AI_pealkiri: Rain Laane Microsoft Balticsi juhina: tarkvarapiraatlus, ACTA ja Eesti IT-sektori tulevik

Kahjuvalt sa just nii küsisid, muidu ma oleks saanud öelda ilusaid suuri numbreid, et et me oleme ise avakeskisest visanud nalja, et kui võtta nagu suhe, et mitu Microsofti käest palka saavat inimest on riigis ja see nagu per capita arvutada, siis Eesti kindlasti on üks juhtivaid riike Microsoftis. Aga Baltikumis meil on, meil on otseselt veidi alla saja inimese ja Microsoft tööandjana või siis või siis ettevõttena, kes hoolitseb oma koostööpartnerite eest, on, Eestis on veel paarsada inimest lisas Skype'i, sellepärast et meil on kaks kõnekeskust. Kes, kelle käest me teenust ostame, kellele siis Microsoft tasub vastavalt nende esitatud arvetele, pluss ka reklaamiagentuurid ja muud. Et ma arvan, et täna see, see inimeste hulk, kellele me nagu otseselt, kelle töötasu siis otseselt meist sõltub, on kuskil tuhande ringis. lisame siia juurde partnerid, kes siis teenivad oma töötasu läbi Microsofti platvormi arenduste või, või litsentsimüükide või, või konsultatsiooni, siis see, see nii-öelda ökosüsteem on palju laiem. Me oleme teinud uuringu, kus reeglina on niimoodi, et kui Microsoft kuskil riigis teenib ühe Euro, siis sinna riiki jääb raha mõttes maha kaksteist Eurot. Kaksteist kuni kuusteist Eurot, see on siis nagu läbi partnerite, et mida, mis lisaväärtust nemad loovad. Jaa, see on ka nagu, ma arvan, Eestis on see ka kuskil selline, selline üle kümne euro, on see suhe umbes. Ja see on nüüd see, see koht, mida vaadata, et kui sageli võrreldakse, et et ükskõik, on see siis Microsoft või Minimuu rahvusvaheline ko, kontsern, sama on ka ravimifirmades, lood ju. On, tuleb Eestisse ja mõte on, et nad viivad siit Eestist selle raha välja. Ja et, et peaks eelistama ikkagi ma ei tea, vaba vara või mingit muud asja, et sellisel juhul tööraha jääb kõik Eestisse ja maksud laekuvad Eestisse, siis ma arvan, et see ju suve on korporatsioonide kasuks.

tekkida? Vabavara puhul on küsimus selles, et see lisaväärtus tekib ainult läbi arendajate palkade. Pluss siis see, et kui tehakse valmis mingi toode või mingi muu, et, et selle kasutusest, kuidas me seda, seda return-off investmenti mõõdame. Et see sõltub ka konkreetsetest asjadest, me oleme siin praegu täitsa huvitav infotehnoloogia vallas, et on käimas lõpuks ometi uuringud, et kui palju Eesti riik on võitnud sellest, et meil on IT nii palju arenenud. Kui palju näiteks me oleme võitnud sellepärast, et meil on Maksuametis e-maksuamet. Et kui palju me oleme võitnud aega, kui palju me oleme otseselt raha kokku, kokku hoidnud. Kuni, kuni selleni välja, et, et kui näiteks Maksuamet teatab ette ma ei tea, lillemüüjatele, et ta tuleb nüüd kontrollima ja siis hüppeliselt lillemüügi deklareeritav käive kasvab ja maksud Eesti riigile suurenevad, et kui palju läbi selliste asjade tegelikult võitu saab, et see on uskumatu.

Ma usun, et seitsme aastaga on tehtud nii mõndagi, et on päris mitu asja, kus, kus me tunneme, et me oleme õigel teel, toon mõningad näited, et see, kuidas me oleme teeme koostööd haridussektoris, ma arvan, see on, on tore mõlemale poolele. Siis kuidas käib suhtlus riigiga, ma mõtlen just selle koha pealt, et on teatud valdkonnad, näiteks kui me võtame Windowsi op, operatsioonisüsteemi, millel on valdav turuosa, Siis on ilmselge, et riiklikud lahendused peavad töötama seal, ma toon näite näiteks Eesti ID-kaardist. Et Windowsil, ükskõik mis visioon, versioon Windowsist on, et seal Eesti id, id-kaart peab töötama. Eriti kui Eesti id-kaarti vahepeal spetsifikatsiooni muudetakse, tuleb uus versioon välja, siis see koostöö meil toimib päris kenasti, et ka uue id-kaardi omanikud Windowsis saavad oma asjad ära tehtud. See pool toimub, siis kui mõelda edasi konkurentsivõime peale, mis on kõigile kolme Balti riigile hästi oluline, kui me vaatame, et kus on meie riigid konkurentsivõimelisuse edetabelis, siis seal on ruumi areneda, et see on koht, kus me mõtleme, teeme koostööd. Ja üks teema, mis on käima läinud, on IT-eksport. Et kui võtta nagu suurfirmad üldisemalt, siin me ei pea rääkima ainult Microsoftist võib rääkida ka Ericssonist või, või muudest tehnoloogiafirmadest, siis need firmad aitavad kohalikel tehnoloogiafirmadel, kes on väiksemad, nende tooted eksportida, kuna meil on esindatus olemas üle, üle maakera, meil on partnervõrgud olemas, siis läbi selle see koostöö toimub. Eestis on head näited, kus on, riik toetab, on Bulgaaria, Albaania, natuke Aserbaidžaan ja nii edasi. Kui rääkida asjadest, kus ma arvan, et meil on arenguruumi, siis kui me vaatame tavatarbijat, Siis kõik me tahame kasutada Xboxi. Et Xbox ei ole täna ametlikult esindatud Microsoftil väga paljudes riikides, nende hulgas kahjuks Eesti. Et see on see tagasiside, mida me korporatsiooni sees anname, et et ka Eesti tarbijad hea meelega mängivad legaalselt Xboxi mänge. Seal teatud kohtade peal, kus näiteks Ameerikas väga paljud ju kasutajad vaatavad videosid läbi Xboxi, siis sealt tulevad teatud autoriõigused mängu, mida on väga raske kiiresti korda ajada. Samal põhjusel näiteks Eestis ei ole ka Soome kommertskanaleid, sellepärast et autoriõigused ei luba neil näidata meie territooriumil. Et Eesti on kahekümne aastaga ikkagi kaardile saanud, aga meil on seal veel mõne koha pealt ruumi nagu arenenud. Et see pool on selline, mis, mis vajab veidi lükkamist.

USA on rahvusvaheline organisatsioon, kes, kes seda asja ajab. Teine pool on, on mis, mis puudutab nii-öelda seda seaduslikku poolt, et kodanikena ma usun, et kõik me, me tahame täita seadusi ja me täidame seadusi. Ja, ja need kohad, kus inimesed ebateadlikult kasutavad Piraattarkvara, nendega saab kiiresti korda. Aga on olemas alati teatud grupp inimesi, kes vilistavad seadustele, seda on igas riigis.

ACTA-ga on selline lugu, et ACTA on poliitikute otsus, kas seda aktsepteerida või mitte, mul on hästi hea meel, et et sina siin teisel pool esindad ka, ka seda poolt. Et sa, sa saad mõjutada, kas, kas Eesti riik aktsepteerib seda või mitte, et et Microsofti seisukoht on selline, et tuleb täita seadust. Ja, ja kui riigid on vastu võtnud selle, et nad liituvad sellega, siis nendes riikides tuleb seda täita. Teine osa on sellest samast piraatusest, nagu me rääkisime, et, et vargus on vargus, on, on üks pool. Nüüd vaadates ACTA-t, siis mul on hästi hea meel, et Eestis me oleme vaadanud seda selle koha pealt, et võib-olla tuleks teha internetile ja, või internetikasutuse kohta omaette seadus või, või seda lahti mõtestada. Sest kogu selles ACTA protsessis oli ju niimoodi, et tegelikult neil mõlemal poolel, kes olid ühel pool ja teisel pool, neil oli omamoodi õigus. Ja osad kommentaarid olid, ütlesid ka, et et ühelt poolt on hästi palju paanikat, et tõesti mu arvuti võetakse, ma ei tea, lennujaama turvakontrollis ära või keegi kontrollib, et noh, see on ilmselgelt nagu ülepaanitsetud. Ja teistpidi, ega siis ega siis autori õiguste Nii-öelda kontrollijad ei saa ka üle olla seaduslikest meetoditest ja minna ise kuskilt isetegevust tegema, et noh, see pool tuleb ära lõpetada.

No ühesõnaga Microsoft väga aktualt ei poolda, nagu ma aru saan, et aga sa oled maininud seda, et Microsoft teeb riigitööd, koostööd hariduse osas, et mis, mis sa arvad Eesti IT-hariduse kvaliteedist, kas see on piisav või seal saaks üht-teist veel ära teha?

Ma arvan, seal on väga palju teha ja, ja kui vaadata nüüd viimasel ajal, siis tegelikult on olemas, just nimelt viimasel aastal on toimunud see positiivne areng. Ja, ja need viimased uudised, et, et meil tuleb ITakadeemia või nüüd uue nimega Skype Academy, ja selle jaoks, et meelitada läbi selle brändi välistudengeid siia, see, et riik prioritiseerib tehnoloogiaharidust, See, et meil on matemaatika riigieksam lõpuks ometi loodetavasti kohustuslik, see, et inimesed reaalteadusi õp, õpivad, see on kõik positiivne samm. Et seal on väga pikk tee käia ja minna ja ja selles protsessis natukene sees olles mind hämmastas just nimelt ülikoolide juures see, et, et aetakse taha pea, aetakse taga pea raha selle jaoks, et oleks hästi palju sellist keskmist inimest. Et noh, nõrgemad need kukuvad välja ja siis läbi selle pearaha me saame ühte, kahte, kolme talenti edasi arendada. Et minu arvates see on nagu põhimõtteliselt vale.

Täna on olukord kriitiline, aga teiselt poolt ma usun, et nagu ma nimetasin, et niisugune aasta-poolteist on kindlasti see aeg, kus kus on meil võimalik midagi teha Eesti riigina.

Ma näen, et see olukord peab muutuma ja see olukord muutub, et hästi mõnus oli lugeda, kui Apple'i kaasasutaja Steven Wozniak teatas, et Windowsi telefon on, on tõeliselt lahe. Ja lisas sinna juurde, et see, see nii-öelda väljakutse on selles, et, et kuidas seda telefoni, telefonitarbijateni viia. Ja teatavasti telefone inimesed ostavad operaatorite poodidest. On olemas ka teised poed, kus seda saab, aga valdav enamus käib telefondi müüki läbi operaatorite. Ja, ja nüüd siin on see turunduslik küsimus, et kuidas jõuda operaatoritega nii kaugele, et nemad need telefonid enda poodi võtaksid. Sealt on, seal on hästi palju erinevaid komponente, alates sellest, et kuidas korraldada garantii kuni sinnamaani, et millised teenused on saadaval, millised rakendused on saadaval, millised kohalikud rakendused on saadaval, ja, ja kui kiiresti neid arendada, kui mugav on neid osta, kuidas teha nii-öelda krediitkaardimakseid kahesajas riigis ja muud, muud sellised teemad. Et see on, see on selline, mis, mis on sageli nagu aeganõudev, samamoodi on, et, et mis keeles need telefonid peavad olema ja, ja, ja kõik see muu.

rääkida? Autotootjatega peab sellel teemal nagu rääkima, et sõltuvalt sellest, mis mudelit kasutada, et kas sa pead Saksa autotootjatega või, või Jaapani või Korea autotootjatega rääkima, et telefoni mõttes need keeletuvastus asjad nagu toimivad. See on näiteks üks programm, kus, kus Microsoftil on, on erakordselt hea koostöö Läti riigiga. Et Lätis on meil niisugune projekt nimega LanguageShore, kus on, on Läti parimad tõlkijad ja just nimelt see kõnetuvastus ja kõik see asi toimib, et siin ma pean küll ütlema, et Lätis tõenäoliselt tuleb see enne kui Eestis.