Ja meie tänane saate teema on Eesti e-riigi eksport, meie stuudios on Arne Ansper Cyberneticast ja Aleksander Reitsakas, aktorsi juhatuse esimees ja nemad koos siis suutsid maha müüa Eesti e-riigi Aserbaidžaani. Et Arne, räägi, mis see projekti sisu oli, mida siis Aserbaidžaan ära ostis?
Tervist, minu poolt, no lühidalt nüüd kui, kui hakata pihta võib-olla projekti nimetusest, siis projekti nimetus tõlkes on siis Aserbaidžaani e-riigi süsteem. Ja, ja tegelikult nad soovisid saada sarnast selgroogu, nagu Eestis on X-tee, ja siis sarnast liidest kodanikele, ametnikele, nagu Eestis on Eesti.ee portaal ja kõik see, mis sinna portaali juurde kuulub ja siis Ühtlasi oli selle portaa, selle projekti skoobis oli siis ka selline noh, ütleme esmaselt vajaminevad teenused, et see asi ei oleks mitte lihtsalt selline noh, teoreetiline konstruktsioon või midagi, mis praktiliselt teeks, et see oli siis nagu väga, väga kokkuvõtlikult see, mis selle projekti eesmärk
jah. Ma saan aru, et X-tee on selline noh, meetotasandil lahendus, mis siis üritab siis ühendada kõik need e-teenused, mis, mis riigis on, et noh, kindlasti on paljudel riikidel selline plaan täna olemas, kas keegi on ka teinud midagi?
Tähendab, ma arvan, et praktiliselt igas riigis on, on olemas mingisugune selline keskkond, mille kaudu erinevad organisatsioonid, riigiasutused saavad suhelda ja paljudes riikides on isegi mitu, mis on ka omaette probleeme, et neid on mitu, aga selle noh, X-tee puhul just see ideoloogiline lähenemine, ma arvan, on, on see, mida, mida kuskil nagu ja, ja tegelikult ka mastaap, eks ole, et ta on nagu absoluutselt igal pool juba Eestis. Et, et kas või seesama ütleme, teenuste maht X-tee peal, kui meil on kakssada viiskümmend miljonit teenuse vahendust nagu aastas, et see on nagu tegelikult väga suur number. Ja, ja just seesama unifitseeritus, et sul tegelikult ei ole nagu mitte mingit vahet, et millise teenusega või millise andmekoguga sa suhtled, eks ole, ja, ja siis see noh, teistpidi ka see, et sul nagu kõik turvaprobleemid, lõpetades sellega, et sul tekib nagu seal tõendusväärtus, lahendatakse sinu eest ära, Et noh, niisugune selles mõttes on ta unikaalne.
Tegelikult ongi niimoodi, et, et noh, kui meie Eesti ID-kaart, Eesti ID-kaart on isikutunnistus ja tal on taga nagu ja ta on kohustuslik ja ta on nagu noh... ütleme, sajaprotsendiline riigi garantii, siis Aserbaidžaani, ma ei tea siis, kuidas me seda nimetame, digialgkirjakaarte, mis kõige täpsem öelda, Aserbaidžaani digialgkirjakaart on tegelikult, ongi, Noh, tal ongi üksainuke funktsioon, sa saad digiallkirja anda ennast, veebis autentida, noh, loomulikult seal kõik see reeglistik, kuidas neid sertifikaate välja antakse, on, on, on sarnane sellele, mis meil Eestis on. Aga ta on täiesti vabatahtlik, eks ole, ja seal peab seesama, see motivatsiooni tekitamine, et miks peaksid inimesed, kodanikud või keegi endale seda kaarti võtma, eks ole, et noh, mõnes mõttes on neil natuke sarnane mudel, nagu oli kunagi Soomel, eks ole, kus oli vabatahtlik ID-kaart ja mis tegelikult ei, ei läinud nagu lendu üldse. Aga, aga see on jälle see koht, et, et nad tegelikult väga, väga tõsiselt mõtlevad, et teha kohustuslik elektrooniline ID-kaart ja noh, kuna seal praegu on ju tegelikult ka see passid lähevad elektrooniliseks, kõik see biomeetriline kontroll, eks ole, siis tegelikult see teema on neil natukene nagu lahti, et, et võib, võib arvata, et mõne aasta pärast võib-olla see olukord muutub neil.
Jah, mõni riik ekspordib demokraatiat, mõni siis e-riigi lahendusi. Kuidas on üldse Eesti e-riigi teenustega lood, et see omandiõigus on ju tihti üsna komplitseeritud, et kas X-tee näol oli tegemist projektiga, mis kuulub Eesti riigile või eraettevõttele?
Enamasti kipub olema niimoodi, et kui riigihankega midagi hangitakse, siis tahab see klient saada seda omandiõigust täiega endale. Mis on ütleme, selle e-riigi lahenduste eksportimise mõttes väga halb olukord, kuna see tekitab suurt segadust investorite kaasamisel, on sellest väga palju tüli ja et on, on mõningad õnnelikud sellised erandid, kus meil on tõesti kliendiga väga hea, hea suhe olnud ja me oleme saanud selle... Selle omandiõiguse, õiguse seda teistes riikides müüa nii-öelda endale, aga konkreetselt internetihääletuse süsteemi puhul ei ole meil seda õigust näiteks. Aga seal on muidugi ka see lugu ausalt öeldes, et see... Internetihääletus on niivõrd riigispetsiifiline asi, et ma kardan, et seal nagu seda tehnoloogiat niimoodi üks-ühele või koodi üks-ühele nagu müüa ongi, ongi keeruline, et see nii palju sõltub ikkagi riigist endast.
See on väga õige, et selles mõttes, et, et riigile saabki nagu riik müüa ja eriti need Aasia riigid, Singapur, Korea väga edukalt tõestavad, et, et see, see ongi nagu see meetod, mis nagu toimib, et kuidas nagu oma e-lahendusi nagu eksportida, ongi riigi väga tugeval toel paraku või õnneks või kuidas iganes.
Ei, ka seesama Aserbaidžaani projekt on selles mõttes väga hea näide, et, et kui presidendi visiit oli... Siis see tegelikult andis väga tugeva tõuke ja tema nagu ütleme, see oli noh, mõnes mõttes võib öelda, et see oli tema idee, mida tema siis jagas Aserbaidžaani presidendiga, et et selle Eesti lahenduse võiks ka Aserbaidžaanis juurutada. Et see on väga oluline sellisel tasemel, sellisel tasemel antud sõnum on väga-väga oluline ja see annab tegelikult ütleme, üks-kaks-kolm taset allpool rääkides väga palju krediiti sulle juurde ja avab uksi ja, ja teeb noh, palju asju lihtsamaks. Ja minu meelest praegu see noh, ütleme riigi, riigi toetus igal tasemel sellistele initsiatiividele järjest ainult kasvab. Ja mitte niimoodi, et noh, et, et kuskil on nagu mingisugune, ma ei tea, finantseerimise mõttes, aga just nimelt selles mõttes, et, et nagu inimeste... Kas
Aga noh, see müügitöö on ju selline noh, üsna, üsna pikaajaline protsess, et kas te olete ka proaktiivselt riigiga suhelnud, et noh, ma ei tea, äkki Kristi Noel tahab veel kuhugi sõita, et lihtsalt öelda talle, et noh, see on nagu päris hea, hea kandidaat, et seal võiks mainida, et meil on selline suurepärane asi olemas. Või te, loodate pigem seda, et, et see initsiatiiv tuleks riigi poolt? Et kas, kas teie, teie tegelevad ka siin kohapealses lobiga?
No kõige, kõige kriitilisem moment on vist see riigihange, et enne on müügitöö, siis tuleb ära veenda, et see on see, mida neil vaja on, siis koostatakse mingi riigihange ja siis seal siis selgub. Et te võite seda... Kas me teeme edasi või teeb keegi teine edasi või läheb see hoopis kusagile mujale?
Vaata, siin on üks, üks mõte, mis viimasel ajal on nagu kummitanud, on see, et et, et tegelikult võib-olla peaks seda asja nagu üritama mingit sellist niisugust sünergeetilist paketti tekitada, sest kui sa rebid nagu Eesti kontekstist ühe konkreetse asja välja, siis ta tegelikult ühel või teisel põhjusel ei hakka toimima. Ja, ja ma ausalt öeldes olen mõelnud, et võib-olla oleks kõige, kõige parem kui teha selline tõesti niisugune e-riigi stard, stardipakett, kus ongi sellised vajalikud asjad koos, mida tegelikult noh, Eestis erinevad firmad, aretavad, teevad omavalt kompetentsi, eks ole, erinevad riigiasutused on seal vastas, eks ole, see on selline päris niisugune keeruline asi, ma arvan, aga ma arvan, et sellel oleks võib-olla kõige suurem, kõige suurem potentsiaal tegelikult nagu edukas olla, sest niimoodi üksikut asja, noh, kas või sealsamas, see kodanike autentimise probleem, sellega me nägime hirmsasti vaeva seal, Et leida mingisugune vastuvõttev lahendus. Ja, ja see jutt natukene, kui sa lähed, räägid, sul on nagu ühelt poolt väga hea asi, aga, aga sul on mingi paha küsimus, millel sul ei ole nagu head vastust, eks ole, ja siis see nagu võtab seda usutavust vähemaks oluliselt jutul.
Ja mitte terved firmad, vaid nende esindajad, nimelt Arne Ansper Cyberneticast ja Aleksander Reitsakas, aktorsist. Jätkaks selle eelmise osa teemad, et oled maininud, et müüa võiks sellist tervikpaketti, kas, kuidas see võiks välja näha, kas seda võib igale riigile müüa või tõepoolest ainult neile, kellel ei ole üldse midagi sellepärast, et noh, Vastasel juhul võib juhtuda, et üks või teine osa on juba olemas ja siis see on selline dealbreaker, et, et nad ei saa seda täislahendust võtta, kas noh, sobivad ainult sellised riigid nagu noh, seal mõeldavad Aafrika riigid või, või ka päris Euroopa riigid.
No üks, üks aspekt on ju see, et need projektid on tavaliselt riigi omad ja riik ei ole just kõige parem müüja, ma arvan, no üldjuhul sellepärast, et noh, Ei ole väga inimest, kes oleks sellest ise huvitatud, et kas...
No seda küll, aga näiteks, kui sul on noh, ütleme digiresept näiteks, no mitte, et see oleks ideaalne toode, mida eksportida, aga noh, näiteks. Ja see omandiõigus kulub riigile, aga siin oled seda projekti valmis teinud ja siis sa lähed näiteks Armeeniale seda müümas ja Armeenia ostab ja siis saad nulliks kirjuda, et kas, no ma arvan, siin tulevad teatud... nüansid mängu, et võib-olla see ei ole päris, päris noh, selline seaduslik tegevus, et ilmselt prioriitsem oleks see, et riiklikult lihtsalt luuab seda teha. Luuab ka seda seda... Ja seal on tegelikult see, see asi
ka, et, et Mõnikord nagu vaadatakse seda võib-olla liiga, liiga kitselt ja Eesti-keskselt, et noh, et, et noh, mis on nagu riigile kasulik, eks ole, et noh, loomulikult on riigile kasulik, et kui ta peaks IT-firmadele maksma vähem raha, noh, ütleme kui meil on selline tarkvara nagu ma ei tea, mingi dokumendihaldussüsteem, mida võiks kõik riigiasutused kasutada, põhimõtteliselt osta ühe, ühe korrada välja ja siis ise kasutada oleks nagu noh, efekt. Aga teistpidi on see, et kui, kui õnnestuks seda IT-lahendust eksportida, siis see raha tuleks ju hoopis te Aga
on naftariigid, kes müüvad naftat ja on IT-riigid, kes võiksid
Viimasel ajal nõutakse või, või soovitakse või et, et need tulemid oleksid avatud lähtekoodiga, et see on kindlasti omajagu seotud sellega, et päris palju riigisüsteeme on viimasel ajal tehtud struktuurfondide tahaga ja seal tuleb EUPL litsentsinõue ühel või teisel viisil kipub sisse tulema.
See on nagu... Noh, nagu ikka, nüüd open source asjadega selle hea ärimudeli leidmine on seal päris keeruline, eks ole, et kindlasti on selliseid noh, üksikuid, õnnelikke ja toimivaid erandeid, aga aga seal ongi jälle see asi, et need, need e-riigi süsteemid kipuvad olema liiga, noh, ütleme, open source tegelikult, et ta toimiks, ta eeldab community't, et sul on mingisugune seltskond, kes seal nagu... sinna juurde paneks ja siis sealt kasu saaks, eks ole. Ja kui sul on niivõrd spetsialiseeritud asi nagu noh, mis iganes me toome siin näite, võib-olla X-tee isegi ei ole nii spetsialiseeritud, aga ütleme, hääletamised või tolliinfosüsteem või mis iganes muud, eks ole, siis, siis tegelikult seal on üks, kaks, kolm huvilist ja see, see kesk, nagu see kogukond ei hakka lihtsalt tööle seal ümber. Et seal võid nagu üritada seda teha, aga tegelikult nagu see, see ei hakka toimima.
Tähendab jällegi see, et ma ei tea, et oleks siiamaani nii-öelda midagi valmis tehtud, aga praegu on selles mõttes väga tugev nagu, nagu liikumine või surve küll Euroopa Liidu suunal. Et siin on nagu, nagu mitmel suunal, et noh, seesama tollivaldkond näiteks, et kuna kogu see tollitemaatika praegu läheb väga noh, jõuliselt elektrooniliseks, seal on väga palju põhjuseid, Ja, ja see tegelikult tähendab seda, et noh, põhimõtteliselt kakskümmend seitse korda tuleks sama tarkvara arendada, teha kõik need ühilduvustestid läbi, eks ole, see on meeletult ebaefektiivne. Et see on valdkond, kus praegu riigid täiesti tõsiselt istuvad koos ja mõtlevad, kuidas saaks nagu ühiselt arendada, et kõik nagu, ja noh, selle sama küsimus tegelikult, et kuidas see mudel kokku pannakse, mis see omandiõigus on, eks ole, sest seal neid huvisid on jälle palju. Teine asi on seesama piiriülesed teenused, eks ole. Noh, see haakub otseselt X-tee-ga, On päris palju europrojekte, kus, kus üritatakse seda probleemi lahendada, et seal on jälle seesama asi, et kas saadakse piisav jõud taha ja, ja, ja noh, kui tegeldakse ainult tehnoloogiaga, siis nad ei ole edukad, et seal tuleb taga saada ka see nii-öelda rakendamise pool, see organisatsiooniline pool.
No see on erinev, näiteks see toll, tolli, tollilahenduste puhul see on ikkagi nagu tolliametid omavahel teevad koostööd. Kui me räägime nendest europrojektidest, siis seal on täiesti nagu noh, ütleme siis firmad, riigiasutused, kellel on just nagu huvi, kellel on midagi pakkuda, kellel on vajadusi, kes, televisioonid nagu klapivad, need ühinevad sinna. Et seal on täitsa erinevaid variante.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]