Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja mida toetab ITL. Meie saade on korduses täna õhtul kell kümme ja internetisaadressil podcast.kuku.ee pidevalt ning tänaseks saate teemaks on IT-haridus.
Tere, kena laupäeva, IT-akadeemia, ma vaatasin järele, tegelikult algas kahe tuhande üheksandal aastal augustikuus, kus istusid ümber laua Eesti ülikooli direktorid ja, ja tegime seda arengufondis ja arengufond ja ITL olid siis, siis täiendavalt laua ümber, me kirjutasime alla ühe koostöö memorandumi ja... Ja seal memorandumis me ütlesime, et Eestis on IT-valdkond kiiresti arenev, eksportiv, kõigile heaolu tekitav ja et üks kõige suuremaid probleeme, mis sellega on teatavasti, on see, et meil ei ole piisavalt häid inimesi. Ja IT-akadeemia koostöömemorandum oli siis mõeldud selleks, et, et leida selle probleemi lahendus ja tõsta Eesti IT-haridus rahvusvaheliselt. tõsisemale tasemele, tõsta selle kvaliteeti, tuua sinna välismaalt nii tudengeid õppima kui, kui professorid ja lektorid õpetama ja, ja teha kõiki neid muid häid asju. Tol hetkel see tõesti oli A4-ne dokument, see oli siis kaks pool aastat tagasi. Ja, ja sellest ajast peale, esialgu vedas seda arengufond ja Üllar Jaaksoo, kes, kes käis mööda koole, rääkis osapooltega nii erasektorist kui akadeemilistest ringkondadest kui riigist ja ja katsus seda pilti kokku panna, et milline see lahendus olema peaks ja, ja tõesti, need ideed on marineeerunud sellest, et mis oleks, kui teeks uue kooli, mis oleks, kui, kui tõstaks need õppekavad kokku, mis oleks, kui hakkaks uusi õppekavasid tegema, mis oleks, kui... Ehitaks kontrollorganeid või, või kvaliteeti juhtivaid organeid selle, nende õppekavade peale, mis täna juba koolides on, ja see täna lahendus, mida siis Erki juhib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses, ongi selline... katus või vihmavari olemasolevate koolide ümber, me otsustasime, et me uut kooli ei tee, aga meil on seal juhtkomitee, mida ma olen siis algusest hiljutise ajani vedanud, kes ITL-i esindajate, Haridusministeeriumi esindajate ja Majandusministeeriumi esindajate koostöös otsustab, millised õppekavad on sellist erilist IT-akadeemia kvaliteedisilti väärt, millised on need mõõdikud, millised tudengid sinna peavad sisse minema, millised tudengid sealt välja tulema, kui kiiresti, mida seal õpetatakse, et, et see, see on selle IT-akadeemia täna olemas.
Absoluutselt, et me oleme igale juba selle esimese programmi valikuga need neli esimest õppekava, nendega ka, käib kaasa leht Mõõdikuid. Ja, ja me oleme ette kokku leppinud, ülikoolid on välja pakkunud, mis on need mõõdikute tasemed, mida nad peaksid saavutama sellega ja seda me hakkame aastast aastasse jälgima. Interdistsiplinaarsuse poole pealt, et jällegi, jällegi, kui, kui meenutada seda, seda algust, esimesest majandumit, siis lisaks ta, Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikoolile olid seal laua ümber ka Tallinna Ülikool ja Kunstiakadeemia ja, ja kui me... IT-kolledž. IT-kolledž, et kui me räägime modernsest mingist tarkvarakendusest, siis tõesti see interdistsiplinaarsus on see, mida tööstus ka vajab, IT-l selgelt huvitatud sellest, et meil oleks laiapõhjaline haridus. Et üldse IT-haridust võib vaadata tegelikult kahte pidi, üks on selline vertikaal, mis on IT-tööstus, kus on programmeerijad, istuvad ja kirjutavad koodi. Ja teine selline horisontaalne kiht IT-haridust, mida Eesti samamoodi vajab, on, on samamoodi nagu inglise keel, et tegelikult sa ei saa olla hea arst või hea lingvist või hea riigiametnik täna, kui sa IT-st mitte midagi ei tea. Et me täna oleme esimese, esimese fookuse, ma olen seda varem ka öelnud, et IT-akadeemia meie väikeses riigis ja väikeste ressursside ees peab olema pigem snaiperpüss kui kuulipilduja, Et me täna sihime neid, neid vertikaalseid aluseid, laome selle vundamendi ära, aga pika, pikas visioonis näeme, et hakkame ka seda horisontaalset, seda IT-d kui inglise keele oskust arenema.
Oo jaa, see on, see on nüüd natuke laiem teema, sest ega tegelikult IT-akadeemia ei ole ju ainukene programm, mis on meil mõeldud IT-hariduse toetuseks ja kui me räägime näiteks Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusest, kelle katuse all praegusega IT-akadeemia programmi veetakse, siis on meil väga palju ka teisi programme seal käimas. Ja näiteks üks, mis just kohe praegu praktiliselt sellel nädalal leidis lõpliku kinnituse ka Haridusministeeriumi poole pealt, on üks eurorahadest finantseeritav IKT programm, ehk riiklik IKT programm, kus on meil tervete tegevustena sees ka näiteks sama asi, et, et IT-hariduse propageerimine koolides, tahamegi minna koolidesse ja ja tegelikult ei hakka, ei piisa ka sellest, kui rääkida ja tegeleda ainult abituariumi tasemel. Ühesõnaga, see on, see on väga suur temaatika, seal tuleb kõigepealt hakata koolitama õpetajaid, et õpetajad oskaksid õpilastele rääkida, mis asi see üldse on. Selle IKT programmi raames meil on üks toetustegevus, on näiteks Tartu Ülikoolis hakkama ette valmistama eraldi programmi ka selleks, et et, et viia kooli kas siis fakultatiivainena elementaarsel tasemel näiteks programmeerimisoskused ja neid õpetama hakata, aga see jällegi hakkab pihta ka õpetajate õpetamisest. Nii et tõesti, ei piisa sellest, kui me ainult ühe lüli selles ketis niimoodi ära kuldame, tegelikult tuleb tõesti väga laialt ette võtta seda asja.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, stuudios on rääkimas IT-haridusest saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ning IT-akadeemiat esindamas Erki Urva ja Sten Tamkivi.
Jah, selle lepingu see algjuhastamine oli, oli selle möödunud nädala suur uudis, sellega juhtus küll olla Skype'i Eesti juht Tiit Paanale, aga, aga ma ka üht-teist teha sellest taustast tõesti. Ja, ja selle Tehingu mõte eelkõige on selles, et kui me ITL-is vaatasime, et mis on need Eesti IT-sektorite atraktiivsed tegelevad asjad, et küberkaitsest me siin juba rääkisime ja ja millised ettevõtted, et meie start-upid on üha tuntumad ja aga, aga siiski veel mitte nii väga tuntud, siiski täna selleks on Skype'i nimi. Et väga paljud Eesti ettevõtjad ekspordi, ekspordides kasutavad seda, riik diplomaatias kasutab seda, et me oleme see riik, kus Skype pärit on ja nii edasi, ja siis jõudsime järeldusele, et, et ilmselt oleks kõige kõvem alustada seda kooli ja öeldes, et see on kuidagi Skype'iga seotud või laiendada seda Skype'i brändi võlu ja seda Eesti juurte seost ka IT-haridusele Eestis. Ja seetõttu läbijärkimiste Skype'i globaalse tippjuhtkonnaga jõudsime kokkuleppele, et Skype litsenseerib IT-akadeemiale kolmeks aastaks oma kaubamärgi nii-öelda nimesponsorina, sellel suvel alustavad töörühmad. tulundusspetsialistid, kes otsustavad, et kuidas see täpselt välja näeb, et kas see asja nimi on Skype IT Academy of Estonia või, või, või Skype University või midagi muud?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]