AI_pealkiri: ACTA vastuolud: Karmen Turk ja Indrek Niklus vaidlevad internetivabaduse ja autoriõiguse üle

ACTA, on mitmete riikide vahel kokku lepitud võltsimisvastase, võltsimisvastast võitlust eesmärgiks seadev kaubanduslepe.

Kõlabki hästi, et ma ise tegelen igakord intellektuaalse omandi kaitsega, nii et tõepoolest, kõlabki hästi, aga leping on natukene laiem. Ka kaubandusleppele omaselt on ta väga segaselt ja normitehnika üldiseid reegleid eiravalt kirjutatud, mis jätabki sellise suure ja laia tõlgendamisruumi ja eelkõige just seda siis, kui ACTA nüüd võtta lepinguna ette, siis see leping ise võib-olla ei ole ka see, mis muret tekitab, muret hakkab tekitama siis, kui seda hakatakse praktikasse rakendama, ehk siis see on üle võetud, et see, ehk siis seda hakatakse üle võtma siseriiklikusse õigusesse.

Aga ei, vandenõuteooriaslik või mitte, aga, aga tõepoolest, Aktat ümbritsebki just selle, menetlemiste läbirääkimisprotsess ümbritsebki pretsedenditus alajaslikust tõepoolest. Et esimene tekstiversioon ilmus WikiLeaksi kaudu alles aastal kaks tuhat kümme, Kaks tuhat üksteist alles avaldati esimene ametlik versioon, enne seda taotleti seda nii USA-s kui Euroopas ametlikult teabepäringute kaudu, millest siis nii USA-vastavad ametkonnad kui Euroopa Komisjon keeldus, isegi otse Euroopa parlamendile keeldus tekstiversiooni avaldamast. Puuduvad igasugused ettevalmistusmaterjalid, mis on eriti oluline, just täärane, et tegemist on ju kaubanduslepinguga, ehk siis Viini konventsiooni kohas, et selleks, et aru saada kaubandus, riikidevahelist lepingust, on vajalik juurde ettevalmistavaid töid, ehk siis eelnõusi, läbirääkimisdokumente, et nende avaldamisest on siiani keeldutud, et, et selline ja nüüd siis kaks tuhat üksteist esimesel oktoobril, nüüd kui ma ei eksi, allkirjastasid siis kaheksa riiki Tokyos. ACTA lepingu ja kuusteist detsember siis, kuna seal esi, Tokyos Euroopa Komisjon lubas, et me teeme seda ka nii kiiresti kui võimalik, ehk siis see tähendab nii kiiresti, kui meie protseduurid võimaldavad. Siis nüüd kuusteist detsember eelmisel aastal, siis tõepoolest Euroopa Nõukogu siis andis ACTA-le oma jah-sõna siis tõepoolest, nii nagu ka meediast on läbi käinud, kalandus- ja põllumajandus koosolekul, kus siis esindasid riik ja ministrid.

Võiks öelda, et, et ta ei ole, ei oleks pigem kasulik, et mis on, milles on ACTA efekt? ACTA efekt on selles, et nüüd need, ma rääkisin siin, intellektuaalse omandi õiguse kaitse standardid, need tagavad siis tegelikult Eestile seda, et Eesti autorid, leiutajad, kaubamärgi väljamõtlejad ja nii edasi, sellised isikud saavad tegelikult ühtsete standardite alusel oma õigusi kaitsta suhteliselt suures hulgas maailma riikides. Et siin on juba mainitud neid USA-d ja nii edasi, toome siin juurde ka näiteks sellised võib-olla kaugemad piirkonnad, ka väljusid Mehhiko ja, ja Austraalia ja nii edasi, et ka sellistes kohtades, eks ole, kes selle lepingu siis allkirjastavad. Et see iseenesest annab Eesti autoritele... Nimetame siis laias tähenduses, autoritele ulatuslikuma võimalusema õigusi kaitsta. Et see ongi see efekt, mida ta meile tegelikult

Ei, vargus see ei ole ju, et vargus on kellegi vallas asja valdusest ilmajätmine, et vargus see ei ole, selles mõttes, et aga piraatlus kui selline on ka Eestis täna karistatav, et selle üle ei ole ju vaidlust. Et see on ka kuritegu täna, aga see on ärilisel eesmärgil. See on väga selge, õiguslik termin, mis on äriline eesmärk. Et ACTA nüüd kohustub liikmesriike tagama, et nende õigusaktid võimaldaksid, nüüd kui jah, tõesti vaadata ACTA eestikeelset tõlget, siis ei ole vahet. Et siis on justkui, justkui kõik, kõik korras ja õige. Kui vaadata ACTA originaalkeelt, ehk siis inglise keelt, siis ei ole seal kasutusel selline mõiste nagu kommertseesmärgil, vaid seal on kasutatud commercial scale, ehk siis kommertsulatus. Kommertsulatus on, mida see tähendab, õigusmõistena pole seda kuskil defineeritud. Mida see tähendab, näiteks kui CD-plaatimine poodi ostma, Seal on kakskümmend laulu peal. Et see ongi juba kaubanduslik ulatus tegelikult. Et ja nüüd siis ACTA kaudu kohustutakse liikmesriike tagamaa, et tagatakse kriminaalmenetlus, ehk siis et kuriteoks on ka selline kaubanduslikus ulatuses autorõiguste rikkumine. Ehk siis see tähendab näiteks mingi näitena tuua näiteks väga populaarsed e-raamatud. Ma ostan e-raamatu, mul on kaks e-lugerit, üks läheb katki, mõtlen, et ma veel natuke töötan, ma tõstan selle e-raamatu teise e-lugerisse ümber. Sestame selle ümber. Siit nüüd võiks öelda, et mul oli selline, olemas see nii-öelda commercial scale ja kaudne kaubanduslik huvi, mis on nüüd siis kriminaliseerimise aluseks, seepärast et ma hoidsin kokku ju uue e-raamatu ostmise kulu. Tõepoolest, kui lugeda eesti keeles teksti, siis tundubki, et kõik on, kõik on täitsa peaaegu korras, aga kuna õigusmõisted on väga piiritatud, eriti kriminaalõiguses, et kriminaalõiguses me ei saa kasutada ühte teise asemel.

Tere tagasi kuulama meie IT-ärisaadet Restart, endiselt on eetris Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik ja meie tänase saate teema on kaubandusleppe ACTA.

Aga et on siis nagu võimalus veel täna mitte seda vastuvõtta, öelda, et ei, meie, Eesti seda ei ratifitseeri, allkirjasta ei, ei sõlmi seda kaubanduslepet või seda võimalust ka enam ei ole täna?

Kuna Euroopa Komisjon on oma, Euroopa Nõukogu tegelikult oma eelnõus on, on väga selgelt seisukohal, et tegemist on segalepinguga, ehk siis, see on siis kaubandusleping, mis vajab nii Euroopa parlamendis ratifitseerimist kui ka eraldi igas liikmesriigis. Igal liikmesriigil on õigus mitte ratifitseerida.

kui me võtame nüüd seda, et see on võltsimisvastase võitluse kaubandusleping ja selle liikmeks ei ole Hiina, siis ma ei näe, kuidas meie autorid oleks vähem kaitstud selle lepinguga või ilma selleta.