AI_pealkiri: Rain Laane Microsoft Balticsi juhina: tarkvarapiraatlus, ACTA ja Eesti IT-sektori tulevik

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart, mida toetab ITL. Saadet juhid Henrik Aavik ning Andrei Korbeinik, meie saate teemadel saate kaasa arutada meie Facebooki lehel, meie leiate otsides Restarti ja tänaseks teemaks on meil taas üle päris lühikese aja, persoonisaade. Ühest päris suurest ettevõttest.

Tere ka minu poolt, Andrei Kravving olen mina, kuid persoonisaade on meil hoopis teisel teemal, meil on stuudios Rain Laane, kes on Microsofti veteran ja nüüd Rain juhib siis Microsoft Balticumi osakonda. Tere, Rain!

Tere päevast!

Sa oled meil ka varem käinud külas, siis kui Microsoft ostis Skype ära, nüüd on jälle selline tähtis sündmus juhtunud, aga alustame võib-olla algusest, et räägi, kuidas sa üldse Microsofti sattusid ja millal see juhtus?

See oli aastal kaks tuhat viis ja, ja ma olin kaks tuhat viis kevadel vist ühe oma kliendiga Soomes, kus ma sain vahva kõne, sõitsin maantee peal, sain kõne ja küsiti, et kas mind huvitaks selline positsioon, siis läks pool aastat aega, läbi kaheksa intervjuu ja esimene oktoober kaks tuhat viis ma alustasin.

Et siis kaheksa intervjuud toimusid Eestis?

Ei, ei, selles mõttes, et Ameerikas ei pidanud, et oli üks vahva päev, kus hommikul oli intervjuu Münchenis ja lõuna aeg oli intervjuu Pariisis ja siis oli veel teine kohtumine ka Pariisis. See oli üks vahva päev, see oli siis kaks tuhat viis augustis.

Aga miks sa üldiselt tahtsid sinna minna, et kas, kas see kuidas see töö kujunes ja see sinu ette kujutus sellest seitse aastat tagasi, on üks ja sama?

Ei ole, et ma arvan, et ega inimesed ajas muutuvad ja, ja selline seitse aastat on piisavalt pikk aeg selle koha pealt. Ma mäletan, kui ma olin kaheksateist ja lõpetasin keskkooli, tegelikult tehniliselt seitseteist veel sel ajal, Siis ma arvasin, et ma tean IT-st kõike, mis oli sügavalt ekslik ja vale ja, ja ma ei läinud kooli õppima IT-d vaid ehitust, sellepärast et tundus, et ma teadsin sellest asjast liiga palju, nagu ma ütlesin, see oli vale. Ja samamoodi ka, ka ütleme, juhi rollist kor, suurkorporatsioonist mul oli teistsugune ettekujutus, võib-olla nagu oma eelmise elu kogemuste põhjal oli see teistsugune, sest et firmad on erinevad.

Kas see tundus sulle noh, põnevam, kui see tegelikult oli või oli mingi teine...

See, lihtsalt elu on teist, teistsugune, et ma ei oleks kunagi ette kujutanud, et elutempo võib olla nii kiire, nagu seda on elu Microsoftis ja ilma naljata, et et Microsoftis me, me palkame säravaid, nutikaid ja kiireid inimesi ja, ja ka vastupidavaid. Sellise tempo juures ei ole üldse, üldse Lihtne vastu pidada, et korporatsioon, mis töötab seitse kakskümmend neli ja kus su peakontor asub miinus kümme tundi Eestist, on täiesti tavapärane, kus laupäeva hommikul või, või, või reede hilisõhtul sa saad mõne asja, mis on, millele on vaja vastata kohe. Et see võib tunduda Eesti inimestele natukene arusaamatu.

No Microsoft ei olnud su esimene suur ameerikamaine tööandja, kas Microsoft on kiirem kui IBM?

Kindlasti, ja ma arvan, et see, no ma ei oska nüüd niimoodi öelda, kui sa võrdled kahte suurkorporatsiooni, aga, aga elu selleaegses IBM-is ja, ja on, ja Microsoftis on selle poolest erinevad, et et IBM-is me olime selline Soome kontori tagatuba. Et soomlased tegid kõik asjad ära ja, ja ega me ei näinud väga palju seda reaalset elu. Et oli üks väike müügikontor, kus sa tegelesid kliente ja kliendid teatavasti õhtul on ka inimesed ja grillivad ja mõni on ööklubis, et seda probleemi ei olnud meil, et peaks sel ajal mingeid numbreid taga jääma. Ja, ja alluvussuhtest veel, et, et Microsoftis me oleme olnud kogu aeg või vähemalt viimased kaheksa aastat Ida-Euroopa regioon. Ja töökultuur Ida-Euroopas ja töökultuur Soomes või Skandinaaviamaades on teatavasti kardinaalselt erinev.

Ida-Euroopa kasuks, ma saan

aru, mingast?

Kiiruse mõttes?

Kiiruse mõttes ja, ja võib-olla selles mõttes prioriteetide mõttes, et... Et kui Ida-Euroopas minna natukene lõuna poole, siis, siis nende jaoks on kindlasti, töö on number üks, siis tuleb tükk üht tühja maad ja siis võib-olla seal kuskil on perekond ja sõbrad, et minnes siit põhja poole, siis, siis nagu puhkus ja, ja perekond ja sõbrad, need on raudselt eespool. Töö on tore.

Aga mitu, mitu inimest on Eesti Microsoftis ja mitu inimest on Baltikumis, välja arvatud siis Skype?

Kahjuvalt sa just nii küsisid, muidu ma oleks saanud öelda ilusaid suuri numbreid, et et me oleme ise avakeskisest visanud nalja, et kui võtta nagu suhe, et mitu Microsofti käest palka saavat inimest on riigis ja see nagu per capita arvutada, siis Eesti kindlasti on üks juhtivaid riike Microsoftis. Aga Baltikumis meil on, meil on otseselt veidi alla saja inimese ja Microsoft tööandjana või siis või siis ettevõttena, kes hoolitseb oma koostööpartnerite eest, on, Eestis on veel paarsada inimest lisas Skype'i, sellepärast et meil on kaks kõnekeskust. Kes, kelle käest me teenust ostame, kellele siis Microsoft tasub vastavalt nende esitatud arvetele, pluss ka reklaamiagentuurid ja muud. Et ma arvan, et täna see, see inimeste hulk, kellele me nagu otseselt, kelle töötasu siis otseselt meist sõltub, on kuskil tuhande ringis. lisame siia juurde partnerid, kes siis teenivad oma töötasu läbi Microsofti platvormi arenduste või, või litsentsimüükide või, või konsultatsiooni, siis see, see nii-öelda ökosüsteem on palju laiem. Me oleme teinud uuringu, kus reeglina on niimoodi, et kui Microsoft kuskil riigis teenib ühe Euro, siis sinna riiki jääb raha mõttes maha kaksteist Eurot. Kaksteist kuni kuusteist Eurot, see on siis nagu läbi partnerite, et mida, mis lisaväärtust nemad loovad. Jaa, see on ka nagu, ma arvan, Eestis on see ka kuskil selline, selline üle kümne euro, on see suhe umbes. Ja see on nüüd see, see koht, mida vaadata, et kui sageli võrreldakse, et et ükskõik, on see siis Microsoft või Minimuu rahvusvaheline ko, kontsern, sama on ka ravimifirmades, lood ju. On, tuleb Eestisse ja mõte on, et nad viivad siit Eestist selle raha välja. Ja et, et peaks eelistama ikkagi ma ei tea, vaba vara või mingit muud asja, et sellisel juhul tööraha jääb kõik Eestisse ja maksud laekuvad Eestisse, siis ma arvan, et see ju suve on korporatsioonide kasuks.

Kas vabavara siis lisaväärtust ei, ei

tekkida? Vabavara puhul on küsimus selles, et see lisaväärtus tekib ainult läbi arendajate palkade. Pluss siis see, et kui tehakse valmis mingi toode või mingi muu, et, et selle kasutusest, kuidas me seda, seda return-off investmenti mõõdame. Et see sõltub ka konkreetsetest asjadest, me oleme siin praegu täitsa huvitav infotehnoloogia vallas, et on käimas lõpuks ometi uuringud, et kui palju Eesti riik on võitnud sellest, et meil on IT nii palju arenenud. Kui palju näiteks me oleme võitnud sellepärast, et meil on Maksuametis e-maksuamet. Et kui palju me oleme võitnud aega, kui palju me oleme otseselt raha kokku, kokku hoidnud. Kuni, kuni selleni välja, et, et kui näiteks Maksuamet teatab ette ma ei tea, lillemüüjatele, et ta tuleb nüüd kontrollima ja siis hüppeliselt lillemüügi deklareeritav käive kasvab ja maksud Eesti riigile suurenevad, et kui palju läbi selliste asjade tegelikult võitu saab, et see on uskumatu.

Jah, aga tulles tagasi siis karjääri juurde, et kuidas sa seda uut ametit oled saanud, kas samuti tuli üks kõne või otsustest ise kogu aeg CV saad?

No see tuli niimoodi, et Microsoftis, ma usun, nagu ka teistes suuremates firmades on hästi tugev karjääripa, planeerimise nii-öelda strateegia ja kogu see masinavärk, et et ikkagi on olemas need stsenaariumid läbi mängitud, et kui inimesed edasi liiguvad, et mil, millised on parimad kandidaadid neid rolle üle võtma. Me teeme alati ka, vaatame väljaspoole, et kui mõni koht vabaneb, siis on olemas sisemised kandidaadid ja on, vaatame üle ka turu, et kui turu pealt leiab kedagi paremat, siis me, me sageli vaatame ka sinnapoole. Kusjuures selles nii-öelda succession planningus või, või karjääriplaneerimises on ka sees välised kandidaadid, keda me, keda me arvame, kes võiksid kunagi meie firmas töötada. Et eks ta läks läbi selle loogilise jada ja, ja see protsess võttis natukene, natuke pikemalt aega, kui me tegelikult ootasime.

Kas on teada, mitu kandidaati kokku oli?

See on kahekohaline arv ja esimene number ei ole üks ega kaks, et sealt edasi laskefantaasial lennata.

Mis eelmises tüügist sai?

Eelmine, eelmisest juhist sai niimoodi, et tegelikult see Baltikumi roll on lihtsalt seljakotti pandi kaks, kaks kivi juurde, et, et nii-öelda ametlikult ma olen Eesti juht edasi. Et ma olen nii Baltikumi kui Microsofti Eesti juht.

Kokkuhoopoliitika või?

Kindlasti on seal olemas teatud efektiivsuse moment. teistpidi vaadates, kui positiivselt vaadata natuke naljaga pooleks, siis, siis inimesed arenevad ja, ja võimekus on ju piiramatu.

Aga ikkagi, mis eelmise juhi sai?

Aa, sa mõtled Baltikumi juhist? Jah. Baltikumi juht, minu sõber, juhib nüüd ida, Microsoft, Ida-Euroopa tervishoiusektorit. Ja, ja mul on hea meel, et ta on käinud ja kohtunud ka Eesti presidendiga, kuna Toomas Hendrik Ilves on teatavasti Euroopal liidus tervishoiuprojekti nii-öelda executive sponsor või, või teemajuht, siis, siis ka selline kohtumine toimus.

Aga kui sa oled siis kahel positsioonil praegu, siis ilmselt see eeldab seda, et sa risti hästi palju, et kas, kas sa jääd siia elama või?

Lihtsalt ei ole vahet, kus sa elad Microsoftis, sellepärast et et me kasutame hästi palju meie... Skype'i. Nii Skype'i kui, kui videokonverentsi mõttes ka linki, Skype on mõeldud reeglina nagu eratarbijatele ja link on mõeldud siis suurettevõtetele, et seal on nii-öelda, lingis näeb ära, ta on paremini integreeritud kalendrite ja, ja mõningad turvalisuse elemendid ja muud asjad on, on seal veidi paremad.

Product assignment oli siin.

Jah, et Et koosolekuid saab teha ükskõik, kus sa oled. Et selles mõttes see elukoht ei ole nagu määrav, et me propageerime sellist paindlikku eluviisi, et sa võid ise määrata, kus sa elad.

Aga ilmselt ikkagi juht ei tee oma tööd kodukontorist?

Ei tee, et selles mõttes ma juba nagu neljandat pühapäeva järjest lähen lennuki peale, et et mul on ka see pühapäev Leedu pilet olemas.

Endiselt on laupäev, endiselt on eetris IT-ääri saade Restart ja tänaseks saate teemaks on Microsofti Baltikumi uue juhi elude ja tegemised, Rain Laane on stuudios.

Jah, et oled siis Microsoftis pea seitse aastat ja kas oskad öelda, millega Microsoft võiks Baltikumis siis rahule jääda ja mis võib-olla jäi siin seitsme aastaga tegemata?

Ma usun, et seitsme aastaga on tehtud nii mõndagi, et on päris mitu asja, kus, kus me tunneme, et me oleme õigel teel, toon mõningad näited, et see, kuidas me oleme teeme koostööd haridussektoris, ma arvan, see on, on tore mõlemale poolele. Siis kuidas käib suhtlus riigiga, ma mõtlen just selle koha pealt, et on teatud valdkonnad, näiteks kui me võtame Windowsi op, operatsioonisüsteemi, millel on valdav turuosa, Siis on ilmselge, et riiklikud lahendused peavad töötama seal, ma toon näite näiteks Eesti ID-kaardist. Et Windowsil, ükskõik mis visioon, versioon Windowsist on, et seal Eesti id, id-kaart peab töötama. Eriti kui Eesti id-kaarti vahepeal spetsifikatsiooni muudetakse, tuleb uus versioon välja, siis see koostöö meil toimib päris kenasti, et ka uue id-kaardi omanikud Windowsis saavad oma asjad ära tehtud. See pool toimub, siis kui mõelda edasi konkurentsivõime peale, mis on kõigile kolme Balti riigile hästi oluline, kui me vaatame, et kus on meie riigid konkurentsivõimelisuse edetabelis, siis seal on ruumi areneda, et see on koht, kus me mõtleme, teeme koostööd. Ja üks teema, mis on käima läinud, on IT-eksport. Et kui võtta nagu suurfirmad üldisemalt, siin me ei pea rääkima ainult Microsoftist võib rääkida ka Ericssonist või, või muudest tehnoloogiafirmadest, siis need firmad aitavad kohalikel tehnoloogiafirmadel, kes on väiksemad, nende tooted eksportida, kuna meil on esindatus olemas üle, üle maakera, meil on partnervõrgud olemas, siis läbi selle see koostöö toimub. Eestis on head näited, kus on, riik toetab, on Bulgaaria, Albaania, natuke Aserbaidžaan ja nii edasi. Kui rääkida asjadest, kus ma arvan, et meil on arenguruumi, siis kui me vaatame tavatarbijat, Siis kõik me tahame kasutada Xboxi. Et Xbox ei ole täna ametlikult esindatud Microsoftil väga paljudes riikides, nende hulgas kahjuks Eesti. Et see on see tagasiside, mida me korporatsiooni sees anname, et et ka Eesti tarbijad hea meelega mängivad legaalselt Xboxi mänge. Seal teatud kohtade peal, kus näiteks Ameerikas väga paljud ju kasutajad vaatavad videosid läbi Xboxi, siis sealt tulevad teatud autoriõigused mängu, mida on väga raske kiiresti korda ajada. Samal põhjusel näiteks Eestis ei ole ka Soome kommertskanaleid, sellepärast et autoriõigused ei luba neil näidata meie territooriumil. Et Eesti on kahekümne aastaga ikkagi kaardile saanud, aga meil on seal veel mõne koha pealt ruumi nagu arenenud. Et see pool on selline, mis, mis vajab veidi lükkamist.

Kui sellest legaalse kontendi levikust rääkida, siis Piraatus on ilmselt üks probleem, mis, mis valmistab peavalu, et kuidas see Eesti on... Uute

andmet, uute andmete järgi on Eestis, see on IDC andmed, on Eestis Piraatus nüüd nelikümmend kaheksa protsenti, aasta tagasi oli viiskümmend, tundub nagu et hästi tore, et kaks punkti on vähen, vähendanud Piraatus, mis, mis ongi tore. Aga teine number, et kui, kui vaadata nüüd seda kahju, mis, mida firmad saavad läbi selle, et intellektuaalomandit ei austata, siis see kahju on suurenenud, kuna vahepeal on majandus kasvanud.

Et lihtsalt programmid on kallimaks

läinud. Mitte et need programmid on kallimaks läinud, vaid et nii-öelda ostetakse kokkuvõttes rohkem. Ja siis see protsent on natukene petlik. Läti ja Leedu on meist mõnevõrra maas, et seal on need veidi üle viiekümne kahe, viiekümne kolme ringis. Et loomulikult see valmistab peavalu ja, ja seal on kaks teed, üks tee on, mida ma isiklikult pooldan, on on, on lihtsalt haritus. Et alustada, alustada nagu madalatest klassidest põhikoolist, Rääkida sellest, et ma usun, et kui keegi viienda klassi laps kirjutab midagi internetis ja midagi vahvat loob mõne laulu või loo, ja siis ta avastab, et keegi on selle lihtsalt ära varastanud ja sellega raha teenib, siis saavad inimesed aru, et see ei ole õige asi. Täpselt samamoodi on kõigi muude intellektuaalsete asjadega, et, et kui seda varastatakse, siis see innovatsioon jääb sündimata. Me võime rääkida päris paljude Eesti tarkvaratootjatega, miks nad on oma mõningate toodete müügi Eestis ära lõpetanud, sellepärast et noh, võtame mõne kaarditootja, kes siin on olnud, kes on teinud mõne atlase siidi peal. Et jõle kurb on, kui ta näeb vaeva, teeb selle ühe valmis, müüb maha ja siis järgmisel päeval võib internetist seda alla laadida. Sama on Eesti filmitegijatega. Et kui ta teeb filmi ja siis kõik vaatavad seda üle internetti mitte midagi maksmata, arvates, et me ju ei kaota mitte midagi.

Jah, no USA on vist see organisatsioon, keda...

USA on rahvusvaheline organisatsioon, kes, kes seda asja ajab. Teine pool on, on mis, mis puudutab nii-öelda seda seaduslikku poolt, et kodanikena ma usun, et kõik me, me tahame täita seadusi ja me täidame seadusi. Ja, ja need kohad, kus inimesed ebateadlikult kasutavad Piraattarkvara, nendega saab kiiresti korda. Aga on olemas alati teatud grupp inimesi, kes vilistavad seadustele, seda on igas riigis.

Kas sa oled ka ise kunagi piraator korra kasutanud?

See on vahva küsimus, mida on, on sageli küsitud arvutimaailmas, on ma tean, see viimane küsimus, et kui ma alustasin oma karjääri aastal tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa, siis minu esimene töökoht oli väikeettevõtte kompuuter. Seal Luise tänav, kolmkümmend kaheksa, kus täna on Westholmi kool ja ma olin insenerprogrammeerija. Ja me kirjutasime, kirjutasime Basicus ja Pascalis, kirjutasime programme. Ja ma ütlen ausalt, et ma ei tea, kuidas nüüd Basic ja Pascal sinna majja said.

Tundsid huvi selle

vastu? Kohe räägin, tagantjärgi kui ma mõtlen, et, et paar aastat hiljem me hakkasime ise seal tarkvara müüma, siis ma olin küll kindel, et, et see tarkvara, mida me kasutame, et see on täiesti legaalne. Aga enne seda, ma ei oska, ma ei oska täna öelda, ma kardan, et ta oli rohkem seal teisel pool ikkagi.

Kas see Windows oli vähemalt ostetud?

Windowsiga on niisugune lugu, et Windows reeglina tuleb arvutitega kaasa ja...

No tol ajal see ei olnud väga

tavaline. Ei, ta tuli, sa said, sa said uue arvutiga Windowsi kaasa osta, tol ajal ei olnud seda, et oleks arvuti taga kleepakas olnud. Et selle järgi on, on hea, lihtne kontrollida, täna on hästi lihtne, et kui teil on kodus kahtlus, kas te olete legaalne või mitte, siis vaadake oma arvuti tagaküljele, kui teil on lauaarvuti, Kui teil on sülearvuti, siis siis nüüd kleebitakse neid kleepikaid akude alla, et kui te kleepikat ei leia, siis võtke aku ära ja vaadake, äkki see kleeps on seal aku all.

Aga ühesõnaga, sinu esimestel arvutil ei olnud seda

kleepikat? Sel ajal kleepikaid kindlasti ei olnud.

Okei, kui seadusandlust rääkida, siis kas Microsoftil on näiteks oma seisukoht ACTA suhtes, mis on meil siin Eesti ühiskonnas olnud vahepeal väga populaarne teema?

ACTA-ga on selline lugu, et ACTA on poliitikute otsus, kas seda aktsepteerida või mitte, mul on hästi hea meel, et et sina siin teisel pool esindad ka, ka seda poolt. Et sa, sa saad mõjutada, kas, kas Eesti riik aktsepteerib seda või mitte, et et Microsofti seisukoht on selline, et tuleb täita seadust. Ja, ja kui riigid on vastu võtnud selle, et nad liituvad sellega, siis nendes riikides tuleb seda täita. Teine osa on sellest samast piraatusest, nagu me rääkisime, et, et vargus on vargus, on, on üks pool. Nüüd vaadates ACTA-t, siis mul on hästi hea meel, et Eestis me oleme vaadanud seda selle koha pealt, et võib-olla tuleks teha internetile ja, või internetikasutuse kohta omaette seadus või, või seda lahti mõtestada. Sest kogu selles ACTA protsessis oli ju niimoodi, et tegelikult neil mõlemal poolel, kes olid ühel pool ja teisel pool, neil oli omamoodi õigus. Ja osad kommentaarid olid, ütlesid ka, et et ühelt poolt on hästi palju paanikat, et tõesti mu arvuti võetakse, ma ei tea, lennujaama turvakontrollis ära või keegi kontrollib, et noh, see on ilmselgelt nagu ülepaanitsetud. Ja teistpidi, ega siis ega siis autori õiguste Nii-öelda kontrollijad ei saa ka üle olla seaduslikest meetoditest ja minna ise kuskilt isetegevust tegema, et noh, see pool tuleb ära lõpetada.

Aga millised see nõu siis olnud, et tasub Eesti lahtuga ühendada, ühineda või mitte?

Ma usun, et teeme enne selle interneti teema selgeks ja siis me saame, saame edasi rääkida. Et hea meel on, et Eesti ja veel paar riiki tõstsid selle teema nii ülesse, et nüüd on see ka Euroopas teiste riikide radaril, kes täna, tänaseks on selle juba nagu heaks kiitnud osaliselt, et ka nemad vaatavad selle asja üle. Ilmselt tuleb seal teha veidi suurema arutelu ja need kohad selgeks vaielda lihtsalt.

Ma ei tea, kas keegi jõuab enam ACTA-ga vaielda, et ka igast erinevaid tähekombinatsioone on nii suur kiirusega sisse tulemas selles valdkonnas, et ega siin...

Igal juhul see, see ACTA üritus oli, oli hästi silmapaistev ja mina alati pooldan diskussiooni, et nii-öelda päeva lõpuks ma usun, et leitakse see, see variant, mis sobib nii ühele kui teisele poolele. Et inimesed ei taha, et... Nende nii-öelda isiklikku ellu sekkutakse ja teiselt poolt on normaalne, et, et kui nad ei, ei riku seadust, siis ei ole enamik põhjust seda teha. Ja teha mõni seadusakt, mis, mis võimaldab süüdimatult inimeste ära elu tungida, see ei ole õige.

No ühesõnaga Microsoft väga aktualt ei poolda, nagu ma aru saan, et aga sa oled maininud seda, et Microsoft teeb riigitööd, koostööd hariduse osas, et mis, mis sa arvad Eesti IT-hariduse kvaliteedist, kas see on piisav või seal saaks üht-teist veel ära teha?

Ma arvan, seal on väga palju teha ja, ja kui vaadata nüüd viimasel ajal, siis tegelikult on olemas, just nimelt viimasel aastal on toimunud see positiivne areng. Ja, ja need viimased uudised, et, et meil tuleb ITakadeemia või nüüd uue nimega Skype Academy, ja selle jaoks, et meelitada läbi selle brändi välistudengeid siia, see, et riik prioritiseerib tehnoloogiaharidust, See, et meil on matemaatika riigieksam lõpuks ometi loodetavasti kohustuslik, see, et inimesed reaalteadusi õp, õpivad, see on kõik positiivne samm. Et seal on väga pikk tee käia ja minna ja ja selles protsessis natukene sees olles mind hämmastas just nimelt ülikoolide juures see, et, et aetakse taha pea, aetakse taga pea raha selle jaoks, et oleks hästi palju sellist keskmist inimest. Et noh, nõrgemad need kukuvad välja ja siis läbi selle pearaha me saame ühte, kahte, kolme talenti edasi arendada. Et minu arvates see on nagu põhimõtteliselt vale.

Jaa, kusjuures ei kuku välja, et kui on pearaha, siis on ju...

Kui pearaha, siis need nõrgad nagu veetakse läbi, pigistatakse silm kinni, mis, vabandust, mis on täiesti vale, et nen, nende inimeste koht järelikult ei ole ülikoolis, kui nad ei saa hakkama. Ja, ja siis lõppkokkuvõttes, kui me räägime sellest nutikast Eestist ja talentidest, siis kui see jääb ainult jutu, jutuks, siis lõppkokkuvõttes on ju tulemus kurb.

Aga... Jälle tuli toetus siis praegusele poliitikale.

Just, aga mis puudutab ikkagi seda, et meil IT-valdkonnas ei ole lihtsalt inimesi selleks, et noh, tööd on, aga inimesi ei ole, et kas kas see on ka selline ohumärk, et kas ei või juhtuda, et Microsoft äkki viib Skype'i siit ära, sellepärast et... See risk

on, see risk on täiesti olemas ja, ja See, see sai, sai ka nagu teadvustatud, kui me kohtusime majandus- ja kommunikatsiooniministriga, siis üks teema, mida me arutasime, oli ka kuidas oleks lihtsam, et saaks talente Eestisse tuua. See hakkab pihta sellest samadest immigratsiooni keerulistest protsessidest ja siis oli hästi kurb, et meil oli see teema nagu laua peal, et kuidas me saaks tippspetsialiste Eestisse ja siis juhtus teategi see, see skandaal nende elamislubadega, pärast seda ei tahtnud meiega keegi elama rääkida, sellepärast et poliitikute jaoks see oli täielik tabu ja ka see meie probleem ära ei lahendanud. Ja, ja sul on täiesti õigus, kui sa küsid, et, et ühel hetkel Microsoft peab otsustama, et kui me nii-öelda Skype'ist tahame laieneda, meil on seal viiskümmend või sada või kakssada vaba töökohta, me seda aasta jooksul ei suuda täita, siis on ilmselge, et nii-öelda need talendid leitakse kuskilt mujalt. Ja see on kõik Eestile kaduma läinud potentsiaalne areng.

Kas see hetk pigem saabub varsti või, või mitte, et kui kriitiline on olukord täna?

Täna on olukord kriitiline, aga teiselt poolt ma usun, et nagu ma nimetasin, et niisugune aasta-poolteist on kindlasti see aeg, kus kus on meil võimalik midagi teha Eesti riigina.

Ühesõnaga, aasta-poolteist on siis valits, valitsusel sellist mõtlemisaega ja siis...

No mõtlemisaega on vähem, et aasta poolt, poolteist on sellist tegutsemisaega, ma ütleks niipidi.

Jätkame kolmanda ja viimase osaga meie saatest, kus me räägime Microsoftist ja uuest Baltikumi Microsofti piirkonnajuhist Rain Laanest. Heaks juhuks kordan veel, et meie saadet Saate kuulata korduses täna õhtul kell kümme ja internetisaadetil podcast.cuku.ee kogu aeg.

Ja ka Facebooki leht on meil olemas ja seda saada leida sõna järgi Restart. Võib-olla küsiks ka paar isiklikku küsimust, et meil siin käivad aeg-ajalt Skype'i inimesed ja stuudios ja, ja ma panin tähele, et neil on kõigil Windows telefonid, et millist telefoni sina kasutad?

Minul on ka Windows-telefonid, mul on neid suisa kaks tükki, et see on, see on teema, kus ma, kus ma satun õhinasse kohe, sellepärast et noh, ma tean, reklaami ei ole ilus teha, aga, aga see on tõeliselt vahva asi ja kõige suurem erinevus või vahe on selles, et hästi palju on räägitud aplikatsioonidest või rakendustest. Ja ma juhtisin ühte hommik, hommikul sõitsin tööle ja vist Alari Kivisear rääkis, rääkis raadios, kuidas, või õigemini, kui vähe tema kasutab telefoni aplikatsioone või rääkis sellest, kuidas tal on vahva loodimis aplikatsioon, et saab pilti panna seina ja kuidas ta vahest vaatab ilma ja ja siis ta läheb teise aplikatsiooni ja vaatab Facebooki ja siis ta vaatab veel mingeid asju ja kogu aeg nagu liigub nende aplikatsioonide vahel. Siis Windows Phoneil on põhiline erinevus selles, et see on inimesekeskne. Et kui ma võtan Henrik Aaviku, siis ma näen, Henrik, et mida sa oled teinud, mis meile me oleme vahetanud, millal me oleme helistanud, mis sa Facebookis teed, kui sa Twitteris oled, et mis sa oled kirjutanud, et ma näen seda ühe liigutusega ja see on see fundamentaalne erinevus. Mina naudin seda ja ma naudin seda, et ma saan asju teha kiiremini.

Täpsustame siis kuulajatele, et sa ei näe seda mitte sellepärast, et sa oled Microsofti juht, vaid sellepärast, et... Sul on kindlus telefon. Ja kui meil on kontaktid. See on minu, minul ei ole, ma jälle kunagi proovin Microsofti telefoni, et eks siis kindlasti ühel päeval.

Aga ikkagi, et kui, kui me vaatame seda turukonjunktuuri, siis Windows võib-olla ei ole, ei ole praegu väga suurt turuosa... Telefonide maailmas, jah,

see on ühekohaline või tähendab, nii-öelda ühenumbriline protsent on meie turuosa maailmas praegu.

Kas sa näed, et see olukord hakkab kiiresti muutuma?

Ma näen, et see olukord peab muutuma ja see olukord muutub, et hästi mõnus oli lugeda, kui Apple'i kaasasutaja Steven Wozniak teatas, et Windowsi telefon on, on tõeliselt lahe. Ja lisas sinna juurde, et see, see nii-öelda väljakutse on selles, et, et kuidas seda telefoni, telefonitarbijateni viia. Ja teatavasti telefone inimesed ostavad operaatorite poodidest. On olemas ka teised poed, kus seda saab, aga valdav enamus käib telefondi müüki läbi operaatorite. Ja, ja nüüd siin on see turunduslik küsimus, et kuidas jõuda operaatoritega nii kaugele, et nemad need telefonid enda poodi võtaksid. Sealt on, seal on hästi palju erinevaid komponente, alates sellest, et kuidas korraldada garantii kuni sinnamaani, et millised teenused on saadaval, millised rakendused on saadaval, millised kohalikud rakendused on saadaval, ja, ja kui kiiresti neid arendada, kui mugav on neid osta, kuidas teha nii-öelda krediitkaardimakseid kahesajas riigis ja muud, muud sellised teemad. Et see on, see on selline, mis, mis on sageli nagu aeganõudev, samamoodi on, et, et mis keeles need telefonid peavad olema ja, ja, ja kõik see muu.

Tehnikast edasi rääkides, et mis arvuti sul on näiteks?

Mul on, mul on täna, ma kasutan arvutite mõttes kahte seadet, et mul on Windows seitsmega on minu sülearvuti, milleks on selline mõnus naistekas Doshiba R kuussada, mis on null koma üheksa kilogrammi, Ja teine on, on Windowsi uus Slate, mis on Samsungi toone, kus, toode, kus peal jookseb Windows kaheksa. Ja selles mõttes see on nagu tõeliselt vahva, vahva riistapuu Et täna on võimalik veel Windows kaheksa tarbijate prooviversioonis asuta alla laadida ja proovida seda senikaua, kuni õige versioon välja tuleb, ehk siis selle kalendriaasta lõpupoole.

Ja see versioon tegelikult suurepärane jaanuaris, kui ma ei eksi, et mul on ühes arvusis see täitsa peal, aga, aga kas sul on täpselt sama koopia nagu tavainimestel?

Mul on, mul on täpselt sama ja kusjuures ma, ma mõtlesin, et ma ju just nimelt tahan, tahtsin proovida seda, mul oli võimalus, et ma nii-öelda panen sinna selle corporate image'i peale või, või selle, et ma saan kõiki turvavõrkudesse ja muude teha, aga ma mõtlesin, et ma proovin seda, nagu me ütleme, et we share customer pain, Et, et proovida siis seda kasutajakogemust ja see on olnud selles mõttes võrratu, et et kui ma esimest korda sisse lülitasin, siis umbes kahe ja poole minuti pärast, pärast seda, kui ma olin oma Windows Live ID, mis on uus Microsoft ID nii-öelda ringi nimetatud, selle olin sisse pannud ja parooli, siis umbes kahe ja poole minuti pärast ma avastasin, et minu tablet või see puutetundlik tahvelarvuti eesti keeles. Et see on tõmmanud mu kaks tuhat kontakti ära, mu meilid on olemas ja kõik muud asjad on olemas, et see toimus nagu nii maagiliselt kiiresti, et see kasutajakogemus oli ülipositiivne. Mul on viimasel ajal kaks positiivset emotsiooni olnud seoses tehnoloogia, üks oli seesama Windowsi tohvelarvuti ja teine asi oli, et ma proovisin autos seda käed, kuna meil on ju mobiiliga ei tohi rääkida sõit, sõidu ajal. Ja, ja on olemas see sinihamba või Bluetoothi side, siis Ma ütlesin, ma proovin seda, et kuidas on nagu häälkäsklusega numbrit valida. Ja üllatus, üllatus, see, see täiesti töötab. Täiesti lihtsalt töötab, et vajutad rooli peal nuppu ja hetkel pead küll inglise keeles ütlema, et dial number ja ütled numbri ja valib ja saab rääkida ja kõik asjad töötavad.

Ja millal saab siis eesti keeles

rääkida? Autotootjatega peab sellel teemal nagu rääkima, et sõltuvalt sellest, mis mudelit kasutada, et kas sa pead Saksa autotootjatega või, või Jaapani või Korea autotootjatega rääkima, et telefoni mõttes need keeletuvastus asjad nagu toimivad. See on näiteks üks programm, kus, kus Microsoftil on, on erakordselt hea koostöö Läti riigiga. Et Lätis on meil niisugune projekt nimega LanguageShore, kus on, on Läti parimad tõlkijad ja just nimelt see kõnetuvastus ja kõik see asi toimib, et siin ma pean küll ütlema, et Lätis tõenäoliselt tuleb see enne kui Eestis.

Jah, keeltest rääkides ma panin tähele, et, et Maikus alati väga hooligalt kasutab eestikeelseid sõnu, kas teil on see korporatiivne poliitika ja kas saab näiteks trahvi siis, kui, kui sa ütled midagi Bluetooth-laadset?

Jah, selles, selles mõttes, et kui, kui Kui rääkida keelest, siis seal on kaks nüanssi, et, et üks nüanss, mis ma tahaks puudutada, on, on eesti keel. Nii-öelda Microsofti poolt välja antud tooted, mis on eesti keeles, me oleme saanud tagasisidet kasutajatelt, et see on kuidagi mõne koha pealt kohmakas ja et kas Windows sulgeb või sulgub ja ja, ja siis, mis seal on veel, sellised...

Hyperneed on tarveunine.

Talveuni ja, ja kõik muud asjad. Ja, ja siin ma võin öelda vastuseks, et, et nii, nii palju, kui ma tahan või ei taha, et need on eesti keele instituudiga põhimõtteliselt kooskõlastatud asjad ja seal on tõepoolest selline korrektne eesti keel. Ja üks näide, mis ma alati toon, et selline teadmisi asi on luger.

Jah, see on ilmselt see kindlal näiteks.

No jah, see on üks variant.

See on e-luger.

See on e-luger, ütleme niimoodi, aga, aga tegelikult kui selles mõttes, et et luger on tegelikult eestikeelne sõna, mis on professor Aaviku ajast pärit ja see tähistab luu keret, see on nagu televiisor või teler, et selline sõna on täiesti olemas. Ja, ja siis selline sõna nagu lugeja, et kus sa oma ID-kaardi paned? Sa paned kaardi lugejasse, eks ju. Et keeleteadlased ütlevad selle peale niimoodi, et ja lõpulised eestikeelsed sõnad on, tähistavad elavat inimest. Et lugeja saab olla keegi, kes loeb midagi kokku. Noh, näiteks ma tean, et on tädid, kes loevad vaguneid, nemad on lugejad. Või tädid, kes käivad, või onud, kes käivad elektrinäitusi lugema, nemad on lugejad. Aga seade ei saa lugeja olla ja siis oligi, et seadmed lõpevad R-iga ja siis oli, et noh, teeme, et luger, et see, paned hea eestikeelne sõna, uudissõna võiks olla, et luger, et paned selle IT-kaardi sinna lugerisse, aga ei saa, sest see on lugere. Ja siis lõpuks mõeldi välja erakordselt kole sõna, mis on riider, mis on lihtsalt inglise keele laen, aga lõpeb R-iga, mis on eesti keele reeglitel tehtud, ehk inimesed seda ei kasuta.

Aga kui keegi leiutab masina, mis teise riidesse paneb ja tahab sellele riider nimeks panna, siis seal

on...

Siis,

siis on hädamajas, just nimelt. Aga Andrei, sa küsisid keele kohta, ma arvan, et sa küsisid nagu meie keelekasutuse kohta ja teatud korporatiivseid termineid ja muid asju, siis siin ma olen, ise olen raskustes, sellepärast et et umbes valdava osa päevast ma mõtlen ja kirjutan inglise keeles. Ja siis tundub hästi naljakas, et ma ei oska neid eestikeelseid sõnu kasutada ja siis ma, selle koha pealt vajub mõttesse, et kuidas see nüüd eesti keeles on, seesama näiteks succession planning, et et eesti keeles ei ole sellele head vastet, ehkki me iga päev tegeleme sellega.

Aga kui kontoris keegi kasutab inglisekeelsest sõnukast?

Ei, me kontoris räägimegi enam-vähem inglise keeles, sellepärast et meil on kontoris ka, ka peale eestlaste teisi rahvusi. Ja näiteks kui sa Skype'i majas käid, siis Skype'i majas vahetatakse keelt täpselt vastavalt sellele, et mis rahvusest inimesed on, et sa võid rääkida portugali keeles, siis tuleb inimene juurde ja... Nad lülituvad inglise keele peale ja läheb, lähevad kaks portugali keelerääkijat ära ja võidakse eesti keeles edasi rääkida, et selle poole lause pealt nii-öelda minnakse teise keele peale, et see on täitsa okei.

Aga korpassiivskultuurist rääkides, kas kui sarnane on Eesti Microsoft näiteks Ameerika omaga, et ma panin tähele, et Ameerikas näiteks kui tavainimene ütleb, et I'll Google for it, siis Microsoftisse öeldakse I'll Bing for it. Et kas teil noh, sellised pisiasjad ka võetakse üle

või? Ütleme niimoodi, et, et otsingumootorina meie esimene eelistus alati on Bing, et selles mõttes on sul õigus ja, ja Tuleb tõele au anda, et, et Bingiga võib-olla kõiki asju üles ei leia, eriti kui me räägime Eesti asjadest.

Aga ta on ikkagi meie oma.

Aga ta on meie oma ja, ja Bingi kasuks ma võin, võin öelda, et suvel Ameerikas olles ja soovitan kõigil proovida, et, et kui te olete Ameerikas, siis proovige võrgle, et mina näiteks oma lennupiletid ja kinopiletid ja kõik muud asjad leian Bingist palju kiiremini minesse. Ja, ja põhjus on jälle selles samas asjas, et, et see on inimese keskmine. Ta on mul vaikimiseadust ka, aga, aga see pingiotsingumootor on järjekordselt nagu inimesekeskne. Sellest lähtuvalt tuleb, aga... Keele koha pealt ma arvan, et Microsoft Eestis ja Microsoft Ameerikas on hästi palju sarnasusi. Näiteks Microsoft asutatuna aastal seitsekümmend viis, meil on olnud mineraalvesi või sooda, nagu nad Ameerikas ütlevad, et see on alati tasuta, et see, see külmkapp on igas kontoris olemas, et selles mõttes me oleme kindlasti sarnased. Et turvalisuse reeglid on meil, meil samasugused, inimesed jagavad samu väärtushinnanguid, aga noh, ikkagi kul, kultuurid on erinevad.

Tule, ma leidsin hea sõna selle kohta, mis võiks äkki olla eduarendus, et rääkides nüüd võib-olla saate lõpetuseks, et mis siis sinu järgmine töökoht Microsoftis on?

See on hea, kui sa oled olnud, on kaks kuud uues rollis ja siis sa küsid, et mis mu järgmine töökoht on, et see on hea küsimus, aga tegelikult on see põhjendatud, sellepärast et õige aeg on täna juba selle peale mõtlema hakata. Et ma usun, et see Baltikumi roll täna pakub piisavalt väljakutseks paariks aastaks ja siis vaatame edasi, et maailmas on hästi palju asju, mis, mis köidavad mind. Ma usun, et see on kindlasti seotud tehnoloogiaga, see on kindlasti seotud uue tehnoloogiaga ja ma pakun, et nii-öelda minu kirg on kindlasti kõik, mis on mobiili vala, mobiiltehnoloogia valdkonnas, mis on internetiga seotud või läbi brauserite ja muude asjade, siis sinnapoole ma arvan, et see kaldub.

Aga see ei pruugi olla siis Microsoft siis?

Ma arvan, et mu esimene valik on Microsoft.

Aga et, ja siis võib-olla viimase küsimuse küsiks veel, et kas paistab veel mõni selline huvitav ettevõte siin piirkonnas, keda võiks Microsoft ihaldada peale Skype'i?

Kindlasti neid on, et meil on silmad ja kõrvad lahti ja mina ise vaikselt loodan seda, et vaadates nagu Eesti start-up ettevõtete arvu, Siis nagu ma ka ühes intervjuus ütlesin, et ma arvan, et järgmised miljonärid Eestist on need, kes on teinud oma start-up ettevõtte ja suudavad müüa suhteliselt odava hinnaga toodet, aga kümnetes ja sadades miljonites. Ja ma usun, et see ettevõte nii-öelda ühel päeval siit Eestis ka välja kasvab.

Ja võib ka Microsoftile huvi pakkuda. Aga, aga see oli siis meie tahan Restart, kuulage meid jälle iga laapäev kell neli, kordusega kell kümme, ilusat nädalavahetusest!