi muud seal ei ole?
Eesti ei osalenud aktalepingu väljatöötamisel ja seetõttu Eesti tõesti ei saa muuta seda teksti, aga me saame ju siseriiklikult, mida ma kogu aeg rõhutan, seda diskussiooni edasi pidada, mis on iseenesest väga, väga õige.
Ei, kindlasti see on väga hariv, aga, aga mis, mis on selle väljend, et, et me siis jõuame näiteks järeldusele, et ongi selline mitte väga hea seadus, et aga rong on juba läinud.
Kordan üle, et ACTA seab kohustused riigile muuta siseriiklikke seadusi. Ja Eesti hakkab ise oma siseriiklikke seadusi muutma. Et
Eesti hakkab oma seadusi muutma?
Ei, ta ei hakka konkreetselt ACTA pinnalt ja praegu, aga kui hakkab, siis muudab Eesti oma seadusi. Mitte USA ei muuda Eesti seadusi. See on see mõte.
See on päris hea või siis.
Ma, ma võib-olla Irka, täpsustaks nüüd nii palju vahele, et kui täna on nagu riik erinevate suude kaudu välja öelnud, et Eesti seadused, te olete teinud põhjalikud analüüsid, et Eesti seadused ei kuulu muutmisele, et siis, siiski noh... Et kui me võtame kas või sellele sama näite, mida me just tõime, et kui leping ütleb, et riik tagab vähemalt oma õigusaktidega, et rikku, et kui rikkuhoi hoiab kõrvale tehnilistest meetmetest, olles või pea, või sellisel viisil, et ta oleks pidanud olema teadlik, et need on millekski seal ette nähtud, et siis see peab olema karistatav, et siis ja kui meil karistusseadustikus vastavat koosseisu täna ei ole, siis Mina ei näe, kuidas on võimalik riigil tõepoolest tulla ja öelda, et me ei hakka muutma, et see on ette nähtud, see on miinimumkohustus selle lepinguga, et alati võib rohkem kuriteo koosseisev riik, Eesti riik panna ka karistusseadustikku kas või kolmkümmend, kui ta soovib, aga vähemalt selle koosseisu peab karistusseadustiku sisse kirjutama.
Mina nüüd, kuuldes sellest Aktast juba mõnda aega ja, ja ka siin praegu, mitte kõige rohkem murelikuks see, et noh, meil on IT-ärisaade ja IT-valdkond on intellektuaalse omandi kaitsega väga tihedalt seotud. Ja ma saan aru, et tükk aega siis, kui veel IT-maailm ei olnud olu, oluline, olid intellektuaalse omandi väärtused väga hästi kaitstud, kuid nüüd... On võetud siis need intellektuaalse omandi probleemid, mis olid, mis vanasti olid kaitstud, toodud need IT-maailma kaasaega, üritatakse vastu võtta seadust, aga siis nagu Justiitsministeeriumi pool rõhutab ja nagu autorikaitseorganisatsioonid rõhutavad, nemad ei tea, mis asi on IT, mis asi on WLC, mis asi on Torrent, see on kõik üks mamba-šambo, see on niisugune IT-värk, et kes kaitseb just seda IT-maailma.
Kui ma võin kommenteerida seda, et kas Justiitsministeerium ei tea, mis asi on Linux, siis Justiitsministeerium teab kindlasti, ma ütlesin, et mina ei tea. Justiitsministeeriumil on väga asjalikud IT-inimesed, eks ole, ma ei tea, kas te teate... Nagu ju, ju,
juristide poole peal, mitte just IT poole peal, ma ei
mõtle. Ka juristide poole peal on meil inimesi, kes teavad Linuxist rohkem. Et see on lihtsalt minu isiklik probleem ja kindlasti sellisel hetkel, kui me hakkame rääkima IT-asjadest, ei ole seal laua taga ainult mina, eks ole, seal on rohkem inimesi. Ja kui tehaksegi valmis mingisugune ettepanek muuta vastavaid valdkondi, kes mõjutavad siis, mis reguleerivad IT-sektorit, siis kindlasti kaasatakse sinna need samad inimesed, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Et kindlasti kui aja pöördutakse Elioni poole, eks ole, või millised on need teised sellised vastavad, vädevad isiku, isikud selles osas, et ega see asi ei toimu niimoodi salaja, et üks hetk tuleb, mingisugune asi kuskilt Riigiteates avaldatakse ja see läheb, eks ole, et ei. Ei, seda ma kinnitan teile, et me kindlasti räägime läbi, küsime nende käest, vaadake, et selline regulatsioon tuleb, teil on erinevad tehnilised lahendused, eks ole, et vaadake, et kuidas see teile sobib, kas see on mingisugune kohutav asi, eks ole, et ei saa enam edasi tegutseda, kui te ütlete, jah, analüüsime seda, vaatame, kas, kas seda me tahtsimegi ja see on diskussiooni teema.
Ma, ma küsin niimoodi, et kas, et meil on olemas niisugune organisatsioon nagu Eesti Interneti kogukond, et kas näiteks Eesti Interneti kogukonna käest küsitakse, et mida te arvate sellest seadustest, Eesti siseriiklikest tõlgendustest, ja millega nemad nõus ei ole, seda siis vastu ei võeta või, või kuidagi nii?
Mina ei saa otsustada selle üle, kas, mida parlament vastu võtab, eks ole, et... Kas
parlament üldse otsustab, kas see hakkab tulema vastu võtta või mitte?
Me räägime ilmselt kahest eri asjast, ühest sellest, et mis toimub aktaga ja sellest, kuidas Eesti seda üle, siseriiklikkuse üle võtab ja, ja mis ta selle jaoks teeb. Kõigepealt see, et kas Riigikogu otsustab või mitte, selle üle meil siin omaette hakkame veel vaidlema, et seda me veel täpsustame, et kuna eelnõud ei ole veel välja tulnud, et siis noh, ma ei tea, Välisministeerium otsustab selle küsimuse üle ja... Ei, seda ei
otsusta Välisministeerium, see on põhiseaduses kirjas, et Riigikogu ei otsusta juhul, kui on selge, et ei ole vaja muuta Eesti sead Ehk siis niikaua kui meil riigil seisukoht, et ei ole vaja muuta Eesti seadusi, nii kaua Riigikogus ta vastu võtma ei pea, vaid seda võib teha Vabariigi Valitsus.
Ei no me saime ju siin teada, et põhimõtteliselt üksteist võib-olla tuleb ka muuta.
Ja aga vot, see ongi, see ongi selle ACTA puhul nagu natuke võib-olla noh, nagu te ise ka enne õigesti ütlesite, et nagu natuke rongist mahajäämine, et et kui ACTA sätestab miinimumkohustused, siin ei ole riigil õigus pärast mõelda, kas me seda hakkame rakendama, räägime Elioni ja Zone'i ja veel kellegiga, vaid ta peab seda rakendama. Ainuke viis, kuidas ta ei pea seda rakendama, on täna tõusta jalgadele ja öelda, et oodake, mõtleme, kas meil on... Vaja sellist lepingut ratifitseerida.
Aga et on siis nagu võimalus veel täna mitte seda vastuvõtta, öelda, et ei, meie, Eesti seda ei ratifitseeri, allkirjasta ei, ei sõlmi seda kaubanduslepet või seda võimalust ka enam ei ole täna?
Kuna Euroopa Komisjon on oma, Euroopa Nõukogu tegelikult oma eelnõus on, on väga selgelt seisukohal, et tegemist on segalepinguga, ehk siis, see on siis kaubandusleping, mis vajab nii Euroopa parlamendis ratifitseerimist kui ka eraldi igas liikmesriigis. Igal liikmesriigil on õigus mitte ratifitseerida.
Ja kui meie seda ei ratifitseeri, siis ta Eestis kehtima ei hakka, aga kas ta siis mujal riikides, kes jah, rati, ratifitseerivad, seal hakkab kehtima?
Ja kui me seda ei ratifitseeri, kas on põhjust arvata, et meie autorite õigused on kaitsmata maailmas või, või nad lihtsalt? Noh,
kui me võtame nüüd seda, et see on võltsimisvastase võitluse kaubandusleping ja selle liikmeks ei ole Hiina, siis ma ei näe, kuidas meie autorid oleks vähem kaitstud selle lepinguga või ilma selleta.
Restart. Tere tagasi kuulama IT-häri saadet Restart. Tuletan meelde, et meid saab alati kuulata, aga hiljem uuesti aadressil podcast.kuku.ee ning meie saate teemadel saab arutada meie Facebooki lehel.
Ja me siin jätkame ACTA teemaga, me rääkisime sellest keerulisest Linuxi kassade elust, aga puudutaks veel ühte teemat, mis meediast on läbi käinud, kas, kuidas on olukord internetisteenuses pakkunud, nemad on mures, et nemad nüüd peavad jälgima seda, mida need kliendid teevad, et vastasel juhul nad vastutavad kliendiga solidaarselt, kas kas see oht on olemas või nende jaoks midagi ei muutu ja tänased seadused juba kõik põhimõtteliselt ütlevad, mis, mis vaja, mis vaja on nende jaoks. Ja Indrek, mis sina arvad?
Meie ei ole tuvastanud ka siin põgusalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga arutades, et ei ole tuvastanud seda, et tuleks nüüd muuta näiteks infoühiskonna teenuse seadust selleks ja panna ja, ja, ja sinna midagi sisse kirjutada, et nad peavad hakkama jälgima siis internetiliiklust, et... Meie hinnangul ACTA selliseid kohustusi liikmesriigil ei sea, et selliseid muudatusi on õiguskorras teha ja meie neid praegu ei kavatse ka tegema hakata.
Millest räägib seda tuntud kakskümmend seitse koma kaks artikkel?
No põhimõtteliselt kakskümmend seitse artikkel räägib sellest, et kuidas peab liikmesriik looma küllalduse regulatsiooni selleks, et isik saaks oma õigusi kaitsta, eelkõige siis rikutud autoriõigusi ja tööstusomandi õigusi, kui selleks keskkonnaks, kus seda riiki, rikutakse, on siis digikeskkond, ja lõige kaks siis ütleb, et tuleb luua kohased meetmed selle õiguste realiseerimiseks. Lisaks ütleb ka seda, et seda meetme luu, loomisel peab siis arvestama põhiõigusi nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele ja nii edasi. Et see lõige kaks minu meelest küll ei too mingit sellist alust, kus öeldakse, et me peame kohustama Elioni näiteks kontrollima, et mida, mis liiklus tal selle internetikoha pealt.
Kui mina lähen poodi ja varastan sealt piima näiteks, panen taskusse, püüan sealt välja saada ja siis turvamees tunneb huvi selle vastu, mis mul taskus on ja kontrollib üle, et ega ma piima ei ole varastanud. Kas noh, see ilmselt ei ole ju, ütleme, minu põhiseadus, Kas siin ei ole seda ohtu, et kui näiteks Elion ei kontrolli seda, mida nende kliendid veebist all ajavad ja siis pärast selgub, et seal oli terve, terve hulk filme ja lugusid, kas siis Elion ei juhtu seda, et Elion peab, peab ka, ka selle eest vastutama?
Ei, see leping ja need, see artikkel sellist asja ei nõua, ta ei ütle, et riik peab tegema nii, et internetiteenuse osutaja peab koheselt selle kahju hüvitama. Sellist lausalist kohustust siin kindlasti ei ole. Siin on öeldud näiteks lõikes neli, et kui pädev ametiasutus seda nõuab, siis ta peab andma vastava, vastavat infot, eks ole, seesama interneti... Teenuse osutaja, näiteks IP aadresside kohta, muude selliste asjade kohta, seda näidet ei ole tekstis küll toodud, aga mina saan sellest nii aru ja me oleme omavahel arutanud ja see peaks selle asja sisu olema. Juhin tähelepanu, et ka praegu kehtivas õiguses on see nii olemas, seda peab nii tsiviilkohtumenetluses, kui me räägime kahjuhüvitamisest, seda peab nii kriminaalmenetluses tegema, et see on see, mis juba praegu meil on, meil on ka olemas ja mida tegelikult siis ei ole keegi ju vaidlustanud ja mis minu meelest on ka täiesti põhjendatud kohustuse panemine, see on kontroll
Noh, tänapäeval peab seda infot edastama siis, kui on tegemist kriminaalmenetlusega, ehk siis kui on olemas kriminaalmenetluse number ja siis ta võib näiteks IP aadressid politsei sees vaata või midagi muud. Et kas siin ei ole ohtu, et see tegevus muutub selliseks preventiivseks, et näiteks mingisugune firma arvab, et nende film laetakse alla ja võtab siis ühendust politseiga ja politsei ise vaatab, et ega seal filmi ei ole, et kui see on, see ei ole film, vaid on hoopis mingi, mingi teine fail, siis Kõik elavad rahulikult edasi, aga kui tegemist oli filmiga, siis algataks krimnamehendus ja siis tagantjärgi on jällegi kõik korras, et seda ohtu sa ka ei näe.
Ei, sellepärast, et kõik need uurimistoimingud saabki läbi viia kriminaalmenetluse raames, et tegelikult selleks ajaks kriminaalmenetlus peab olema algatatud, Eesti on õigusriik, politsei ei saa omavoliselt midagi teha, et ta käib ikka vastavalt sellele, nagu menetlusseadused ette näevad, et siin sellist omavolitsemist ja mingit oletuslikku asja ei. Kriminaalmenetlus selle raames tehakse uurimistoiminguid ja nii see asi käib tulevikus ka.
Paar nädalat tagasi, Ameerikas olid suured protestid SOPA ja PIPA vastu, mis on samamoodi noh, seadused, mis olid mõeldud Piraatusega võitlemiseks, et selle järgi oli võimalik igasugust meetmete rakendada ka ilma selle, et, et, et on kriminaalmeenu, kriminaalmeenlust lihtsalt olemas, et kas sa oskad kommenteerida, mis on näiteks SOPA ja ACTA peamist erinevust, kui, kui sa oled selle teema kursis?
Ma ei ole väga detailselt nende Ameerika algatustega kursis, nii palju kui mina olen aru saanud, on need Ameerika algatused palju konkreetsemad ja nagu sa isegi välja tõid, sellised rangemaid ettekirjutusi sisaldavad, et neid ACTA-s kindlasti ei ole. Aga detailsemaks võrdluseks ma kahjuks valmis ei ole.
No need Ameerika seadused keelavad siis Ameerika enda ettevõtetel suhelda veebisaitidega, kus on infot või kus võib olla midagi, mis nende seadustega vastuollu läheb, et kas see ACTA ei sea mingisuguseid piiranguid, näiteks ei ütle näiteks seda, et kas Elion peab piirama mingitele Rootsi serveritele ligipääsu või midagi niisugust seal ei ole?
Ei, meie ei ole selliseid asju küll, küll tuvastanud. Et ei sellest legendaarsest artiklist kakskümmend seitse ega mujalt selliseid asju otseselt kirjas ei ole, see saab toimuda praegusel hetkel tõesti nii, kui kohus ütleb mingisuguses asjas, et nii, mina olen tuvastanud sellised asjaolud, Ja palun, lõpeta selline tegevus, mis on ka tegelikult praegu nagu võimalik, eks ole, et aga, aga jah, niimoodi ütleme omavoliliselt või sedasi, et ainult üks inimene pöördub Elioni poole ja ütleb, et kuule, jäta see nüüd järgi, eks ole, siis nii selliseid asju Eesti õiguskord ei tunne ja ACTA seda meilt ka ei nõua.
Karmen, sa mainisid, et ACTA-s on kaks sellist problemaatilist kohti, et kas siis ülejäänud tekst on selline hea tekst, mida võiks põhimõtteliselt vastu võtta?
Ei, ei, kaks kohta on lihtsalt, kus mina konkreetselt näen, kuidas ei ole võimalik seda lepingut mitte mingil viisil täita ilma seadusi muutmata.
Mis sa ülejäänud tekst siis arutad?
Ülejäänud tekst on seesama teema näiteks, mida me praegu arutame, et mida internetiteenuse osutajale see kaasa toob, kuna see on mulle ka kõige südamelähedasem teema, kuna see on mu doktorite teema. Siis minu jaoks internetiteenuse osutaja vastutus talle mistahes täiendavate kohustuste panemine või, või ka lihtsalt sellise motivatsiooni tekitamine on juba minu arvates see, mis lõhub kindlasti interneti olemust, selle oma olemuslikult seda vaba arhitektuuri kui sellist, et. Mis sa
arvad, mis need kohustused võiksid olla, siis kui me liidume aktaga näiteks?
No alustame sellest, võtame ACTA, ACTA nüüd ette nii-öelda siis. Et ACTA kakskümmend seitse kolm, mis sätestab siis teenuseosutajate kohust teha koostööd. Ametiasutuste ja õiguste omajatega. Et see on see, milles me täna süüdistame Hiinat. Et me ei saa Hiina sääri teha, seepärast, et seal me teenuseosutajana peame tegema koostööd ametiasutuste ja õiguste omajatega. Noh, seal küll mitte õiguste omajatega, aga noh, muud, muud, muud sorti tegelastega. Algselt see koostöö paragrahv, artikkel ACTA-s oli ka kõige hirmutavam, seepärast, et selle Küll mitte artiklis endas, aga seal allmärkuses oli näitena siis koostöös toodud, et internetiteenuse osutaja rakendab kolmelöögi sead, reeglit. Et nüüd on see allmärkus eemaldatud, aga artikli sõnastust ennast ei ole muudetud, et täpselt sama on see koostöökohustus.
Mis tähendab kolmelöögi reegel?
Kolmelöögi reegel on see, et kui ühelt IP aadressilt... Näiteks Tartu Ülikooli raamatukogu IP aadressilt on tõmmatud, näiteks on rikutud autoriõiguse, näiteks tõmmatud üks laul või vaadatud YouTube'ist midagi või, või midagi muud, siis tehakse üks hoiatus, siis tehakse teine hoiatus ja kolmanda hoiatust enam ei tule, vaid internetiühendus võetakse sealt IP aadressilt ära teatud ajaks. Et see on kolme löögi reegel.
Ja see peab toimuma automaatselt.
siis hakkab kriminaalmenetlus.
Ma kaks aastat tagasi olin konverentsil, kus tuli üks lort, kahjuks ma ei mäleta oma nime, ja kuulutas välja, et selline asi hakkab tänast päevast Inglismaal kehtima. Ja see, ütleme, reaktsioon oli küll üsna negatiivne, aga, aga sellega tegeleb provider, nagu ma aru saan ja kas, Indrek, kas Eestis selle kolme löögi siis reglid ei tule või kas see oli üldse la, lava pealt kunagi?
Ütleme, nii detailselt kolme löögi reeglist me ei ole veel arutlenud, et nüüd, kus see on niimoodi meile teatavaks tehtud, eks me mõtleme selle üle veel, aga me ei ole ühtegi sellist ohtu näinud, et ACTA meilt sellist asja nõuaks. Nagu siin öeldi, noh, ega see on ka ärasid kustutatud.
Jaa, ei tõepoolest, ACTA enam ei sisalda seda. Ja ka Euroopa Komisjon näiteks ütleb, et ei, me pole mitte kunagi seda arutanud lepi, läbirääkimistel. Küll aga WikiLeaksis, või lekinud tekstis oli see sees.
Aga et kas Justiitsministeeriumi seisukoht on siis selline, internet service provider'ite jaoks Eestis mitte midagi ei muutu?
Hetkel meie ei näe ACTA pinnalt sellist vajadust tõesti.
Kõik läheb täpselt samamoodi edasi.
Aga see, see rõhutamine, et praegusel hetkel, et...
No ACTA ei ole ka praegu vastu võtnud. Ei no oletame,
et ACTA on vastu võetud, ma saan aru, eks ole, kui, kui ACTA on vastu võetud, siis sellest hetkest mitte midagi ei muutu, kõik läheb täpselt samamoodi edasi, kui nüüd ei võeta näiteks sobat Euroopas vastu, aga, aga ACTA pealt mitte midagi ei muutu, kõik läheb täpselt samamoodi edasi, lihtsalt me teame, et kõik on n See on nagu, nagu piiver, et kui hiljem kustutati osad piibli tõlgendused ära, et siis jäi üksainus piibel, et, et lihtsalt, aga noh, elus midagi ei muutu, inimesed käivad tööl ja.
Jah, meil ei ole kavatsus neid seadusi muutma hakata, ma, mis neid siis internetiteenuse pakkujate tegevust reguleeriks ja ma ei tea, et see oleks kavatsus ka näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil nendega vesteldes esmaspäeval, nad ütlesid, et neil selliseid kavatsusi ei ole, et selles mõttes ma ei kujuta ette, et kust need algatused praegusel hetkel tulema peaksid.
Aga ma sain aru, et, et Karmen, sinu seisukoht on siis selline, et, et ACTA-si, et kui me kirjutame ACTA-le alla, siis me kohustume siiski mingeid muudatusi tegema.
Jaa, ei noh, kui me nüüd räägime, see on eraldi teemad, et väga, väga suures osas ACTA-s me kohustume neid tegema. Nüüd internetiteenuse osutajaga, ma ütlengi, et siin on nagu kolme artikli koos mõju, mis, mis selle, mis selle tekitab, selle, et meil lihtsalt ei ole valikut, see on lihtsalt majanduslikult otstarbekas, ellujäämiseks vajalik valik. Ehk siis esimene oli see koostöö, millest Teine on nüüd see paljuräägitud artikkel kakskümmend seitse kaks, mida kõik ACTA nii-öelda pooldajad on nagu halb öelda, et ma ei tahaks inimesi jagada kahte leeri, selles mõttes, aga et ACTA-t lugedes, millegipärast inimesed lõpetavad artikli ettelugemise ja tsiteerimise, siis aga see artikkel lõpeb. Aga peale artikli lõppu on punkt ja siis on ülamärkus kuusteist, mis viitab jällegi allmärkusele. Ja allmärkus ütleb, et tõepoolest täpselt niimoodi nagu ka enne siin ette loeti, et... Tõepoolest, ITV tervusosutajatele on teatud õigused ja nii edasi, aga seda kõike ja riik võib tagada nende nii-öelda siis vastutuse piirangute, mis meil täna kehtivad infoühiskonna teenuse seaduses. Nende vastutuse piirangud võivad kõik kehtima jääda, aga seda ainult tingimusel, et kõik õigustuhomaanate huvid on tagatud. Et see tingimus siin lõpus, see imepisikene allmärkuses pisikeses kirjas, ainult tingimusel, et õiguste omaette huvid on tagatud, see nullib selle kogu eelneva jutu üsna, üsna, üsna efektiivselt.
Mis seal olid, kuidas neid õigusi võib tagada? Mis selleks teha tuleb?
Mina ei tea, kuidas on võimalik internetiteenuse osutajate vastutuse piirangut seisima, nagu ta täna eksisteerib, ehk siis näiteks teabetalletaja ei pea ise otsima, ta, ta ei võigi ise otsida ega, ega kontrollida aktiivselt, ta ei pea. Teiseks, et ta vastutama hakkab alles siis, kui ta saab teadlikuks, ehk siis kui talle teatakse või ta oleks pidanud ise sellest kuidagi teadlikuks saama, sellel tal tekib vastutus. Et kuidas nüüd seda regulatsiooni alles hoida? Niimoodi, et tagatud oleks kõik õigused omajate huvid, et noh, kui me võtame kas või ette YouTube'i, et see ei ole mina, mina ei, ma ilmselt ei näe nagu reaalselt, kuidas seda peaks tegema niimoodi, et midagi ei muuda?
No YouTube jällegi käitub DMCI järgi, et noh, seni kuni sopp ei ole vastu võetud.
Seni kuni ACTA pole vastu võetud.
No ACTA, jah, okei, et aga noh... YouTube siis teebki seda, et kui tuleb kaebus, siis nad võtavad seda ringi maha ja siis teenusepakk ei vastata, et noh, see, mis oli megaproodiga, oli see, et nad ostasid nagu seda koostööd mitte teha.
Aga YouTube ei asju Eestis, eks ole. Jaa,
aga ega teie tänane infoühiskonna teenuse seadus on, ta on küll oluliselt vähem detailne, kui seda on DMZi, eks, et digital milleenium. Ta on oluliselt vähem detailne, seal ei ole ette nähtud, milline see teadasaamine peab olema, milline see teade peab olema, erinevalt siis Ameerikast. Et aga see ei muuda seda, et see meil siiski kehtib tegelikult samasugune põhimõte, et kui sa saad teada, siis sa pead maha võtma, kuhu sai võtad, siis sa vastutad.
Indrek, tundub, et siin on paar sellist distinguleerimata asja, et kas äkki noh, tuleb mõnda seadust muuta selleks, et neid täpsemalt kirja panna.
täpsemalt kirja panna seda, mida ACTA võib-olla sisaldab väga kriitilise ja ütleme noh, kallutatud tõlgendamise tulemusena, aga noh, ühiskond peabki olema kriitiline või siis kas tuleb muuta seadust selles, mida ta tegelikult ütleb. Et ma kordan veel, meil ei ole kavas hakata ühtegi seadust ACTA pinnalt muutma. Ja tõesti, siin ei ole mingit sellist ah, vandenõuded, me varjaksime midagi, sellist asja ei ole. Siin on see alamärkus, mida siin ette loeti, aga ainult selle alamärkuse pinnalt kogu ülejäänud akta ja näiteks üldosas olevad ilusad laused demokraatia kohta ära unustada, See on ka nagu minu meelest natuke liiga palju, et noh, et et mina, mina tõesti neid hirme ei näe, mida siin meile, meile praegu maalitakse, aga samas ma ei, ma ei ütle üldse, et me mõtleme selle peale veel ühe korra tõsiselt järele. Seesama asi, arutleme omavahel läbi, eks ole, mitte ainult meie omavahel. Järgmine nädal saame laiemas ringis kokku, kuulame need mured ära, eks ole, kaasame sinna need inimesed, kes soovivad oma panuse anda ja vaatame, et noh, mis see siis otsus on, kui tõesti nähakse midagi, siis vabariigi valitsus hakkab seda võib-olla otsustama, et mis sellest asjast saab.
Aga mul on lihtsalt üks küsimus lõppu, et kuna meie saateaeg hakkab läbi saama, et aga miks ikkagi selle seaduse väljatöötamise protsess oli ja on salajane?
Kahjuks sellele küsimusele ei oska mina vastata, sellepärast et Eesti ei osalenud lepingu teksti väljatöötamises, selles osalesid teised riigid ja Eesti nüüd mõtleb see, et kas ta ühineb selle lepinguga või mitte.
Jah, eks siis paari aasta pärast vaatame, et millises ühiskonnas me ärkame, et kas, kas on ikkagi selline mõnus vanemoodne demokraatia või on hoopis ilus uus maailm, aga siit me ka lõpetame, järgmisel laapäeval uuesti Kuku raadio lainedel.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]