AI_pealkiri: ACTA vastuolud: Karmen Turk ja Indrek Niklus vaidlevad internetivabaduse ja autoriõiguse üle

ACTA siis tekkis, osaliselt hakati läbi rääkima juba kaks tuhat kuus, ametlikult siiski kaks tuhat kaheksa, läbirääkijad olid siis need, kes on allkirjastanud tänaseks, pluss Euroopa Liit väidetavalt. siis kõik osalis-läbirääkija riigid sunniti allkirjastama konfidentsiaalsuslepingut eelnevalt.

Jah, mis vaidlust tekitab, noh, seda tuleb eelkõige vaidlevate poolte poolt või noh, probleemi tõstatajate poolt nagu küsida, kuigi ega mina tahaks öelda, et milles sellega suurt nagu vaidlust ei olegi, eks ole, et et siin on ju üritatud nagu vastandada riiki ja siis võib-olla mingisuguseid... Internetivabaduse ees seisvaid isikuid, et mina sellist vastandamist nagu eriti ka ei tahaks, sellepärast et kui aus olla, siis meie üritame sellist noh, diskussiooni igal juhul algatada ja kuulata ja kõik headpidi pidada. Ja just sellel teemal, et mida siis nagu ACTA reguleerib, et meie hinnangul ta ju eelkõige paneb riigile kohustuse kujundada oma ütleme, intellektuaalse omandi kaitse regulatsioon selliselt, et see vastaks ACTA-s kehtestatud standarditele. Noh, näiteks reguleeritakse seal küsimusi ju seda, et kuidas saab isikult, kes on kellegi intellektuaalse omandi õigust rikkunud, kuidas saab kahjuhüvitist nõuda, millist kahjuhüvitist saab nõuda? Saab nõuda, või siis reguleeritakse seda, et kuidas peaks sekkuma siis pädev asutus Eestis näiteks kohus sellesse, kui keegi soovib mingit informatsiooni kätte saada. Reguleeritakse seda, et teatud asjad peavad olema karistatavad, karistusseadustik, karistusõiguse kohaselt, ja sel, ütleme, kirjutataksegi ette riikidele siis sellised, ütleme, üldised standardid intellektuaalse omandi õiguse kaitse ühtlaseks tagamiseks. Et seal, ütleme, sellist noh, ütleme... ei ole ju kõige vähemalgi määral öeldud, et me nüüd peame hakkama kedagi tagakiusama ja midagi varjama.

Ma viin, ma viin, ma viin tuua lausa kaks näidet, kus minu hinnangul ei ole võimalik Aktat nii-öelda siis seda austada, lepingut allkirjastanud või selle ratifitseerunud riigina ilma enda seadusi muutmata. Et esiteks, mis on siia saatesse, ma arvan, väga sobilik näide, on siis tehnilised kaitsemeetmed. Artikkel aktas kakskümmend seitse punkt viis ja kuus, mis siis sätestab, et liikmesriik kohustub tagama kriminaalkaristusõigus, karistuslikud meetmed, et need oleks olemas siis tehniliste kaitsemeetmete kasutuste, kasutuse üle. Eestis täna kehtiv karistusseadustik, mis sätestab intellektuaalomandi vastased kuri, kuriteod, ütleb, et loomulikult on ka meil tehniliste kaitsemeetmete osas olemas kuritegu. Aga see on väga kitsalt meie karistusseadusele omaselt kirjeldatud. Ehk siis ebaseaduslikuks on selline, kaitsemeetmete kõrvaldamine või kõrvaldamiseks mõeldud vahendi või seadme valmistamine, edasiarendamine või ärilisel eesmärgil omamine või reklaamimine. Et ACTA näol, see nüüd muutub selles, et ka selle vahendi võimaldamine ja vahendi kasutamine peab olema kuriteona käsitletav, ehk siis laias meedias on päris palju ka mõeldud selle üle, et et kui tänapäeval on väga populaarseks kasutada WC meediapleierit, mis võimaldab siis minna mööda regioonidest DVD-de puhul näiteks ja teistest tehnilistest kaitsepeetmetest, siis selle kasutamine juba ainuüksi võiks olla käsitletav kuriteona, et see on üks näide.

Ma, ma võib-olla Irka, täpsustaks nüüd nii palju vahele, et kui täna on nagu riik erinevate suude kaudu välja öelnud, et Eesti seadused, te olete teinud põhjalikud analüüsid, et Eesti seadused ei kuulu muutmisele, et siis, siiski noh... Et kui me võtame kas või sellele sama näite, mida me just tõime, et kui leping ütleb, et riik tagab vähemalt oma õigusaktidega, et rikku, et kui rikkuhoi hoiab kõrvale tehnilistest meetmetest, olles või pea, või sellisel viisil, et ta oleks pidanud olema teadlik, et need on millekski seal ette nähtud, et siis see peab olema karistatav, et siis ja kui meil karistusseadustikus vastavat koosseisu täna ei ole, siis Mina ei näe, kuidas on võimalik riigil tõepoolest tulla ja öelda, et me ei hakka muutma, et see on ette nähtud, see on miinimumkohustus selle lepinguga, et alati võib rohkem kuriteo koosseisev riik, Eesti riik panna ka karistusseadustikku kas või kolmkümmend, kui ta soovib, aga vähemalt selle koosseisu peab karistusseadustiku sisse kirjutama.

mõtle. Ka juristide poole peal on meil inimesi, kes teavad Linuxist rohkem. Et see on lihtsalt minu isiklik probleem ja kindlasti sellisel hetkel, kui me hakkame rääkima IT-asjadest, ei ole seal laua taga ainult mina, eks ole, seal on rohkem inimesi. Ja kui tehaksegi valmis mingisugune ettepanek muuta vastavaid valdkondi, kes mõjutavad siis, mis reguleerivad IT-sektorit, siis kindlasti kaasatakse sinna need samad inimesed, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Et kindlasti kui aja pöördutakse Elioni poole, eks ole, või millised on need teised sellised vastavad, vädevad isiku, isikud selles osas, et ega see asi ei toimu niimoodi salaja, et üks hetk tuleb, mingisugune asi kuskilt Riigiteates avaldatakse ja see läheb, eks ole, et ei. Ei, seda ma kinnitan teile, et me kindlasti räägime läbi, küsime nende käest, vaadake, et selline regulatsioon tuleb, teil on erinevad tehnilised lahendused, eks ole, et vaadake, et kuidas see teile sobib, kas see on mingisugune kohutav asi, eks ole, et ei saa enam edasi tegutseda, kui te ütlete, jah, analüüsime seda, vaatame, kas, kas seda me tahtsimegi ja see on diskussiooni teema.

Me räägime ilmselt kahest eri asjast, ühest sellest, et mis toimub aktaga ja sellest, kuidas Eesti seda üle, siseriiklikkuse üle võtab ja, ja mis ta selle jaoks teeb. Kõigepealt see, et kas Riigikogu otsustab või mitte, selle üle meil siin omaette hakkame veel vaidlema, et seda me veel täpsustame, et kuna eelnõud ei ole veel välja tulnud, et siis noh, ma ei tea, Välisministeerium otsustab selle küsimuse üle ja... Ei, seda ei

otsusta Välisministeerium, see on põhiseaduses kirjas, et Riigikogu ei otsusta juhul, kui on selge, et ei ole vaja muuta Eesti sead Ehk siis niikaua kui meil riigil seisukoht, et ei ole vaja muuta Eesti seadusi, nii kaua Riigikogus ta vastu võtma ei pea, vaid seda võib teha Vabariigi Valitsus.

Ja aga vot, see ongi, see ongi selle ACTA puhul nagu natuke võib-olla noh, nagu te ise ka enne õigesti ütlesite, et nagu natuke rongist mahajäämine, et et kui ACTA sätestab miinimumkohustused, siin ei ole riigil õigus pärast mõelda, kas me seda hakkame rakendama, räägime Elioni ja Zone'i ja veel kellegiga, vaid ta peab seda rakendama. Ainuke viis, kuidas ta ei pea seda rakendama, on täna tõusta jalgadele ja öelda, et oodake, mõtleme, kas meil on... Vaja sellist lepingut ratifitseerida.

Kuna Euroopa Komisjon on oma, Euroopa Nõukogu tegelikult oma eelnõus on, on väga selgelt seisukohal, et tegemist on segalepinguga, ehk siis, see on siis kaubandusleping, mis vajab nii Euroopa parlamendis ratifitseerimist kui ka eraldi igas liikmesriigis. Igal liikmesriigil on õigus mitte ratifitseerida.

Meie ei ole tuvastanud ka siin põgusalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga arutades, et ei ole tuvastanud seda, et tuleks nüüd muuta näiteks infoühiskonna teenuse seadust selleks ja panna ja, ja, ja sinna midagi sisse kirjutada, et nad peavad hakkama jälgima siis internetiliiklust, et... Meie hinnangul ACTA selliseid kohustusi liikmesriigil ei sea, et selliseid muudatusi on õiguskorras teha ja meie neid praegu ei kavatse ka tegema hakata.

täpsemalt kirja panna seda, mida ACTA võib-olla sisaldab väga kriitilise ja ütleme noh, kallutatud tõlgendamise tulemusena, aga noh, ühiskond peabki olema kriitiline või siis kas tuleb muuta seadust selles, mida ta tegelikult ütleb. Et ma kordan veel, meil ei ole kavas hakata ühtegi seadust ACTA pinnalt muutma. Ja tõesti, siin ei ole mingit sellist ah, vandenõuded, me varjaksime midagi, sellist asja ei ole. Siin on see alamärkus, mida siin ette loeti, aga ainult selle alamärkuse pinnalt kogu ülejäänud akta ja näiteks üldosas olevad ilusad laused demokraatia kohta ära unustada, See on ka nagu minu meelest natuke liiga palju, et noh, et et mina, mina tõesti neid hirme ei näe, mida siin meile, meile praegu maalitakse, aga samas ma ei, ma ei ütle üldse, et me mõtleme selle peale veel ühe korra tõsiselt järele. Seesama asi, arutleme omavahel läbi, eks ole, mitte ainult meie omavahel. Järgmine nädal saame laiemas ringis kokku, kuulame need mured ära, eks ole, kaasame sinna need inimesed, kes soovivad oma panuse anda ja vaatame, et noh, mis see siis otsus on, kui tõesti nähakse midagi, siis vabariigi valitsus hakkab seda võib-olla otsustama, et mis sellest asjast saab.

Kahjuks sellele küsimusele ei oska mina vastata, sellepärast et Eesti ei osalenud lepingu teksti väljatöötamises, selles osalesid teised riigid ja Eesti nüüd mõtleb see, et kas ta ühineb selle lepinguga või mitte.