@ RESTART // 2012.05.26
KUUPÄEV
2012-05-26
PIKKUS
45m 11s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti e-valimiste süsteemi uuenduste üle, keskendudes hääle kontrollimise võimalusele ja turvariskidele. Külalised analüüsivad, kuidas tagada valijate usaldus ja kuidas lahendada tehnilisi väljakutseid seoses pahavara ja manipuleerimiskatsetega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Räägime riigi plaanidest e-valimistega seoses - e-valimiste protsessi ootavad juba lähitulevikus tõsised uuendused. Kõige põnevam on kindlasti oma hääle kontrollimise võimalus - valija saab teada, kas tema hääl läks ikka õige kandidaadi poolt kirja. Kas tegemist ei ole salajasuse printsiibi rikkumisega? Mida teha siis, kui kontrolli käigus selgub et hääl läks valele kandidaadile? Arutelus osalevad e-valimiste süsteemi üks loojatest Jan Willemson (AS Cybernetica vanemteadur) ning riigiteaduse professor Tartu Ülikoolist Ülle Madise. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
pole? Ma no, no vaadake, turvalisus on niisugune asi, mis on, mis on põhimõtteliselt pidev võidujooks. Pidev võidujooks ründajate ja kaitsjate vahel. Ja, ja eelmisel aastal tegid ründajad üsna, üsna mitmeid liigutusi. millest me võime arvata, et järgmisel aastal e-valimiste puhul näeme me mingisuguseid sarnaseid ründeid tunduvalt laiemas skaalas. Ja kui, kui eelmisel aastal oli noh, põhimõtteliselt üks suurem häälemanipuleerimisrünne, mis ka, mis ka avalikkuse
No nii ja naa, et see on õige sellel juhul, kui ollakse elukohajärgses valimisjaoskonnas ja pannakse oma sedel ja kui sedel on kirjutatud siis ka number õigesti, et pannakse tõepoolest ise oma käega valimiskasti ja hoolitsetakse selle eest, et seal oli enne siis siseküljel üks pitsatijäljend ja enne siis kasti laskmist pannakse peale teine pitsatijäljend, kui seda teist pitsatijäljendit ei ole, siis sõltumata sellest, et inimene on ise väga kindel, et ta lasi oma hääle valimiskasti, Et siis sellisel juhul seda ikkagi kokku tegelikult ei loeta ja see on sama hea, kui poleks kasti jõudnudki, et see läheb protokollis hoopis eraldi lahtrisse. Nii et see majapidamine on juppalt keerulisem ja neid juhtumeid on ka olnud, kus kahetsusväärselt see teine pitsat jäljend siis on jäänud panemata sinna sedeli välisküljele, Ja niimoodi siis mõnes jaoskonnas rohkem kui sajal juhtumil näiteks ja siis on ka tegelikult tehtud kordushääletust selle tõttu, aga noh, põhimõtteliselt see selleks, et, et tegelikult Excel paberi hääletamisel on ka, eriti kui näiteks kirja, kirjateel hääletatakse välismaalt ja kasutatakse seal välismaal Ütleme, tavaposti häälelähetamisel, ega näiteks Saksamaal on ääretult populaarne, on postidel hääletamine, kasutades tavalisi postkaste, et siis jällegi valija paraku ei saa kuidagi olla kindel, et see hääl jõudis sinna, kus tarvis. Aga noh, õnneks see enamasti ikka jõuab ja teiseks, riigi ülesanne on, on siis valvata, et ja, ja seada võimalikud valvepostid ülesse, et tuvastada, kui keegi on kuskilt midagi varastanud või rikkunud. Aga nüüd, mis puudutab seda siis niinimetatud verifitseerimist või oma hääle serverisse jõudmise kontrolli, et siis võib-olla üks asi noh, tuleb lihtsalt korraks veel üle korrata minu poolt ka, et et see on siis mõeldud eelkõige selleks, et kontrollida, kas valija enda arvuti äkki ei ole nakatunud siis sellise pahavaraga, mis on tema hääle noh, ära rikunud või tõkestanud, et inimene arvab, et kõik oli korras, eks ole, just nagu paber hääletamisel, et lasksin oma sedeli kasti, Aga et ta ei pane tähelegi, et tegelikult see häälarvesse paraku ei lähe mingitel põhjustel. Et, et ühesõnaga see verifitseerimine on mõeldud selleks, et siiamaani on see puhtalt olnud valija enda vastutusel, et ehk siis on kogu aeg räägitud, et te peate hoolitsema, et teil oleks viirustõrje ja nii edasi, ja siis ilmselt on ka teadlikumad valijad ise noh... olnud nii-öelda valvsad, aga sellist korralikku süsteemi, mida siis rahvusvahelises keeles nimetatakse end-to-end verification, et seda pole olnud. Ja seda on kõik rahvusvahelised eksperdid meile ka soovitanud ja nüüd Norras, kui ma käisin vaatamas, kuidas neil see asi töötab, et siis tõepoolest, et seal seda ka rakendati, noh, natuke teistmoodi, mina ütleks, et et see tiim siin, Tarvi ja Janne ja teised, kes on, Tarvi Martens ja siis Janne ja paljud teised, et kes on on välja mõelnud selle meie võimaliku lahenduse, et minule tundub see isegi parem, et ta on nagu seda Norra süsteemi edasi lahen, arendanud. Aga nüüd vaadates siis selle inimese poole pealt, kes on pidanud palju aastaid valimiskaebusi lahendama. Et siis ma lihtsalt ohkan raskelt, selles mõttes, et, et ühelt poolt need inimesed, kes on internetihääletuse suhtes umbusklikud, nendele peab jääma veel päris pikaks ajaks võimalus mitte hääletada interneti teel ja nendel ei ole mitte kuidagi võimalik selgeks teha, et tegelikult see asi toimib ja Ja et seda internetiturvalisust jälgitakse, et serverit auditeeritakse ja nii edasi, et siis on need inimesed, kes tõesti üleüldse ei oska enda arvutit kontrollida, ei oska ka sellepärast üldsegi mitte muret tunda. Et need inimesed on tegelikult sedalaadi pahavara kõige, kõige noh, kes on ots kõige tundlikumad. Ja vot, mina kardan, et ega need inimesed reaalselt seda verifitseerimise võimalust ka kasutama ei hakka. Ja siis on kahjuks olemas veel kolmandad inimesed, kes tahavad elektroonilise hääletuse mainet alandada, et kõikides riikides jällegi on olemas sellised inimesed, kes siis kardavad, et juhul, kui on internetidel hääletamine, et siis lisandub hääli, mis aga ei jaotu proportsionaalselt kõikide erakondade vahel, vaid et mis soodustavad mõnda erakonda. Et ühesõnaga, noh, valimisaktiivsus selles mõttes natukene suureneb, et mõned inimesed jäävad valimistest kõrvale jäämata. Et seda on üldiselt siis uuringud näidanud. No nii, ja nüüd need...