AI_pealkiri: ACTA kaubandusleppe mõjud ja internetikasutajate õiguste harta vajalikkus Eestis

Konkreetselt kitsamalt ACTA osas ei näe ma täna mingit reaalset sammu, mida me väga aktiivselt teha saaks. Jah, tõepoolest, kõik kuulajad, kuna kirjutage oma saadikule Euroopa Parlamendis, andke oma meelsusest teada, et tema teeks mõistliku otsuse, aga Eestis sisepoliitiliselt täna me selles konkreetselt ACTA küsimuses väga midagi Suurt minu hinnangul täna teha ei saa.

Kuna internet on õiguslikult ütleme, mitte päris selgelt ja üheselt reguleeritud ala ja kuna ilmselgelt on erinevate majanduslike ja poliitiliste huvigruppide huvid seda, seda foorumit moel või teisel kontrollida ja kontrolli alla saada on olemas, siis siis kahtlemata on oluline, et Eestis oleks selgelt väljendatud ja üldaktsepteeritav selline positsioon, millest, millest lähtuvalt meie... Interneti reguleerimisel tegutseme.

Aitäh, Sten, ma lõpetuseks küsiksin su käest, mis on sinu hinnang selle teksti nagu ajalisele paigutusele, kas te olete oma ajast ees või või, või pigem oleks juba ammu pidanud selline dokument olemas olema, vaatan näiteks punkt seitse, mis räägib e-demokraatiast, et noh, nii palju kui ma poliitikute jutte kuulnud, et niisugust asja vist ikka päris kardetakse, isegi Eestis, ma arvan.

Aga mis teie kui kogenud poliitik ütlete, et mis võiks sellest hartast edasi saada, et siis, kui see harta nüüd valmis saab ja läbi vaieldud, et kas millises vormis võiks ta Eesti Vabariigis seadusandlusesse või Euroopa Liidus seadusandlusesse jõuda?

Jah, ma mõtlen, kuna peaminister on ka selle eest teinud oma niisuguse poliitilise kreedo osa. Et siis minu meelest oleks väga elegantne, kui valitsus, kes on võtnud seisukoha, et me kirjutame selle alla, see on hea. Kuigi ma saan aru, et seal näiteks ka peaministri ja välisministri lähenemises on olnud teatud erinevusi. Aga siis tuleks see tõesti parlamenti ja parlament saaks siis in corpore anda selle hinnangu, mis praegune parlamendi koosseis peaks vajalikuks anda. Ja mulle selline menetlus ei oleks endale üldse vastukar. Praegu, miks ma seda just mõtlen, et, et mina ütleks erinevalt. Mitmest poliitikust, et ärme kiirusta, vaatame, mis saab. Miks mina arvan, et seda võiks enne teha, on just see, et suure tõenäosusega Euroopa parlament jõuab oma kohmakuses siiski ka veel sellel aastal. ACTA lepingu küsimust arutama ja nüüd selle nädalase informatsiooni põhjal praegu ma ei oskagi ütelda, kuidas parlament menetleb, teades, et komisjon on palunud kohtult, Euroopa kohtult juriidilist seisukohta, et. Võib-olla ka Euroopa parlament tõmbab tuuri maha, aga seda, et Euroopa parlamenti see asi nüüd üldse ei tuleks, seda ei ole. Nii et siin oleks nagu Eestil minu meelest võimalus väga suurelt võita, kui julgelt poliitilisi kaarte lauale käia.

Jah, põhimõtteliselt Eesti sisemisest, sisepoliitilisest seisukohast seda aktat meil vaja ei ole, ma, ma arvan, et see akta, akta tähtsus täielikult on rohkem niisugune välispoliitiline tähtsus, et, et Esiteks Eestit, noh, palju on siin kaeveldud selle üle, et Eestisse ei saa vaadata ühte ja teist ja siin ei laiendata nii, noh, see on sihuke klubiline kuulumine ka, et, et kui Eesti nüüd on selle. Aktaga liitunud riikide hulgas, siis ma arvan, need riigid, kelle, kellelt tuleb väga palju, toodetakse seda sisu, mille õigusi nad proovivad kaitsta, nad vaatavad Eestile natuke teise pilguga. Teine asi on see, et, et seoses selle aktaga iseenesest ja noh. No siin on Eestil, Eestil ju ka mingi võimalus, üks asi, mis ei ole nüüd otseselt üldse ACTA-ga seotud, aga see on ka jälle Eesti seadusandluses juba reguleeritud, aga ACTA-s on ka seda nimetatud. See on see igast regiooni koodide ja piirangute seadmine näiteks DVD-dele, ka Blu-Ray-dele või mis iganes, meediale tänapäeval. Ja noh, see on minu meelest üks diskussioon, mida peaks pidama. Ja milles võiks Eesti olla ka üks, üks selle vedaja, et, et milleks selliseid regiooni piiranguid vaja on. Vot sellest ma ei ole isiklikult ka kunagi aru saanud, sellepärast et see on tehnoloogiliselt suhteliselt äpardunud lahendus. Ja, ja autori õigusekaitse seisukohalt. Kui me räägime globaliseeruvast maailmast ja majandusest, siis on natukene imelik vaadata, kuidas siis mingid firmad proovivad seda globaliseeruvat maailma kuidagi jupitada mingite regioonide kaudu. Vot noh, sellest lähtudes ma arvan, et ise, iseenesest teemasid siin tõuseb, aga. Ja, ja, ja Eesti võiks need vedada ja autoriõiguse kandi pealt ka, aga, aga ma ütlen, ma selles mõttes ei näe nagu mingit suurt probleemi iseenesest ACTA-s, noh.

Indrek Tarandi ettepanek poliitiliselt malelaualt poliitilisse pokkerilaua taha siirduda on kahtlemata intrigeeriv, aga nagu ta ka ise mainis, see võib kaasa tuua... teatavaid telefonikõnesid, olgu siis Tokyost või, või Washingtonist, mida võib-olla ei, ei taheta väga vastu võtta praegu ja noh, mina ei julge olla täna päris... kindel ei selles, et meil leidub inimene, kes vabatahtlikult võtab selle pastaka ja läheb sellele paberile alla kirjutama, ega ka sajaprotsendilist kindlustunnet mul ei ole selle suhtes, et mis siis täpselt ikkagi Riigikogus juhtub. Mulle täna tundub, et see ootamissta, taktika vähemasti, vähemasti kuni Euroopa Kohtu seisukoht on kujunenud võib-olla, võib-olla mõistlikuma. Nüüd, mis mulle Valdo Randpere, keda, seisukoha juures, kellega me oleme varemgi kirglikult vaielnud, mis mulle meeldis, on see, et, et ka Valdo on lõpuks näinud seda, et meie praegune autoriõiguse regulatsioon tervikuna ei ole ikka päris, päris mõistlik, ta on näiteks ka nüüd seesama regiooni piirangute kohta kasutanud väljendit vale mõtlemine, noh, mina ütleksin lihtsalt absurd, aga, aga inimesed kasutavad erinevaid väljendeid, pole midagi. Nüüd, mis, mis puutub Valdo sissejuhatavasse argumenti, et Dagda on lõppkokkuvõttes ikkagi võltsimisvastane, kaubandusleping, mis natukene puudutab ka internetis toimuvat ja ehk, ehk üht-teist muud, siis siin minu arust ongi selle konkreetselt ACTA põhiline probleem, et, et me ei saa, nagu mu kadunud füüsikaõpetaja ütles, et me ei saa liita kokku prügikaste ja jalgrattaid. Sest nad on erinevad dimensioonid. Ja samamoodi me ei saa leida ühte mõistlikku regulatsiooni kõigi maailma murede lahendamiseks. Et ACTA tuleb sellisel kujul tagasi lükata, võtta, istuda rahulikult uuesti maha, jagada teemade kaupa ära ja reguleerida eraldi võltsimine, eraldi internetis toimuv, eraldi täiesti omaette teemana ravimite küsimus. Kus kahjukannatajateks ei ole mitte ainult õiguste omanikud nagu ülejäänud juhtudel, vaid ennekõike need patsiendid, kes võivad oma elu ja tervisega riskida.