@ RESTART // 2012.05.26
kuku_restart_0262.mp3
KUUPÄEV
2012-05-26
PIKKUS
45m 11s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti e-valimiste süsteemi uuenduste üle, keskendudes hääle kontrollimise võimalusele ja turvariskidele. Külalised analüüsivad, kuidas tagada valijate usaldus ja kuidas lahendada tehnilisi väljakutseid seoses pahavara ja manipuleerimiskatsetega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Räägime riigi plaanidest e-valimistega seoses - e-valimiste protsessi ootavad juba lähitulevikus tõsised uuendused. Kõige põnevam on kindlasti oma hääle kontrollimise võimalus - valija saab teada, kas tema hääl läks ikka õige kandidaadi poolt kirja. Kas tegemist ei ole salajasuse printsiibi rikkumisega? Mida teha siis, kui kontrolli käigus selgub et hääl läks valele kandidaadile? Arutelus osalevad e-valimiste süsteemi üks loojatest Jan Willemson (AS Cybernetica vanemteadur) ning riigiteaduse professor Tartu Ülikoolist Ülle Madise. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Tere ka minu poolt ja meie teema on jälle poliisiline, kuid võib-olla mitte päris see, mida te ootasite, e-valimistest räägime täna. Ja meie stuudios on Ülle Madise, kes on riigiteaduste professor Tartu Ülikoolist ja Jaan Villemson, AS Cybernetica'st vanemteadur, tarkvaratehnoloogia arenduskeskuse projektijuht ja Eesti krüptograafia Grandolt Man, tere, Jaan. Et alustaks võib-olla sellest, kuidas sina olid algusest e-valimistega seotud ja millal sa selle projektiga liitusid ja milleks üldse see sinu jaoks?
Või kes on nende häält muutnud, et siis nii-öelda, kui on nüüd selge, et millised hääled lähevad lugemisele, millised elektroonilised hääled lähevad lugemisele, et siis valimispäeva õhtul kõigepealt eemaldatakse need niinimetatud välimised ümbrikud, ehk siis digiallkiri jah, selle hääle küljest, teise sammuna siis dekrüpteeritakse need hääled, Ja see on pärast seda, kui juba need hääled on nii-öelda segatud ja seal on tehtud kõik protseduurid, et tõepoolest oleks mitte kellelgi võimalik inimeste tema häält kokku viia ja alles siis loetakse need hääled kokku ja sisestatakse üldisesse valimiste infosüsteemi ja selle tahaks ka kohe ära õiendada, et tihtipeale on need valimiste veebilehe kokkujooksmised ja muud sellised probleemid, et need on pandud ühte patta elektroonilise hääletusega. Et need on siiski kaks täiesti eri maailma ja ka valimiste infosüsteem on täiesti teine asi kui elektroonilise hääletamise süsteem.
Ei, ma kardan, et mitte, sest noh, kui me krüptime hääle ära. Siis, siis no ega seda krüptogrammi ju noh, krüptogrammi järgi ei, ei tohigi keegi saada äristada, millise kandidaadi hääl sinna krüptitud on.
Ei, ei noh, kui, ei noh, kui, kui protokoll on nagu teada, et, et ma lihtsalt krüptin, panen krüptogrammi alla mingisuguse kandidaadi numbri. Noh, ma võin sinna panna mida iganes, kas see on minu, minu ringkonna kandidaat, kas see ei ole minu ringkonna kandidaat, ükskõik.
Aga kas on juurde tulemas ka mingisuguseid täitsa nagu uusi valdkondi, iPadi valimised või, või, või meili teel valimised, et võiks siin oma hääle ära krüpteerida ja meiliga saata kuhugi?
Kuidas, kuidas üldse välja näeks kontrollimine, küsid sa? No see, see lahendus, mille me oleme praegu siis välja pakkunud ja millele ka Ülle enne viitas, on see, et me tugineme häälekontrollil mitte, mitte siis sellele tavalisele PC platvormile, mis meil on, vaid et me kasutame alternatiivset arvutusplatvormi. Ja, ja me kasutame mo, mobiilseadmeid, mis on inimestel järjest laiemalt levinud ja, ja mille penetratsioon järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimiseks võib, võib hinnata seal kuskil suurusjärku mõnesajale tuhandele, ehk siis tahvelarvutid, nutitelefonid, e-lugerid, mis iganes, siis selleks hetkeks omavad piisavalt tehnilist võimekust. Ja juba, juba praegu need telefonid, tahvelarvutid omavad, omavad näiteks piisavalt arvutusvõimsust, et teha ära vajalikud krüptograafilised arvutused, selleks, et seda, seda elektroonilist häält kontrollida, nad omavad ka sõltumatut kommunikatsioonikanalit, me saame teha oma 3G ühenduse, WiFi ühenduse, mis iganes, ja siis käia serverist küsimas tõendit, mille alusel siis seda elektroonilist häält saab kontrollida.