Markus Villig näeb Boltis veel 10 kuni 100 korda kasvu

Tere kõigile Restarti saate kuulajatele, meil kohe-kohe on jõulud, aga enne seda on meil üks kolmapäev ja selle kolmapäeva me oleme reserveerinud oma traditsioonilisele aasta lõpu külalisele. Kindlasti paljud Restarti kuulajad on juba mõelnud, mis on juhtunud Markus Villiguga, et ta ei olegi teinud oma iga aasta lõpu ülesastet Restardis. Ja see asi saab täna parandatud, me saame Markkusega rääkida sellest, kuidas Boltil läinud on. Kas ja kaua Bolt on veel idufirma, mida arvab Markus Boltist ja mida arvavad inimesed Boltist ja kas need pildid lähevad kokku ja millised on Bolti järgmiste aastate plaanid? Hea meel on öelda, tere, Markus. Tervist. Tere, Taavi. Nüüd on jälle vanade heade tuttavate kokkutulek, oleks veel kann õlut ka, siis võiks siin tunnikese juttu puhuda maailmast ja, ja oludest. Markus, kas Bolt on veel idufirma või mis te ise, mis te ise enda kohta ütlete seal, ettevõtte nimega

Bolt? Me ütleme kasvuva ettevõtte, et ma arvan, me mentaliteedi poolest oleme veel idufirma.

Mis see tähendab mentaliteedi, et kas see on nagu, kas see on see raske faas vaata, kus kõigil on meeles, kuidas vanasti sai kiiresti asju tehtud, aga tegelikult peab nagu iga pastakat keegi heaks kiitma kuskil oma allkirja templiga?

Ma arvan, et kui me vaatame kasvutempot, siis viimase aastaga oleme umbes kaks korda numbrites kasvanud, et ma ütleks enamus meist. Palju varasema faasis start-up'id kasvavad veel aeglasemalt, et ma ütleks, et me oleme täna heas kohas, kus me oleme päris suured, aga saame kiiresti asju tehtud ka.

Kas me saame selle kuidagi perspektiivi panna, et suudad sa nendele Eesti kuulajatele ära seletada selle, et noh, et umbes, et. Et Uber on, ma ei tea, kuuekümne punkti peal ja, ja saja punkti skaalal ja, ja Bolt on, ma ei tea, kolmekümne viie punkti peal. Ja kes seal veel mängib nii-öelda kaasa, et kas Lift ja Didi ja teised on veel alles üldse, on ju, et kas sa suudad mingi sihukese ruumilise pildiloo luua?

Keeruliseks muudavad see, et me oleme tegelikult täna juba viiest täiesti erinevas tootekategoorias, et kui me vaatame oma põhiäri. Inglise keeles, siis siis right hailing või Eesti tarbijale tavaliselt mõelda kui taksoteenus. Siis seal me oleme täna maailma seitsme suure tegija hulgas, et tegelikult siia sektorisse pole viimased viis aastat sisuliselt kedagi uut tulnud. Ja pigem see sektor konsolideerub, et väiksed kukuvad järjest ära. Ja, ja siin me oleme selgelt kõige suurem Euroopa tegija. Et sisuliselt meie ainuke konkurent siin on Uber ja, ja ülejäänud väiksemad on, on väga raskes olukorras. Et see on, see on meie põhiäri ja kui me vaatame ülejäänud sektoreid, siis toidu tellimuste osas on pilt pisut mitmekesisem, et seal on maailmas viis suurt tegijat. Kellest siis Wolt osteti hiljuti ära eelmine aasta Ameerika Doortash'i poolt. Ja, ja seal me oleme pigem väiksem tegija kui maailmapilti vaadata, aga samas kui, kui siis sisse zoom'ida ja vaadata neid riike, kus me päriselt toimetame. Bolt Foodiga, siis enamus nendes riikides me oleme siis kas kõige suurem tegija või teisena kõige suurem tegija. Et, et tegelikult see ongi, et sõltub päris palju tootest, see sõltub, mis konkreetselt riiki vaadata.

Aga need muud, kas sa, kas sa tõuksid ja rattad loed ka sinna right hailingu alla või see on veel mingi omaette kategooria?

Seda me loeme veel täiesti eraldi, et jah, üleüldiselt meie missioon on inimeste jaoks lahendada ära isikliku auto omamise vajadus ja, ja pigem see, et, et inimesed kõniks rohkem jala, kasutaks ühistransport ja meie jagatud teenuseid. Nii et selles mõttes see on nagu üks tervik, aga äriüksusena me loeme seda eraldi, et, et meil nagu rendiäri all on kolm erinevat osa, et meil on tõukerattad, elektrijalgrattad ja jagatud autod, siis Bolt Drive. Ja tegelikult nendes kolmest niššis me oleme kõigis Euroopa sisuliselt kõige suurem tegija sõltub nüüd, mis numbreid vaadata, et, et klientide arvu ja sõitude poolest kindlasti.

Aga need nišid on nagu valmis, et selles mõttes, et nüüd ongi küsimus selles, et kuidas nendes põhiniššides nagu suuremaks minna. Või ikkagi te vaatate laiusesse ka, et, et midagi on veel tegemata, et. Ma ei oska isegi nimetada siin praegu mingit näidet, aga et noh, et, et ei, et me võtame veel selle ette ja tolle ette ja kolmanda asja, on ju, et.

Kui me mõtleme toote portfelli mõttes, siis kokkuvõttes, kui me hakkame sellest kliendi vaatevinklist peale, et mida on vaja kliendile pakkuda, et ta saaks isiklikust autost loobuda. Siis meil täna viis toodet on ja me arvame, et see lahendab päris suure osa vajadustest ära, aga see ei ole kindlasti veel kõik. Et meil on päris palju ruumi laieneda veel erinevate sõidukitega, näiteks selle osas, et meil ei ole. Näiteks mopeede, mis paljudes riikides on väga relevantne asi, mida rentida, meil ei ole tavalisi jalgrattaid, meil on ainult elektrijalgrattad. Meil on siiamaani väga vähe koostööd ühistranspordiga, kus meil on päris palju ruumi siis müüa näiteks mingit ühist piletipaketti ja, ja nii edasi. Et tegelikult neid võimalusi on veel päris palju, aga kui me vaatame nüüd olemasolevaid viite toodet. Sest tegelikult ruumi kasvada, meil nendega on veel Euroopas sõltuvalt tootest nüüd kümme kuni sada korda. Et tegelikult meil otseselt ei ole vajadust nüüd kohe järgmise aasta jooksul uusi tooteid lisada.

Kümme korda kasvu, siis noh, numbrid lähevad juba kaheksakümne miljardi, saja miljardi kanti, et see tundub juba selline asi, mis nagu enam ei ole hoomatav, et palju Uber praegu on?

Uber tänab platvormil käivet, teeb nüüd umbes sada kakskümmend miljardit dollarit aastas ja nende väärtus on umbes pool sellest, eks umbes kuuekümne kandis.

Aga miks ta nii palju kukkunud on, vanasti oli ikkagi umbes, ma ei tea, null koma kaheksa korda GMV, midagi sellist umbes, on ju, et.

Ma arvan, et seal on kaks tegurit, et üks on see, et viimase kümne kuuga on kogu finantssektor päris palju alla tulnud. Ka kõige paremad ettevõtted alates Apple'itest ja Microsoftidest. Aga kõige rohkem on just pihta saanud siis need kasuettevõtted, kes peamiselt optimeerisid oma käibekasvule, nii palju optimeerinud täna kasumile. Ja, ja nende väärtused on kukkunud kohati viiskümmend kuni seitsekümmend protsenti.

Aga kuidas sellises mastaabis üldse nii-öelda äri kasutada, kasvatakse, et sa lihtsalt ongi, võtad järjest uut kapitali juurde ja lähed samas oma playbook'iga järgmisse riiki, järgmisse linna. Ja noh, põhimõtteliselt nagu, nagu masin nagu robot või on, on siin mingi muu saladus?

Meil tegelikult on olnud päris erinev käekäik kui enamus meie sektori ettevõtetel, et, et esimesed viis aastat sisuliselt me ei suutnud välist kapitali pea üldse kaasata. Ja me pidime põhimõtteliselt bootstrap'ima, siis start-up'i mõttes, et, et saama hakkama paari miljoniga, mis me Eesti kohalikelt inglitelt tõstsime ja sellega äri üles ehitama. Ja nüüd viimase kolme aastaga oleme me kasvanud rohkem kui miljard eurot kapitali, mis on siis rohkem kui sisuliselt pea ükski Euroopa tehnoloogiaettevõte. Selle perioodi jooksul ja nüüd me oleme seda väga jõudsalt investeerinud. Aga nüüd tegelikult alates siis eriti Ukraina seast alates, kus finantssektor on, finantsturud on palju nõrgemaks läinud, siis me läheme tegelikult tagasi oma juurte juurde, et me investeerime vähem. Oleme pigem kasumi lähedal ja, ja ootame jälle paremaid aegu. Et kui jälle raha muutub odavamaks, siis eks me jälle kaasame seda uuesti investeerime jõudsemalt, aga seni saame hästi omavahenditega hakkama.

Ma just tahtsin küsida, sa enne viskasid väikse kivi kellegi kapsaaeda, kes on optimeerinud odavale rahale ja, ja noh, kiirele just käibe kasvule ja mõtlemata võib-olla nii palju sellele, et mis mis joone alla jääb, eks, ja me näeme, et paljudel firmadel on täna raske ja neile ennustatakse nagu lausa isegi kadumist. Millele teie olete optimeerinud, noh, teil teil on ka ikkagi kogu aeg olnud ju see, et kütame sisse, kütame sisse, kütame sisse. Et kas teie olete rohkem mõelnud selle joonealuse peale või, või te millalgi mõtlesite ringi, et ou, ou, et see on ka tähtis, mis joone alla jääb.

Meil on tegelikult see raamistik maja sees olnud alati väga selge, et me alati vaatame mõlemat ja kõiki otsuseid maja sees me teeme lühidalt öeldes ROI järgi. Et me alati vaatame, et kui palju see asi maksab ja kui palju sellest ärile kasvu tuleb. Ja see suhtarv on, on ülikriitiline asi, mida me vaatame absoluutselt igas osakonnas. Ja, ja tegelikult, mis me viis aastat tegime, oligi see, et meil ei olnud üldse kapitali, ehk siis noh, sisuliselt siis me opereerisime kogu aeg kasumi lähedal. Ja nüüd viimased kolm aastat, kui me raha kaasasime, siis iga projektiga me vaatasime väga selgelt, et kui palju sellest tuleb klientidele väärtust, kui palju selle kari kasvab versus kui palju me kulutame. Ja nüüd me lihtsalt läheme tagasi sinna, kus me olime enne, ehk siis me oleme suht break even'i lähedal ja tegelikult välist raha hetkel ei vaja.

Aga võtame, Markus, selle, võtame need autod, mis seisavad tänaval, kus saab mobiiliga Bolt Drive on selle nimi, eks saab mobiiliga lahti teha, sõita. Mina ei ole kunagi seda arvutanud, aga ma loen palju internetti ja internetis kirjutavad kõik inimesed, kes väga hästi tundub, et teavad maailma asju, kirjutavad, et. No mida, et, et sihuke lollus ei saa ju kunagi kasumlikuks, noh, et mõtle, et mingid autod nagu kuskilt tänaval, eks ole, ja siis ma võin neid mingi telefoniga rentida, et noh, see on. Et kasutame neid nii kaua, kuni investorid noh, on nõus oma raha põletama, et niikuinii see varsti kaob ära, et see ei ole võimalik, et selline asi võiks olla kunagi kasumlik. Kas sa väidad teistmoodi?

Absoluutselt, et eelmises saates rohkem kui aasta tagasi me rääkisime sellest, et Bolt teeb mitmeid teenuseid sellise hinnaga, mida ükski teine ettevõtte maailm suuda teha. Ja see peab siiamaani paika. Lihtsalt, mis vahepeal on muutunud, on see, et mõned ettevõtted suutsid meiega konkureerida tänu sellele, et nad olid investoritelt raha kaasanud ja sisuliselt subsideerisid oma teenuseid. Ja nüüd, kui neil on see raha otsa saanud, nüüd nad peavad kõik oma hindasid tõstma. Aga meie oleme päris erinevas olukorras, kus me ei ole kunagi oma teenuseid nii palju subsideerinud ja seetõttu me ei näe ka, et me peaksime tänases majandusolukorras oma hindasid klientidele kõrgemaks tegema.

Muide, mega mugav teenus, ehk siis müts maha, et ja selge eelis on nüüd ka selle koha pealt, et kui sul on. Sõna otseses mõttes nagu kõrvalparklas masin olemas, siis selle saab kiiremini kätte kui takso on ju, et noh, et, et. Minu minule väga sobib, et thanks teenuse

eest. Ja eriti seda veel võimalik mu sõnul optimeerida, mis see kasumi lähedane tähendab, Markus, kas see tähendab, et. Et see on teie otsus, et te olete nagu kasumi, noh, ma ei tea, me ei ole seda kasumikraani lahti keeranud, et me oleme nii-öelda otsustanud või on, või on veel vaja, ma ei tea, maailmal või teil kuhugi areneda, et, et sellist kraani üldse oleks võimalik lahti keerata. Seda kasumikraani.

Pigem see sõltub sellest, kui kiiresti me tahame kasvada, et sisemiselt meil on tabel, mis on siis ühes mõttes on meil erinevad tooted. Kus meil ongi siis need erinevad viis toote, mis me, mis me ehitame ja teises siis nagu veergudes on, et, et mis me erinevad riigid, kus me toimetame. Ja kui sa selle tabeli peale vaatad, siis, siis tegelikult meil on väga palju neid tooteid ja neid riike, kus me juba oleme kasumis ja siis on suur osa, kuhu me investeerime. Ja kokkuvõttes siis grupitasemel see number siis välja paistab, põhimõtteliselt näitab ka seda, et kui ruttu me laieneme uutesse toodetesse, kui ruttu me laieneme uutesse riikidesse. Ja niipea, kui me otsustame seda tagasi tõmmata, siis me saame ka grupitasemel olla kasumlikud. Et selles meil ei ole kunagi küsimust olnud, meil on juba olnud riike, mis meil on olnud kasumis seitse aastat.

Räägime konkurentsist, sa oled kindlasti nii-öelda uut andmestiku juurde saanud, õppinud uutelt turgudelt. Kuidas sinna minna, mida rohkem jälgida ja nii edasi võrreldes sellega, mis sa meile rääkisid siin mõni aasta tagasi, eks, et. A la et, et noh, ma ei tea, ma mäletan, kui sa rääkisid juttu, kuidas Uberiga konkureerides palju lihtsam on subsideerida või no ühesõnaga. Teha discount'i oma sõitud, kui sul on väiksem nurg versus Uber, kes hakkab tervet turgu nagu toetama ja nii edasi, et. Et kas siin on midagi muutunud, kas see, mismoodi te üldse konkurentsi näete, see mismoodi te üldse teda tajute. Kui palju te lähete erinevate discount'idega kaasa ja nii edasi, et kas siin on mingi muutus ka toimunud või on ikka samamoodi täpselt nagu kolm-neli aastat tagasi?

Ma arvan, et suurem muutus on see, et viimased neli aastat oli raha suhteliselt odav ja tegelikult väga hästi oleks nendel tegijatel, kes olid kõvad jutumehed. Ütleme Eesti mõttes, et, et story telling oli see, mis oli fookuses ja, ja ettevõtjad suutsid tõsta sadu ja sadu miljoneid ja miljardeid raha. Isegi siis, kui see tegelikult see ärimudel ja operatsioonid olid väga heas korras. Ja nüüd tegelikult on see aastaga täiesti muutunud, et sisuliselt kõik investorid keskenduvad sellele, mis on kasumlikkus ja ainult see, mis su story on, ei huvita enam väga kedagi. Nii et tegelikult meile see keskkond meeldib alust rohkem, et ma arvan, me ei ole olnud kunagi ettevõtte, kes on olnud selles. Välises kuvandis väga tugev, me oleme alati keskendunud sellele, et kuidas me teeme operatsioone hästi, et oma kliente hästi teenindada. Ja tegelikult praegusel ajastul, kus kõigil on vähem raha, läheb meil oleks paremini kui teistel. Mis see nüüd tähendab konkreetselt igas sektoris on pisut erinev, kuna lihtsalt igas sektoris on need konkurendid ka päris erinevad, et mõni neist on efektiivsem olnud. Nagu näiteks Tordash USA näitel, mõned nendest nagu näiteks Uber on olnud ajalooliselt pigem väga suure kulubaasiga ja nüüd neil on rasked ajad, kus nad tahavad oma kulusid kõvasti optimeerima, et meil järgi tulla.

Ma mõtlengi, et kust sa mõtled nagu lähed Pariisi on ju, et ma olin sügavalt üllatunud, suvel tellisin. Endale masina, arvasin, et Bolti Pariisi ei ole, ma ei tea, miks ma niimoodi arvasin. Tellisin Uberi ja siis tuli Bolti auto, tuli ette, on ju, et Bolti logodega nii-öelda, aga Uber kui teenus. Järgmisel korral olin juba targem, järgmine kord enam võtsin kohe Bolti. Et, et kui sa nüüd Pariise lähed, et kas, kas ma ütlen, just ma ütlen, kas selles konkurentsis, kui sa lähed nagu üks-ühe vastu selle kõige suuremaga on ju, et. Kas selles on mingi noh, mingi mängu nii-öelda playbook'i muutus või nii-öelda nagu strateegia muutus, kuidas sa võtad linna üldse oma turu osa seal?

Fundamentaalselt on meil alati eesmärk olnud sama, et me vaatame kliendi seisukohast, mis on kliendile tähtis, üldiselt klienti huvitab teenuse kättesaadavus, kui ruttu tal auto kohal tuleb. Mis on selle auto kvaliteet ja juhi kvaliteet ja muidugi, mis on teenuse hind. Et tegelikult ega need kolm faktorit on alati samad ja igapäevaselt suurem enamus ettevõttes tegeleb sellega, et just nendes faktorites siis parem olla. Et ma arvan, mis on pigem aja jooksul natuke muutunud, on lihtsalt see, et keskendume aina rohkem sellele, et ka see kliendi. Kogemus oleks parem, et me investeerime aina rohkem tehnoloogiasse just sellele, mis kliendile välja paistab. Et ma arvan, kui eelmised aastad me pigem keskendusime sellele, et nagu see backoffice'i pool, et kuidas me juhte vastu võtame ja opereerime ja hindasid määrama, et see oleks väga tugev. Siis nüüd me aina rohkem keskendume sellele, et ka see kliendile väljapaistev äpp oleks kõige parem äpp maailmas. Et, et ma arvan, see on pigem selline ainuke strateegia element, mis on nüüd ju hiljuti muutunud.

Äpp on hea, aga see on ikkagi nõme, et Eestis vähemaga suurlinnadesse. Sõitude cancel'damine, et noh, et sa ei saagi, umbes seitsmes auto võtab su vastu lõplikku lõpuks on ju, ja võtab su peale õigemini, on ju, et, et. See on ikka päris tüütu, just seesama, et sa pead nagu varuma rohkem aega selleks, et esimesed kümme minutit sa tegeled endale auto saamisega, on ju, et. Aga selle vastu vist rohtu ei olegi või on?

On küll tegelikult, aga siin jälle tuleb mõelda kahel tasemel, et üks on see, et kui palju see tuleneb lihtsalt kogu turu eripäradest. Et kui me vaatame näiteks Pariisi, siis kogu Pariisi peale on autojuht umbes kakskümmend tuhat. Tegelikult peaks neid olema viis korda rohkem, kui me vaatame seda suhtarvu inimese kohta teiste linnadega võrreldes. Et see on lihtsalt regulatsioonist tulenev eripära ja see on kõigil platvormil suhteliselt kehva. Et seal me peame lihtsalt panustama sellesse, et, et meil oleks tugev tiim, kes siis tegeleb poliitikute harimisega sisuliselt ja näitab neile, et see ei ole kõige parem seis, mis täna on. Siis saaks luua tuhandeid töökohti, siis saaks teha klientidele parema teenuse ja, ja lõpetage see aegunud regulatsioon ära. Et see on see, kuhu me aina rohkem panustame.

Aga see on, kas see on sama, et nagu Helsingis ja New Yorgis, et sul on mingid eluaegsed taksojuhiload, mida parandatakse põlvest põlve või mis see probleemiks on?

Jah, kurbas ongi see, et, et me oleme nüüd selles sektoris olnud varsti kümme aastat ja seadused on, on samad, mis on olnud viimased kolmkümmend aastat, et, et me teeme siin päris palju tööd, et neid muuta. Aga teine tase on tegelikult see, et isegi kui see turg on kehv, siis lõpuks klienti huvitab see, et relatiivselt, milline platvorm pakub talle kõige paremat teenust. Ja isegi kui see turuolukord on Pariisis, nagu ta on, siis meie eesmärk on see, et me pakuksime kliendile paremat teenust kui ükski meie konkurent. Ehk siis kui klient kasutab meid, siis ta saab parema teenuse

Samas muidugi hind vist on ikka jätkuvalt suur argument, et mul õnnestus sõnu meeskonna liikmetega rääkida mingil hetkel ja nad tõid selle välja, et noh, et käib ikkagi. Eriti kui sa teed pikema sõidu, käib ikkagi nagu tõsine arvutamine, et vaadatakse ühe äpiga hinda, vaadatakse teise äpiga hinda, kuigi tundub, et noh, mis seal vahet saab olla, võib-olla mingi pool eurot või euro on ju, aga. Aga et hinnatundlikkus on ikkagi jätkuvalt ikkagi väga suur argument, et millist taksot võtta, millist mitte.

Absoluutselt, see on tegelikult me oleme eriti tänases majandusolukorras aina olulisem ja jällegi mängib siin Bolti tugevustele. Et me oleme jätkuvalt selle sektori kõige efektiivsem tegija ja me suudame alati pakkuda pisut odavamat hinda kui teised. Ehk siis nüüd, kui nad ei saa oma investor rahadega enam hindasid subsideerida ja nad peavad päriselt pakkuma jätkusuutlikku hinda, siis pigem läheb meil hästi järgmisel kahel aastal.

See poliitikute lobimine on tegelikult täiesti huvitav teema, sellepärast et noh, lihtne on vaadata mingite taksojuhte kui sektorit, mingit lubada arvu ja nii edasi, on ju. Sealsamas minu jaoks oli see mega üllatus omal ajal, kui hakkad mõtlema, et kui palju probleeme lahendab ära see võimalus, et ma noh, kas või ajutiselt sain sõita taksot. Et alles hiljuti saetasin sõitma ühe masinaga, kus oli, ma alati intervjueerin neid juhte, et saada aru, et kas, kuidas nad rahul on ikkagi oma tööandjaga ja nii edasi, on ju. Ja, ja oli üks kunagine ettevõtte juht, ehk siis väga edukas inimene ütles, et tal on praegu niisugune faas, kus tööd ei ole. Ja nii-öelda hea meelega sõidab taksot, et ei ole üldse nagu probleeme, et. Et noh, Eestis on tõenäoliselt vähem tunda, aga just sellistes riikides, kus sul selline tööpuudus on. Niisuguse lihtsa töö kättesaadavus on väga oluline ikkagi nii-öelda noh, kuidas ma mõtlen siis. Ühiskonna tasakaalustaja, tasakaalustaja või, või nii-öelda siis nagu tööpakkuja koha pealt, et. Et mida te näinud olete, mis nagu markantsemaid näiteid on, et vist te olete Mehhiko Citys ka olnud kunagi teenusepakkuja. Et oskad sa sealt tuua välja midagi, mingid näiteid, kuidas nagu ma ei tea, tööhõive paranes kohe või ma ei tea, elukvaliteet linnas paranes tänu sellele, et lasti taksoteenus vabaks.

Siin on paar lihtsat numbrit, et kui me vaatame kas või Eestit, siis meil on täna umbes üks protsent kogu Eesti tööealisest elanikkonnast. Kes teenib Boltiga raha, kas siis taksojuhi või kullerina ja suurem enamus nendest teebki seda osalise ajaga, ehk siis see on tavaliselt nende jaoks üleminekutöö. Näiteks tihtipeale need on tudengid või, või ametivahetuste ajal kuus kuud näiteks keegi teenib sellega raha. Ja see on tegelikult ühiskonnas päris oluline, et selline teenus olemas oleks, sest et lihtsalt see võimaldab inimestel siis sissetuleku languse perioode kompenseerida. Ja kui me vaatame globaalselt, siis meil on täna platvormil üle kahe miljoni partneri, mis siis jällegi Eesti konteksti pannes on oluliselt suurem kui kogu Eesti rahvaarv. Ja tegelikult ega maailmas sellise skaalaga platvorme on, on päris vähe, kes nii palju aitavad inimestel siis sissetulekut tellida. Et tegelikult neid töökohtade loomise võimalusi on tohutult kümnetes tuhandetes.

Aga mõtlengi, et see noh, meil praegu hakkate see ka jaurama, et ta kindlasti peab oskama kõrgemalt osanud eesti keelt ja nii edasi, on ju, et kuidas te seda, seda lobinete või, või seda probleemi, et noh, ikka võib ka eestlane olema selleks, et teenindada teist eestlast, on ju.

Selle osas ma näen, et debatid juba käivad mõnda aega, antud nüüd ettepanek, mis kullereid puudutab, me näeme lihtsalt ei ole läbi analüüsitud, et see tundub rohkem selline poliitiline manööver olevat enne valimisi. Et selle taga mingit analüüsi siiani pole näinud, ma just vaatasin eelnevalt statistikat, et täna keskmiselt pöördub siis klient meie poole siis keeleteemalise kaebusega. Vähem kui ühel korral sajast tuhandest tellimusest, ehk siis nagu üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti kliente saab täna väga hästi teenusega hakkama. Ja mis me oleme teinud selle kompenseerimiseks, see on näiteks see, et meil on äpis nüüd automaatne tõlge. Ehk siis kui kliendil on vaja suhelda juhi või kulleriga, siis tegelikult mõlemapoolselt toimub tõlkimine automaatselt, mis jällegi vähendab selliseid suhtlusprobleeme. Et jah, antud juhul ma küll ei näe tõesti, et mis probleemi me üritame lahendada.

See tuleb lõbus lugu meelde, ma olin kunagi Shanghais ja toonase Mike Rollingi bossi Enn Saarega tahtsime minna loomaaeda, et pandat näha. Noh, polnud elus pandat näinud, et noh, et läheks vaataks, on ju. Aga kuidas sa tellid nagu taksot ja teed selgeks taksojuhile, et, et sul on vaja loomade saada, et, et me pistesime autosse sisse ja siis tegime ikkagi sillime nägusid, et noh, et kõrvadega, et näed. Jah. Aga noh, täiesti täiesti lootusetu, mingit võimalust, et kobisime välja ja ei saanudki hakkama on ju.

No näed, oleks Bolt olnud, aga Markus, kui me nüüd vaatame aastale tagasi, eks siis minu jaoks tundub. Et on õudselt palju inimesi avalikkuse ees, kes. Kellele nagu, kellel on mingi probleem Boltiga. Noh, kas mõnel on konkreetselt, et nad seekord see teenus ei töötanud või mõnel on laiemalt, et kurat, vedelevad siin jalus mingisugused asjad ja. Ja küll Bolti klienditeenindus ei kuula mind ja ei tööta ja ei lahenda probleeme ja taksojuhid on ebaviisakad ja me näeme uudiseid, kuidas nad kihutavad umbes ristmikele ja jäävad sinna seisma ja mingid seksuaalse ahistamise juhtumeid ja nii edasi. Mina ei mäleta eelmistest aastatest neid nagu üldse nii palju, kas sa oled seda ise tähele pannud viimase aastakese jooksul ja mida see, mida see sinu jaoks näitab?

Siin on päris mitu teemat koos, et, et üks on kindlasti see, et me oleme täna lihtsalt nii palju kasvanud, et me teame ainuüksi Eestis. Iga aasta kümneid miljoneid siis sõite ja tellimusi. Et lihtsalt tulenevalt sellest mahust on kindlasti seal mingisugune null koma protsent sõite, kus midagi juhtub ebameeldivat kliendile või, või juhile. Et see, see on lihtsalt tulenevalt suurusest. Aga kui me vaatame tegelikult neid määrasid, et kui tihti, siis mis protsent sõitusest ja tellimustest midagi halba juhtub, siis tegelikult me sellega teeme iga aasta progressi ja need numbrid lähevad iga aastaga paremaks. Et selle osas me mingit sellist üllatavat trendi pole näinud. Ja teine teema, mulle tundub, on see, et lihtsalt klientide ootused iga aastaga kasvavad, et kui me vaatame viis aastat tagasi. Mis näiteks toimus Tallinna taksosektoris, siis ilmselgelt enamus inimeste jaoks Bolt oli väga suur hüpe edasi. Aga inimesed arvivad sellega ära ja, ja nüüd nad näevad, et okei, et see teenus juba on sellisel tasemel ja lihtsalt ootused kasvavad ainult edasi. Ja siin ongi, ma ütlen, koormus tegelikult meil Boltina, et me peame lihtsalt iga aastaga oma tööd paremi tegema, et nendele kasvavatele ootustele vastata.

Kusjuures ma alati naeran, et kui on jälle uudis, et Bolti auto sõitis äärkivi otsa või mis iganes siin alles hiljuti oli jälle, on ju, et. Et, et huvitav, et miks keegi ei kirjuta, kui näiteks mõni Swedbank liisingu klient nagu sõidab äärkivi otsa, sest noh, sorry, aga see auto. Milles oled liising kuulub ikkagi liisinguettevõttele, on ju, et noh, et samamoodi, siis pole kleebekad peal, on ju, et näed, et see on Swedbank liisingu oma, on ju, et selles mõttes nagu ikkagi naljakas alati.

See on jah, suur tegelikult teema, kus me näeme, et ühiskonnas on kuidagi tekkinud see ootus või vähemalt selline arutelu hiljuti, et neid rendisõidukeid peaks kuidagi oluliselt rangemalt reguleerima kui kõiki omatuid sõidukeid. Olgu need siis tõukerattad või jalgrattad või, või autod. Ja tegelikult, kui hakata mõtlema, mis probleemi me lahendame, siis. Jah, enamasti on need probleemid sarnased, et me tahame tõsta turvalisust, me tahame parandada parkimiskultuuri. Aga millegipärast just üritatakse keskenduda sellele väga väiksele turuosale, mis on paar protsenti turust, mis on siis need jagatud sõidukid, sest need on lihtsalt Bolti logoga. Aga tegelikult, kui me vaatame linnapilti, sest täna Tallinnas näiteks on üle kahesaja tuhande eraauto ja on umbes tuhatkond Bolt Drive'i autot. Ja lihtsalt, miks me keskendume ainult sellele ühe tuhandele, nagu nendega oleks kõik probleemid, et tegelikult, kui me vaatame suhtarve. Siis Bolt Drive'i autodega tehakse kilomeetri kohta vähem õnnetusi, kui tehakse jälle kahesaja tuhande eraautoga, aga lihtsalt need paistavad palju rohkem silma.

Neil ei ole logosid, eraautol ei ole logo peal, eraauto Jaanus sõidab, eks, et sul on. Sina oled oma autod logodega varustanud ja see loomulikult jääb silma, aga selle kõige kõrval mul siiski on nagu tunne, et. Et inimesed kasutavad Bolti teenuseid, aga, aga nad ei armasta Bolti nagu, et no ei teki selline soe nagu kodune tunne, eks.

Mina armastan Bolti.

Sina annab jah, aga sa oled ka, sa oled ka investor või vähemasti olnud ja sul on teistsugused põhjused ka armastada. Aga, aga, aga inimene tänavalt pigem mõtleb, et oh kuradi, Bolt jälle mingi jama. Miks, miks nad ei armasta, kas te olete midagi jätnud nagu tegemata või sa räägid liiga palju numbritest ja suhtarvudest ja, ja ei kallista inimesi piisavalt?

Ma arvan, et selles on sarnane probleem nagu võib-olla selle investorite raha kaasamisega, et me oleme täna väga palju ettevõtjana keskendunud numbritele ja reaalsusele, et, et me päriselt vaatame statistikat, et kas inimesed on rahul või mitte. Ja nagu ma mainisin, et, et tegelikult me näeme, et iga aastaga teenus läheb objektiivselt kõikides numbrites paremaks. Aga jah, me ei panusta võib-olla piisavalt sellesse, et nüüd väliselt ennast turundada ja sellist positiivset kuvandit ehitada, vaid me pigem loodame, et kliendid räägivad ise positiivselt meie eest. Ja kui me vaatame kasvunumbreid, siis iga aasta, isegi Eestis jätkuvalt kõik numbrid lähevad ülesse, vaatame reitinguid, kliendid on suurem, enamus üheksakümmend üheksakümmend protsenti väga rahul positiivsete reitingutega. Et mulle pigem tundub, et seal lihtsalt tuleb kaasa platvormi suurusega, et, et mingist suurusest, isegi kui sul ainult üks protsent inimesi on rahulolematud, siis neid juba absoluutnumbris on päris palju ja, ja see paistab silma.

See võib ka olla, ma vaatan enda käitumise peale, et ma, ma ei, ma ei kavatse hakata siin lahkama, eks ole, iga jumala kokkupuudet Boltiga, aga noh, mingil hetkel mul oli tõesti, ma mõttes lugesin kokku viimased kümme kokkupuudet Bolti erinevate teenustega. Ja igaüks neist oli negatiivne, aga ma nullil korral noh, tulin, andsin sulle tagasisidet, eks, et või üldse Boltile, et noh, et mingi jama on, vaid noh, kirusin natukene rusikatasku ja läksin edasi, on ju, võtsin tuule tõuksi, et. Et võib-olla see võib-olla see ei jõua teile numbritesse iga kord või kas, kas, kas sa usud, et, et numbrid näitavad nagu kõike, mida inimesed tänaval käia, see Boltiga kokkupuutus tunnevad?

Täna me oleme skaalas, kus meil on üle saja miljoni kliendi, et no ilmselgelt enamus otsuseid me peame tegema numbrite pealt, sest et muidu lihtsalt sa teed kellelegi head ja kellelegi halba. Aga teine asi muidugi, me ju igapäevaselt kasutame neid teenuseid ise, et meil on Tallinnas täna üle tuhande inimese tööl. Me oleme tegelikult Eestis üks suurimaid tööandjaid ainult kontoritöötajate poole pealt. Kusjuures me oleme Eesti nüüd kõige suurem tööandja maksumaksja, et see on ka väike uudis Bolti poole pealt. Ja need inimesed ju igapäevaselt kasutavad kõiki Bolti teenuseid ja me näeme ise, kas need teenused töötavad hästi või mitte, et eks meil seda maja siselt tagasisidet tuleb ka pidevalt peale.

Ja siis see on nagu huvitav fenomen, vaata, et inimesed võimendavad ütleme meedia ja noh, inimesed läbi meedia või aga läbi sotsiaalmeedia. Et on nagu mingi tellimus uudistele või, või postitustele stiilis Bolt on nõme, et, et inimesed hakkavad sellest kinni ja nagu hea meelega võimendavad seda, no vaata, et kui oleks nii, nagu sina räägid, et. Et meil on, ma ei tea, sada miljonit sõitu, eks ole, ja nendest kolm ja pool läks nagu kehvasti. Noh, siis kui keegi teeb postituse või kirjutab mingi artikli, et näe, Bolti juht sõitis minema igavene siga Ikka juhtub on ju normaalne, et mul ei ole küll probleemi, aga me näeme vastupidist, et miskipärast on, on selline sotsiaalne tellimus sisule, uudistele ja teadetele teemal Bolt on igavesti nõme ettevõte ja mina täpselt ikka ei saa aru, miks see on, kas sina saad? Ma,

ma ei hakka siin vandenõuteooriatest rääkima, aga kui sa vaatad viimase aasta jooksul, kes meil on Eestisse tekkinud konkurendid. Ja juhuslikult, millised meediaväljaanded nendel konkurentidel kuuluvad, siis ma arvan, et sealt saad nagu põhjust ja tagajärge ka ise otsida.

Ma kusjuures selles mõttes ikkagi Henrik tahaks sulle ausalt öelda, et ütle mulle, keda see Eesti publik siis armastab. Sest mina olen saanud sama emotsiooni, okei, ma ei ole nii kõva mees kui Bolt ja Markus, on ju, aga noh, vabandust, aga e-residentsust vihkavad ka kõik, on ju. Ja noh, sorry, aga tood, tood riigile kümneid miljoneid sisse, on ju, raha ja, ja, ja uut klientuure ja kõike, on ju, keegi ei armasta. Kõik väga nõme, jälle kaks eestlast teevad krüptopettuse, Südoneerisidentsuse on ju, noh, see on täiesti klassika nagu, et noh, et see on nagu. Mul on tunne, et ainuke, keda eestlased armastavad on Kelly Silder on ju, et ülejäänud on kõik ikkagi nagu saavad keti suppi, on ju, et noh, et. Vahepeal paistis vais silma rohkem, siis sai vais kesti suppi, nüüd on Bolt rohkem, silmapaistev saab Bolt on ju, et kõik saavad kogu aeg, on ju. Et Hendrik, ütle sina, miks te sihukesed olete?

Mina ei tea, ma olen kogu aeg arvanud, et Bolt võiks mõned noorte jalgpalliväälekud sponsoreerida hästi nähtavates kohtades.

Rakett kuuskümmend üheksa teadust stuudiot.

Ükskõik mida, et noh, selles mõttes, et minul on selles mõttes isiklikult mul on tõesti nagu tunne, et, et arvestades seda, kui. Nähtav on Bolt, Bolt on füüsiline ettevõte, noh, ta ongi lihtsalt nähtav kogu aeg linnaruumis, on ju, et, et see. Et Bolt ei anna nagu kuidagi tagasi või, vaid noh, sellist, et sellist ongi sellist sooja suhtumist nagu ei ole, et noh, et. Okei, me paneme tõuksid sinna tänavatele, on ju, sa mõnikord koperdad sinna otsa, sorry, me tõesti palume väga vabandust. Aga näed, et siin, siin on teile nagu kolm avalikku kossuplatsi, et. Kuule, oota,

toome, toome hoopis ägedama tema sisse, parim viisik, kuidas nagu Bolt nagu saab tagasi anda, on see, et ta teeb IPO. Siis kui ta ikkagi, Markus räägib meile, ta kasvab kaheksa kuni kümme korda veel, on ju, kui me saame omaenda Eesti ettevõtte, kuhu eestlased saavad investeerida, kes usuvad seda juttu. Mis Tallink, Tallink on köömes võrreldes sellega, on ju, et, et me räägime siin ikkagi nagu, ma ei tea, kolmkümmend korda suuremast ettevõttest, on ju, et. Et millal tuleb, Markus, millal saab hakata jälle nagu uhkusega investeerida Eesti ettevõttesse?

Siin ma tegelikult ütleks, ma arvan, et kõige suurem väärtus, mis me võiks Eestile luua ja ülejäänud linnadele ei ole mitte see, et me börsil läheme, aga pigem see, et me aitame. Linnadel paremaks saada läbi selle, et igaüks ei pea omale eraautot ostma. Et see on endiselt meile jaoks täiesti, täiesti kummaline, kuidas nagu. Keegi ei keskendu sellele, et kui palju probleeme meil tuleb eraautodest ja kritiseeritakse siis tõukerattaid, nagu need oleks siis kõige suurem mure. Et jällegi, me vaatame Tallinnat, Tallinnas on kakssada tuhat eraautot. Kui palju ruumi läheb selle alla, kui palju õnnetusi, kuidas see mõjutab meie õhukvaliteeti ja kõike muud, aga siis kuidagi probleem on nende kahe tuhande tõukerattaga, mis on siis aeg-ajalt valesti pargitud. Et siin mulle tundub, on nagu lihtsalt selline natuke aja küsimus, et inimesed harjuks ära ja, ja saaks aru, et kus päriselt probleem on ja millele päriselt peaks keskenduma. Aga tulles selle IPO küsimuse juurde tagasi, siis kui me vaatame täna sellist finantsturge, siis konkreetselt kaks tuhat kakskümmend kaks on toimunud Euroopa tehnoloogia IPO-sid kolm tükki ja eelmine aasta toimus neid ligi üheksakümmend. Ehk siis on olnud totaalne turu sulgemine, praktiliselt ükski ettevõte täna börsile ei tule, sest lihtsalt investorid on nii kaartlikud. Et see paneb ka meile lihtsalt vähemalt aastaks kaheks piirangu peale, et millal on, on turud üldse vastuvõtvad ja millal seda kaaluda saaks.

No kaks on juba isegi hea lubadust, kui aus olla, et noh, sul läheb aasta puhtalt juba ettevalmistamise peale.

Aga te muidu oleksite tahtnud teha varem või kas, kas te tegite oma plaanid ümber mingis mõttes tänu, ma ei tea, koroonale ja sellele järgnevale tõesti, mis, mis praegu börsidel on toimunud?

Tehnoloogiasektor tegelikult on viimase kahekümne aastaga nii palju muutunud, et kui vaadata kahe tuhandendate alguses, siis. Tegelikult oli päris raske raha kaasata eraettevõttena ja avalikuks minemine oligi primaalne viis siis, et raha saada ja kasvada. Aga nüüd viimased viis aastat eriti on olnud eraettevõttel nii palju kapitali saadaval, et lihtsalt IPO-l ei olnud tegelikult väga väärtust. Et, et vaadates, kui palju tekib sellega probleeme, et sa oled avalik ettevõte, et sa lihtsalt ei tasuta enamusfirmade jaoks ära. Aga nüüd, kuna jällegi kapital on muutunud kallimaks ja turg muutub, siis ehk jälle kahe aasta pärast on see olukord teistsugune ja IPO tehavad jälle populaarsemaks.

Aga see tõi kaasa ka selle, et need IPO-d, mis siin ka viimaste aastate jooksul, noh mitte Euroopas, vaid ma mõtlen ka USA-s on ju, mis on tehtud. Need olid palju vähem, mulle tundusid need, need nagu sellised, kaasame avalikult kapital ja saame kõik mingit hüve sellest kasust. Ja palju rohkem tundus selline noh, suurte investorite poolne firma mahalükkamine avalikkusele on ju, et noh, et sellest lehmast nagu rohkem ei pigista. Ja, ja noh, ma, ma ei tea, kas see, kui nüüd raha läheb odavamaks. Ja siis sa tuled börsile, siis mul on ka põhjust küsida, et noh, et rohkem, et mõistus sai otsa või, et enam ei kasva ja nüüd müüda avalikku selle maa ja siis pärast, et me ei tea, näe, kukkub aktsia hind.

Pigem mulle tundub, et siin on olnud see suurem trendi muutus lihtsalt tänu sellele, et seda eraraha on olnud nii palju rohkem saadaval. Et enamus investorid saidki aru, et tegelikult see börsile minek on firmale päris suur koormus. Mitmeses aspektis, alates nagu info avalikustamisest kuni raporteerimist ja kõige muuni. Ja tegelikult lihtsalt firmad suudavad palju efektiivsemalt toimetada, kui nad on mõned aastad kauem privaatsed. Et, et see mulle tundub oli see primaarne arusaamine, mis investoritel tekkis ja sellepärast see kapital liikus üle ka teisele poolele.

Sa oled olnud meil varasematel aastatel Restarti küsitluses ka kui kõige ägedam start-up juht, on ju, selle aasta tulemusi me veel ei tea, on ju, aga aga ikkagi selle aasta jooksul Markus kui juht, mille poolest tema targemaks on saanud?

Ma arvan, et kordan sedasama õppetundi, mis olen igal aastal saanud, et inimesed on ikka väga, väga oluline osa. Et sul võib olla kõige parem strateegia, sa võid kaasata väga palju raha, aga kui tiim ei sobi hästi kokku, siis tulemusi ei tule. Ja see on lihtsalt õppetund, mis ma iga aasta saan, et, et kui me näeme, et mõni osakond hästi ei tööta. Siis sa võid alati üritada sinna ümber ehitada protsesse ja igatpidi seda kuidagi parandada. Aga lõpuks see andub kõike inimestele, et kui sa leiad ikka kõige inimese, siis ta on väga autonoomne, saab ise hakkama ja lased ta lihtsalt toimetada ja ei kuluta tema peale aega ja seda rahulikult magada. Et, et see on, ma arvan, suurim õppetöönd.

Aga ma ütlengi, et see on igal start-upperil ja mitte ainult start-upperil ka noh. Suvalisel ettevõtjal ikkagi päris suur nagu probleem, et sa oled värvanud inimese. Ja ta nüüd seal ütleme kolm-neli kuud toimetanud, on ju ja sa saad aru, et. Tegelikult ikka ei ole see, on ju, et noh, et ma ei saa rahulikult magada ja asjad ei liigu ikkagi nii kiiresti ja. Ja niimoodi, kui ma tahaksin, ma tahaks nii nagu ma ei tea, Jevgeni teeb, on ju, et Jevgeni on tõesti hea. Tahaks nii

nagu ise teen. Ei,

mitte ise, ei, mitte ise, ei no vaata, tihti on ka see, et noh, ma ei tea, mina näiteks turundust teha ei suuda, on ju, ma lihtsalt ei jaga seda valdkonda, ma ei saa endaga võrrelda üldse, on ju. Aga, aga, aga see hetk nagu see lahti lasta, see nii-öelda nagu sellest inimestest, et ma küll värbasin su, aga nad ei tulnud välja. Ja et sa võtad selle kohesele ettevestluse, et sa ei hakka seal tõesti nagu noh, mingid pettumudelid sinna kõrvale tegema, et noh, et, et ei, uus. Et kuidas selle otsuse teed või, või on noh, tuleb see nagu nagu hetkega ära ja siis, kui on juba peas olemas, et ei, sa ei ole õige. Et siis parem kiire lõpp kui lõputõudus.

Ma nüüd täna pigem ettevõttena meil ei ole niivõrd raske see otsus, et inimesega peaks ära lõpetama. Oluliselt raskem on see, et kuidas leida siis see õige hea inimene sinna asemele. Et kui me mõtleme, kuidas me üldiselt opereerime, siis me anname inimestele väga palju vastutust. Äri on suur, meil on tihtipeale olukord, kus tuleb sisse uus inimene. Ta on kohe rollis, mida ta pole kunagi varem teinud, ta peab päris palju pingutama hakkama, juhib mitme miljoni väärtuses vähemalt äri. Ja me usaldame, et ta saab sellega hakkama, aga eks me seda toetame. Ja kui me näeme siis mõne kuuga, et ta tegelikult ei saa hakkama, eks me siis üritame aru saada, et mis need põhjust on, et kas me saame seda inimest kuidagi. Õpetada, võib-olla mingisse muude rollidele liikuda ja nii edasi, et ega muidugi esimene reaktsioon kunagi ei ole see, et me peaks nüüd kohe ära lõpetama. Aga pigem jah, raske osa on see, et kust sa selle järgmise inimese as Siis, kui palju on siin inimesi, kes on enne juhtinud mitme tuhande pealist meeskonda? Praktiliselt mitte ühtegi ja need, kes on, töötavad kõik Boltis. Et noh, meil on väga raske leida inimesi kuidagi teistest ettevõtetest, keda palgata ja me peame neid lihtsalt mujalt siia looma. Või siis teine variant, me annamegi inimestele võimaluse, kes pole kunagi sellist tööd enne teinud. Ja kui me vaatame suuremas osas oma juhtkonda, siis tegelikult need ongi inimesed, kes alustasid väiksemas rollis ja on suutnud paari aastaga väga ruttu kasvada. Meil on inimesi, kes pole kunagi varem inimesi juhtinud, täna juhivad poolteist tiime, kus on sada inimest, sest nad on lihtsalt ise tohutu isiklikku kasvu läbi teinud.

Sa ei ole ka kunagi kolme tuhandet inimest juhtinud, kuidas see, kas sina oled teadlikult kasvatanud ennast sellesse või, või oled sa lihtsalt loomulik anne, sul juhtida sellist asja niimoodi?

Eks õnneks see ei juhtunud üleöö, on ju, et mul üheksa aastat aega olnud siis töö käigus õppida. Aga ma näen, et teiega õppimine tuleb ikka kahest kohast, et kas suhtled inimestega, kes on siis sinust targemad, üritad nendelt õppida. Või teistpidi tegelikult väga palju saab lihtsalt õppida raamatutest, et täna me elame heal ajastul, kus paljud maailma parimad juhid on kirjutanud ise biograafiaid ja juhtimisõpikuid ja nendest on tegelikult väga palju kasu.

Kas sul on oma, ma ei tea, guru või mentor või mingi inimene, kes võib-olla täitsa mingil teisel tasandil nagu suudab suhelda sinuga ja, ja juurde sa saad minna ja öelda, et ma absoluutselt praegu ei tea, mis ma peaks tegema täiesti sassis omadega.

Kahjuks ei ole meil sellist asja kunagi Boltina olnud, et, et me oleks välist abi kuidagi saanud, et. Ma olen kuulnud küll mitmetelt teistelt ettevõtjatelt, et on mõni investor või, või mõni muu mentor, kes on nüüd kõvasti teekonnale aidanud. Aga meie puhul seda pole sisuliselt kunagi olnud juhtimistasemel, et, et pigem me oleme pidanud ise hakkama saama oma tiimiga. Ja õnneks meil on lihtsalt väga tugev tiim, kes ise hästi kiiresti areneb ja, ja kellega me saame siis neid probleeme jooksvalt lahendada ja õppida üksteiselt.

Aga sa ise, noh, selles mõttes sul Pika habemega joogaguru või noh, mingid, kes, kes sind nagu, kes sind tasakaalu tagasi aitab siis, kui asi on nagu jama?

Seda ei ole jah, et pigem tiimiga, kui vaja on, võtame paar tundi aega, käime mured läbi, toetame üksteist ja saame sellega hakkama.

Markusil on tiimis Toomas Röömer, kes mängib väga kõrgel tasemel COD, mis on siis vist ainuke spordiala veel, kus inimene suudab arvutit. Ei suuda. Ei suuda enam. Ei. Ja et siis, aga ühesõnaga, tal on Jaapani Zen guru, kes, kellel puudub huumorisoon. Kes talle vastu näppa annab

kogu. Markus õpib sellelt, et ära endale kunagi võta guru. Aga tegelikult, kui me õppimisest räägime, Markus, siis noh, tehnoloogiasektoris meil on näha siin suuri ettevõtteid, on ju, kes. Noh, praegu nagu tundub, et võib-olla on karide otsa natukene sattunud ja kulutanud väga palju raha väga vales kohas. Noh, et me võiks küsida, et kas Boltil on metaversumi strateegia või kas Boltil on isejuhtivate autode strateegia ja kas te olete juba kummasegi viisteist miljardit nagu magama pannud ilma erilise tulemuseta. Kas on mingeid karisid, kus sa praegu mõtled, et oh jess, et jumal tänatud, et me sinna ei läinud. Või, või mida sa näiteks nendest samadest tehnoloogiatest üldse arvad, kas, kas nad peaksid olema Bolti nagu radaril kuidagi?

Kuna meil ajalooliselt oli alati nii vähe ressursse, siis me keskendusime nagunii asjadele, kus meil oli väga kõrge kindlus, et sellest on kohe kliendile kasu. Ja meil ei olnud kunagi nii palju vaba ressurssi, et mõelda, et panustame millegiasse, millest võib-olla kümne aasta pärast on tolku. Ja seetõttu me ei ole kunagi pannud mingeid suuri summasid isesõitvate autode või robotite alla. Vaid pigem me oleme täna investeerinud tehnoloogiasse, millel me näeme, et vähemalt järgmise kaheksateist kuu jooksul on, on päris kasutust ka miljonitele klientidele. Aga kui ma mõtlen laiemalt väljaspool meie sektorit, siis ega tegelikult mulle tundub, meedia on päris palju üle paisutanud seda, et mis tegelikult toimub. Et Facebooki näitel lasid üksteist tuhat inimest lahti, aga tegelikult nad lasid lahti ainult need inimesed, kellel on palganud aastal kaks tuhat kakskümmend kaks. Ehk siis sisuliselt nende töötajate arv on täna sama, mis ta oli detsembris kaks tuhat kakskümmend üks. Et mulle tundub, et meedias küll jäetakse mulje, et jaa, et kõik lasevad lahti ja see on tohutu suured numbrid, aga tegelikult. Kui sa vaatad, kui palju need ettevõtted kasvanud on viimase paari aastaga, siis see ei ole nüüd mingi suur tagasiminek.

Aga kui ühel päeval nagu selgub, et, et terve Tallinn on täis, ma ei tea, Uber või Andeks, isejuhtivaid autosid on ju, need on veel kaheksa korda odavamad taksod kui, kui Bolti taksod. Siis vaatad peeglisse, ütled, et näe, magasin maha, oleks pidanud võib-olla panema.

Eks seda argumenti saab alati teha, et tuleb investeerida tulevikku ja eks me seda teeme, me, meil on näiteks Eesti firmadest ennast kõige suurem tehnoloogia tiim. Sajad ja sajad arendajad, kes igapäevaselt ehitavad väga palju asju üle kogu meie tooteportfoolio. Aga see ei tähenda, et kõike peab ehitama, et tuleb olla väga hoolikas sellega, et mida üldse tasub teha. Ning mida me ehitame ise ning kus kohas me partnerime siis erinevate ettevõtetega. Et näiteks, kui me vaatame konkreetselt issesõitvaid autosid, siis selle jaoks, et täna üldse seal mängus olla. Sa pead investe Et see on see, mis täna maailma top neli viis tegijad sinna valdkonda panevad. Aga mis on meile väga positiivne, on see, et täna mitte keegi neist ei ole isegi lähedal, et see toodet turule tuua, et me vaatame täna Waymoot ja Cruzi ja teisi. Nad on vähemalt viie aasta kaugusel sellest, et see üldse oleks töötav toode, rääkimata sellest, et see hind oleks konkurentsivõimeline. Rääkimata sellest, et regulatsioonid korda saaks, ehk siis see on väga-väga pikk protsess. Ja isegi kui kogu see kadalipp läbi käia ja siis autod on valmis, siis ega Google ei ole ettevõte, kes tahab nüüd üle maailma opereerida mitme miljoni autoga autoparki. Nemad on head selles, nad ehitavad tarkvara, ehitavad tehnoloogiat. Nad ei ole tingimata parim operaator, ehk siis see on nagunii koht, kus nad näevad meis väärtust, et meie oleme siis need, kes saavad hallata neid autosid. Kogu seda logistikat, kogu seda operatsiooni, nagu me rääkisime, miljonitele inimestele kasutajatuge teha. Sest et need ei ole lihtsad asjad, eriti kui seda teha sellisel skaalal, kus sul on sada miljonit klienti.

Kogu see turg liigub nii-öelda ratsionaalsuse suunas ja, ja nagu sa ütlesid ka, et rahakraanid on kinni ja investorid loevad raha ja nii edasi, on ju. Samas selles start-upi maastikus ikkagi läbi aegade on olnud mingi seksikus noh, nagu mingid unistused, noh, mis on tõesti algselt tunduvad utoopseid, on ju, noh, mõtleme kasvõi su enda näide, et sa. Kuidas sa käisid läbi erinevaid taksojuhte ja pakkusid neile oma äppe, on ju, et noh, tohutu töö on selle taga olnud, eks, et. Et kui sul praegu on nagu sõnum öelda tänastele startupperitele, kes noh, ma ei tea, on seal pre-seed, seed faasis, on ju, et nad alles nagu nii-öelda kujundavad oma, oma toodet ja otsivad oma seda market fit ja kõike muud asja, on ju, et. Et on sul nendele midagi öelda praegu?

Ma tegelikult ütleks, et neil on asjad olemas paremini kui hilisema faasi ettevõtetel, sest et kui me vaatame täna konkreetselt seda raha kättesaadavust, siis see on kõige rohkem mõjutanud börsiettevõtteid. Ja mida varasemasse faasi sa sealt lähed, seda vähem on tegelikult täna raha kättesaadavus kehvemaks läinud. Et kui me vaatame täna alustavaid ettevõtteid, siis tihtipeale seal tegelikult on siiamaani olukord suhteliselt sama, vist oli aasta aega tagasi. Ja, ja ma ei ole kuulnud ühegi VC poolt, et nüüd seal turul oleks oluliselt lihtsam nüüd odavate hindade pealt ettevõtetesse investeerida, kui seda varem oli. Et tegelikult neid ettevõtteid see väga palju mõjuta ja seal ütleks ainult, et jõudu tööle.

No ma just mõtlen seda, et me, Henrikku, näeme siin ikkagi üle nädala järjekordselt Saas ettevõtet või, või Pasteedi ettevõtted, kus keegi võtab jälle mingi väikse nüansi nii-öelda optimeerida, on ju, et. Et kui palju ikkagi nagu need start-upper'id peaksid tegema seda analüüsi, et kas sul ikkagi turumaht on, et. Sina sa nagu investeerid ka, eks aeg-ajalt ikkagi me aeg-ajalt näeme sinu, sinu investeerimas, et. Eks sul siin on ka nagu anda mingi, mingi mõttetera, et, et ära pusi asjas, kus sul on, ma ei tea. Vähemalt noh, kus, kus on nagu valdkond, mis on alla, ma ei tea, saja miljardilise turumahuga on ju või mingi sellist, on ju.

Sellepärast ma isegi liiga palju ei muretse, sest et reaalsus on see, et toode aja jooksul muutub nii palju. Et jah, vähemalt mingi nägemus võiks olla, et kuidas see ettevõte kasvab mahuni, et ta saab teha näiteks kümme miljonit või, või sada miljonit eurot käivet. Aga see, kuidas ta täpselt sinna jõuab ja kas mõne aasta pärast see toote fookus muutub, seda on võimatu ette ennustada. Et sellepärast ma praktiliselt üldse ei muretse oma investeeringutes.

Okei, vaatame siis tulevikku mingile, mingi hetk tagasi, ma ei mäleta isegi kurat see oli, kas see oli juba sel aastal või veel eelmisel aastal räägiti sellest juttu, et noh, et kohe-kohe tuleb Bolti sinna mingi finantsteerus või noh, Bolt muutub pangaks või, või mingi finantsvärk. Mis on need valdkonnad? Millele sa nagu mõtled praegu, et kuhu see Bolt veel saab minna, noh, ma ei tea, kaubavedu või kas te jääte selle nii-öelda transpordi. Ja minu liikumise juurde või on põhjust rääkida Boltist, kui ma ei tea, praegu on muue sõna, teie everything äpp.

Ma ei tea mitte ühtegi everything äppi, et mulle tundub, et see super äpi kontseptsioon on täna nii ära leierdatud, et see ei tähenda midagi. Mida meie tahame teha, on kokkuvõttes see, mis ma, millest ma jutt alustasin, et meie eesmärk on teha linnad paremaks läbi selle, et me asendame ära eraautod. Et kõik uuringud näitavad, et eraautod on enamuses linna probleemide alus. Ja, ja see on see, kuidas me ennast piirame, et, et need on need lahendused, mille, mida me tahame ehitada ja paremaks teha. Ja seal on veel kõvasti tööd teha, et nagu ma mainisin, näiteks ühistransport on üks suur valdkond, kus meil on väga palju veel ruumi. Kui me vaatame kõik olemasolevaid teenuseid, meil on tohutult ruumi seda paremaks teha, nagu sa ise mainisid, et alati ei ole auto õigel ajal kättesaadav. Hind ei ole parim, kvaliteet ei ole parim, kõikides nendes dimensioonides meil on kõvasti tööd teha, nii operatsiooniliselt kui tehnoloogia mõttes. Et täna me, me ei näe küll kuskil puudust, et me oleksime need olemasolevad tooted ammendanud ja need oleks valmis ja nüüd me ei oleks nagu midagi

Kas tõuksid jäävad alles või, või oli see selline, minul oli lootus mingil hetkel, et noh, tundub nii mõistlik, nii lahe asi. Ega siis ma nüüd praegu vaatan ringi ja siis mul tuleb meelde, et ma ei tea, mulle on meeldinud ka Windows kaheksa ja muud asjad, mis kõiki nagu oksena ajanud. Et mina ei ole parim vist ütleja ja mulle tundub, et tõukside tulevik on natuke kurb.

Ma olen tegelikult tõukeratustuses pea kõige optimistlikum üldse, et, et ma näen, et see on nii selgelt linnatranspordi tulevik, et lühiajaliselt võivad mõned linnad kehtestada mingeid piiranguid. Aga üsna pea nad saavad aru, et need piirangud on tegelikult vale lahendus ja tegelikult just aina rohkem tuleks propageerida selliste kerge sõidukite kasutamist. Et jällegi, kui oleme konteksti, kui palju on Tallinnas eraautosid, üle kahesaja tuhande, tõukerattaid on umbes kaks tuhat. Et noh, kumb meil see päris probleem on, tõukeratas on veel kümme korda väiksem ka kui eraauto. Et pigem me peaks tegelema päris probleemidega, mis on see, et kuidas me ehitame hea infrastruktuuri ja turvalise keskkonna. Kus inimesed saavad sõita tõukeratastega, jalgratastega, mopeedidega ja ei pea kogu aeg sõitma ringi kahetonnist autodega. Mis on keskkonnale parem, kõigil teistele inimestele paremini edasi, et see on see, millest me võiks rääkida ühiskonnana, mitte sellest, et, et meil on kaks tuhat tõukeratast, mis on nüüd kuidagi pealtnäha kõige suurem probleem linnas.

Mis linnades maailmas on tõukerattaasi sinu arvates väga hästi korraldatud, kellest teised linnad peaksid õppust võtma?

Ma arvan, et regulatsiooni mõttes tegelikult on Eestis olukord täiesti hea, ehk siis meil ongi sellisest vaba regulatsioon, et me ei piira kuidagi, ei maksusta neid tõukerattaid. Pigem on küsimus selles, et kas linnad üldse tulevikus peaksid tegelikult subsideerima, selliseid kergeks liiklusvahendeid. Samamoodi nagu paljudes linnades jalgrattaid tegelikult ju subsideeritakse, et inim, igasugused linnad annavad toetusi, et kas osta või, või opereerida jalgrattaid. Et see on veel võib-olla puudu, aga muidu Tallinnas on regulatsioon päris hea ja lahti. Aga mis on puudu, on just see infrastruktuur, et kui me vaatame kõige paremaid näiteid, siis see on ilmselt Kopenhaagen, Amsterdam, hiljuti ka Pariis. Kus lihtsalt võetaksegi kümme, kakskümmend protsenti linnaruumist, mis täna oli näiteks siis autode all, kas parkimiskohad või autoteed ja need siis muudetakse kergliiklusteedeks. Ja selgelt alguses on paljud inimesed sellega pahased, aga kui vaadata kõiki uuringuid, siis kuus, kaksteist kuud hiljem on suurem enamus linna elanikke nende muutustega väga rahul.

Aga sealsamas Pariisis on ju, ma olen nõus sinuga, eks, aga nii Kopenhaagenis, Amsterdammi ma pole nüüd tükk aega sattunud, seal tõukse, eriti neid renditõukse ei näe, et see infra on. Inimesed sõidavad seal oma jalgratastega, paremal juhul, halvemal juhul nagu tavaliste rendi jalgratastega, aga tõukse. Ma Pariisis, ma räägin mõnda turisti, kes sellega ringi hullas ja rohkem mitte.

Pariis on ikkagi väga hea metroo ka on ju, aga näiteks Roomas.

Ei, ei rattaga sõitsid linnale rattaga sõitjaid täis.

Pariisi näitel, näiteks seal on täna konkreetselt statistika on see, et seal on viisteist tuhat jagatud tõukeratast. Ja eraautosid on üle kolme miljoni, et tegelikult jah, seal tegelikult neil on lubatud on liiga vähe tõukerattaid ja, ja see on ka koht, kus täna toimubki linnatasemel arutelu. Et kui palju peaks tõukerattaid linna lubama ja ma näen, et see number tegelikult täna on viis või kümme korda liiga vähe. Sest et oluline on see, et sul peab olema ka nende sõidukitega piisavalt hea linnakatvus, sest et kui sa võtad äpi lahti ja sa ei näe enda läheduses kilomeetri kaugusel ühtegi tõukeratast, siis ilmselgelt sa ei saa seda ju päriselt kasutada igapäevatranspordiks. Et sul peab olema piisavalt tihedus tõukeratastest ning teiseks, sul peab olema ju piisavalt parkimisvõimalused. Pariisis konkreetselt, mis on tehtud päris kehvasti, on see, et parkimiskohti ei ole väga palju ja tihtipeale sa pead siis parkima tõukeratta kahesaja meetri kaugusele sellest kohast, kus sa p

Ja, mõtlen paraku, kuidas seda kõike kokku võtta, kui sa aasta aja pärast siia tuled, kas Bolt on väga palju muutunud või me näeme sellist inkrementaalset arengut, et ongi parem, odavam, töökindlam, ilusam?

Ma, ma, ma arvan, et põhitoodetes sellist. Ülejäänära suurt transformatsiooni ei tule, et, et ma arvan, kümne aasta pärast on need probleemid täpselt samad, kuidas me teeme teenuse soodsamaks, kiiremaks, mugavamaks. Ja seal on tohutult tööd ees, küll aga loodetavasti on meil aasta pärast üks või kaks uut toodet, mida me siis järgmise kaheteist kuu jooksul tutvustame ja, ja mis on siis midagi uut klientidele pakkuda.

Kaks tuhat kakskümmend kolm jõulud on loodetavasti ka tulemus, kui tuumasõda maailmas kõik ära ei lõpeta, nii et ootame Markus siia tagasi aasta aja pärast. Aitäh kõigile kuulajatele ja me saame juba välja reklaamida, et nädala aja pärast, kahekümne kaheksandal. Detsembril saavad Restarti kuulajad teada, millised on kõige vingemad ja ka kõige halvemad idufirmad kaks tuhat kakskümmend kaks Eesti investorite arvates. Ja kas Markus Villig ei tea, kui mitmendat aastat hoiab Eesti parima startupijuhi tiitlit seal või ei hoia, nii et aga see selgub nädala aja pärast, nii et aitäh kõigile ja kohtumiseni.