AI_pealkiri: Heidi Kakko ja Tõnis Pechter FinEst Startups programmist ja Eesti idufirmade väljakutsetest

Pole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad. Reaalsed lahendused leiab teie autole Carstop. Helista üks kuus kaks kaks kaks. Carstopis on profid.

Tere Kuku raadio kuulajad, taas on käes laupäev ning eetris on IT-ärisaade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeini. Meie saadet saate kuulata alati järel internetis või kellel ajaliselt sobib täna õhtul kell kümme korduses ning meie saadet toetab ITL.

Tervist ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja meie täna teema on selline programm nagu Finest Startups või Finest Startups ja räägime üldiselt sellest, mida siis Eesti alustavad ettevõtted, start-up, saavad leida siis turul enda abiks. Meie stuudios on Heidi Kakko, kes on arengufondi investeerimis divisiooni juht ja ka Tõnis Pechter, kes, kes on Tehnopolis Ülemiste esindaja. Ja alustaks siis küsiks, mis, millega Finest start-ups tegeleb, et mis, mis selle all käib?

Tere ka minu poolt, Finest Startups on Eesti-Soome ühisprogramm, mis on ellu kutsutud selleks, et aidata Eesti ja Soome alustavatel ettevõtetel pare, targemini alustada oma tegevust ja ka kiiremini kasvada. Ja kuna nii uskumatu kui see ka ei ole, nii Eesti kui Soome alustavatel ettevõtetel, start-upidel on üsna sarnased probleemid, siis me leidsime, et koos neid teemasid arutades me võime jõuda parema tulemuseni.

Aga mis need probleemid on üldiselt, et ja kust te teate, et just sellised probleemid on start-up'idel?

Ma sattusin teatud materjale lugedes ühele sellisele analüüsile, kus oli välja toodud kümme ettevõtluse ökosüsteemi probleemi. Lugesin läbi ja tundusid, et tegemist oli Eesti probleemidega, üllatus-üllatus, tegelikult oli tegemist Soome start-upide ökosüsteemide probleemidega, sealhulgas, et raha on vähe, koostööd on vähe, ambitsiooni on vähe, siis teadmisi on vähe, rahvusvahelisi mentoreid on vähe, et kõike oli puudu. Ja noh, sealt tegelikult meil see finance start-upsi programmi raames tekkiski idee, et enne, kui me ükskõik missuguseid tegevusi selle programmi raames tegema hakkame ja enne, kui me üldse selle programmi raames selle projekti ellu kutsusime, tegime ühe turu kaardistamise. Küsisime umbes viiekümnelt kaardistatud start-up ettevõttelt ja lisaks veel täiendavalt nendelt tiimidelt, kes Garage48 siis Hook nädalavahekute raames oma projekte arendanud on, et mis nende arvates start-upidel puudu on. Ja, ja saime, ma ütleks, et mitte küll väga üllatavaid tulemusi, aga saime kinnitust sellele teadmisele, et mis meil noh, kõhutundena nagunii olemas oli. Et kindlasti kõige rohkem tuntakse puudust rahvusvahelisele turule mineku nii teadmisest, võimekusest kui ka reaalsetest ukse avajatest. Aga eks neid probleeme ole teisi ka.

Aga kas nüüd ma saan aru, et selles programmis osalevad võrdselt nii Soome pool kui Eesti pool? Ja ka, kas see natuke ebavõrdne ei ole, et mida nemad ikkagi saavad, et meie saame sellest ava, ligipääsu viis korda suuremale turule, rikkamatele inimestele, vahvatele tarbimisharjumustele, aga mida nemad saavad?

See võib tunduda niimoodi, et, et Soomes on kõik asjad palju paremad, aga nagu ma mainisin just, et nende start-upid alustavad üsna samasuguses, ütleme ebakindluse situatsioonis, et samamoodi sellel konkreetsel alustaval ettevõtjal ei pruugi neid teadmisi olla ja selles osas kõik see, mis juurde saadakse, on just et... No ütleme, võrgustiku laiendamine ja teadmiste vahetamine ja ka see, et näiteks Eesti ja, ja Soome meeskondade liikmete omavaheline diskussioon siin võib nende jaoks ka silmi avada hoopis erineva nurga alt, et ma ei ütleks, et, et me oleme siin väikese venna positsioonis ja nemad on suure venna positsioonis ja me hirmsasti ära kasutaksime seda, mis neil pakkuda on ja et nad hirmsasti tunneksid, et no midagi ei ole saanud. Et näiteks selle eri, esimese ürituse Start Smart raames esimesel, teisel detsembril, mis meil Tallinnas toimus, meil oli umbes kolmkümmend Soome osalejat siia kohapeale tulnud ja nende tagasiside oli väga positiivne, et nad ei tundnud, et nad oleksid aega raisanud, vaid just need teadmised ühelt poolt, mis nad said, sest me toome väga häid rahvusvahelise kogemusega esinejaid maale. Et loomulikult võib, võiksid ka neid, nad neid Soomes kuulata, aga lisaks see, et nad said Eesti start-upidega oma seniseid kogemusi ja mõtteid vahetada, andis ka neile kindlustunnet, et, et see problemaatika on suhteliselt sarnane, suhteliselt kõikjal.

Tõnis, Tehnopolitanist on Soomefirma või ühisfirma? Ühisfirma. Okei, aga ma arvan, sul on kõige lihtsam vaadata, milline on võimalik sünergia Soome ja Eesti firmade vahel, kas see sünergia üldse on olemas?

On kindlasti olemas, et see sünergia tekib siis, kui inimesed kokku saavad, et kui nad on eraldi, siis seda ei teki, nii lihtne see ongi. Ja meie oma ürituste sarjaga soodustame just põhiliselt start-upide ja ka nende, kes ei ole veel start-upini jõudnud, nende omavahelist kokkusaamist.

Kas mingisugune muu koostöö teil emafirmaga või partnerfirmaga Soomes käib ka?

Jah, käib küll, et näiteks eelmise aasta lõpus, kaheksandal detsembril korraldasime Eestis esimest korda ürituse nimega Manidogs Tallinn, mis kuulub siis Manidogs sarja juurde, seda on korraldatud Soomes juba aastast kaks tuhat kuus, tegemist on tuntud ja tunnustatud start-up-ettevõtete ja riskiinvestorite kokkuviimise üritusega. Ja see sai esmakordselt nüüd Eestis tehtud.

Kuidas üldse Tehnopoli seal läheb, noh, meil siin käivad igasugused inkubaatorid külas ja tundub, et see konkurent on päris terav, et kuhu teie ennast positsioneerite Eesti turul?

Jah, meil enda inkubaatorit ei ole, et kui vaadata, siis meie linnakus tegelikult asub üks inkubaator, see on siis ESA Ülemiste inkubaator, aga meil endal inkubatsiooni ei ole ja me ei soovi seda hetkel ka teha. Et me soovime ettevõtteid toetada, tehes võimalikult palju koostööd kõigi teiste organisatsioonidega ja initsiatiividega.

No põhimõtteliselt tekkis vahepeal selline tunne, et igal normaalselt firmal peab olema oma inkubaator, et kuidas te siis maha maksta seda trendi, aga, aga kas ütleme, kui, kui sa võtad Eesti ja Soome start-upe või noh, ütleme... esindajaid, siis kuidas tundub, et kellel on siis suurem huvi naabri vastu, kas eestlastele või soomlastele?

Nii on väga raske öelda, et nähes neid, siis tundub, et see on täiesti võrdne. Et võib-olla isegi huvi võiks Soome poolt rohkem olla näha, et võib-olla meie vaatame Soome poole rohkem kui nemad siia, see tähendab, et nemad teavad meist võib-olla natuke vähem kui meie neist, ja et tänu sellele isegi, kui inimestega rääkida, siis suurem huvi on võib-olla just Soome poolt.

Heidi, et mis, noh, miks, miks just Soome, et iseenesest, kas seal lihtsalt oli raha võtta või, või see, et see on tõepoolest selline hästi perspektiivikas Turk, mis, miks mitte näiteks Rootsi või Norra või Ameerika, ütleme?

Ega üks ei välista teist. Alguses loomulikult on kodulähedalt suhteliselt lihtsam alustada, samal ajal eks me loodame, et valdav osa nendest start-upidest, mis Eestist välja kasvavad, on kohe algusest peale globaalsed, et nende jaoks ei pruugi nagu vahet olla. Sisuliselt on küll üks aspekt, mida tahaks toonitada, et miks just Soome, et Soome on võrreldes Eestiga varase faasi finantseerimise osas natukene enam arenenud turg kui Eesti. Seal on neid kapitalipakkujaid viimastel aastatel küll kõvasti ära kadunud, aga jätkuvalt näiteks Soome äriinglite selline seltskond on rohkemarvulisem kui Eesti ja me näeme, et, et, et mitmed need Eesti start-upid, kes siin on juba... oma arengus kuhugi faasi jõudnud, võiksid kaaluda täiendava finantseerimise kaalumist ka Soomest. Rootsi huvi Eesti turu suhtes selles varases faasis ja selles segmendis, nagu riskikapital on, ei ole olnud väga aktiivne. Ja ütleme niimoodi, et soomlased ise vaatavad tihti igatseval pilgul Rootsi poole ja ei ole ka sealt väga palju investeeringuid Soome tulnud, sest Rootsi iseenesest on juba nii suur turgetada... ütleme, tegutseb või toimib rohkem lokaalselt, et nagu siseturule suunatult. Ja, ja seal on ka start-upid rohkem võib-olla siseturule suunatud kui, kui Eesti või Soome start-upid on.

Kes selles programmis on noh, teised partnerid ja mis on partnerite rollid noh, millega igaüks siis tegeleb?

No antud juhul siis finance start-ups programmis on viis partnerit. Arengufond on juhtpartneri rollis ja teisteks partneriteks on PDA Consulting, Tehnopolis Ülemiste, EAS ja Aalto Ülikooli väikeettevõtluse keskus. Rollide osas noh, eks me püüame kõik oma tugevused sellesse projekti sisse panna ja ma arvan, et selles osas on see meeskond ja see partnerite nagu valik suhteliselt hästi tasakaalustatud, et igaühel on oma tugevused. Et kui me räägime nagu konkreetsetest rollidest, siis arengufondi kanda on just see riskikapitali ja, ja rahastamise pool, et kuidas start-uppe ja raha teineteisele lähemale tulla, Tehnopolis on enda kanda võtnud andmebaaside loomise, mis puudutab nii finantseerijate, teenusepakkujate kui startup ettevõtete andmebaasi ja selle koondamist kõike ühtsesse infokeskkonda, PDA aitab väga palju projekti juhtimise, ürituste korraldamise poole pealt kaasa. EAS-il on just sellise teadlikkuse tõstmise, meediakajastuse ja info edastamise roll ja siis Aalto ülikooli ettevõtluskeskus omalt poolt koondab enda alla siis Soome alustavad ettevõtjad ja korraldab ka seal üritusi, kus siis Eesti start-upid saavad osaleda ja nagu ma ka ütlesin, siis eelmisel korral oli täiesti arvestatava suurusega delegatsioon ka soo, Soomest Eesti üritust väisemas.

Ühesõnaga, ta on ikkagi Eesti prog, projekt, et juba partnerite arvust on näha, et enamus partnerid on Eestist ja isegi on ka häälduses me, ka häälduse poolest te ütlete finest, te ütle FinEst, te ütle FinEst, vist ta vist alguses oli või?

Võib-olla see on, no ütleme, et kõlab ilusasti, et kui FinEst on, siis on parimad iga, igatpidi, et noh, et valitud, aga ta sisu poolest ikkagi oli algselt mõeldud kui FinEst ehk, ehk Soome-Eesti. Aga näiteks meil on, Arengufond on partneriks ka ühel teisel regionaalsel Interregi programmil, mis seob omavahel Eesti ja Läti ettevõtted ja rahastajad. Nii et seda regionaalset koostööd on nii põhja kui lõuna suunal, aga noh, olgem ausad, eks, ka raha määrab teatud ürituste toimumiskoha, aga kindlasti me ei taha... ei taha selle programmi raames välistada mistahes maanurgast pärit start-upide või huviliste osalemise, sellele vaatamata tegemist on ainult Eesti-Soome programmiga.

Mis mõttes raha määrab, kas Eestis maksab rohkem kui Soome?

Ei, mitte selles suhtes, vaid selles suhtes, et, et Interregi programm kui selline finantseerib tegevusi teatud põhimõtetest lähtudes. Ja olgem ausad, ega selliste turuarendustegevuste jaoks erasektori käest raha kaasata on suhteliselt keeruline.

Tõnis, siin käis jutt infosüsteemist, et oskad sa natuke lähemalt rääkida sellest, et mis see on ja milleks on mõeldud?

Jah, tegelikult mina vaataks seda niimoodi, et me anname Eesti ja Soome start-upide käsutusse ühe tööriista. Mille abil nad saavad iseennast üksteisele tutvustada. Et see on oluline just nende start-upide puhul, kes ei ole veel nii palju arenenud, ei ole veel kuulsad. Nii riigisiseselt kui ka üle lahe, et, et nemad saaksid ennast kirja panna ja ennast üksteisele promoda.

Kõlab nagu LinkedIn vähemalt, et LinkedIn nagu selles mõttes ei ole veel Eestisse jõudnud või mis selle täpne eesmärk on?

Jah, et see on siis rohkem tiimi või start-upi põhine ja, ja mõeldud just sellistele esmajoones, sellistele varajastele start-upidele. Ja, ja pärast, ja just ka nendele, kes osalevad meie üritustel.

Et kui üritustel ei osale, siis sinna andmebaasi ei saa?

Ei, kõik on sinna oodatud.

Okei, aga selline projekt nagu siin hiljuti, mis põhimõtteliselt on väga täpselt, ei, ei ole sellega kursis, aga see pitch kõlab väga sarnaselt, et kas seda olete kavad?

Jah, ja, ja neid on tegelikult ka teisi, näiteks Arctic Startups, ka seal on start-upid loetletud. Aga antud hetkel leiame me, et, et sellist nagu lisatööriista meie ürituste juurde on kindlasti vaja ja, ja see annab, annab start-upidele juurde.

Aga millal see valmis saab või on nagu valmis?

Valmis veebruari lõpus, et märtsist alates olete oodatud sinna... Mis

aadressiks?

Startsmart.me. Okei,

ja, ja siis see pikk, pikem eesmärk on milline, et kas selle projekti raames tekivad mingid kontaktid või ma ei tea, investeeringud, uued tiimid?

Jah, tegelikult seal samm edasi on see, et et start-up ettevõtted mitte ei tutvusta ennast ainult üksteisele, vaid ka rahastajatele, seal andmebaasis on võimalik olla ka investoritel ja äriinglitel, et kui me saame kriitilise massi start-upe sinna kokku, et siis tulevad sinna ka investorid.

Aga noh, ikkagi natuke nagu paneb mõtlema see konkurents, et noh, LinkedInist me oleme juba rääkinud korra, et näiteks ja kõik need sellised asjad, et mis, mis, miks, miks on vaja seda, seda uut asju, kas no ega mitte sellepärast, et riigi raha oli nagu natuke üle, et sa näed ikkagi seda turuniši reaalselt?

Jah, üks asi ongi just see, et, et pole sellist tööriista just väga varajastele start-upidele, et pigem nendes keskkondades, mida te nimetasite, on, on just start-upid, kes on natuke rohkem edasi arenenud. Ja, ja teine asi on ikkagi selline lokaalne mõõde. Mida me tahame rõhutada.

Restart. Endiselt on eetris saatejuhid Hendrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meil on külas Heidi Kaku Arengufondist ning Tõnis Pehter Tehnopolist Ülemiste, rääkimas projektist, mida mina ikkagi hääldaksin, FinEst, ehk siis Eesti ja Soome start-upide ühisprojektist.

Ja meil jäi pooleli jutt ühest portaalist, mida saab leida aadressil start-mass.mi, Mis siis avaneb märtsis ja siin pausi ajal meil tekkis üks diskussioon sellest, et kas seda on ikkagi üldse vaja. Ja võib-olla küsiks üle, et mida lisaks siis inimeste andmebaasile sealt saab leida?

Lisaks start-upide andmebaasile on seal ära kaardistatud kogu Eesti ja Soome start-up ettevõtluse ökosüsteem. Mis tähendab seda, et alates nõustajatest, teenusepakkujatest, toetuse andjatest Krediidikäändajatest ja siis omakapitali pakkujatest, kogu see vaade on sisuliselt ühel lehel olemas nii Eesti kui Soome jaoks. Sest nii uskumatu kui see ka ei ole, erinevate aastate jooksul jätkuvalt me saame tagasisidet, et ei teata piisavalt, kuidas endale leida finantseerijat või kes oleks õige finantseerija. Sest olgem ausad, ega riskikapital ka kõikidele ettevõtetele profiili poolest ei sobi ja Ma olen aastate jooksul näinud väga palju erinevaid projekte, mille osas tuleb kahjuks ainult negatiivselt vastata, et te ei ole meile sobiva investeerimisprofiiliga ettevõtte, isegi kui nad on alustavad ettevõtted.

Kui üks start-up sinna tuleb, kas see protsess on selline poole automaatne, et nüüd siis lähed teed endale seal kontori, võtad ja esite väikse toetuse, nüüd on sul investeeringu aeg ja noh, nii, nii, nii see, nii see käib, noh, iga, iga selle stage'i puhul üks väike batch ja No põhimõtteliselt selline nagu mõnus start-upi tegemine või ikkagi see inimene peab ka vaeva nägema, et mis juhtub siis, kui ta leiab seal näiteks kümme inglit, et kuidas ta sealt ka raha saab peale lõppes?

No ideaalis oleks loomulikult, et ta oleks selline poolrobootika, eks ju, et lähed aga ühest otsast sisse torul ja teisest otsast tuled välja, aga reaalselt...

Skype või Google tuleb teisest, teisest otsast välja.

Jah, aga reaalselt peab ikka sellel inimesel, kes sinna süsteemi siseneb, ka mõtlemise võime olema ja lugemisoskus. Sest olgem noh, selle, selles osas ei, ei saa teha mitte midagi täiesti automaatseks. Ja see, mis puudutab, et kuidas ikkagi siis kapitali kaasata, et me kavatseme selle infokeskkonna ära siduda ka näiteks inglitega... sellise klubilise tegevusega ja EstVcia keskkonnaga ja näiteks EstVcia tegevuse raames, mis on siis Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsioon, oleme me välja töötanud sellised soovituslikud standarddokumendid, ja osanike lepingu osas, et lõppkokkuvõttes kogu see teadmine omavahel ära. seostatuna võiks anda küll sellele start-up ettevõtjale selle vajaliku baasi, mille pealt suuta aru saada, kelle poole, mis moodi võiks pöörduda ja millistel tingimustel oleks võimalik ka kapitali kaasata?

Kui ma olen selline start-upitegia ütleme, maalt ja ma tahan raha tõsta, siis noh, ma ilmselt ikkagi ei saa hakkama, et ma ei oska nagu kirjutada seda esimest kirja. Ja kas siin on ka keegi, kelle poole ma võin pöörduda, et kes annaks mulle nõu? Noh, näiteks, et ma üldse ei, ei tegele oma erialaga ja võin ma ei tea, mujale minna või, või siis noh, anda nõu, et miks see konkreetne inimene mulle ei vasta, et mis ma tegin valesti ja noh, sellised nagu, kes hoiaksid kätt. Et või, või see on puhtalt info, info selline.

Käehoidmine on sinna ka sisse planeeritud, selles osas, et kõik need teenusepakkujad, noh, ütleme, et EAS on ka teatud mõttes teenusepakkujad, neil on nõustamisteenused olemas ja, ja infoandmise teenused olemas ja ka Arengufondis nen, nendele inimestele, kes meie poole pöörduvad ja kes ei ole meie sihtrühm, me anname ka tagasisidena seda infot, et kelle poole nad võiksid pöörduda.

Tõnis, mis sinu arvates on, ütleme, noh, me saime, saime teada, et Eesti start-upid on väga palju probleeme, et milline probleem on neil noh, selline kõige suurem ja kõige täirem, mida, millega tuleb kohe, kohe nagu alustuseks tegeleda?

Minu arvates on kõige sellisem põletavam probleem ikkagi toimiva tiimi kokkusaamine. sellise tiimi kokkusaamine, kus siis tiimiliikmed täiendaksid teineteist ja oleks kõik vajalikud võtmevaldkonnad juba meeskonna sees kaetud. Et see on arvatavasti minu arvates kõige põhi, põhilisem.

Kas, kas Finest mõne oma tegevusega püüab seda probleemi ka lahendada?

Jah, praktiliselt kõigi tegevustega, et põhiline on muidugi Start Smart üritused, mille juurde kuuluvad võrgustumisvõimalused, me soodustame igati seda, et... Et ettevõtjad omavahel kokku saaks.

Aga et siis te kutsute oma üritustele ka neid, kellel veel ei ole start-uppe, et nad tuleksid ja ütleksid, kui pitchiksid ennast kui inimest, ütleks, ma olen väga hea käega kujundaja, et mul on vaja omale ühte start-uppi siis?

Jah, kindlasti, et mis minu arvates on veel väga hea Start Smart initsiatiivi puhul, on just see, et ta laiendab seda kandepinda. Et sisenemisbarjäär on Start Smart üritustele väga madal. Et ei ole üritustel osalemistasu ja, ja tänu sellele saavad tulla ka need, kes võib-olla ei ole muudes programmides veel osalenud, et tihti tuuakse välja seda probleemi, et, et nendel üritustel on alati kohal samad inimesed, samad näod, uut verd nagu ei tule peale ja ma usun, et Start Smart üritused on just sellised, mis toovad uut verd juurde.

Kas see madal nagu sisenemise barjäär ei ole probleem, et noh, ka selles, selles mõttes, kas probleem ei ole selles, et inimesed võib-olla ei oska seda noh, esimest tere öelda seal üritustel, et nad küll tulevad kohale, on seal ühes ruumis koos, aga, aga ei tea, millest teineteisega rääkida?

Jah, kindlasti, et ühtpidi peaks meie head esinejad seda käima tõmbama, kes nendel üritustel on, ja inspiratsiooni jagama, näiteks meie aprillikuu üritusel on peaesineja Andy Lopata, kes on networking guru Inglismaalt, et kindlasti tema jagab häid nõuandeid selles osas.

Ma tahaks Tõnisele täienduseks lisada veel siin, et lisaks selliste seminaride või workshopide toimumisel toimuvad meil igakuiselt kuu kolmandal teisipäeval, demo night pitching'ud, mis ei ole mõeldud otsejoones investoritele pitch'miseks, vaid just, et tutvustada oma ideed, oma teenust, oma toodet, saada tagasisidet, oma ärimudeli osas ja samal ajal ka anda välja see sõnum, et mul on meeskonda liikmeid juurde vaja. Ja, ja sealt on väga hea baas inimestel suhtlema hakata, et kui keegi teeb oma toote või teenuse osas esitluse või oma ärimudeli osas, et tulla ja võta nööbist kinni ja öelda, et kuule, et mulle see asi täitsa meeldib, et kas sa seletaksid seda rohkem või et mul on olemas sellised oskused, mida ma tahaksin rakendada, aga mul ei ole endal ideed kus kohas. Et kindlasti need demopitchingud või demonaid pitchingud on just eesmärgiga tugevdada võimalikke meeskondi ja aidata neil omavahel kontakti luua?

Jah, kindlasti, et selle demopitchingu algne idee oli ka see, et ta oleks natukene informaalsem ja, ja põhiliselt saaksid ideeomanikud esitleda oma ideed ka teistele samasugustele ja, ja siis ka Muidugi kogenud ettevõtjatele ja, ja ka investoritele, mentoritele, kes seal kohale tulevad, aga selle ürituse sisu loovad paljuski just need, kes, kes sinna ise kohale tulevad. Et sellel üritusel pole meil ka sellist ametlikku ekspertpaneeli, sellist tarkade klubi, kes ütleb, et kas see asi oli siis õige või vale, meil on küll seal üritustel palju tarku inimesi kohal, aga, aga mitte sellist ametlikku paneeli ja, ja see lööb jällegi sellise õhkkonna, kus inimesed julgevad rohkem tere öelda.

Kas on juba teada, millal tuleb, tuleb, toimub järgmine üritus, noh veebruaris näiteks?

Jah, kas see oli kuusteist veebruar?

Järgmine Start Smart sarja üritus toimub meil kuusteist, seitseteist veebruar ja kuueteistkümnenda veebruari õhtul on ka tema pitching.

Kas teil on mingi partner olemas, kelle juures te seda kogu aeg teete või iga kord uues kohas?

Meil on palju partnereid, alguses me alustasime Garage48 haabis ja siis ühelt poolt väga rõõmsa üllatusena tahtsid mitmed teised Tallinnas tegutsevad inkupaatorid näiteks seda üritust ka enda majja saada ja siis me otsustasime, et me roteerume selle üritusega erinevate huvitatud osapoolte juurde ja niimoodi me olemegi teinud. Ja

järgmine kord on...

Ja järgmine kord, kuna see on nüüd seotud selle järgmise seminari või, ja toimuva workshopiga kuueteistkümnendal, seitsmeteistkümnendal ja me ootame sinna kõvasti rohkem rahvast, siis võib-olla natukene erandlikult siis järgmine kord, et kuueteistkümnendal veebruaril on see demo pitching F-hoones.

Tule ta nüüd palun meelde, mis see järgmise üriduse teema oli, kuusteist, seisteist veebruar?

Kuusteist, seitseteist veebruari ürituse teema on ärimudelid. Ja tal on selline ilus nimi ka, Models for Business ja kui meie esimene üritus detsembris kandis nime Entrepreneur to Entrepreneur, kus oli rõhk just eelkõige sellele, et kogenud ettevõtjad räägivad nendele, kes tahaksid alustada, et mis need suurimad rõõmud, aga ka mured ja riskid selle ettevõtja eluga seotud on, Siis nüüd teisel seminaril ja sellele järgneval workshopil me keskendume ärimudelite ühelt poolt mõistmisele, analüüsimisele, aga ka teisel päeval ülesehitamisele nende konkreetsete tiimide poolt, keda me oleme siis omalt poolt läbi sellise sõela lastes sinna teise päeva workshopi valinud.

Ja sinna siis põhimõtteliselt pääseb igaüks taasteüritus või kuidas sellega?

Esimesel päeval, mis on rohkem selline, ütleme, konverentsi tüüpi üritus, kui me niimoodi räägime, või seminari tüüpi üritus, et sinna pääsevad kõik, see toimub baardis, kinos, seal on piisavalt palju ruumi, kõik on teretulnud ja oodatud, meil on väga head esinejad tulemas, teisel päeval, mis toimub Tehnopoli ruumides, on eelvalikuga need meeskonnad, kes saavad seal päev otsas hüvitsi oma ärimudeliga tööd teha, on väga headel mentorite juhendamisel.

Kui palju soomlaseid on üritusel tõenäoliselt tulemas?

Soomlasi on tulemas suurusjärgus kakskümmend, kolmkümmend inimest, selles suhtes, et me oleme neile ka soovituslikult nii-öelda eraldanud tiimide arvu, kes seal teisel päeval ärimudeli workshopis osaleda saaksid, aga esimesel päeval tuleb neid rohkem osalema.

Aga millal esimene üritus Soomes toimub, et Eesti kaasa hoitlejad saaks enne liikuda?

Esimene üritus Soomes toimus tegelikult ära juba novembrikuus, nüüd teine üritus Soomes toimub märtsikuus.

Aga mis puudub seda järgmist üritust, siis saab lihtsalt kohale tulla või tuleb ennast kuhu, kirja panna?

Loomulikult hea oleks eelregistreerida. Eelregistreerida saab nii Facebooki kaudu kui ka meie kodulehel.

Jah, startsmart.me.

Aa, see on ikkagi olemas ja

toimib. On olemas, toimib.

See koduleht on üleval olemas ja toimib, aga need start-upide andmebaas avaneb seal märtsist.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, endiselt on meie saate teemaks hetkel FinEst start-upide teavitusprogramm, kes ei saa praegu meie saadet kuulata, võib kuulata seda õhtul kell kümme kordusest või podcast.kuku.ee aadressilt Taskuringhäälinguna igal ajal.

Saade saab kuuluda kell kümme õhtule ja need, kes kuuluvad neid kell kümme õhtule ja, ja et magama juhuslikult, siis tuletan meelde, et veebruari keskel on Finesti raames toimumas üks üritus nimega Models for Business ja me oleme sellest rääkinud eelmises osas ja nüüd täpsustaks, kes on selle ürituse esinejad, et miks start-upid peavad sinna tulema?

Kindlasti me soovitame start-upidel tulla kuulama Tobias Edströmi esinemist, Tobias esimesel päeval teeb sellise sissejuhatava ettekande ärimudelitest ja teisel päeval osaleb workshopis mentori nõustaja-vedajana. Ja Tobiasse siis varasema kogemuse hulka kuulub näiteks Spotify müügijuhtimine ja, ja teatud riikides selle ülesehitamine. Praegu Tobias töötabki ärimudelite nõustajana ja arendajana, teised huvitavad esinejad on Mats Mattiisen, kes on Bootcampi ja Seedcampi ja, ja ka Garage48 mentor näiteks olnud. Ja, ja just ka ärimudelite vaatest, tema on rääkimas meil nii kuueteistkümnendal kui siis ka seitsmeteistkümnendal, mentorina tegutsemas. on tulemas just rääkimas sellest, kuidas Silicon Valleys võiks nemad aidata sinnapoole üle kolimisel neid tiime, kes leiavad, et nende jaoks Ameerika läänerannik võiks olla see koht, kus kasvada ja areneda, ja siis on loomulikult olemas ka Eesti kogemuse esitlejad Andres Sussi, ühelt poolt rääkimas Cherry ärimudelist ja või siis äkki ka flirtiku omast. Ja Martin Koppel avamas seda, kuidas nad Fortumole leidsid selle ärimudeli, millega kogu maailmas laieneda.

Ja ma siin hiljuti avastasin, et Heidil oli järjepäevas ilmunud väga sümpaatne artikkel nimega Kas Eesti idufirmadel on ? ja seal oli täiesti õigesti mainitud see, et edukad Eesti firmad kolivadki Eestist ära ja ka selle ürituse raames on siis koolitus sellest, kuidas Ameerikas saab kolida, kas sa ei näe sellest probleemi, et kui firma kolib Ameerikasse, siis tegelikult tehakse just Ameerika firma, Ja noh, ühtegi põhjust, mikspärast Eestisse tagasi tulla, enam ei ole, eks ole, et kas sa seda riski ei näe.

Ma ei pea seda riskiks, kui päris aus olla, loomulikult mul on hea meel, kui Eesti firmad on edukad, suudavad minna maailma, suudavad kapitali kaasata rahvusvaheliselt investoritelt. Arengufondi portfellis on juba praegu mitu ettevõtet, kes on kaasanud järgmises voorus raha rahvusvahelistelt riskikapitalistidelt, no siin hulgas GrabCAD, Fits.me, meil on kohe-kohe tulemas uusi uudiseid uutest ettevõtetest, kes selles osas on pika sammu edasi astunud, ühelt poolt see on paratamatus. Aga ma usun, et need firmad, kes siit on alguse saanud, mingisuguse osa tegevusest jätavad ka siia. Siin on noh, meil on pikalt olnud diskussioon, et kas Eestis on piisavalt palju sobiva kogemuse ja ettevalmistusega IT-spetsialiste, kes suudaksid nende ettevõtete arendustegevust siin teha. Ja, ja ma näen, et, et jätkuvalt on, ehkki näiteks mõnede ettevõtete puhul meil... On arendustegevus hoopis Ungarstis seostatud, sellepärast et Eestis ei ole olnud võimalik leida piisavas koguses sellise profiiliga IT-spetsialiste. Nii et ma ei näe seda riskina, ma pigem tervitan seda, näen, et kui need ettevõtted ei koli ära liiga vara. Et siis nad kindlasti mingisuguse osa tegevusest teevad Eestis ja ega siis kõik noh, ütleme, et parimad lähevad nagunii, et neil ei ole mõtet kinni hoida, et kindlasti on võimalik teistel nende kogemusest õppida ja see üldkokkuvõttes Eesti sellist start-up ettevõtluskeskkonda kindlasti soodustab kui et halvendab.

Jah, sellepärast, et kui nad on, kui nad lahkuvad piisavalt hilja, et nad on jõudnud endale juba arengufondi investeeringu sisse saada, siis läbi dividendide jõuab ikka see raha meie maksumaksjani. Ja

mitte ainult arengufondi nii et, arengufondi dividendidena, vaid me ju alati investeerime koos erasektori kaasinvestoritega. Väga paljudel juhtudel meie kaasinvestoriteks on äriinglid, kes võib-olla teevad oma esimest või teist või kolmandat investeeringut. Ja, ja noh, ja sellest kaasinvesteerimise tegevusest on ju välja kasvanud mitmed äriinglite investeerimisfirmad, kes hiljem on hakanud investeerima ka ilma Eesti Arengufondita.

Kas Arengufond ei pea Eesti firmadesse investeeringuid tegema, et kuidas, kuidas see nii juhtub, et oli, oli nagu Eesti firma ja siis tekkis Ameerika firma hoopis ja põhimõtteliselt nägemist, et kas see ei ole nagu maksumaksja raha raiskab?

Kindlasti see ei ole maksumaksja raha raiskamine selles osas, et kui me sellest investeeringust väljume ja see on hea, tugev firma, siis tõenäoliselt see hind, mis meie osaluse eest makstakse, on kordades rohkem kui see raha, mis me kunagi sinna investeerisime. Ja siis me saame selle tagasi saadud kapitali kõik uuesti uutesse, väga headesse Eesti start-upidesse investeerida.

Kas Arengufondi eesmärk on siis maksumaksjale tulu teenida või Eesti firma, Eesti start-upped?

Meie eesmärk on kindlasti kapitali säilitada, mitte seda halbade investeeringutega ära põletada, ütleme nii, selle tõttu me ka valime neid ettevõtteid, millesse me investeerime, nii hoolikalt kui me suudame ja oskame, kaasata selleks ka välist ekspertiisi.

Ja kui, kui on nüüd võimalik investeerida firmasse, kes kavatseb laieneda Ameerikasse ja kes kavatseb laieneda Soome, et kas siis, kas see FinEesti osalejad on pii, püsivad konkurentsis, et kas see on piisavalt suur visioon?

Ma ei välista jälle nii-öelda või ei eelistaks üht-teisele, et on ärimudeleid, mis töötavad hästi sellise ütleme, samm-sammulise laienemise teel, et kõigepealt esitad, ehitad väikese rakukese ülesse ja siis hakkad vaatama eelkõige kodu lähedal ringi, et kus võiks olla see järgmine potentsiaalne turg. Samal ajal on ärimudeleid, mis on algusest peale globaalsed. Ja, ja kui Arengufond näiteks vaatab, millistesse ettevõtetesse investeerida, siis me kindlasti vaatame pikema pilguga ja sügavamalt neid, millel on algusest peale globaalne ärimudel, et mis ei ole nagu seotud sellega, et praegu me võtame nii-öelda Berliini, alles siis Manhattani, vaid et algusest peale oleks võimalik juba kõiki turge sihtida.

Jah, see oli muidugi väike ohtupik iseenesest, aga tuleks saadete oma juurde tagasi ja meil oli jutt, pitching üritust, üritustest ja minule jäi mulje, et tegid Eesti start-upide üks väga tõsine probleem, on just see presenteerimise oskus või noh, ütleme. See, et nad ei oska presenteerida, et kas, kas see tagasiside, mida saab selle pitching'i ürituse raames, kas see aitab seda presentatsiooni kvaliteedi tõsta või see on lihtsalt nagu selline tavainimeste poolt välja arvamus, et kas, kas see keskmine presenteerimise oskus tõuseb Finesti abil või mitte?

Kindlasti tõuseb. Et üks asi, mis me ka oleme teinud nende ürituste raames, on see, et me võtame need esitlused linti, ehk siis tihti on inimese kõige suurem kriitik inimene ise ja ta näeb oma esitlust ja, ja saab teha vastavat korrektiive. No seda

ta võib ju ka kodus teha, eks ole, et paneb, peab kaamera, kaamerad üles ja siis pärast vaatab, kuidas tal läks, et kas mingit sellist analüüsi ta finessi üritustel ei, ei saa.

Saab küll ja me ka paneme kirja need esinejad ja, ja ka ja need küsimused, mis, mis neil tekkisid, et, et nad saavad seda ka kirjalikult üle vaadata.

Kui nüüd prooviks ko, kokku võtta siis selle FinEst projekti fookust, siis sellesse projekti on oodatud kõik Eesti start-upid, aga eelkõige need, kes soovivad saada infot... Kuidas pääseda Soome turule, kes sooviksid leida endale partnereid, kaasasutajaid oma ideedele, kes, kellest osad võiksid olla Soomes, ja püüd on siis see turg laiendada pooleteise miljoni pealt seitsme miljoni peale. Kas see on, võiks niimoodi kokku võtta selle projekti?

Nii ja naa, et ma natukene jah, selles osas täpsustaks, et me ei ole näinud eesmärgina seda, et Eesti start-upid pääseksid Soome turule, et pigem on eesmärgiks see, et Eesti ja Soome start-upid saaksid omavahel kogemusi vahetada, näeksid, et nende probleemid ei ole unikaalsed, Et neil tekiks rohkem julgust omavahel suhelda ja selle poole pealt jah, meeskondi tugevdada, samal ajal ka noh, ütleme investorite baasi laiendada, kellele neid ideid esitleda, kuid kindlasti see maailm võiks olla laiem, et mitte see, et, et nad saaksid Soome turule, vaid et nad suudaksid üles ehitada paremaid ettevõtteid.

Heidi, sina oma artiklis küsisid, kas Eesti idufirma, idufirmadel on šanssi ja noh, ei ole sellele küsimusele vastanud paraku, aga mis sa ise arvad, et iseenesest ju võib öelda, et Eesti start-upidel läheks viimastel aastal lähesti, et on toimunud mituinvesteeringud, mitufirmad on näidanud mingisugust tractionit maailma kontekstis ja... Mis sa arvad, kas see on tänu riigi rahale või selle põhjus on kuskil mujal, et lihtsalt on, ma ei tea, kriis saabunud või inseneride arv nagu mõjutas seda edukate firmade tekkimist, et mis on sinu arvamusel teemal?

Ma olen täiesti kindel, et Eestis on väga hea vundament kasvatada rahvusvahelisi start-uppe. Kõik need viimaste aastate juhtumised, ütleme, et Eesti start-upid on pääsenud väga mainekatesse rahvusvahelistesse kiirenditesse, mitmed nendest on kaasanud kapitali väga headelt rahvusvahelistelt riskiinvestoritelt, on ühelt poolt jah, võib-olla ka kriisist tingitud, sellepärast et inimesed otsivad uusi võimalusi ja tahavad olla ettevõtlikumad, Teiselt poolt, kui arengufond kolm aastat tagasi alustas tegevust, siis ega nii-öelda mõiste start-up ettevõte ei olnud Eestis üldse levinud, väga vähesed üldse teadsid, mida see tähendab. Et kindlasti sellise turuteadlikkuse tõstmisega, turu üldise arendamisega, ingelinvestorite sellise seltskonna arendamisega, arengufond on ka riigi raha pealt teinud olulise sammu edasi. Ja, ja siin ma näen, et, et hea tulemuse annavad ikkagi kõik tegurid koos, et me ei saa öelda, et, et riigi raha pealt saab ainult halba tulemust või et, et eraraha või erainitsiatiivid annavad ainult hea tulemuse, ma leian, et kui nagu keskkond on õige ja ühelt poolt on nagu olemas selline noh, nõudluse iva, Et siis kindlasti, mida saab avaliku sektori raha pealt teha, on see, et, et see noh, süsteem kiiremini käima lükata, kui ta võib-olla tekiks eraraha pealt, sellepärast et me praegu ka näeme, et on suhteliselt keeruline eraraha kaasata sellistesse tegevustesse, mis otseselt kohe ei garanteeri kõrget tootlust, vaid mille eesmärk on võib-olla selline pikaajalisem turu ja hoiakute muutmine. Ja kus võib-olla see tootlus on, on tiba madalam kui seni on harjutud kinnisvarainvesteeringutega teenima.

Ja me ei saada, hakkab lõppema, et viimane küsimus Tõnisele, et noh, siin oled näinud seda Eesti-Soome sünergiat või sünergiavõimalusi seespoolt, et täna ei ole ju väga palju firmasid, mis on, kus meeskond koosneb soomlastest ja eestlastest näiteks, et kas sa näed, et see muutub, kas sa näed, et seda üldse on vaja muuta ja mis sa arvad, ma ei tea, kuidas see pilt näeb välja kahe aasta pärast?

Esiteks, minu arvates ei olegi väga oluline, et kas selles meeskonnas või nendes, nende inimeste vahel, kes sünergiat tekitavad, et kas nad on siis nüüd eestlased ja soomlased või eestlased ja lätlased või, või eestlased ja rootslased, oluline on jällegi see, et, et nad täiendaksid üksteist.

Ja kas siis koostöö soomlastega ei olegi nii väga tähtis?

On, aga oluline on, on see sisu, mitte, mi, mitte ainult see, et, et, et soomlased oleksid need, kes, kes panustaksid. Et see peab olema mõlemasuunaline.

Jah, aga see oli siis meie täna saade, me räägiksime FinEestist ja igasugustest põneva, põnevatest võimalustest, mida Eesti start-upid avaliku raha eest saavad, meie järgmine Restart on siis täpselt nädala pärast laapäeval kell neli, podcastid, Facebooki leht on ka olemas ja ilusat nädalavast teile!