@ RESTART // 2012.02.04
KUUPÄEV
2012-02-04
PIKKUS
42m 41s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates tähistatakse Eesti ID-kaardi kümnendat aastapäeva, analüüsides selle sünnilugu, tehnoloogilisi väljakutseid ja kasutusstatistikat. Külalised RIA-st selgitavad, kuidas ID-kaart on kujunenud digitaalse isikutuvastuse standardiks ja millised on selle tulevikuvaated.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Pea iga eestlase rahakoti vahel kindlat kohta omav ID-kaart sai 10aastaseks ning selle puhul on Restardil külas RIA tegevjuht Jaan Priisalu ja peadirektori asetäitja Kalle Arula. Räägime nii kaardi sünniloost, olevikust kui ka isikutõendamise tulevikust. Saatejuhid Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. (Andrei Korobeinik)
Palju on üldse inimesi Eestis, et sellest võib lähtuda juba ja siis jah, kaks numbrit omavahel võrrelda. Aga ma saan aru, et need inimesed, kes, kes seda elektroonilist kasutavad, kasutavad seda peamiselt pangateenuste jaoks, kas, kas, kas teil on info selle kohta, kuidas on allkirjastamise korvot, et kas näiteks riigieastuse dokumendid Tulevad enamasti digiallkirjadega kui paberkandjal?
Tere tagasi kuulama IT-ääri saadet Restart, on laupäev ja stuudios on Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik juhtimast saadet ja meie külalisteks on täna sünnipäeva lapse ID-kaardi väljendatud asutuse Riigi Infosüsteemide Ameti tegevjuht Jaan Priisalu ja peadirektori asetäitja Kalle Arula. Jaan, äkki meenutad siis, kuidas see lapsuke alguse sai kunagi hammustel aegadel?
See oli üheksakümmend neli, oli meil nagu esimesed, üheksakümne neljandal aastal olid meil niisugused esimesed sisemised seminarid ja üheksakümne viiendal aastal siis hakkasime Võilapoole ka rääkima ja, ja, ja siis Tarvi Martens Küberneetikainstituudis siis võttis selle nagu oma südameasjaks ja, ja siis läks sellega nagu riigi, riigimeeste juurde.
Soomes on ka ID-kaart olemas, aga noh, mis on nagu Eesti ja, ja, ja Soome kõige suurem erinevus, on see, et, et siin inimesed leppisid omavahel kokku, et see asi antakse välja. Et seal see pandi riigi ülesandeks ja, ja siis noh, sealne politseiamet siis, siis pidi neid kaarte nagu välja hakkama ja kuna see oli ainult ühe asutuse tehtud, siis see kaart ei leidnud lihtsalt unustuse.
Mis riigid üldse on, Belgia, eks ole, et kes, kes veel? Portugal. Portugal. Okei, ma logisin Wikipedias ID-kaardi kohta artiklit ja sain teada, et ID-kaardil on mikrokirjas kantud katkendpaa Erik Rummo luuletusest, me hoame nende ühte, mis lõpeb sõnadega, ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad. Et noh, kas see päevakajaline Lugu, kus, kus ta, kus ta ID-kaardi peal asub.
See oli huvitav jah, et kui me lähime ID-kaardist ja räägime dünnipäevast, siis, siis me alustasime hoopiski nagu e-ID kaardist, ehk sellest kiibini, sest et ID-kaarti on... Põhiliselt mõnes riigis on ID-kaart ilma kiibita ja ta ongi nagu plastik, aga kus see võit tuleb ja miks meie siin oleme täna, on just see, et, et teda elektrooniliselt saab kasutada, et see on nagu...
umbes oma hinnaga, et sama palju raha läheb ka ena, enam-vähem ära, nagu, nagu, nagu riigilõimuna küsitakse.
Et selle kaardi teie on Šveitsi firma et kas oskate öelda, kus see nagu koostööpartner tekkis, et kas Eesti ei taha seda kunagi ise võib-olla trükkida? Või meil ei ole seda kompetentsi, riigi sees?
Noh, tehti riigihanke selle peale ja võitis selle, et osad suuremad firmad, kes kiipkaartidega tegelevad, nad ei otsustasid mitte osaleda ja, ja, ja oli, oli niisugune, niisugune ettevõte, kes, kes nagu selle, selle väljakutse vastu võttis ja ja sellel hetkel meil noh, kindlasti terve selle, terve selle väljaandmistsükli katmiseks kompetentsi ei olnud.
Noh, soodsamalt ilmselt saaks me osta seda mõne naaberriigi käest, aga seal on nagu turvakaalutused, on muidugi väga selge aspekt, et kuna seal on need sertifikaadid ja kõik see, personaliseerimine, siis kui ta oleks lihtsalt ütleme, niisuguse lendlehe trükkimine, siis kujuta ette, kui lendlehele saaks igaüks oma sõnumi panna. Et, et seal kogu see valmistootmine tegelikult on väga range kontrolli all ja see on tegelikult see, mis nagu maksab ekstra juurde, et sellise plastikkaartide nagu a la mingi ujula pääsmete tegemine iseenesest noh, ei oleks nagu nii kailis kulukas, aga, aga selle teeb... Noh, nii-öelda natukese kallimaks ikkagi see, et, et seda, seda peab valvama väga hoolega, see on väga selge, protseduurireeglite valvestus, jälgimine, kogu see asi, see on nagu vägagi...
Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, täna on meil teemaks ID-kaart ja tema viimased kümme aastat, kuna eelmisel laupäeval oli ida, ID-kaardi kümneaastane sünnipäev. Meil on stuudios külalistena rääkimas ID-kaardist Jaan Priisalu, Riigi Infosüsteemide Ameti tegevjuht ning Kalle Arula, peadirektori asetäitja.