AI_pealkiri: Erki Urva ja Sten Tamkivi IT-akadeemiast ning era- ja ülikoolide koostööst IT-hariduse tõstmisel

No tegelikult on viidud läbi regulaarselt ka erinevaid rahvusvahelisi uuringuid ja on, on, on näiteks hinnatud siin õppivate välisüliõpilaste hinnangud Eestis õppimisele. Ja, ja Eesti on tugevalt üle keskmise selles osas, mis puudutab seda, seda ütleme, sellist keskkonda, kogu seda sotsiaalset poolt ja kogu seda asja. Kahjuks on siiamaani pigem jäädud natukene allapoole just selles, mis puudutab just nimelt seda õppeprotsessi ennast ja õppetöö sisu. Aga sellega ka ilmselt tegeletakse. No praegu see kolmkümmend protsenti võib tunduda suhteliselt suur, aga nüüd räägime arvudest. Me räägime praegu hetkel kahest magistrikavast, kus maksimaalselt võetakse selle aasta esimesel septembril õppima kumagile viiskümmend tudengit, ehk maksimaalset sada tudengit sellest sajast tudengist kolmkümmend protsenti oleks nagu kolmkümmend välismaa tudengit. Reaalsus on see, et ka praegu on näiteks nii Tartu selles tarkvaratehnika kui ka Tallinna küberkaitse erialal märkimisväärne hulk juba tegelikult välistudengeid õppimas ka kogu aeg olnud. Ja, ja nii et ma, ma, ma ei arva, et selle, kuna noh, tegemist on tõesti kahe ainult õppekavaga, Küberkaitse näiteks on väga hästimüüdav hetkel mujal maailmas. Naljakas on see, et, et küberkaitse eriala paljudele teiste, kui me need kriteeriumid seadsime IT-akadeemial, et mis need õppekavad võiksid olla, siis üks kriteerium oli ka see, et ta peab olema väga vajalik meie sektorile, meie tööstusele, meie IKT sektorile. Kui me võtame puhtalt küberkaitse, siis no olgem ausad, ega neid küberkaitse spetsialistid Eestisse nii väga palju tööle ei mahugi. Ja see oleks nagu ka ressursi raiskamine, kui nad läheksid lihtsalt programmeerijana kuhugi tööle. Aga, aga praegu tõesti läbi selle, et, et Eestis on arendatud välja sellist kompetentsikeskust selles valdkonnas, siis, siis on see väga hästi nagu müüdav eriala ka mujal maailmas.

Mis puudutab, noh, tegelikult peaks rääkima mitte ainult välisprofessoritest, esmane ikkagi eesmärk peaks olema see, et Eestis endas toimuks ka õppejõudude taastootmine. Et praegu kõige suurem probleem on see, et, et, et reeglina noh, doktorandid näiteks, kui nad on ülikoolide juures, nad osalevad erinevates programmides ja nende kokkuvõttes see kompensatsioonipakett on isegi suhteliselt normaalne, läbi IT-akadeemia me kavatseme ka muuseas toetama hakata ka doktorante. Aga siis tekibki sellel hetkel, kui ta oma doktoritöö nagu ära kaitseb ja peab asuma siis sõna otseses mõttes mingisugusele alamastme õppejõukohale ülikoolis ja kus temal tegelikult kokkuvõttes sissetulek olust langeb võrrelda selle ajaga, kuhu ta seal doktorandina toimetas. Ja siis nad lähevadki tihtipeale minema, et, et, et kuidas tagada andekate inimeste, andekate noorte jäämine ülikooli, see on ka ülioluline asi. Mis puudutab nüüd välisõppejõudu ja mikspärast nad peaksid olema Eestist huvitatud, siis selge on see, et me peame pakkuma välisõppejõududele konkurentsivõimelist tasu, et nad tõepoolest näeksid, et noh, loomulikult me peame arvesse võtma ka sotsiaalsed kulud Eestis, et kui nad ikkagi oluliselt madalamad on seal, kus ta võib-olla oleks teises riigis, Nii et kokkuvõttes seal ta võib saada küll kõrget palka, aga ka kulu, kulud on ka oluliselt suuremad. Aga selle jaoks on praegu, on käima lükatud seesama eurorahadest ju haldavalt siis rahastatud IKT programm, mille peamine toetustegevus on tegelikult õppetöö toetamisel läbi selle, et me saame läbi selle pakkuda täiendavat kompensatsiooniprogramme ja mehhanisme ka välisõppejõududele. Ja praegu on juba esimesed taolised rahvusvahelised konkursid on välja kuulutatud ja tegelikult huvi on vähemalt ma tean, näiteks Tartu Ülikooli baasil, kes otsis seal professoreid ja otsis ka dotsentide kandidaate, tuli väga palju tegelikult välismaalt. Okei, nad ei ole küll, nüüd ei, ei saa ütelda seda, et nad tuleksid mingid Stanfordist mingid doktorid siia Tallinnasse, paraku on, nii et, et väga suur osa nendest siiski on, on ka kuskilt võib-olla Aasia riikidest näiteks, Ja mitte Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest, aga, aga see ei pea olema määravam, kui inimesel on kvalifikatsioon ja kui tal on tahtmilist õpetada.