AI_pealkiri: ACTA kaubandusleppe mõjud ja internetikasutajate õiguste harta vajalikkus Eestis

Pole probleeme, on lahendamist vajavad olukorrad. Reaalsed lahendused leiab teie autole Carstopp. Helista üks kuus kaks kaks kaks. Carstopp'is on profid.

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Start, meie saadet toetab ITL ja meie saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Tänase saate teema on meil ACTA-st edasi.

Ja tõepoolest, ACTA-st oleme juba rääkinud, nüüd siis on aeg vaadata, mis on vahepeal juhtunud, päris palju on tegelikult juba muutunud ja Tahaks ikkagi vastust leida, et kuidas Eesti riik võiks aktaga edasi minna. Ja meie stuudios on külaliseks Peeter-Paol Mõtsküla, kes on siis vastava valdkonna asjatundja, tere, Peeter!

Tere, tere, Kuku raadio kuulajad, tere Henrik, tere, Andrei!

Et meil tuleb hästi mitu kõnet täna erinevatele inimestele, aga alustaks küsiks Peeter, sinu käest, et mis sina arvad, et kuidas oleks kõige targem täna aktaga edasi minna Eesti jaoks?

No tänane seis on see, et meie ainus praktiline asi, mida me saame teha, on oodata ja ja vaadata, mida otsustab kõigepealt Euroopa kohus. Ja seejärel, millise seisukoha võtab Euroopa Parlament, et mingil juhul ei ole meil mõtet hakata praegu kiirustama omapoolsete täiendavate sammude võtmisega, me oleme heas seisus, me ei ole seda allkirjastanud, ehk me saame praegu rahulikult, väärikust kaotamata, oodata.

Kas sa arvad, et üldse mitte ühtegi sammu ei tasu ettevõtta, et lihtsalt võtta rahulikult, oodata, mis väljastpoolt tuleb ja, ja siis, ja siis vastavalt tegutseda?

Konkreetselt kitsamalt ACTA osas ei näe ma täna mingit reaalset sammu, mida me väga aktiivselt teha saaks. Jah, tõepoolest, kõik kuulajad, kuna kirjutage oma saadikule Euroopa Parlamendis, andke oma meelsusest teada, et tema teeks mõistliku otsuse, aga Eestis sisepoliitiliselt täna me selles konkreetselt ACTA küsimuses väga midagi Suurt minu hinnangul täna teha ei saa.

No ACTA on jah see kaubanduskokkulepe, aga ometi selle valdkonna teemades on üks seltskond mõtlejaid ikkagi üht-teist teinud ja kokku on kirjutatud selline asi nagu interneti õiguste harta, kas ma nüüd väljendasin korrektselt, et see harta siis peaks kirjeldama inimeste põhiõiguseid internetis. Et oled sa sellega kursis ja mis sa arvad sellest?

See on minu hinnangul hea ja oluline algatus, nagu ka selle harta autorid ise on öelnud, ei ole täna veel selge, mis saab täpselt olema selle harta õiguslik vorm, kellele ja kuidas ta siduvaks muutub. Aga üldiselt Eestis praegu juba käivitunud laiemat avalikust kaasava diskussiooni vaimus on ka see dokument sündinud vabariigi aastapäeval, tuli sellest välja uus versioon, kus on juba esimese ringi kommentaarid ja täiendavad ideed arvesse võetud.

Aga kas sa ise arvad, et see on vajalik, et kas sellest noh, muutub midagi?

Ma usun, et inimeste põhiõigused, mis on inimõiguste ülddeklaratsioonis Eesti Vabariigi põhiseaduses, ega need ei muutu iseenesest kuhugi. Aga, aga ma tõmbaksin siin väikese paralleeli sellega, mida Richard Falkhinje teisipäevasel, vabandust, kolmapäevasel, ütles, et internet on muutunud nii oluliseks osaks meie kõigi elust, et internetiga seotud vabadus, vabadus pääseda ligi turvaliselt ja turvalisele internetile, on muutunud iseenesest üheks oluliseks vabaduseks samaväärselt nende vabadustega, mida Me interneti kasutades teostame.

Ja kas sa arad, et ilma deklaratsioonita võib juhtuda, et see vabadus kaob ühel päeval?

Kuna internet on õiguslikult ütleme, mitte päris selgelt ja üheselt reguleeritud ala ja kuna ilmselgelt on erinevate majanduslike ja poliitiliste huvigruppide huvid seda, seda foorumit moel või teisel kontrollida ja kontrolli alla saada on olemas, siis siis kahtlemata on oluline, et Eestis oleks selgelt väljendatud ja üldaktsepteeritav selline positsioon, millest, millest lähtuvalt meie... Interneti reguleerimisel tegutseme.

Ja siin võib-olla oleks põhjaaeg küsida ka ühe deklaratsiooni autori arvamust, proovi siis helistada Sten Tamkivile, Eesti Skype tegevjuhile. Tere, Sten, siin oleme rääkinud sellest, et sina koos kolme kolleegiga olete välja pakkunud internetiõiguste ja vabaduste harta, harte ideed, räägi paari sõnaga, et mis on selle algatuse eesmärk?

Selle algatus tekkis niimoodi, et me vaatasime sellist pung- ja taktadiskussiooni ja, ja loomulikult see oli üks niisugune tihe nädal, kaotasid kõigiga seda, küll üksi, küll hulgakaupa. Siis tundus, et selles vaidluses, et kas aktat on vaja, jah, ei, et see on kuidagi nagu väga lihtsustatud. Et tegelikult seal on mitu alamteemat, et üks, mis puudutab seda, et kuidas me võitleme privaatluse ja võltsimise vastu, mis on see lepingu pealkiri. Teine teema võib-olla, kuidas internetivabadused ja mis on üldse interneti kasutajate õigused Eestis ja, ja Euroopas ja üldse maailmas. Ja kolmas teema, mis on nende kokkupuutepunkt, mis on siis puutunud auto ja õigused internetis või digitaalselt liikuvate, liikuvate teoste puhul. Ja üks asi, mis silma torkas, oli see, et kõik nii ACTA pooldajad kui vastased ütlesid nagu ühest suust, et. Et interneti kasutatud õigused on pühad ja, ja neid ei puutu, et ACTA-ga või ilma, et need peavad olema kaitstud. Aga samal ajal ei olnud nagu ühtegi sihukest head tugipunkti, kus. See tundub, tundus, et on asi, asjas konsensus, aga samas ei olnud ühtegi kohta, kus saaks nagu öelda, et vot need on need õigused, mis on meie jaoks pühade puustumatud. Ja siis me lihtsalt otsustame, et paneks arustuseks need kirja, et kui kõik nendega nagu nõus on mõlemalt poolt rinde juhtud, et siis võib-olla üks nagu sihuke pinge kole maas, saab aktsept nagu rahulikumalt edasi arutada.

Aga kas nüüd need üksteist punkti, milleni te jõudnud olete, kas sulle tundub, et need on nüüd konsensuse kursil või on sinna sisse sattunud mõni, millega läheb veel väga kõvaks täpsustamiseks?

Oi, sellega on juba praegu väga palju toimunud, et need üksteist punkti, mis me lauale panime, Kogusid esimese paari tööpäevaga kuuskümmend midagi kommentaari ja nüüd me oleme isegi läbi heksaldanud selle, selle esimese kommentaaride laine ja sealsamas Praxise mõttehommiku lehel on ka üks vahekokkuvõte üleval. Ehk siis tegelikult üheteistkümnest punktist on saanud juba kaksteist, nii mõnigi punkt on saanud ühe lause juurde, nii mõnigi punkt on saanud küsimärke juurde ja, ja ma arvan, et seal niisuguseks diskussiooniks on veel ruumi küll ja, ja Praxis veab kindlasti seda edasi veel, aga. Isegi võib-olla selle esimese drafti või esimese mustandi koostamisel olid mõned asjad, milleni me jõudsime nagu. Eriti Linnari ja Marteni vahvusvaheliste samalaadsete lepingute või, või hartade koostamise kogemusest lähtudes. Et me otsime selle teema hästi kasutaja ja inimese ja väärtuskeskse. Et tihtipeale igasugused, kui vaadata internetis ringi, igasugused varasemad, et sõnastada niisuguseid universaalseid internetikasutaja vabadusi ja kohustusi, jooksevad liiva selle peale, et siin hakkavad sisse tungima tehnilised teemad. Et noh, öeldakse ühest küljest, et Kõigil on õigus vabalt rääkida ja järgmises punktis hakatakse rääkima sellest, et lähtekoht on vaba või mitte või, või patentidest või tehnoloogilistest standarditest. Et kipub olema, et siis need diskussioonid lähevad väga tehniliseks ja võib-olla meie, meie soov oli arutada seda inimese seisukohta, mida, diskussioon, kus võiksid osaleda kõik ühiskonna liikmed, sõltumata sellest, kas need on IT-spetsialistid või mitte.

Aga siis jäävad need detailid sealt välja ja kas ei ole seda ohtu, et see harta muutub sama üldsõnaliseks nagu ACTA ise praegu?

No üks samm kohe aga, et, et kui kõik ACTA ülevaidlejad ütlevad, et internetikasutajatel peab olema sõnavabadus ja muud õigused, siis noh... Poleks siis sellegi kirja, et, et noh, võib-olla sellise kodanikualgatuse kohta oleks nagu palju, oodavalt see detailides lahendab ära kõik internetiga seotud nüansid. Juhul, kui, kui, kui selline dokument nüüd jõuab sellise faasi, et riik võiks seda kuidagi üle võtta, teha sellest kas seaduse või. Akta ratifitseerimise prambula ja mis variant on arutatud või Eesti võiks seda välja pakkuda teistele välispartneritele, juhul kui, kui sellistes põhimõtetes kokku lepitakse, siis ma arvan, et igasugused. Tehnilised detailid ja standardid ja protokollid ja, ja nüansid ka näiteks, mis puudutab seda hetkel kuuma autoriõigusteemat. Võiks siis olla need asjad, mis lahendatakse vastavate seadusaktide ja õigusaktidega nagu. Niimoodi, et nad kasutavad seda internetikasutajate õigust, see deklaratsiooni nagu vundamendina, mitte et see deklaratsioon ise peaks kõigile vastama. Siis see häda on ka, et noh, et praegu kaheteist punktiline selline dokument või mõttepaber, nagu me teda kutsume, mis isegi Arta tundus, ta on kõige suurema nimi. Et see mõttepaber on ikkagi sellisel läbinõitav kujul, et. Et sa võid võtta sõbrale kohvikus, panna sulle ühe lehe ette ja te saate sellest veerand kuid rääkida, et juba viiekümne leheküljise aktaga, isegi kui ta on ümmargune, on nagu oluliselt raskem nagu tegelikult laiat ühiskonda kaasata neid arutamisse.

Noh, selleks, ja siis ministeerium tegi sellise väikse kokkuvõtte aktast, mis on igaühele nagu arusaadav, aga minu küsimus on hoopis see, et kuidas siis selle hartega või mõttepaberiga edasi minna, mis sinu arvates oleks selline kõige targem strateegia praegu?

Hetkel on seis siis selline, esimene laine kommentaar on, ootame järgmist. Alguses seda meie siis pakkusime, et vabariigi aastapäevaks ilus kuupäev, mis tol hetkel oli niisugune enam-vähem kaks nädalat aega inimestelt kommentaare koguda. Kohe, kui me sellega välja läksime, siis, siis teatas välisministeerium, et ta tervitab seda ITL veel teisi organisatsioone, et ma kujutan ette, et kui selline. Kahe nädala töö on läbi tehtud, Praxis on ka siis asjaohiliselt korjavad füüsiliselt kokku kutsuda ja vaadata see, see paber läbi, et siis jagada nendele organisatsioonidele, kes on öelnud, et see on väga tore algatus. Andrei, ma arvan, et sa võid ka riigikogule näidata seda ja, ja, ja siis. Ehk siis peavad seadusandjad ja, ja portfellitud esindajad vaatama, mis on kõige parem juriidiline volüüm, et, et seda häält siis kasutusele võtta.

Aga mis sa ikkagi arvad, et kas see peaks olema meie riigisisene asi või võiks seda avada ka teistele riikidele allkirjustamiseks?

Mina arvan, kindlasti peaks seda jagama teiste riikidele, et. Internet on selline nähtus, et ta ei ole ühegi riigi oma ja ta ei ole ühegi riigi poolt tegelikult reguleeritav, et, et internet oma olemuselt on juba sihukene rahvusvaheline või riigineutraalne kokkulepe, et ta üldse meil olemas on. Ja levib üle nende piiride, mida üldiselt riigid oma, endaks pea, enda omadeks peavad. Võib-olla ACTA teemal toimub võib-olla hea ajaline hetk, et neid teemasid. Ja ma väga toetan seda, mis linn välja pakkus selle diskussiooni alguses, et, et Eesti on tegelikult kogunud aastatega endale sellist. E-riigi ja innovaatilise riigi sihukest kapitali, moraalset kapitali, mille baasilt meil nagu just nagu on õigus või isegi kohustus nagu nendel sõnadel, sõna või temadel sõna võtta ja teed näidata, et. Et kui meil on täna viis riiki, kes pole aktate alla kirjutanud ja praktilist ühtegi riiki, kes pole ratifitseerimiseni jõudnud, või vist polegi ühtegi veel. Et siis, siis see oleks väga hea hetk, kus Eesti saaks öelda, et näete sõbrad, meie nendel teemadel vaieldes ja ütlesime öeldes, et need asjad on meile olulised, kas teile ka? Ja, ja võib-olla sellest tekib midagi sellist, mis, mis alustuseks, kas Euroopa Liit võiks. võiks laiemalt omaks võtta või ühiseks niisuguseks osaks euroopalikest väärtustest pidada.

Aitäh, Sten, ma lõpetuseks küsiksin su käest, mis on sinu hinnang selle teksti nagu ajalisele paigutusele, kas te olete oma ajast ees või või, või pigem oleks juba ammu pidanud selline dokument olemas olema, vaatan näiteks punkt seitse, mis räägib e-demokraatiast, et noh, nii palju kui ma poliitikute jutte kuulnud, et niisugust asja vist ikka päris kardetakse, isegi Eestis, ma arvan.

Mõnes mõttes on alati selliste juttude jaoks õige aeg. Võib-olla hetkel on ta mõnevõrra õigem, sellepärast et, et nüüd on nagu mõni, mõni miljard inimest internetis, keda, keda need asjad puudutavad ja kas või vaadata need noh, kui sa mainid e-demokraatiat, et võib-olla. Selle teema üle mõtlemine täna või enne igasuguseid araabia revolutsioone näiteks on ka maailmas nagu vähe erineva levikuga tegevus. Ehk siis, et ma usun, et kindlasti, kui, kui ajaloos tuhat kuskil use, neti, newsgroupides vaadata, et ma ei imestaks, kui näiteks üheksakümnendate alguses oleks olnud interneti kasutajate õigustest juttu, aga tol hetkel oli see sihukese. Tuhande või mõnesaja tuhande esimese interneti kasutaja vaheline väike lõbu, aga täna me räägime ikkagi millestki, mis, mis tegelikult ka jookseb läbi kogu ühiskonna, et. Et kunagi pole liiga väga, kunagi pole liiga hilja, et, et ma arvan, et kui inimesed hakkaks viie aasta pärast seda arutama, siis võib-olla oleks mõned probleemid sügavamad, mida nad lahendavad, veavad ja, ja osa ka sihukesi uusi probleeme või lahendusi, millest me täna ei oska midagi arvata, et ma arvan, et kui me täna mingis asjast kokkule jõuame, siis see peab olema elav asi ja, ja hakkab ka ajas muutuma.

Jah, aga ma arvan, et see on suurepärane idee ja suur tänu sulle, Sten, siit me lähme pausile.

Jätkame saatega Restart, ütlen veel juurde, et meie saadet saate kuulata uuesti täna õhtul korduses kell kümme ja aadressil podcast.kuku.ee, internetist igal ajal. Et meie teemaks oli täna, mis saab edasi internetivabadustest internetivabaduse harta ja mis saab edasi kaubandusleppest ACTA ning nüüd oleme võtnud omale vestluspartnerina liinile meie välisministri Urmas Paet.

Tere, Urmas. Tere, tere. Meil siin oli juttu interneti kasutajate õiguste ja vabaduste hartast, Sten Tamkivi seda lühidalt ka kommenteeris, mis on sinu arvamus sellest dokumendist?

No ma arvan, et iseenesest selguse huvides, kui pannakse kirja kõik nii-öelda põhiprintsiibid, mida edaspidi siis ükskõik milliste näiteks seaduste või, või muude dokumentide Kirjutamisel või kujundamisel tuleb arvesse võtta, mis puudutab internetivabadusi ja, ja inimõigusi ka internetti, siis ma arvan, et see selguse huvides on. On ainult hea, et tegelikult juba eelmise aasta lõpus, detsembrikuus, kui Haagis toimus selline rahvusvahelise. Või rahvusvaheline konverents, kus käsitleti ka inimõigusi internetis ja sõnavabadust internetis, et siis Eesti. Oli üks neist riikidest, kes ka seal aktiivselt osales ja sõna võttis, nii et selles osas, kui ka me nüüd nii enda inimeste jaoks siin Eestis, kui ka rahvusvaheliselt. Suudame siin uusi ideid välja pakuta, näiteks siis selle harta või, või nende muud põhiteesidena või kuidas me seda nimetame, siis ma arvan, et see on iseenesest ainult positiivne.

Aga mis teie kui kogenud poliitik ütlete, et mis võiks sellest hartast edasi saada, et siis, kui see harta nüüd valmis saab ja läbi vaieldud, et kas millises vormis võiks ta Eesti Vabariigis seadusandlusesse või Euroopa Liidus seadusandlusesse jõuda?

No ma arvan, et võimalusi iseenesest on mitu, et on, on näiteks üks võimalus, on see, et, et kui ta siin Eestis on nii-öelda läbi arutatud ja, ja vaieldud ja jõutakse siis enam-vähem üksmeelele, mida ta endas sisaldab, Et siis ta jääbki näiteks siis erinevate nii-öelda kolmanda sektori organisatsioonide poolt kokku pandud dokumendiks, mida igal juhul edaspidi võetakse arvesse, see on umbes muidugi sellist, nagu näiteks on ajakirjanikel ajakirjanike heetikakoodeks, mida keegi kuskil. Ei ole seadusena vastu võtnud, aga ometi siis suur osa ajakirja, kes igapäevatöös peab seda silmas, nii et üks variant on selline, et talle ei anda, ütleme siis sellist eraldi nagu riigipoolset jõudu või, või seadusandlikku jõudu, vaid ta jääb lihtsalt selliseks positiivseks kokkuleppeks, mida kõik silmas peavad. Ja teine variant on see, et parlament näiteks siis kas seotult või ka mitteseotult mõne muu. Seda valdkonda puudutav otsuses, siis teid näiteks kas avalduse, deklaratsiooni, milles siis käsitletakse neid internetivabaduse ja internetis inimliigust seisukohti, nii et iseenesest neid valikuid, kuidas see põhimõtete paber või, või harta siis edaspidi. Nii-öelda päevakorda jääb, millest ka tulevikus juhindutakse, et, et neid on mitmeid ja see võiks ka olla üks osa sellest arutelust.

Minule tuli sellega paralleel meie piirileppega Venemaaga, kus Eesti parlament ühepoolselt ja täiesti ilma seda lepingut mõjutamata sai lisada sinna preambula, et kas ei võiks harta jõuda välja näiteks selle ACTA preambulaks, mille lihtsalt Eesti allakirjutamise juures sinna lisab?

No kõigepealt muidugi tänase seisuga me ei tea ikkagi veel täpselt, mis sellest võltsimisvastasest kaubandusleppest ehk lühend, inglisekeelne lühend ACTA üldse saab, et, et, et selle, et noh, täna me kõik teame, et on, eks ole, terve rida riike, kes on võtnud aja maha ja, ja tehakse kõikvõimalikke täiendavaid analüüse ja on kohtutelt hinnanguid küsitud. Nii et, et selleks, et näiteks seesama leping üldse jõustuda saaks, noh, peab olema kriitiline hulk erinevaid riike, kes siis on valmis seda jõustama, nii et täna see rahvusvaheline olukord selle konkreetse leppe ümber on tegelikult läinud veel mõnevõrra segademaks. Aga noh, iseenesest jah, et, et eeldame, et, et sellest leppest ikkagi asja saab, et siis see on üks võimalus, et näiteks selle leppe ratifitseerimisel, kui Eesti kunagi nii kaugele jõuab, parlament, parlament teeb avalduse või, või siis nii-öelda selgitava deklaratsiooni, mis siis sisaldab ka neid interneti vabandu, vabaduse või interneti inimõiguste põhimõtteid, nii et iseenesest see on tavapärane.

Suur tänu, Urmas, ja meie lähme siit edasi stuudio arutulega. Peeter, mis sinu arvates siis hartast saab?

Harta autorid on selgelt väljendanud, et, et nemad eeliks tahaksid näha mingisugust riigipoolset ametlikku seisukohavõttu, mingit riigi allkirja selle, selle harta all, Olgu siis seaduse või, või mingi, mingil muul moel õiguslikult siduvas vormis, Urmas Paet pakkus ka selle ühe võimaliku alternatiivina välja, ei ole kellelgi praegu täpselt teada, et millises vormis see riigiallkiri sinna tekkida võiks, aga mida mina ei tahaks mingil juhul teha, oleks, oleks selle harta sidumine aktaga. Või, või ACTA ratifitseerimisega. Sellepärast, et nagu ma ka varem olen öelnud, häid ja vajalikke algatusi ACTA-ga siduda ei ole mõtet. Kui peaks juhtuma niimoodi, et ACTA jääbki meie poolt allkirjastamata või ratifitseerimata, siis... Kui me seoksime sellesama internetivabaduste harta akta ratifitseerimisega, jääksime me mõlemast ilma. Aga hartast ilma jääda ei oleks hea.

Aga kui, aga kuidas, kui seda võrrelda inimõigustega? seda hartat, et inimõigused on ju ka kirjas kuskil dokumendis, mis on seotud ja siis on kuskil kohus, inimõiguste kohus, kes seda haldab.

Millega see, noh, sinu arvates seadus on?

No seda kui Riigikogu liige võiksid ju meie kuulajad harida.

Põhiseadus on selle dokumendi nimi ilmselt, aga aga ma selles mõttes olen nõus sellega, et, et, et siduda ei tasu, sellepärast et noh, isegi kui akte ratsifitseeritakse Eestis, siis tegelikult ma Isiklikult usun, et see on vaid esimene samm ja neid taktisid tuleb nagu veel ja veel ja siis on ju tore, kui meil on eraldi, eraldi deklaratsioon, kus noh, mida saaks nagu taskust välja võtta ja öelda, et meil on siin kõik kirjas ju, et milleks ja neid uusi katseid. Aga mis sa arvad nagu sellest deklaratsiooni nii-öelda ütleme, siis sellest sihist, et, et seda püüavad, noh, autorid püüavad niimoodi hästi üldsõnaliselt ja nad püüavad seda riske vältida, mis on seotud konkreetsusega, et kas, kas sulle ei tundu, et võib-olla mida vähem konkreetsust, seda, seda nagu vähem on ka selle dokumendi kasutegur?

Kahe otsaga asi, internet teadupärast on väga kiiresti muutuv keskkond, kui me oleme siin ka ACTA-teemalises diskussioonis korduvalt tulnud välja nende argumentidega ühelt ja teiselt poolt lauda, et Et tõepoolest, reaalsus on muutunud ja reaalsus vajab ümberreguleerimist, mis siis, et eelmised aktid on kõigest kümne aasta eest või, või juba tervelt kümne aasta eest vastu võetud, et selles, selles mõttes rääkida internetist kui inimesi üle riigipiiride ühendavast, inimestel üle riigipiiride suhelda informatsiooni, vahetada võimaldavast keskkonnast, siis, siis tõepoolest ei tasuks ehk siduda end tänaste tehniliste ja juriidiliste detailidega, vaid rääkida nendest põhiväärtustest internetiga seoses, mis on meie tänase parima teadmise... alusel täna asjakohased ja mis peaksid ka homme paika pidama.

Minule ikka kogu aeg, kui ma vaatan seda harta värki, tundub, et kui ta jääb lihtsalt üheks dokumendiks, mis on lihtsalt üks harta, mis on kuskil riiulil, mida võib huvi pärast lugeda, iga inimene, kes seaduseid teeb, et tal ei ole piisavalt jõudu. Aga samas ma ega ei, ei tea, et kui Eesti nüüd võtaks ta nagu vastu seadusena, et, et kui palju tal siis jõudu oleks, et tegelikult on internet ju väga ülemaailmne. Kas ÜRO või keegi muu instants sinu arvates ei võiks selle asjaga tegeleda, mulle meenub üks sellest nädalast üks uudis Delfis, kus oli juttu sellest, et keegi ameeriklane, kellele ei meeldinud toimuv süüdistas seda Hiinat ja Venemaad ÜRO-s mingisuguse seaduse vastuvõtmises. Mille tulemusel hakatakse üle maailma kõiki inimesi taga kiusama ja seda, seda isegi ei saa vetot panna. Kui ÜRO see annab niisuguseid vastu võtta, ma nüüd seda uudisist väga ei usu küll, aga aga kui niisuguseid annaks vastu võtta, et kas ei annaks siis võib-olla ÜRO tasemel niisugust hardat kinnitada, vastu võtta või, või aluseks võtta?

Kui me, kui me alustaksime sellest, et, et me ei loe ennast nende väljapakutud teesidega kuidagi seotuks, enne seda, kui ÜRO ei ole asjale oma templit alla pannud, siis ma julgen arvata, et meil läheks selle harta nii-öelda ka siseriikliku käibesse võtmiseni väga, väga kaua aega, sest ÜRO protsessid jooksevad väga aeglaselt.

Tõsi, tõsi.

Ja ilmselt on mõistlik selle, sellega kuidagi lahenduseni jõuda enne, kui on ACTA noh, viimane ratifitseerimise kuupäev, mis on esimene mai kaks tuhat kolmteist, nii et selles mõttes meil on küll, noh, meil on küll aega, aga mitte võib-olla nii palju aega. Jah,

võid siis järgmise nädala päiksetormid, kui üldse kogu internet ära ka.

Kui internet ära kaob, siis pole ka probleemi enam, aga ma arvan, et siit me võiksime küsida ka ütleme nii, et Euroopa esindaja arvamust ja helistada Indrek Tarandile.

Tere tagasi kuulama igalaupäevast IT-äri saadet Restart, tänaseks saate teemaks on meil ACTA, mis sellest edasi saab, mis saab edasi interneti põhiõigustest maailmast ning meie saatekülalisteks on hetkel Peeter-Paul Mõtsküla, kes on selle valdkonna spetsialist, saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik ning telefoni otsas on meil Europarlamendi saadik Indrek Tarand. Tere, Indrek. Tere, tere.

Käisin sinu poolt üritusel, kolmapäeval KuMus, kus me saime siis ACTA-st päris palju teada. Mis on sinu arvamused, kuidas oleks Eesti jaoks kõige targem selle ACTA-ga edasi minna?

No minul on selline innovaatiline rübliku arvamus, et mina pooldaks sellist menetlust, et Eesti parlament võtaks ACTA lepingu oma päevakorda tulisemalt või vähem tulisemalt selle üle, debateeriks, Ja minu ennustuse kohaselt võiks jõuda järelduseni, et see leping on mõtet sellisel kujul denonsseerida, sest liiga palju erinevaid komponente Gucci kotist kuni muusikafailini on võib-olla raske ühes lepingus reguleeridagi normaalselt üht, ühe nii-öelda joonlauaga. Ja teiseks, ma arvan, et see oleks maailmale jällegi sihukene tore signaal, et kui midagi on tehtud, mis ilmselgelt väga suurt osa. Kodanikkonnast ei rahulda, et siis miks mitte üks väike e-riik ei võiks anda seda kanaarilinnu signaali eest, et oleme ohtlikul teel, istume uuesti maha, proovime uuesti teha. Aga see on kitsalt niisugune minu.

No see on huvitav arumus iseenesest, aga kas, no ma ei ole küll ekspert, aga kas selleks, et, et seda Riigikogus teha, ei pea aktat enne alla kirjutama, et kas hinnatepadang on siis see, et Eesti ikkagi paneb oma allkirja sellele dokumendile?

Jah, ma mõtlen, kuna peaminister on ka selle eest teinud oma niisuguse poliitilise kreedo osa. Et siis minu meelest oleks väga elegantne, kui valitsus, kes on võtnud seisukoha, et me kirjutame selle alla, see on hea. Kuigi ma saan aru, et seal näiteks ka peaministri ja välisministri lähenemises on olnud teatud erinevusi. Aga siis tuleks see tõesti parlamenti ja parlament saaks siis in corpore anda selle hinnangu, mis praegune parlamendi koosseis peaks vajalikuks anda. Ja mulle selline menetlus ei oleks endale üldse vastukar. Praegu, miks ma seda just mõtlen, et, et mina ütleks erinevalt. Mitmest poliitikust, et ärme kiirusta, vaatame, mis saab. Miks mina arvan, et seda võiks enne teha, on just see, et suure tõenäosusega Euroopa parlament jõuab oma kohmakuses siiski ka veel sellel aastal. ACTA lepingu küsimust arutama ja nüüd selle nädalase informatsiooni põhjal praegu ma ei oskagi ütelda, kuidas parlament menetleb, teades, et komisjon on palunud kohtult, Euroopa kohtult juriidilist seisukohta, et. Võib-olla ka Euroopa parlament tõmbab tuuri maha, aga seda, et Euroopa parlamenti see asi nüüd üldse ei tuleks, seda ei ole. Nii et siin oleks nagu Eestil minu meelest võimalus väga suurelt võita, kui julgelt poliitilisi kaarte lauale käia.

Aga see ei ole ikkagi targem ära oodata, mis seal Euroopas nagu sünnib,

et? Noh, vaat see ACTA puhul vist ei ole minu hinnangul, võib-olla Kreeka puhul on targem ära oodata, et mis sünnib, et äkki, äkki käib plaks ja, ja tuleb stsenaarium B lauale, mis sisaldab ka sellist B-tähega sõna nagu drahm. Aga ACTA puhul ma arvan, et kuna meie kuvand on osalt tahtmatult, aga osalt tahtlikult ja suure vaevaga siiski. Niisugune e-riigi kuvand, et siis meie võiksime olla täiesti vabalt suurtele partneritele selles valdkonnas niisugune hea signaaliandja, mis siis, et võib-olla kergitatakse kulmu nii Tokyos kui Washingtonis. Aga ma usun, et saadakse aru, kui me analüüsime

asju.

Mina ei, mina ei soovita venitada.

Aga siin kõlas ka idee, et võiks teha sellist internetiõiguste ja vabaduste hartat, mis ka omakorda annaks teistele signaali, et võib-olla siis tuleb nendesse teemadesse tõstsemalt suhtuda, et kas, kas sa ei arva, et see on parem variant?

Selle harta mõtte vastu või mingi sellise internetivabaduse dokumendi. Loomist, mina ka väga tervitan ja, ja kui oleks omal nii palju mõistust, siis püüaks ka kaasa mõelda. Tean nii palju, et Euroopa Parlamendi roheliste rühmas, aga võib-olla ka teistes, ma teistest ei oska rääkida, on. Ka selleteemaline töögrupp täitsa olemas ja, ja ei ole lihtne, ei tule see tulemus nii väga lihtsalt, et keegi sõnastab mõne väga hea punkti ja siis. Niisuguse demokraatliku protsessi käigus teise-teist teatud küsimus ja mida see täpselt tähendab ja, ja kuidas te seda ikkagi silmas peate ja. Ja see ei tule nii väga kiiresti, et äkki Eestis on nii häid päid, kes suudaksid selle meie väiksust jälle eeliseks pöörata ja selle nagu Eesti versiooni kiiresti valmis teha. Ja sellega siis võib-olla partnerriike ja kogukondi arutlema kutsuda, et. See on hea mõte ka, aga minu meelest ta on toetav mõte, et, et praegu kõvem käik oleks selle kaubandusjuristide poolt kokku lepitud akta stoppamine. Sest mitmed valitsused ütelda, vot-vot, me mõtleme veel, eks ole, Saksa-Poola ja nii edasi. Aga meie oleks sealt sammu võrra veel edasi, sest meie parlament ütleks midagi. Mitte oleks siis esimene parlament, kes maailmas selle kohta midagi ütleb.

No ühesõnaga, ma sain siis sinu sõnavõttest nii aru, et Eesti peab ikkagi ACTA-t alla kirjutama, aga. Ja

nii ebameeldiv, nii ebameeldiv, kui see ka ACTA vastu võitlejatele ei tundu. Minu meelest peaksid ka nemad aru saama, et kui valitsusel, mis on demokraatlikult valimiste järel moodustatud, on selline peaministri poolt antud plaan. Või sõnastatud plaan, siis las ta teeb seda, kuid siin on ka suur võimalus riigikogule tulla jällegi sammuke eemale sellest väga. ametniku ja täidesaatva võimu kesksest riigi juhtimisest ja tõmmata tagasi seda otsustusõigust parlamendi poole.

Jah, aga suur tänan sulle, Indrek, ja hea uudis on ka see, et Praxis.ee kodulehel on Eesti teisiti juba olemas ja saab nendega tutvuda ja äkki siis ulatuda rohelistele abikäed, et... Jah,

mina omalt poolt püüüan nüüd panna siis mõnda teise keelde kui eesti keel ja seal Brüsseli majas ka neid tutvustada.

Jah, aitäh sulle ja ilusat päeva! Kõike head!

No nii, ja meie viimaseks telefoni teel osalevaks saatekülaliseks on nüüd inimene, kes on kergelt oma avaldustes toetanud aktat ja kelleks on Valdo Randpere. Tere. Tere.

Räägi siis, mis sa arvad ACTA-st ja mis sa arvad internetiõiguste ja vabaduste harte ideest?

Mis ma arvan, ACTA-st noh, põhimõtteliselt on ju see, et, et tegemist on võltsimisvastase kaubandusleppega, mis hästi pisikeses ulatuses tegelikult puudutab ka internetti. Ja noh, selle teema üle ongi nüüd siis kisakära tõusnud, kuigi puudutatakse ka, natukene kisatakse ka seal teiste osade üle. Ja minu, minu jaoks ACTA osas noh, mis seal öelda, no põhimõtteliselt ma võiks öelda, et ACTA olgu või järgu olgu, ega, ega. Ega Eestis on seadusandlus põhimõtteliselt selles osas paigas, mis puudutab autorikaitseid, mis puudutab võltsimisvastast tegevust ja igast võltskaubavärkide vastast tegevust, noh, see, see on Eestis paigas ja see on tänapäeval karistatav. Me nägime siin alles paar päeva tagasi, tuli jälle üks uudis, mingi poiss sai tingimisi vangistuse ja pidi maksma trahvi selle eest, et ta oli ilma loata laadinud ka internetis ülesse Eesti muusikat ja nii edasi. Et ACTA puhul ei ole minu arvates mõtet paanitseda ja, ja see on see, mis on mul noh, niisugune põhi, põhimõtteline nagu. Erinevus võib-olla siis paljudest nendest, kes ütlevad, et, et ACTA hakkab neid kägistama ja tapma ja piirama ja sõna vabalt, sest nii, ma ei, ma ei näe seda, et, et, et ACTA midagi olulist selles osas juurde tooks, mida meil juba ei ole. Ja kui mõni inimene elab selles illusioonis, et tänapäeval on internetis kõik lubatud, siis noh, tegelikult see ei ole nii, ma just viitasin näed ka sellele samale kohtuotsusele siin, aga. Aga siin on ka teisi asju, kus on siin anonüümseid kommentaar, kommenteerijaid karistatud ja. Ja nii edasi, nii et ega, ega internet ei ole selles mõttes ju mingi, mingi täiesti ilma reegliteta vaba piirkond väljaspool ühiskonda, ka täna mitte.

Mis võiks olla teie arvates järgmised sammud Aktaga, et meil siin eelmine kõneleja, Indrek Tarand arvas, et see tuleks alla kirjutada ja siis parlamenti saata ja parlament lükkaks selle tagasi. Aga ta oleks ju kuidagi imelik, kui nüüd meie peaminister kirjutab mingisuguse rahvusvahelipingu alla ja siis kodumaal siis lükatakse tagasi, et või siis teine võimalus, et ta lähebki parlamendis läbi, et et mis võiks teie arvates olla järgmised sammud, mida selle Aktaga edasi teha?

No iseenesest ma arvan, et Eest, Eesti selles mõttes on ju väga Jah, heas positsioonis, et, et me ei ole seda alla kirjutanud isegi ja, ja mis puutub allakirjutamist, siis ei ole see mitte peaminister, kes selle alla kirjutab, vaid tegelikult ta oleks selle kirjutanud siis Eesti saadik dokkes alla, juhul kui, kui ta oleks saanud sellest, selleks volitused, nagu paljud teised valitsused andsid. Ja siis ta oleks võinud tulla Eestisse ja siis ta oleks sattunud ka Riigikokku mingil hetkel, nüüd on minu arvates kõige mõistlikum, mis me teha saame, on ära oodata see seisukoht, mida ütleb Euroopa kohus. Sest täna tuli vist see uudis, et, et nüüd ongi siis see samm astutud, mida juba nädal või poolteist tagasi räägiti, et see juhtub, et, et Euroopa Komisjon annab selle ACTA hinnangu andmiseks Euroopa kohtule. Ja las ta, las ta siis käib seal, sest ega ma ütlen, meil sellega selles mõttes kiiret ei ole. Et Eesti ei pea seal esirindel olema, kuna meil seadusandlus nagunii selle koha pealt on juba olemas ja toimib. Et need inimesed, kes midagi loovad, ükskõik, kas patendi näol või siis autori. Autorid, et nende õigused oleksid kaitstud ja nendel oleks võimalus otsustada, mismoodi nende teoseid reprodutseeritakse või kuulatakse või kättesaadakse.

Et ühesõnaga, sinu, sinu arvamus on see, et põhimõtteliselt meil ei olegi aktat vaja?

Jah, põhimõtteliselt Eesti sisemisest, sisepoliitilisest seisukohast seda aktat meil vaja ei ole, ma, ma arvan, et see akta, akta tähtsus täielikult on rohkem niisugune välispoliitiline tähtsus, et, et Esiteks Eestit, noh, palju on siin kaeveldud selle üle, et Eestisse ei saa vaadata ühte ja teist ja siin ei laiendata nii, noh, see on sihuke klubiline kuulumine ka, et, et kui Eesti nüüd on selle. Aktaga liitunud riikide hulgas, siis ma arvan, need riigid, kelle, kellelt tuleb väga palju, toodetakse seda sisu, mille õigusi nad proovivad kaitsta, nad vaatavad Eestile natuke teise pilguga. Teine asi on see, et, et seoses selle aktaga iseenesest ja noh. No siin on Eestil, Eestil ju ka mingi võimalus, üks asi, mis ei ole nüüd otseselt üldse ACTA-ga seotud, aga see on ka jälle Eesti seadusandluses juba reguleeritud, aga ACTA-s on ka seda nimetatud. See on see igast regiooni koodide ja piirangute seadmine näiteks DVD-dele, ka Blu-Ray-dele või mis iganes, meediale tänapäeval. Ja noh, see on minu meelest üks diskussioon, mida peaks pidama. Ja milles võiks Eesti olla ka üks, üks selle vedaja, et, et milleks selliseid regiooni piiranguid vaja on. Vot sellest ma ei ole isiklikult ka kunagi aru saanud, sellepärast et see on tehnoloogiliselt suhteliselt äpardunud lahendus. Ja, ja autori õigusekaitse seisukohalt. Kui me räägime globaliseeruvast maailmast ja majandusest, siis on natukene imelik vaadata, kuidas siis mingid firmad proovivad seda globaliseeruvat maailma kuidagi jupitada mingite regioonide kaudu. Vot noh, sellest lähtudes ma arvan, et ise, iseenesest teemasid siin tõuseb, aga. Ja, ja, ja Eesti võiks need vedada ja autoriõiguse kandi pealt ka, aga, aga ma ütlen, ma selles mõttes ei näe nagu mingit suurt probleemi iseenesest ACTA-s, noh.

Ei nojaa, aga ACTA on ju valmis, et ega sinna ei saa enam öelda, et see punkt ära muuta ja teine, et nüüd on küsimus, kas me kirjutame alla või mitte, seal on regioonid sees. Et kui me ei saa aru, milleks need regioonid seal on, siis, mis siis nüüd teha siis?

Ei, aga need regioonid on alati, see ongi see point, et see on Eesti seadusandluses ka täna, karistusseadustikus on olemas punkt, mis keelab sul kõrvaldada tehnilisi kaitsemeetmeid ka regiooni tõkke näol. See on Eesti seadusandlus juba olemas, sest see on olnud üks traditsioon ja see on niimoodi edasi elanud. Aga nüüd, kuna see ACTA on tulnud, noh siis on paljud neist punktidest järsku ujunud päevakorda, mille peale ei mõeldudki. Aga seal, selles punktis ma leian tõesti, et seadusandlus ja, ja see. Sektor või tööstus, kes sellega tegelevad, need, need, need ei ole üksteist väga aru saanud ja, ja, ja mina ka ei ole aru saanud. Ega ma tunnistan seda ka hea meelega. Sama, asi on surutud sisse ju arvutitesse, oli veel ju mitte väga ammu, et said viis korda muuta seda regiooni arvutis ja siis ta läks lukku selle viimase peal, mis sa kasutasid. Tõenäoliselt on täna või nii. No ka täiesti jabur minu meelest, sa sõidad arvutiga ühest maailma otsast teise. No mis asi on siis, kui sa tahad Jaapanis vaadata mingit DVD-d, mis sa ostad, no miks sa ei või seda teha ja pärast tulla tagasi koju ja vaadata noh, mingi teise regiooni, see, see on nii rumal, rumal mõtlemine minu meelest.

Et kokkuvõttes siis, Valdo, sulle tundub, et tänased autoriõiguste printsiibid on natuke aegunud?

Mõne kandi pealt, vaata, kus nad tegelikult ei olegi nagu autoriõigustega seotud, seepärast, et ega see regiooni tõkend, see ei ole autoriõigustega, vot selle koha pealt on küll noh... Vigade see asi, ühel autoril peab olema õigus otsustada, kas ta tahab oma teoseid üldse levitada interneti kaudu. Ja kui ta tahab, mis kanalit kaudu ja kui ta siis tahab, kui palju ta sellest maksust tahab saada, see peab olema autori vääramata õigus. Vot seal mina ei saa sellest loogikast aru, et kui inimesed ütlevad seda, mina ei taha osta endale plaati koju riiuli peale tolmu koguma. Ja mina ametlikult seda filmi kusagilt alla laadida ei saa ja siis järelikult mul nagu tekiks õigus seda mitteametlikult või no ebaseaduslikult kusagilt võtta, vot sellest viimasest loogilisest sammust ma ei saa aru, autor on nii otsustanud, ta ei tahagi interneti kaudu seda levitada.

Suur tänasele valdo ja ilusad päeva. Jah, nii see läkski, et püüdesime siis leida inimest, kes Aktat kaitseb, aga läks nii nagu läks. Et Peeter, mis sa siis nende viimaste sõnavõtete kohta arvata?

Indrek Tarandi ettepanek poliitiliselt malelaualt poliitilisse pokkerilaua taha siirduda on kahtlemata intrigeeriv, aga nagu ta ka ise mainis, see võib kaasa tuua... teatavaid telefonikõnesid, olgu siis Tokyost või, või Washingtonist, mida võib-olla ei, ei taheta väga vastu võtta praegu ja noh, mina ei julge olla täna päris... kindel ei selles, et meil leidub inimene, kes vabatahtlikult võtab selle pastaka ja läheb sellele paberile alla kirjutama, ega ka sajaprotsendilist kindlustunnet mul ei ole selle suhtes, et mis siis täpselt ikkagi Riigikogus juhtub. Mulle täna tundub, et see ootamissta, taktika vähemasti, vähemasti kuni Euroopa Kohtu seisukoht on kujunenud võib-olla, võib-olla mõistlikuma. Nüüd, mis mulle Valdo Randpere, keda, seisukoha juures, kellega me oleme varemgi kirglikult vaielnud, mis mulle meeldis, on see, et, et ka Valdo on lõpuks näinud seda, et meie praegune autoriõiguse regulatsioon tervikuna ei ole ikka päris, päris mõistlik, ta on näiteks ka nüüd seesama regiooni piirangute kohta kasutanud väljendit vale mõtlemine, noh, mina ütleksin lihtsalt absurd, aga, aga inimesed kasutavad erinevaid väljendeid, pole midagi. Nüüd, mis, mis puutub Valdo sissejuhatavasse argumenti, et Dagda on lõppkokkuvõttes ikkagi võltsimisvastane, kaubandusleping, mis natukene puudutab ka internetis toimuvat ja ehk, ehk üht-teist muud, siis siin minu arust ongi selle konkreetselt ACTA põhiline probleem, et, et me ei saa, nagu mu kadunud füüsikaõpetaja ütles, et me ei saa liita kokku prügikaste ja jalgrattaid. Sest nad on erinevad dimensioonid. Ja samamoodi me ei saa leida ühte mõistlikku regulatsiooni kõigi maailma murede lahendamiseks. Et ACTA tuleb sellisel kujul tagasi lükata, võtta, istuda rahulikult uuesti maha, jagada teemade kaupa ära ja reguleerida eraldi võltsimine, eraldi internetis toimuv, eraldi täiesti omaette teemana ravimite küsimus. Kus kahjukannatajateks ei ole mitte ainult õiguste omanikud nagu ülejäänud juhtudel, vaid ennekõike need patsiendid, kes võivad oma elu ja tervisega riskida.

Jah, aga see oli siis meie teane restart, saime siis teada, mida erinevad inimesed arvavad aktast ja inter, interneti vabaduste ja õiguste hartast, arvamusi oli erinevaid, aga neid oli, ütleme, natuke vähem võib-olla kui meie esimese akta saate ajal. Ilusat nädalavahelist teile, kuulame siis jälle järgmisel ajapäeval.