Võtsime ette kõik meie erinevad õppekavad, mis meie kõrgkoolides on IKT õppekavad, neid on tugevalt üle kolmekümne kokku, kui võtame kõikide tasemete bakalaureuse, magistri, doktoriprogrammid ja võtame juurde ka näiteks rakenduskõrghariduse, neid on päris palju, kui alguses seda ideed mõeldi, siis esmane lähenemine oli selline, et keskenduda võib-olla sellistele rahvusvahelistele õppekavadele pigem, sest et IT-akadeemia üks eesmärk on Eesti IKT hariduse rahvusvaheline turundamine selleks, et, et saada nii õppureid meile siia, kes võiksid siis osaliselt ka katta seda demograafilist auku, mis meil praegu nagu tekkimas on. Aga teisalt ka siis selleks, et tõepoolest ka läbi siis selle hariduse saada ka meie tööjõuturule täiendavalt lihtsalt kvalifitseeritud töötajaid mujalt maailmast, kui meil neid endal väheks jääb, sest lõppude lõpuks keegi peab hakkama ühel hetkel kõikidele meie pensionäridele ka pensionit maksma oma maksudest ja kui meil omal seda pealekasvu siin piisavalt pole. Nii et sealt, sealt hakkas see pihta ja need õppekavadega siis muidugi arutelus mindi edasi, et ei ole võimalik siiski ainult panustada magistritasemele, vaid et tegelikult tuleb luua ka baas. Ja tal tuleb ka baasi tugevdada ja baasiks on ikkagi seesama bakalaureusharidus. Seeläbi võetigi, et kahe õppekava koha pealt ei olnud nagu mingit kahtlust, need on paar aastat tagasi ka mingil määral eurorahade abil siis käima lükatud Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ühismagistri õppekavad, rahvusvahelised magistrikavad, inglisekeelsed magistrikavad, millest ühe siis, ütleme, peamiseks vedaks on Tallinna Tehnikaülikool, see on siis küberkaitse, ja teine, mille siis peamiseks vedaks on Tartu Ülikool, see on siis tarkvaratehnika. Et selle osas nagu ei olnud kellelgi kahtlust, aga siis leitigi, et ikkagi oleks vaja panustada ka baasi ja seetõttu võeti ka alguses siis nagu pardale või siis IT-akadeemia katuse alla need kaks bakalaureuse, siis informaatika bakalaureusekava mõlemast ülikoolist.
No asja tegelikult see kõige suurem tragöödia ongi, et, et, et, et kui me räägime IKT kõrgharidusest Eestis, ega siis tegelikult, kui me räägime magistritaseme lõpetanutest, ega nendest lõpetajatest töö, tööjõuturule praktiliselt keegi enam ei lähe, sest nad on juba reeglina juba mingist esimest, teisest, kolmandast kursust, juba bakalaureusetasemest on juba tegelikult ennast siis sidunud mingite ettevõtetega, et väga üksikud on need, kes Tulevad niisuguse valge lehena nagu tööjõuturule.
No mina ei tea, mida Microsoft siin viie aasta pärast arendab veel lisaks Skypeile. Aga, aga siis lisaks sellele, sellise hea tahteavaldusena, lisaks Skype sellele ka sada tuhat eurot, kapitalikohaseks samaks kolmeks aastaks, ehk siis kokku kolmsada tuhat eurot, Mis hakkab siis täiendama seda, riigi poolt seemneks pandud poolteist miljonit esialgu. Kindlasti ITL-i liikmete seas on olnud olemas ja käimas ka teised vestlused, me teame, et Eesti kohalikud telekomi ettevõtted ja täna Telia grupidi kuuluvad ettevõtted on läbi aegade, läbi eitsa väga palju toetanud haridusprojekti IT-kolledži sündi, nii edasi. Eerikson Eesti, kes on kõvasti Eestisse investeerinud, et, et see võib tähendada ka mingisugust täiendavaid panuseid haridusse ja neid ITL-i liikmeid on On veel, kes oma haridusasju täna teevad eraldi, aga üha rohkem võiks teha koos IT-akadeemia all, nii et me tõesti usume, et see Skype'i panus on, on seemneks ja see nimi on, on kogu sektori ümanguks, mitte ainult selleks, et toota kitsat Skype'ile tööjõud.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]