Tere, kena laupäeva, IT-akadeemia, ma vaatasin järele, tegelikult algas kahe tuhande üheksandal aastal augustikuus, kus istusid ümber laua Eesti ülikooli direktorid ja, ja tegime seda arengufondis ja arengufond ja ITL olid siis, siis täiendavalt laua ümber, me kirjutasime alla ühe koostöö memorandumi ja... Ja seal memorandumis me ütlesime, et Eestis on IT-valdkond kiiresti arenev, eksportiv, kõigile heaolu tekitav ja et üks kõige suuremaid probleeme, mis sellega on teatavasti, on see, et meil ei ole piisavalt häid inimesi. Ja IT-akadeemia koostöömemorandum oli siis mõeldud selleks, et, et leida selle probleemi lahendus ja tõsta Eesti IT-haridus rahvusvaheliselt. tõsisemale tasemele, tõsta selle kvaliteeti, tuua sinna välismaalt nii tudengeid õppima kui, kui professorid ja lektorid õpetama ja, ja teha kõiki neid muid häid asju. Tol hetkel see tõesti oli A4-ne dokument, see oli siis kaks pool aastat tagasi. Ja, ja sellest ajast peale, esialgu vedas seda arengufond ja Üllar Jaaksoo, kes, kes käis mööda koole, rääkis osapooltega nii erasektorist kui akadeemilistest ringkondadest kui riigist ja ja katsus seda pilti kokku panna, et milline see lahendus olema peaks ja, ja tõesti, need ideed on marineeerunud sellest, et mis oleks, kui teeks uue kooli, mis oleks, kui, kui tõstaks need õppekavad kokku, mis oleks, kui hakkaks uusi õppekavasid tegema, mis oleks, kui... Ehitaks kontrollorganeid või, või kvaliteeti juhtivaid organeid selle, nende õppekavade peale, mis täna juba koolides on, ja see täna lahendus, mida siis Erki juhib Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses, ongi selline... katus või vihmavari olemasolevate koolide ümber, me otsustasime, et me uut kooli ei tee, aga meil on seal juhtkomitee, mida ma olen siis algusest hiljutise ajani vedanud, kes ITL-i esindajate, Haridusministeeriumi esindajate ja Majandusministeeriumi esindajate koostöös otsustab, millised õppekavad on sellist erilist IT-akadeemia kvaliteedisilti väärt, millised on need mõõdikud, millised tudengid sinna peavad sisse minema, millised tudengid sealt välja tulema, kui kiiresti, mida seal õpetatakse, et, et see, see on selle IT-akadeemia täna olemas.
Absoluutselt, et me oleme igale juba selle esimese programmi valikuga need neli esimest õppekava, nendega ka, käib kaasa leht Mõõdikuid. Ja, ja me oleme ette kokku leppinud, ülikoolid on välja pakkunud, mis on need mõõdikute tasemed, mida nad peaksid saavutama sellega ja seda me hakkame aastast aastasse jälgima. Interdistsiplinaarsuse poole pealt, et jällegi, jällegi, kui, kui meenutada seda, seda algust, esimesest majandumit, siis lisaks ta, Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikoolile olid seal laua ümber ka Tallinna Ülikool ja Kunstiakadeemia ja, ja kui me... IT-kolledž. IT-kolledž, et kui me räägime modernsest mingist tarkvarakendusest, siis tõesti see interdistsiplinaarsus on see, mida tööstus ka vajab, IT-l selgelt huvitatud sellest, et meil oleks laiapõhjaline haridus. Et üldse IT-haridust võib vaadata tegelikult kahte pidi, üks on selline vertikaal, mis on IT-tööstus, kus on programmeerijad, istuvad ja kirjutavad koodi. Ja teine selline horisontaalne kiht IT-haridust, mida Eesti samamoodi vajab, on, on samamoodi nagu inglise keel, et tegelikult sa ei saa olla hea arst või hea lingvist või hea riigiametnik täna, kui sa IT-st mitte midagi ei tea. Et me täna oleme esimese, esimese fookuse, ma olen seda varem ka öelnud, et IT-akadeemia meie väikeses riigis ja väikeste ressursside ees peab olema pigem snaiperpüss kui kuulipilduja, Et me täna sihime neid, neid vertikaalseid aluseid, laome selle vundamendi ära, aga pika, pikas visioonis näeme, et hakkame ka seda horisontaalset, seda IT-d kui inglise keele oskust arenema.
No tegelikult jah, see matemaatika on, ta on niisugune, siin on kaks poolt, et üks pool on see, et tihtipeale võib-olla noored pelgavad liialt seda või alahindavad oma tegelikult oskusi selle koha pealt, et tegelikult ega see see matemaatika, mis nüüd selle IT-de õppimiseks vaja on, ega see nüüd ikka päris mingi tuumafüüsika ka ei ole. See on üks asi, aga teine asi on ka see, et eks meil on siin koolides ka, et, et väga valusalt näiteks mõjutas see, kui vahepeal ei olnud matemaatika nagu riigieksamit ja, ja mis juba kohe lõikas tegelikult ära võimalust. Ja enne meil oli juttu nendest mõõdikutest, siis, siis noh, huvitav on nagu see, et, et IT-akadeemia egiidi all olevatele bakalaureusekavadele on üheks mõõdikuks pandud see, et mis peaks olema matemaatika riigieksami keskmine hinne. Ehk siis sellega ka nagu hinnata siis seda sisseastujate kvaliteeti juba. Aga, aga siin oli juttu nüüd ka natuke sellest humanitaaridest ja reaalidest, et tegelikult ka see, kes on läinud õppima võib-olla mingile humanitaar erialale näiteks bakalaureust, siis ega tema ei pruugi olla veel kadunud IKT maailmale ja praegu näiteks tegelevad ka mõlemad ülikoolid mõtlemisega selles suunas, Kuidas põhimõtteliselt lantseerida sellised niinimetatud inglisekeelsed conversion master's programmid, ehk siis need, et, et niisugused üleõppimise ja ümberõppimise programmid, et ta tuleb näiteks mingi hoopis humanitaarvaldkonna, sissehumanitaarvaldkonna bakalaureusekraadiga ja ta tegelikult läheb magistriõppesse hoopis nagu IT-valdkonda õppima, mis tähendab seda, et ta saab natukene teatud tasanduskursusi võib-olla nendes valdkondades, mida ta enne bakalaureuseõppes ei saanud. Ja ei ole ta üldse mitte sellele IKT valdkonnale kaduma läinud.
See on, see on välistudengite juurde veel mainida, et tegelikult üsna selged tudengite grupid, et kolmandatest riikidest, Hiinast ja Indiast ja Aafrikast tahaks kindlasti ise tulla, väga palju tudengeid, kelle puhul me võime küsida, kas me tegelikult neid tahame, kus peab olema kõva filte vahel, aga helgeid, pei, päid, miks mitte? Siis teine välistudegite allikas on Euroopa Liidu sisene liikumine, kus väga paljud näiteks Lääne-Euroopa noored võtavad Eestis õppimist ka juba täna sellise toreda seiklusena, paariaastase seiklusena ja kui siin on veel kõva tase, Eesti e-riigi maine, kõik muu, ja näiteks see küberkaitse on selline, et kui vaadata, ma ei tea, president Ilvese ja, ja haridusminister Aaviksoo Ameerika-visiitide huvi selle teema vastu, siis see võib olla reaalselt koht, kus Eesti võib tõmmata ka Ameerika tudengeid siia, mis nagu võib-olla teistel valdkondadel hetkel ei ole nagu teemaks veel.
No mina ei tea, mida Microsoft siin viie aasta pärast arendab veel lisaks Skypeile. Aga, aga siis lisaks sellele, sellise hea tahteavaldusena, lisaks Skype sellele ka sada tuhat eurot, kapitalikohaseks samaks kolmeks aastaks, ehk siis kokku kolmsada tuhat eurot, Mis hakkab siis täiendama seda, riigi poolt seemneks pandud poolteist miljonit esialgu. Kindlasti ITL-i liikmete seas on olnud olemas ja käimas ka teised vestlused, me teame, et Eesti kohalikud telekomi ettevõtted ja täna Telia grupidi kuuluvad ettevõtted on läbi aegade, läbi eitsa väga palju toetanud haridusprojekti IT-kolledži sündi, nii edasi. Eerikson Eesti, kes on kõvasti Eestisse investeerinud, et, et see võib tähendada ka mingisugust täiendavaid panuseid haridusse ja neid ITL-i liikmeid on On veel, kes oma haridusasju täna teevad eraldi, aga üha rohkem võiks teha koos IT-akadeemia all, nii et me tõesti usume, et see Skype'i panus on, on seemneks ja see nimi on, on kogu sektori ümanguks, mitte ainult selleks, et toota kitsat Skype'ile tööjõud.
just. Ja see võiks tegelikult, praktiline väljund võiks olla selle, kui me rääkisime nendest samadest välistudengitest või kui me räägime välisõppejõust, kes kaalub, näiteks noor professor, kes kaalub, et suures Lääne-Euroopa ülikoolist tal karjäär võtaks hierarhia väga jäik, aga et ta tahaks mõnes uues Euroopa riigis proovida äkki kiirendada seda, ja kui ta skännib töökuulutusi või, või uute vastuvõtukutseid, et kui tal seal jääb Skype'i nimi silma, et see võiks olla asi, mis kuidagi tõstab need meie kavad esile jällegi teistest Eesti kavadest, ka teistest piirkonna kavadest ja ja võiks tuua soojemad konkursid nii tudengite osas kui ka just nende välisõppejõudude osas.
Ma lihtsalt lisaks, et see, missuguse noh, nime all ta lõpuks mujale maailma läheb, et, et, et see peaks selguma tegelikult paari lähima kuu jooksul, sest et me kavatseme nüüd lähima nädala aja jooksul välja kuulutada ühe riigihanke, mis puudutab IT-akadeemia... kogu seda brändi väljatöötamist ja kõikide nende sloganite väljatöötamist, sest et noh, näiteks ka, et siin on teatud ka legaalsed probleemid, et näiteks ka University nime kasutamine teatud riikides on täiesti keelatud, kus ei ole vastavat ülikooli tõesti õpetamise litsentsi. Ja, ja samuti me tahaksime vältida ka seda, et tekiks, tekiks nagu selline noh, siin need sõnumid ei hakkaks konfliktseks muutuma, ütleme Microsoft IT Academy täiesti on olemas, eks, aga Microsoft IT Academy tegeleb ühe toote, Või ühe tootja toodete põhimõtteliselt õpetamisega ja tihtipeale veel raha eest, et, et see ei ole nagu, ütleme, Eesti IT-akadeemia olemas üldse. Et siin on suhteliselt keerulised probleemid lahendada, kokkulepitud on Skype'iga see, et, et ükskõik, mis nime all me välja lähme, see peab saama nagu praegu heakskiidu, siis ka nagu Skype'i poole pealt ja me teeme seda tihedat koostööd. Et ja siin on nagu suur vahe ka selles, et kas me räägime Eestis või me räägime mujal maailmas, et Eestis me saame seda IT-akadeemia terminit suhteliselt kergelt kommunikeerida, mis asi on mujal maailmas, võib-olla peab rohkem hoopis rõhutama mitte selle sõna akadeemia peale, vaid, vaid selle peale, et Eesti on üks lahe koht, kus õppida IT-d. Ehk siis rohkem nagu sihtturgu, mitte seda, niivõrd seda vormi.
Mis puudutab, noh, tegelikult peaks rääkima mitte ainult välisprofessoritest, esmane ikkagi eesmärk peaks olema see, et Eestis endas toimuks ka õppejõudude taastootmine. Et praegu kõige suurem probleem on see, et, et, et reeglina noh, doktorandid näiteks, kui nad on ülikoolide juures, nad osalevad erinevates programmides ja nende kokkuvõttes see kompensatsioonipakett on isegi suhteliselt normaalne, läbi IT-akadeemia me kavatseme ka muuseas toetama hakata ka doktorante. Aga siis tekibki sellel hetkel, kui ta oma doktoritöö nagu ära kaitseb ja peab asuma siis sõna otseses mõttes mingisugusele alamastme õppejõukohale ülikoolis ja kus temal tegelikult kokkuvõttes sissetulek olust langeb võrrelda selle ajaga, kuhu ta seal doktorandina toimetas. Ja siis nad lähevadki tihtipeale minema, et, et, et kuidas tagada andekate inimeste, andekate noorte jäämine ülikooli, see on ka ülioluline asi. Mis puudutab nüüd välisõppejõudu ja mikspärast nad peaksid olema Eestist huvitatud, siis selge on see, et me peame pakkuma välisõppejõududele konkurentsivõimelist tasu, et nad tõepoolest näeksid, et noh, loomulikult me peame arvesse võtma ka sotsiaalsed kulud Eestis, et kui nad ikkagi oluliselt madalamad on seal, kus ta võib-olla oleks teises riigis, Nii et kokkuvõttes seal ta võib saada küll kõrget palka, aga ka kulu, kulud on ka oluliselt suuremad. Aga selle jaoks on praegu, on käima lükatud seesama eurorahadest ju haldavalt siis rahastatud IKT programm, mille peamine toetustegevus on tegelikult õppetöö toetamisel läbi selle, et me saame läbi selle pakkuda täiendavat kompensatsiooniprogramme ja mehhanisme ka välisõppejõududele. Ja praegu on juba esimesed taolised rahvusvahelised konkursid on välja kuulutatud ja tegelikult huvi on vähemalt ma tean, näiteks Tartu Ülikooli baasil, kes otsis seal professoreid ja otsis ka dotsentide kandidaate, tuli väga palju tegelikult välismaalt. Okei, nad ei ole küll, nüüd ei, ei saa ütelda seda, et nad tuleksid mingid Stanfordist mingid doktorid siia Tallinnasse, paraku on, nii et, et väga suur osa nendest siiski on, on ka kuskilt võib-olla Aasia riikidest näiteks, Ja mitte Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest, aga, aga see ei pea olema määravam, kui inimesel on kvalifikatsioon ja kui tal on tahtmilist õpetada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]