AI_pealkiri: Erki Urva ja Sten Tamkivi IT-akadeemiast ning era- ja ülikoolide koostööst IT-hariduse tõstmisel

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja mida toetab ITL. Meie saade on korduses täna õhtul kell kümme ja internetisaadressil podcast.kuku.ee pidevalt ning tänaseks saate teemaks on IT-haridus.

Ja tõepoolest, see on üks meie lemmikteemadest ja seda saime teada, et IT-akadeemia on sisuliselt käivitunud ja meil külas on Sten Tamkivi, eks Skype'i juht, IT-le juhatuse liige ja üks IT-akadeemia asutajadest ja Erkki Urva, kes on IT-akadeemia programmidirektor. Tere, Sten, et räägi, mis asi IT-akadeemia on, ma olen vahepeal kuulnud hästi mitu erinevat teooriat.

Tere, kena laupäeva, IT-akadeemia, ma vaatasin järele, tegelikult algas kahe tuhande üheksandal aastal augustikuus, kus istusid ümber laua Eesti ülikooli direktorid ja, ja tegime seda arengufondis ja arengufond ja ITL olid siis, siis täiendavalt laua ümber, me kirjutasime alla ühe koostöö memorandumi ja... Ja seal memorandumis me ütlesime, et Eestis on IT-valdkond kiiresti arenev, eksportiv, kõigile heaolu tekitav ja et üks kõige suuremaid probleeme, mis sellega on teatavasti, on see, et meil ei ole piisavalt häid inimesi. Ja IT-akadeemia koostöömemorandum oli siis mõeldud selleks, et, et leida selle probleemi lahendus ja tõsta Eesti IT-haridus rahvusvaheliselt. tõsisemale tasemele, tõsta selle kvaliteeti, tuua sinna välismaalt nii tudengeid õppima kui, kui professorid ja lektorid õpetama ja, ja teha kõiki neid muid häid asju. Tol hetkel see tõesti oli A4-ne dokument, see oli siis kaks pool aastat tagasi. Ja, ja sellest ajast peale, esialgu vedas seda arengufond ja Üllar Jaaksoo, kes, kes käis mööda koole, rääkis osapooltega nii erasektorist kui akadeemilistest ringkondadest kui riigist ja ja katsus seda pilti kokku panna, et milline see lahendus olema peaks ja, ja tõesti, need ideed on marineeerunud sellest, et mis oleks, kui teeks uue kooli, mis oleks, kui, kui tõstaks need õppekavad kokku, mis oleks, kui hakkaks uusi õppekavasid tegema, mis oleks, kui... Ehitaks kontrollorganeid või, või kvaliteeti juhtivaid organeid selle, nende õppekavade peale, mis täna juba koolides on, ja see täna lahendus, mida siis Erki juhib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses, ongi selline... katus või vihmavari olemasolevate koolide ümber, me otsustasime, et me uut kooli ei tee, aga meil on seal juhtkomitee, mida ma olen siis algusest hiljutise ajani vedanud, kes ITL-i esindajate, Haridusministeeriumi esindajate ja Majandusministeeriumi esindajate koostöös otsustab, millised õppekavad on sellist erilist IT-akadeemia kvaliteedisilti väärt, millised on need mõõdikud, millised tudengid sinna peavad sisse minema, millised tudengid sealt välja tulema, kui kiiresti, mida seal õpetatakse, et, et see, see on selle IT-akadeemia täna olemas.

Et põhimõtteliselt on tegemist punktisüsteemiga, et ei ole mingeid sambaid, mingit seinu, vaid on ainult katusorganisatsioon.

Üleeile siis, kui läksid välja uudised IT-akadeemia seisukohta, siis just üks sõber mulle helistas ja ütles, et, et see on esimene haridusprojekt Eesti vabariiklikust, millest ta kuulundamise ei alga majaehitusest. Võib-olla see on kerge liialdus, aga, aga tõesti, et see õigipoolne poolteist miljonit eurot erasektoris, siin oli kogutud sada tuhat eurot esimesse aastasse, need lähevad tõesti sisusse ja kvaliteeti, mitte kinnisvaras.

Aga kas võib juhtuda, et see projekt näiteks ikkagi saabuma maa kunagi?

Tere ka minu poolt, mina arvan küll, et, et see oma maja ei saa, sellepärast et tegelikult IT-akadeemia olemas on see, et, et ta ei ole mitte omaette ülikool, vaid tegemist on ikkagi koostööprogrammi, aga mingil määral kaubamärgiga. Seetõttu selgelt praegu ei kavatse IT-akadeemia oma tegevustes hakata ülikooli dubleerima, vaid vastupidi, andma ülikoolitele toetust ja tähendab tuge selle õppe läbiviimiseks ja IT-akadeemia ei andnud mingeid diplomid välja, need diplomid tulevad ikkagi meie ülikoolidest.

Kust tulevad nüüd esimesed õppeprogrammid, ma saan aru, et ülikooli jaoks õppeprogrammi koostamine on hästi pikaline protsess?

Võtsime ette kõik meie erinevad õppekavad, mis meie kõrgkoolides on IKT õppekavad, neid on tugevalt üle kolmekümne kokku, kui võtame kõikide tasemete bakalaureuse, magistri, doktoriprogrammid ja võtame juurde ka näiteks rakenduskõrghariduse, neid on päris palju, kui alguses seda ideed mõeldi, siis esmane lähenemine oli selline, et keskenduda võib-olla sellistele rahvusvahelistele õppekavadele pigem, sest et IT-akadeemia üks eesmärk on Eesti IKT hariduse rahvusvaheline turundamine selleks, et, et saada nii õppureid meile siia, kes võiksid siis osaliselt ka katta seda demograafilist auku, mis meil praegu nagu tekkimas on. Aga teisalt ka siis selleks, et tõepoolest ka läbi siis selle hariduse saada ka meie tööjõuturule täiendavalt lihtsalt kvalifitseeritud töötajaid mujalt maailmast, kui meil neid endal väheks jääb, sest lõppude lõpuks keegi peab hakkama ühel hetkel kõikidele meie pensionäridele ka pensionit maksma oma maksudest ja kui meil omal seda pealekasvu siin piisavalt pole. Nii et sealt, sealt hakkas see pihta ja need õppekavadega siis muidugi arutelus mindi edasi, et ei ole võimalik siiski ainult panustada magistritasemele, vaid et tegelikult tuleb luua ka baas. Ja tal tuleb ka baasi tugevdada ja baasiks on ikkagi seesama bakalaureusharidus. Seeläbi võetigi, et kahe õppekava koha pealt ei olnud nagu mingit kahtlust, need on paar aastat tagasi ka mingil määral eurorahade abil siis käima lükatud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ühismagistri õppekavad, rahvusvahelised magistrikavad, inglisekeelsed magistrikavad, millest ühe siis, ütleme, peamiseks vedaks on Tallinna Tehnikaülikool, see on siis küberkaitse, ja teine, mille siis peamiseks vedaks on Tartu Ülikool, see on siis tarkvaratehnika. Et selle osas nagu ei olnud kellelgi kahtlust, aga siis leitigi, et ikkagi oleks vaja panustada ka baasi ja seetõttu võeti ka alguses siis nagu pardale või siis IT-akadeemia katuse alla need kaks bakalaureuse, siis informaatika bakalaureusekava mõlemast ülikoolist.

Noh, kuidas see siis niimoodi tehniliselt toimib, et noh, näiteks needsamad kaks näidet, kas nad saavad IT-akadeemia badge-i, kas need ülikoolid saavad siis raha IT-akadeemia kadu, kas ma ei tea, diplomi peal on kirjas certified by IT-akadeemia või kuidas, kuidas see täpsemalt käib?

Põhiline, tähendab, ütleme nii, et nagu ma ütlesin, et me ei saa anda välja eraldi diplomit ja me ilmselt ei saa ka riiklikule diplomile midagi eriti juurde kirjutada. Jah, aga küllap, küllap me midagi anname siiski, et mis seda asja meenutaks. Peamine siiski meie toetus ei ole mitte selle paberi läbi, vaid peamine toetus on läbi tegevuse. Ehk siis me rahastame täiendavalt nii ülikoole õpetamist, läbi õpetamise toetamise siis, et oleks võimalik nendele ka samamoodi siis Ükskõik, hakkame pihta kas või parematest õppejõududest ja, ja lõpetades mingite täiendavate või erinevate laborite või millega iganes, aga me toetame ka üliõpilasi läbi stipendiumiprogrammide, me toetame ülikoole sellega, et me pakume nendel, kompenseerime nendel õppemaksuvabastust, noh, praegu me oleme keset seda kõrgharidusreformi, ega keegi täpselt ette ei kujutagi, kuidas see kõik toimima hakkab, aga Aga, aga üldiselt, kui näiteks eesmärk on siiski saada paremaid tudengeid, siis igal juhul on ka üks vahend see, et, et kui me näiteks ka inglise keelsest õppekavat kui näiteks eeldame, nad on kõik tasulised, et me parematele teeme, pakume seda õppekava, lihtsalt õppemaksuvabastust ja see on juba ka selline suur, suur stiimur. Ja lisaks turundustegevused.

Ja ülikoolide autonoomia... Tähendab, et nad võivad õpetada mida nad iganes tahavad, mida nad suudavad meelitada sinna tudengeid, aga me, meie eesmärk on see, et, et noor Eesti või regiooni või välismaa keskkooli lõpetaja, näiteks mõeldes, kuhu ta õppima tahab minna, et ta, tal üks põhjust tahta IT-akadeemia õppekavasid rohkem. Seal saavad professorid rohkem palka, ta ise saab seal stippi, ta saab käia välismaal, võib-olla saab lihtsamini praktikale ja kõik need muud asjad, et et see, õppekavad, mis täidavad teatud kvaliteedi kriteeriumi, need ka tõuseks selgelt

Rõhk on siis ikkagi puhtalt nagu niisuguses süva IT-l, programmeerimine, teadmine, kuidas suured kastid ja rauaste asjad kokku käivad või ma, noh, ma näiteks ise olen natukene seotud õppimisega niisuguses kohas nagu Design and Development of Virtuaal Environments, mis on siis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Tallinna kolledžiks, võiks seda vist nimetada, sest tehnopolis on õppekava, et kas niisugust IT-ettevõtlust ja disaini poolt ka suruta?

Me ikka kõige laiemalt räägime IKT-st, ehk siis lisaks harilikule, ütleme me noh, õppekavad on jaotatud õppekava gruppidesse, et, et me ei räägi seda, et meil on ainult informaatika ja infotehnoloogia õppekava grupp, et tegelikult me läheme laiemalt, meil tuleb juurde ka rohkem tehnoloogiline pool, ehk näiteks telekommunikatsioon, automaatika erialad ja taolised asjad, ja samal ajal me oleme valmis ka toetama ka täiesti selliseid nii-öelda pehmemaid IT-ga seotud. Tegelikult üks selline võlusõna, mida väga palju räägitakse viimasel ajal, on interdistsiplinaarsus ja seda tegelikult kõik rõhutavad, et interdistsiplinaarsuses tegelikult peitub ka mingil määral tulevik. See tähendabki seda, et spetsialiseerutakse süva IT-oskustega, aga mingis teises valdkonnas. See, et praegu alustamisel on kaasa võetud ainult kaks ülikooli, see tuleneb lihtsalt sellest, et Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis on, ütleme see IKT erialade osa võib-olla kõige suurem ja Ja kõige suurem osa nendest spetsialistidest tuleb nendest. Kõik sõltub rahastamisest, me oleme teinud oma tulevikunägemised ja prognoosid küll sellisena, et, et rahastamise maht peaks suurenema pidevalt, mis tähendaks ka seda, et tegelikult meil on võimalik iga aasta juurde võtta uusi õppekavasid ja täiendavaid õppekavasid. Aga me oleme kehtestanud nendele õppekavadele ka teatud kriteeriumid ja nad peavad tõesti olema kvaliteetsed, nendel peab olema, mispärast on ka näiteks tööandjad väga tugevalt kaasatud sellesse, tööandjate poole pealt peab tulema esmane sisend kõigepealt, et kas nemad vajavad selle valdkonna spetsialiste. Et meil on mõttetu kulutada oma ressursse ja koolitada välja näiteks inimesi erialadel või sellistel õppekavadel, kus nad pärast näiteks lõpetavad ära, aga ei lähe enam mitte oma erialasele tööle, vaid lähevad hoopis kuhugi mujale. Ja Eestis on kahjuks, on väga palju tegelikult kõrgelt haritud spetsialiste, kes tegelikult töötavad madalapalgalistel ametikohtadel seeläbi, et nende lihtsalt eriala järgi ei ole piisavalt turul nõudlust.

Kuidas nende õppekavade hindamine siis käib, et kas mingi noh, noh, ütleme nõukogu otsustab või pärast tagantjärgi näiteks vaadatakse, kuidas, kuidas toonkitel läinud on, kas nende arvamust ka küsitakse näiteks?

Absoluutselt, et me oleme igale juba selle esimese programmi valikuga need neli esimest õppekava, nendega ka, käib kaasa leht Mõõdikuid. Ja, ja me oleme ette kokku leppinud, ülikoolid on välja pakkunud, mis on need mõõdikute tasemed, mida nad peaksid saavutama sellega ja seda me hakkame aastast aastasse jälgima. Interdistsiplinaarsuse poole pealt, et jällegi, jällegi, kui, kui meenutada seda, seda algust, esimesest majandumit, siis lisaks ta, Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikoolile olid seal laua ümber ka Tallinna Ülikool ja Kunstiakadeemia ja, ja kui me... IT-kolledž. IT-kolledž, et kui me räägime modernsest mingist tarkvarakendusest, siis tõesti see interdistsiplinaarsus on see, mida tööstus ka vajab, IT-l selgelt huvitatud sellest, et meil oleks laiapõhjaline haridus. Et üldse IT-haridust võib vaadata tegelikult kahte pidi, üks on selline vertikaal, mis on IT-tööstus, kus on programmeerijad, istuvad ja kirjutavad koodi. Ja teine selline horisontaalne kiht IT-haridust, mida Eesti samamoodi vajab, on, on samamoodi nagu inglise keel, et tegelikult sa ei saa olla hea arst või hea lingvist või hea riigiametnik täna, kui sa IT-st mitte midagi ei tea. Et me täna oleme esimese, esimese fookuse, ma olen seda varem ka öelnud, et IT-akadeemia meie väikeses riigis ja väikeste ressursside ees peab olema pigem snaiperpüss kui kuulipilduja, Et me täna sihime neid, neid vertikaalseid aluseid, laome selle vundamendi ära, aga pika, pikas visioonis näeme, et hakkame ka seda horisontaalset, seda IT-d kui inglise keele oskust arenema.

Selle, sellest, ma ise mõtlen väga samamoodi, olen siin mõelnud, et miks alles ülikoolis, et kas te ei ole mõelnud ka minna keskkooli levelile või kogunisti põhikoolini välja mingisuguste suundadega?

Oo jaa, see on, see on nüüd natuke laiem teema, sest ega tegelikult IT-akadeemia ei ole ju ainukene programm, mis on meil mõeldud IT-hariduse toetuseks ja kui me räägime näiteks Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusest, kelle katuse all praegusega IT-akadeemia programmi veetakse, siis on meil väga palju ka teisi programme seal käimas. Ja näiteks üks, mis just kohe praegu praktiliselt sellel nädalal leidis lõpliku kinnituse ka Haridusministeeriumi poole pealt, on üks eurorahadest finantseeritav IKT programm, ehk riiklik IKT programm, kus on meil tervete tegevustena sees ka näiteks sama asi, et, et IT-hariduse propageerimine koolides, tahamegi minna koolidesse ja ja tegelikult ei hakka, ei piisa ka sellest, kui rääkida ja tegeleda ainult abituariumi tasemel. Ühesõnaga, see on, see on väga suur temaatika, seal tuleb kõigepealt hakata koolitama õpetajaid, et õpetajad oskaksid õpilastele rääkida, mis asi see üldse on. Selle IKT programmi raames meil on üks toetustegevus, on näiteks Tartu Ülikoolis hakkama ette valmistama eraldi programmi ka selleks, et et, et viia kooli kas siis fakultatiivainena elementaarsel tasemel näiteks programmeerimisoskused ja neid õpetama hakata, aga see jällegi hakkab pihta ka õpetajate õpetamisest. Nii et tõesti, ei piisa sellest, kui me ainult ühe lüli selles ketis niimoodi ära kuldame, tegelikult tuleb tõesti väga laialt ette võtta seda asja.

Tere tagasi kuulama IT-saadet Restart, meie tänase saate teema on IT-akadeemia.

Ja kuna lõpetasime siin koolide teemal, siis jätkaks võib-olla seda teemat ja ma saan aru, et üks Eesti probleemidest on ka see, et IT erialadele inimesed ei julge minna, et nad lõpetavad kooli, Noh, vaatavad, et palgad on küll suured seal, aga asi on ikka väga keeruline ja siis valivad mind ei muuta, et kas, mis on need võimalikud sammud, kuidas, kuidas ka põhi- ja keskkoolis saaks seda suhtumist reaalainete vastu muuta, et kas noh, ma ei tea, mingisugused positiivsed näited näiteks või, või siis töö nende õpetajatega, et mis kindlasti oli, oli sellest ka teil jutt?

Jah, ITL-is, isegi ITakadeemia eelselt viimasel, ma arvan, kuskil neli-viis aastat on tehtud väga süstemaatiliselt, näiteks koolikülastusi ja viidud, viidud ettevõtjaid kooli, näidata, milline elus IT-mees välja näeb ja millise huumorimeelega ta on ja, ja kas, millise autoga ta sõidab, mis iganes, seda õpilast huvitab, et viia seda nagu elulisemaks.

Kas neid häid variante on teil palju, et noh, sellist stereotüüpi nagu noh, muuta on lihtne?

Aga ma usun, et see, see on niisugune järjepidev, niisugune kivi peale vee tilgutamise küsimus, et, et ma vaatasin just numbreid, et siin viimase, viimase kaheksa tuhat üksteist ja nüüd see kaks tuhat kaksteist alguses on vist toimunud mingisuguse kolmekümne erikooli külastused üle Eesti ja mingid haridusmessid ja asjad, et me arutasime, et ITL on puudutanud otseselt kuskil nelja tuhandet üldhariduskoolide õpilast nende teemadega ja kui seda teha iga aasta, on ju, kümne aastaga see on nelikümmend tuhat ja, ja, ja see sõna läbib ja, ja sõnum Üks asi, mis on siin veel hästi oluline, on see, et IT, jälle rääkides sellest retikalist ja horisontaalist, meil on probleem nii selles, et, et targad õpilased õpiksid matemaatikat, füüsikat, teadust ja, ja lõpetaks doktorikraadiga või professorina. Et see on nagu üks ahel ja see on selline püramiidi tipp või eliit. Samal ajal ma arvan, et ühiskonnana on meil väga suur puudujääk ka selles, et kui vaadata, kuidas toimub SMS-laenuäri, et on liiga palju inimesi, kes ei oska liitintressi arvutada. Ja selline põhihariduses nagu matemaatikaõppe teaduse mängulisus, Matemaatikat sellisel tasemel peaks oskama inimene, kellest saab filosoof, kellest saab jällegi lingvist või, või kunstnik, et see, see ei tähenda seda, et on, mulle tundub, et selles, selles matemaatika või teaduse ja inseneri valdkondade arutelus on liiga palju mustvalget vastandamist. Et see saab olla kas humanitaar või reaalinimene, et, et tegelikult maailm, maailmas on palju rohkem halltoone ja, ja võib-olla võiks neid vastandusi vähem olla, et kui me näiteks räägime sellest, et Eestis peaks olema rohkem insenere, Seda tavaliselt nähakse ka rünnakult humanitaaride vastu. Tegelikult, kui me räägime inseneride hulgast ühiskonnast, siis noh, Euroopa Liidu keskmine on seal neli, võib-olla Eestis on kuus ja Soomes on kaksteist inimest tuhande kohta. Et, et me räägime nagu neil, sellistes proportsioonides, et võiks nagu rohkem olla, mitte et meil peaks olema viiskümmend protsenti ühiskonnast, peaks elu lõpuni õppima matemaatika, et, et et seda, seda pildi kirevust ja põnevust tahaks, et rohkem mõistetaks.

Aga ma saan aru, et ikkagi noh... Ütleme, Haridusministeerium ka teeb tööd selles suunas, et neid kohti on tegelikult ülikooli siis noh, palju, et insenere võiks olla rohkem. Aga esiteks see tase võib-olla ei ole seal päris see, sellepärast et lapsed ei ole selleks valmis, et, et sinna minna, et noh, mina noh, võtan inimesi tööle, tööle, teen teste ja noh, ma ei hakka sinna ülikooli nimedama, aga ma viimasel ajal avastasin nende jaoks noh, paar sellist head testi küsimust, et näiteks mitu bitši on Paides näiteks. Ja uskumatu, et inimene oskab koodi kirjutada küll, aga sellele küsimusele tulevad väga-väga põnevad vastused. Või näiteks noh,

kui

seal oli noh, selles mõttes nagu umbes viiskümmend protsenti ei oska vastata sellele küsimusele. Ja noh, tõepoolest, kui ma hakkan mõtlema, siis ega, ega noh, mina olen siin Tartu Ülikoolis, ega nagu seda, seda päris otseselt vastust meile keegi ei andnud ka, et... Et kuskilt mujalt see tuli, et mitte, mitte ülikooli õpingutest ja no siis, kui inimene läbib seda esimest noh, üsna keerulist küsimust, siis mina näiteks küsisin järgmist, et mitu erinevat kombinatsiooni siis bittidest võib siis ühes baidis nagu noh, teha kokku ja... Iseenesest see on nagu selline et sellest nagu edasi inimesed ei, ei pääse tavaliselt. Koodi kirjutab, teab, kuidas veebis asjad käivad ja noh, see tähendab seda, et see algstaadium on nagu kuskilt saamata, et mina õppisin näiteks keskkoolis programmeerimist, et ma, ma tean, ka minu koolis täna seda enam ei õpetada. Et kas, kas selles mõttes võib-olla sealt nagu saaks inserida palju rohkem kui ülikooli kohtade arvelt.

No tegelikult jah, see matemaatika on, ta on niisugune, siin on kaks poolt, et üks pool on see, et tihtipeale võib-olla noored pelgavad liialt seda või alahindavad oma tegelikult oskusi selle koha pealt, et tegelikult ega see see matemaatika, mis nüüd selle IT-de õppimiseks vaja on, ega see nüüd ikka päris mingi tuumafüüsika ka ei ole. See on üks asi, aga teine asi on ka see, et eks meil on siin koolides ka, et, et väga valusalt näiteks mõjutas see, kui vahepeal ei olnud matemaatika nagu riigieksamit ja, ja mis juba kohe lõikas tegelikult ära võimalust. Ja enne meil oli juttu nendest mõõdikutest, siis, siis noh, huvitav on nagu see, et, et IT-akadeemia egiidi all olevatele bakalaureusekavadele on üheks mõõdikuks pandud see, et mis peaks olema matemaatika riigieksami keskmine hinne. Ehk siis sellega ka nagu hinnata siis seda sisseastujate kvaliteeti juba. Aga, aga siin oli juttu nüüd ka natuke sellest humanitaaridest ja reaalidest, et tegelikult ka see, kes on läinud õppima võib-olla mingile humanitaar erialale näiteks bakalaureust, siis ega tema ei pruugi olla veel kadunud IKT maailmale ja praegu näiteks tegelevad ka mõlemad ülikoolid mõtlemisega selles suunas, Kuidas põhimõtteliselt lantseerida sellised niinimetatud inglisekeelsed conversion master's programmid, ehk siis need, et, et niisugused üleõppimise ja ümberõppimise programmid, et ta tuleb näiteks mingi hoopis humanitaarvaldkonna, sissehumanitaarvaldkonna bakalaureusekraadiga ja ta tegelikult läheb magistriõppesse hoopis nagu IT-valdkonda õppima, mis tähendab seda, et ta saab natukene teatud tasanduskursusi võib-olla nendes valdkondades, mida ta enne bakalaureuseõppes ei saanud. Ja ei ole ta üldse mitte sellele IKT valdkonnale kaduma läinud.

Pigem, pigem vastupidi, et tööstus tervitaks palavalt inimesi, kellel on laiem maailmapilt, kuna, kuna tõesti need need probleemid, mida IT-tööstus lahendab, need ei ole ju reaalprobleemid, need on, need on ikka üsna humanitaarsed, selles mõttes, et me lahendame inimeste probleeme päeva lõpuks.

Jah, ma siin, siin vaheajal listi sellest kriteeriumitest ja ma vaatan, et seitsekümmend punkti matemaatika noh, ei ole tõepoolest noh, ülemäära suur tase, aga näiteks sellised protsentuaalsed kriteeriumid, nagu näiteks lõpetanud osakaal, et ehk siis tudengid, kes nominaalajal lõpetavad seda programmi, Või siis välistungite arv ja noh, kõik see, et kas tagantjärgi siis noh, seda saab ju ainult tagantjärgi hinnata, et mis juhtub siis, kui see kriteerium ei ole täidetud, et kas ülikool siis langeb sellest programmist välja, maksab mingisugust trahvi või kuidas ta vastutab selle eest.

No trahvi nüüd on natuke raske võib-olla nõuda, aga küll võetakse ta arves jätkurahastusotsuste tegemisel kindlasti ja kaasa arvatud ka siis nende konkreetsete õppekavade jätkamisel antud programmis, sest me ikkagi loodame, et see IT-akadeemia programm jääb kestma ikkagi väga paljudeks aastateks. Ja, ja siis kusjuures tegelikult ega need otsused tõepoolest võib-olla ühe aasta nagu perspektiivis ei ole võimalik midagi otsustada, aga juba kaks aastat on täiesti piisav, sest et teatavasti magistriõppes ollakse nagu selle, selle perioodi jooksul.

Ja siin on, siin on te, nende mõõdikute teemal ülikoolidega läbi rääkides on olnud ka see, et noh, mõnes, mõnes valdkonnas on see nominaaliga lõpetamine masendab, võib-olla kakskümmend, kolmkümmend protsenti lõpetab. Ehk siis, et tahaks, et see oleks võib-olla kaheksakümmend protsenti, aga, aga selgelt me peame ka need mõõdikud seadma niimoodi, et nad aasta-aastalt tõusevad mingis graafikus, mis siiski on kättesaadav, et me ei saa ülikooli öelda, et mine kahekümne protsendi pealt kaheksakümmend peale ühe aastaga. Ja, ja see on siis kombinatsioon sellest, et kui me paneme sinna rahastuse peale, maksame tudengite stippi, tõmbame ära nende huvi võib-olla või vajadust käia esmatarbe rahuldamiseks tööl, kui nad on suurte stipendiumi teinud, kõik sellised asjad, et siis me tahame näha kasvavat mõju sellel, mitte muidugi muutuste üle.

Ja ma arvan, see on iga asi mõistlik, sellepärast et täna see ülikoolide motivatsioon, et inimene lõpetaks, ei ole just ülemäära suur, noh, pehmelt öeldes, et see noh, ports rahast nagu tuleb varem ära ja siis pärast kaob kogu see huvi.

No asja tegelikult see kõige suurem tragöödia ongi, et, et, et, et kui me räägime IKT kõrgharidusest Eestis, ega siis tegelikult, kui me räägime magistritaseme lõpetanutest, ega nendest lõpetajatest töö, tööjõuturule praktiliselt keegi enam ei lähe, sest nad on juba reeglina juba mingist esimest, teisest, kolmandast kursust, juba bakalaureusetasemest on juba tegelikult ennast siis sidunud mingite ettevõtetega, et väga üksikud on need, kes Tulevad niisuguse valge lehena nagu tööjõuturule.

No ma arvan, et ka selle oleks võimalik ära lahendada, siis kui keskkoolis õpetada korralikult programmeerima, siis nad korjata, siis inimesed ei läheks ülikooli, kui nad korjatakse ära tugevast kutseharidu.

See on üks huvitav müüt, millega me oleme ITL-i spetsioonilisega pikki aastaid võidelnud, on, kui me küsime ITL-i liikmete käest, siis, siis tegelikult need spetsialiseerunud, tuntud IT-firmad ei võta tudengid teiselt kursuselt, esimeselt kursuselt ja rääkimata nad ei võtaks teda ka keskkooli lõpus Seepärast, et need, kes müüvad tarkvaraarendusteenust, need müüvad tegelikult CV-d ja üha rohkem eksportides on sul vaja seal näidata magistrikraadi oma inimestele, et need, need eesti nimed ju väliskliendile midagi ütlema, et tahavad näha dokumente. Ja, ja tegelikult see probleem ongi selles, et kui IT-sektor tõmbab nagu vaakumpump kõik Talendid turult ära, siis see mitte IT-sektor, need tööstusettevõtted, kaubandusettevõtted, vahendajad, ostjad, müüjad, teenindajad, kes vajavad ka IT-inimesi, siis nemad on sunnitud võib-olla minema nokkima seda nagu vähem haritud ja poolikumat talenti turu pealt ja, ja, ja loodetavasti seal annab nagu stipendiumite ja muude vahenditega hoida natuke tagasisidet.

No ma ise olen ka kõrvalt näinud muidugi mõningaid programmeerimisfirmasid, et tihti ikkagi võetakse vist ikka teiselt kursuse, et küll aga soositakse IT-firmades tugevasti nende õpingute jätkamist, et nad käivad tööl ja... õpivad, et ma jah, seda, sellega ma olen muidugi kindlasti nõus, et keegi ei taha öelda, et ärgemegi

ülikool. Ma muidugi lisaks, et ega see stipendium ei ole nüüd ainukene asi, millega me tahaksime nagu kinnistada läbi IT-akadeemia programmi neid tudengeid sinna ülikoolidesse, tegelikult see, millega me rahastame konkreetselt õppekavasid, peaks ikkagi võimaldama ülikoolidel muuta ka õppimist ja õppeprotsessi oluliselt atraktiivsemaks. oluliselt põnevamaks, sest et mida, mille pärast ka kurdavad tihtipeale need noored, kes õpingut pooleli jätavad, ah, et umbes, et igavaks läks see, mul enam, nendel ei ole meile midagi siin pakkuda. Aga, aga see on see eesmärk ja seesama enne mainitud ka IKT programm, see, mille läbi me tahame luua õppejõududele konkurentsivõimelised palgatingimused ka selleks, et ja läbi reaalsete rahvusvaheliste konkurssete tuua ka siia tõesti tippe õpetama. Noh, me oleme siin, meil on ka Eestis häid näiteid olemas, kus meil on väga tugevad ju välja, välismaalt tulnud professorid, kes on, kes on täiesti uue hingamise andnud meile mõnedel õppekavadel.

Ma vaatan siia üks kriteeriumidest ka välisüliõpilaste osakaal, mis on siis kolmkümmend protsendi, mis on üle Euroopa keskmise, mis on minu teada kuskil kahekümne ringis ja tublisti üle Eesti keskmise, mis on kuskil seal viie-kuue protsendi kandis, et...

See on ainult magistrikavadest, ma ütlen vahele, see välisüliõpilaste üli, osakaal, see ei puuduta bakalaureuse, ainult magistri.

No aga siiski, see on üsna, üsna suur arv, et kas, kas teile ei tundu, et võib-olla probleem ei ole ainult ülikoolide madalates reisingutes, vaid kogu selles elukeskkonnas, et kuidas, kuidas siis teha nii, et inimesed tahaksid tulla Eestisse õppima?

No tegelikult on viidud läbi regulaarselt ka erinevaid rahvusvahelisi uuringuid ja on, on, on näiteks hinnatud siin õppivate välisüliõpilaste hinnangud Eestis õppimisele. Ja, ja Eesti on tugevalt üle keskmise selles osas, mis puudutab seda, seda ütleme, sellist keskkonda, kogu seda sotsiaalset poolt ja kogu seda asja. Kahjuks on siiamaani pigem jäädud natukene allapoole just selles, mis puudutab just nimelt seda õppeprotsessi ennast ja õppetöö sisu. Aga sellega ka ilmselt tegeletakse. No praegu see kolmkümmend protsenti võib tunduda suhteliselt suur, aga nüüd räägime arvudest. Me räägime praegu hetkel kahest magistrikavast, kus maksimaalselt võetakse selle aasta esimesel septembril õppima kumagile viiskümmend tudengit, ehk maksimaalset sada tudengit sellest sajast tudengist kolmkümmend protsenti oleks nagu kolmkümmend välismaa tudengit. Reaalsus on see, et ka praegu on näiteks nii Tartu selles tarkvaratehnika kui ka Tallinna küberkaitse erialal märkimisväärne hulk juba tegelikult välistudengeid õppimas ka kogu aeg olnud. Ja, ja nii et ma, ma, ma ei arva, et selle, kuna noh, tegemist on tõesti kahe ainult õppekavaga, Küberkaitse näiteks on väga hästimüüdav hetkel mujal maailmas. Naljakas on see, et, et küberkaitse eriala paljudele teiste, kui me need kriteeriumid seadsime IT-akadeemial, et mis need õppekavad võiksid olla, siis üks kriteerium oli ka see, et ta peab olema väga vajalik meie sektorile, meie tööstusele, meie IKT sektorile. Kui me võtame puhtalt küberkaitse, siis no olgem ausad, ega neid küberkaitse spetsialistid Eestisse nii väga palju tööle ei mahugi. Ja see oleks nagu ka ressursi raiskamine, kui nad läheksid lihtsalt programmeerijana kuhugi tööle. Aga, aga praegu tõesti läbi selle, et, et Eestis on arendatud välja sellist kompetentsikeskust selles valdkonnas, siis, siis on see väga hästi nagu müüdav eriala ka mujal maailmas.

See on, see on välistudengite juurde veel mainida, et tegelikult üsna selged tudengite grupid, et kolmandatest riikidest, Hiinast ja Indiast ja Aafrikast tahaks kindlasti ise tulla, väga palju tudengeid, kelle puhul me võime küsida, kas me tegelikult neid tahame, kus peab olema kõva filte vahel, aga helgeid, pei, päid, miks mitte? Siis teine välistudegite allikas on Euroopa Liidu sisene liikumine, kus väga paljud näiteks Lääne-Euroopa noored võtavad Eestis õppimist ka juba täna sellise toreda seiklusena, paariaastase seiklusena ja kui siin on veel kõva tase, Eesti e-riigi maine, kõik muu, ja näiteks see küberkaitse on selline, et kui vaadata, ma ei tea, president Ilvese ja, ja haridusminister Aaviksoo Ameerika-visiitide huvi selle teema vastu, siis see võib olla reaalselt koht, kus Eesti võib tõmmata ka Ameerika tudengeid siia, mis nagu võib-olla teistel valdkondadel hetkel ei ole nagu teemaks veel.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, stuudios on rääkimas IT-haridusest saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning IT-akadeemiat esindamas Erki Urva ja Sten Tamkivi.

Ja Sten, minu teada IT-akadeemial on sõlmitud koostööleping Skype'iga, et oskate rääkida, mis seal numbrid on, tingimused ja... Ja ütleme, miks see just Skype'ile vaelik oli, et kas, kas pärast koostöö aresektoriga noh, tuleb suurem või, või vastupidi, riik võtab seda üle, nagu ta põhimõtteliselt teiste ülikoolidega teeb?

Jah, selle lepingu see algjuhastamine oli, oli selle möödunud nädala suur uudis, sellega juhtus küll olla Skype'i Eesti juht Tiit Paanale, aga, aga ma ka üht-teist teha sellest taustast tõesti. Ja, ja selle Tehingu mõte eelkõige on selles, et kui me ITL-is vaatasime, et mis on need Eesti IT-sektorite atraktiivsed tegelevad asjad, et küberkaitsest me siin juba rääkisime ja ja millised ettevõtted, et meie start-upid on üha tuntumad ja aga, aga siiski veel mitte nii väga tuntud, siiski täna selleks on Skype'i nimi. Et väga paljud Eesti ettevõtjad ekspordi, ekspordides kasutavad seda, riik diplomaatias kasutab seda, et me oleme see riik, kus Skype pärit on ja nii edasi, ja siis jõudsime järeldusele, et, et ilmselt oleks kõige kõvem alustada seda kooli ja öeldes, et see on kuidagi Skype'iga seotud või laiendada seda Skype'i brändi võlu ja seda Eesti juurte seost ka IT-haridusele Eestis. Ja seetõttu läbijärkimiste Skype'i globaalse tippjuhtkonnaga jõudsime kokkuleppele, et Skype litsenseerib IT-akadeemiale kolmeks aastaks oma kaubamärgi nii-öelda nimesponsorina, sellel suvel alustavad töörühmad. tulundusspetsialistid, kes otsustavad, et kuidas see täpselt välja näeb, et kas see asja nimi on Skype IT Academy of Estonia või, või, või Skype University või midagi muud?

Skype University Powered by Microsoft.

Ma usun, et Eestit seostatakse Skype'i nimega täna veel rohkem kui Microsofti nimega, kuigi tõesti see seos on ka seal taga või see võimalik toetus.

Veel? Sa ütlesite?

No mina ei tea, mida Microsoft siin viie aasta pärast arendab veel lisaks Skypeile. Aga, aga siis lisaks sellele, sellise hea tahteavaldusena, lisaks Skype sellele ka sada tuhat eurot, kapitalikohaseks samaks kolmeks aastaks, ehk siis kokku kolmsada tuhat eurot, Mis hakkab siis täiendama seda, riigi poolt seemneks pandud poolteist miljonit esialgu. Kindlasti ITL-i liikmete seas on olnud olemas ja käimas ka teised vestlused, me teame, et Eesti kohalikud telekomi ettevõtted ja täna Telia grupidi kuuluvad ettevõtted on läbi aegade, läbi eitsa väga palju toetanud haridusprojekti IT-kolledži sündi, nii edasi. Eerikson Eesti, kes on kõvasti Eestisse investeerinud, et, et see võib tähendada ka mingisugust täiendavaid panuseid haridusse ja neid ITL-i liikmeid on On veel, kes oma haridusasju täna teevad eraldi, aga üha rohkem võiks teha koos IT-akadeemia all, nii et me tõesti usume, et see Skype'i panus on, on seemneks ja see nimi on, on kogu sektori ümanguks, mitte ainult selleks, et toota kitsat Skype'ile tööjõud.

Et siis IT-akadeemia nimi tulebki näiteks Skype'ide akadeemia, siis noh, kahjuks diplomit ta välja ei anna, aga kuskil noh, ma ei tea. Meedias saab seda termini siis kasutada. Just,

just. Ja see võiks tegelikult, praktiline väljund võiks olla selle, kui me rääkisime nendest samadest välistudengitest või kui me räägime välisõppejõust, kes kaalub, näiteks noor professor, kes kaalub, et suures Lääne-Euroopa ülikoolist tal karjäär võtaks hierarhia väga jäik, aga et ta tahaks mõnes uues Euroopa riigis proovida äkki kiirendada seda, ja kui ta skännib töökuulutusi või, või uute vastuvõtukutseid, et kui tal seal jääb Skype'i nimi silma, et see võiks olla asi, mis kuidagi tõstab need meie kavad esile jällegi teistest Eesti kavadest, ka teistest piirkonna kavadest ja ja võiks tuua soojemad konkursid nii tudengite osas kui ka just nende välisõppejõudude osas.

Aga miks see nimeleping on vaid kolmeks aastaks, see on suhteliselt lühike periood tavaliselt jaoks noh, viiakse vähemalt, et kas Skype kolme aasta pärast ei taha Eestist välja kolida?

See on, kolm aastat on selline hea käivitamise aeg, et siis me näeme, mis, mis on selle vajadused ja mõjud tegelikult, teiseks me ei tahtnud ka tekitada sektoris nagu selles mõttes paksu verd, et see on nagu ühe firma bränding igaveseks, vaid, vaid ma usun, et kolme aasta pärast võiks tulla kunkuss ja vaadata,

et... Webmedia, ja. Ma,

ma arvan, et kui see programm läheb hästi, on Skype kindlasti huvitatud sellest, et seda jätkata ka pikkadeks aastateks, aga, aga tundus mõistlik teha seda alguses selged piirid ette.

Ma lihtsalt lisaks, et see, missuguse noh, nime all ta lõpuks mujale maailma läheb, et, et, et see peaks selguma tegelikult paari lähima kuu jooksul, sest et me kavatseme nüüd lähima nädala aja jooksul välja kuulutada ühe riigihanke, mis puudutab IT-akadeemia... kogu seda brändi väljatöötamist ja kõikide nende sloganite väljatöötamist, sest et noh, näiteks ka, et siin on teatud ka legaalsed probleemid, et näiteks ka University nime kasutamine teatud riikides on täiesti keelatud, kus ei ole vastavat ülikooli tõesti õpetamise litsentsi. Ja, ja samuti me tahaksime vältida ka seda, et tekiks, tekiks nagu selline noh, siin need sõnumid ei hakkaks konfliktseks muutuma, ütleme Microsoft IT Academy täiesti on olemas, eks, aga Microsoft IT Academy tegeleb ühe toote, Või ühe tootja toodete põhimõtteliselt õpetamisega ja tihtipeale veel raha eest, et, et see ei ole nagu, ütleme, Eesti IT-akadeemia olemas üldse. Et siin on suhteliselt keerulised probleemid lahendada, kokkulepitud on Skype'iga see, et, et ükskõik, mis nime all me välja lähme, see peab saama nagu praegu heakskiidu, siis ka nagu Skype'i poole pealt ja me teeme seda tihedat koostööd. Et ja siin on nagu suur vahe ka selles, et kas me räägime Eestis või me räägime mujal maailmas, et Eestis me saame seda IT-akadeemia terminit suhteliselt kergelt kommunikeerida, mis asi on mujal maailmas, võib-olla peab rohkem hoopis rõhutama mitte selle sõna akadeemia peale, vaid, vaid selle peale, et Eesti on üks lahe koht, kus õppida IT-d. Ehk siis rohkem nagu sihtturgu, mitte seda, niivõrd seda vormi.

Välisüliõpilastest oleme rääkinud, et puudutaks ka professorite temaatikat, et kuidas siis saada sellist head professorit või kedagi, kes õpetaks ülikoolis, et välismaalt, et miks, miks ta peaks Eestisse tulema ja mis, mis see motivatsioon on? Ja kas, kas näiteks on selline mõte ka olnud, et võib-olla päris pikaks ajaks ta ei tuleks, aga näiteks ma ei tea, väheks semestriks on lihtsam saada ka tipptegijat?

Mis puudutab, noh, tegelikult peaks rääkima mitte ainult välisprofessoritest, esmane ikkagi eesmärk peaks olema see, et Eestis endas toimuks ka õppejõudude taastootmine. Et praegu kõige suurem probleem on see, et, et, et reeglina noh, doktorandid näiteks, kui nad on ülikoolide juures, nad osalevad erinevates programmides ja nende kokkuvõttes see kompensatsioonipakett on isegi suhteliselt normaalne, läbi IT-akadeemia me kavatseme ka muuseas toetama hakata ka doktorante. Aga siis tekibki sellel hetkel, kui ta oma doktoritöö nagu ära kaitseb ja peab asuma siis sõna otseses mõttes mingisugusele alamastme õppejõukohale ülikoolis ja kus temal tegelikult kokkuvõttes sissetulek olust langeb võrrelda selle ajaga, kuhu ta seal doktorandina toimetas. Ja siis nad lähevadki tihtipeale minema, et, et, et kuidas tagada andekate inimeste, andekate noorte jäämine ülikooli, see on ka ülioluline asi. Mis puudutab nüüd välisõppejõudu ja mikspärast nad peaksid olema Eestist huvitatud, siis selge on see, et me peame pakkuma välisõppejõududele konkurentsivõimelist tasu, et nad tõepoolest näeksid, et noh, loomulikult me peame arvesse võtma ka sotsiaalsed kulud Eestis, et kui nad ikkagi oluliselt madalamad on seal, kus ta võib-olla oleks teises riigis, Nii et kokkuvõttes seal ta võib saada küll kõrget palka, aga ka kulu, kulud on ka oluliselt suuremad. Aga selle jaoks on praegu, on käima lükatud seesama eurorahadest ju haldavalt siis rahastatud IKT programm, mille peamine toetustegevus on tegelikult õppetöö toetamisel läbi selle, et me saame läbi selle pakkuda täiendavat kompensatsiooniprogramme ja mehhanisme ka välisõppejõududele. Ja praegu on juba esimesed taolised rahvusvahelised konkursid on välja kuulutatud ja tegelikult huvi on vähemalt ma tean, näiteks Tartu Ülikooli baasil, kes otsis seal professoreid ja otsis ka dotsentide kandidaate, tuli väga palju tegelikult välismaalt. Okei, nad ei ole küll, nüüd ei, ei saa ütelda seda, et nad tuleksid mingid Stanfordist mingid doktorid siia Tallinnasse, paraku on, nii et, et väga suur osa nendest siiski on, on ka kuskilt võib-olla Aasia riikidest näiteks, Ja mitte Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest, aga, aga see ei pea olema määravam, kui inimesel on kvalifikatsioon ja kui tal on tahtmilist õpetada.

Ma tahtsin ka alla joonida seda, et tegelikult ei ole küsimus välisprofessorites, vaid tegelikult on küsimus õpetajate kvaliteedis. Ja, ja me tahame ikkagi luua eriti kratlikku süsteemi, kus, kus toimub reaalne konkurss ja, ja, ja kandideerivad inimesed üle kogu maailma, me suudame neid meelitada sinna kandideerima, ja kui selle konkurss ei võidab eestlane. Siis jumala eest, ta peaks saama ka maailmataseme palka. Et see, keegi ei saa pa, kõva palka selle eest, et ta on välismaalane, vaid selle eest, et ta on ikkagi hea professor ja, ja, ja täna ma usun, et Eestis on ka tegelikult neid väärikaid professorid kandidaate ka kohapeal tõesti, et kui need doktorantide küsimused lahendada, pluss see, et ma arvan, et siin on mõned head näited, nagu professor Vilo Tartu Ülikoolis, et, et on ka neid eestlasi, kes on täna maailma peal laiali, keda võib-olla õnnestuks koju tagasi tuua sellega, et, et nende töökeskkond ka siin oleks maailmatasem

Aga võib-olla noh, selliste konkursside kui tõepoolest nagu päris, päris tipptegijaid noh, ma ei tea, Ameerikast või parim siis Euroopa ülikoolist ei saa, et kas oli ka selline mõte võib-olla, et teha mingit otsepakkumist, et teha sellised lühiajalised diilid, kus inimene tuleb Eestisse, noh... Selle kaudu saaks tema kontaktvõrgustikku näiteks ja noh, mingisugust kogemust, ma tean, et noh, mõned Euroopa ülikoolid teevad seda, et inimene tulebki reaalselt üheks semestriks või laosa paariks-kolmeks kuuks ja läheb ära, aga noh, see on omaette väärtus.

Absoluutselt need võimalused on kõik olemas, aga, aga siin tuleb ka nagu aru saada seda, et ütleme nagu infotehnoloog, infotehnoloogia sihtasutus saab kaasa aidata ülikoolidele taoliste programmide rahastamisel, meie ei saa teha ülikoolide tööd nagu ära. Et tegelikult on ikkagi, ja ülikoolidel on välja arenenud väga suur rahvusvaheline võrgustik ja ma tean, et nad tegelikult selles liinis toimetavad ja noh, tegelikult kui me läheme nagu Lätis-Tartu Ülikoolis, võtame sama selle tarkvaratehnika, eks seda, seda tegelikult ju veab praegu ka välismaalt mitu aastat tagasi toodud spetsiaalselt kutsutud inimene Marlon Dumas, eks, kes tegelikult algselt siis Teda rahastati praktiliselt Swedpanga sponsorlusega, nüüd on see lõppenud, nüüd tulevadki, astuvad mängu need teised programmid, millega seda jätkata. Ja ta on enda ümber loonud seal juba terve seltskonna noori doktorante, kes on isegi lõpetanud, nad on mujalt maailmast tulnud ka, kusjuures nende eesmärk oligi selline, et, et kui kui näiteks igast kümnest inimest, kes tööle võeta, või vabandust, õppima võetakse sinna magistriõppekavale, siis nende eesmärk oli see, et nendest kümnest kaks tükki Just välismaalast, kümnest välismaalast, näiteks kümnest kaks tükki peaksid minema Eesti mingitesse ettevõttesse tööle ja kaks tükki peaksid jätkama doktorantuuris. Esimestest lõpetajatest oli kümnest kaks tükki jäid doktorantuuri, üks läks tööle, nii et nad natukene ei puudu. Aga, aga sellised selgelt mõõdetavad eesmärgid on

tegelikult. Ja, ja vaadata, et IT-akadeemia täna selle esimese aasta käivitamise ühikuks me oleme valinud õppekava. Et me valisime kaks pakat, kaks magistrikava, Tegelikult juba nendes läbirääkimistes ülikoolidega väga palju toodi esile seda, et, et võib-olla see õppekava ei ole kõige mõistlikum õõde. Ja ka ITL-i poolt üks paraleene tegevus, mis käib, on, on sektori töövajaduse kaardistamine ja nende kompetentside täpsem kaardistamine, mida siis saab võrrelda sellega, et mis õppekavad pakuvad, ja võib-olla järgmistel aastatel me hakkame rohkem hoopis vaatama neid kompetentsi auke. Ja ütleme, et IT-akadeemia alt me korraldame vot sellise kasutusmugavuse professori konkursi või sellise võrgutarkvara selle spetsiifilise valdkonna konkursi, et mitte ei rahasta tervet õppekava, vaid toome sihitult jällegi see snaiperi metabool, toome sihitult mingisuguseid kulusid siia, Ja, ja tegelik reaalsus on see, et ükskõik millisesse ülikooli maanduvad, kui, kui ülikoolid suudavad koostööd teha nii oma maja sees kui omavahel, siis tegelikult ühe targa inimese Eesti riiki jõudmine mõjutab ilmselt paljusid õppekavasid ja paljusid, miks mitte ka neid mitte IT-aineid, kus ta saab võib-olla ka kuidagi täiendavalt oma teadmist edasi anda.

Üks edu võti suurimadel ülikoolidel on ka see, et IT-erialadel õpitakse ka ettevõtlust, et noh, võtame Stanfordit, võtame Harvard Business Schooli, kas see on ka üks teemadest IT-akadeemia raames, kas need õppekavad peavad sisaldama mingisugust ettevõtlusõpet ka?

Kui me sõnastasime neid eesmärke, mida see IT-akadeemia peaks saavutama oma tegevuse, kas üks punktidest nendest selgelt on see, et kas saab IT-alane ettevõtlikkus. Ja tegelikult ka noh, vot kui me oleme palju rääkinud nendest rahvusvahelistest tudengitest, et tegelikult see on ka üks valdkond, millega luuakse kontakte. Isegi kui nad Eestisse ei jää ja see on ka see üks valdkonnas, kuidas nagu kaasa aidata niisugustele rahvusvaheliste start-upide tekkele ja ja sellele poolele. Et kahtlemata see on väga oluline valdkond, jah.

No kuidas see siis täpsemalt toimib, et kas päris ettevõtlusõppega tuleb või lihtsalt noh, räägitakse, et äri on tore asi ja võiks lugeda?

Kui me vaatame praegu neid IT-erialade õppekava struktuure, seal tegelikult on ettevõtluse plokid on kõikides sees olemas, ainult küsimus võib-olla selles, et mis tasemel seda tehakse ja meie näeme seda, et väga oluline on ka see, et, et ikkagi saada koostöö käima ettevõtete ja ülikoolide vahel just need kõik, need erinevad praktika- ja stažeerimisprogrammid. Sest see on ka see, et tuleb näidata rohkem ja rohkem seda erinevat, seda tegelikku elu selle läbi, et, et me ainult koolipingist ettevõtjaks ei saa lõppude lõpp.

Ja nagu Henrik mainis siin seda TDVE õppekava, ta ei ole IT-akadeemia esimeses ringis, aga, aga kui me räägime nagu iga aasta edasi, mis kompetentse vaja on ja, ja, ja kui tööstus tõstatab neid teemasid, mida TDVE pakub, siis, siis loomulikult võiks ka seda aladi õppekavasid sinna pilti juurde ilmuda.

Jah, aga see oli meie etteane Restart, külas käisid Sten Tamkivi ja Erki Urva IT-akadeemiast ja kuulage meid jälle järgmisel aapäeval kell neli, kordusega kell kümme, meil on ka Facebooki leht olemas ja podcastis saate meid kuulata iga kell, ilusat nädalavahetust.