@ RESTART // 2012.04.14
KUUPÄEV
2012-04-14
PIKKUS
42m 46s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse projektijuhtimise eriala ja kutsekvalifikatsiooni üle Eestis. Külalised analüüsivad erinevusi IT- ja ehitussektori projektijuhtimise vahel ning tutvustavad vastloodud Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni eesmärke.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Räägime projektijuhtimisest. Mis on ühist ehitusfirma ning IT-ettevõte projektijuhtidel, kuidas saab projektijuht oma taset tõsta, kus saab projektijuhtimist õppida? Stuudios on Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Andrus Kivisaar. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Jah, meil on siis liinil Eesti Projektijuhtide Assotsiatsiooni juhatuse liige Laura Järve, tere, Laura! Tere! Saime aru, et teie olete siis, te olete riigisektoris. Ja, just nii. Ja siis varem olite Mobis, ehk siis ilus start-upis, et kuidas tundub, kuidas, mis on riigisektori ja, ja sellise. Noore IT-firma projektijuhtimises erinevused, et kumb on efektiivsem, efektiivsem näiteks?
No neid kahte on võib-olla selline keeruline võrrelda, et, et riigisektoris hakkab esmapilgul kohe silma korrastatus, võib-olla rohkem selline etapiline projektijuhtimine, et, et mobis oli, oli rohkem selline agiilsete meetodite rakendamine. Aga Siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuses, kus ma siis praegu töötan, et on, on see, on arendusmetoodikad pisut teised ja lähtuvalt sellest on ka siis see projekti juhtimine selline korrastatum või, või rohkem ette planeeritud, et ei saa küll öelda, et päris selline waterfall, aga Aga ütleme nii, et palju rohkem reegleid on kirjas. Et, et selline start-up stiilis projektijuhtimine on, on tunduvalt agiilisem.
Aga siin oled seotud just IT-projektidega, et viimasel ajal on juhtunud igasuguseid ebameeldivaid asju, näiteks digireseptiga ja siin hiljuti ka no mõne teiste riigi poolt tellitud IT-projektidega, siis tundub, et et mõnest ministeeriumist võib-olla on projektijuhtide tase, natuke liiga nõrk või siis Eesti idfirmad lihtsalt mõnikord ei tee asju korralikult?
No ma usun, et neid kitsaskohti on ühel kui teisel pool, et et projektijuhid jäävad kogu selles protsessis üsna nagu keskele, et kõik projektid hakkavad juba eilanalüüsist, hangetest. Et me praegu teeme ka erasektoriga koostööd, et seda protsessi nagu parendada, et, et selleks, et see, neid intsidente ja, ja probleeme nagu paremini lahendada ja üldse neid vältida, et, et selleks, selleks peab, peab olema kogu protsess nagu natukene läbiräägitud nii riigi kui ka siis erasektori poolelt, et... Et loomulikult saab siin kaasa aidata projektijuhtimisega, et, et oma erialaliiduga me püüamegi seda inimest, inimeste siis kvalifikatsiooni ja teadmisi tõsta, et, et tihtipeale, kui, kui tulevad sellised kiireloomilised küsimused, siis kasutada siis erinevaid võimalusi juhtimises, mis võiksid nagu probleeme paremini. Aga päris projektijuhtide nagu kapsaaeda ma neid asju ei ajaks, et, et siin on vaja vaadata protsessi tervikuna.
Ma arvan, et. Kindlasti ma olen, pooldan seda vaadet, et asjad lähevad paremuse poole, sest kitsaskohti on märgatud nii erasektori poolelt kui ka riigi poolelt ja ja praegu ka meie inimesed töötavad koos erasektoriga, et neid kitsaskohti lahendada, aga, aga siin mitmetes kõrgkoolides on rohkem hakatud rõhku panema projektijuhtimisele projektijuhtimise kui eriala edendamisele, et siin vahepeal projektijuhtimise mõistet on nagu valesti kasutatud, et, et me püüame ka seda mõistet nagu ühtlustada ja, ja ma usun, et ka, et kui ka haridusasutused sellele õla alla panevad, et, et saab ainult kõik paremuse poole minna.
Aga kuidas sa näed enda ja ütleme, riigi panust Eesti projekti juhtimise assotsioonis, et kas teil on plaanis teha mingeid tühisi üritusi või see on lihtsalt noh, te olete kaasas lihtsalt selleks, et, et nii-öelda kursis olla, mis selles valdkonnas toimub?
Tavakodanikuna ma arvan, et on. Nii riigisektoris väga häid näiteid kui ka erasektoris. Et ma ei, ma ei, ma ei ütleks täna niimoodi, et, et, et, et, et, et erasektoris on projektijuhtimisega oluliselt parem kui, kui riigisektoris.