AI_pealkiri: Siim Sikkut Eesti IT-poliitika tulevikust ja e-riigi ekspordivõimalustest

Tere, Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ja eetris on, nagu ikka, laupäeviti IT-ärisaade Restart, saatejuhtideks on Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja meie saadet toetab EAS ja ITL ning meie saadet saate kuulata korduses veel ka täna õhtul. Ja ükskõik millal internetisaadressil podcast.kuku.ee.

Ja tervist ka minu poolt, meil on tõepoolest IT ärisaade, aga aeg-ajalt läinud ka poliitikast ja täna siis IT-poliitikast ja meil on stuudios selleks kõige soomulikum inimene, Siim Sikkut, kes on nii palju kui mina ajalehest teada sain, Eesti riigi IT-poliitika juht, tere Siim. Tervist. Et kas sina oled siis Eesti riigi IT-poliitika juht? Kas ajakirjanikud kirjutavad tõtt?

Et noh, amet, ametnikuna, keda ka mina olen, et, et ma ütlen kohe seda ette, et ma ei ole nagu poliitikamees selles mõttes, et, et nad on nagu valitud tegelane, aga et just et riigiametnik, et on jah, minu töö siis nagu erinevate enda valitsustuste vahel seda, seda IT-poliitikat koos hoida ja, ja neid sihte seal aidata seada, et, et, et selles mõttes ma ei vaidle vastu, aga et neid tegutsejaid on seal mitmeid veel.

Et selles mõttes sina teed seda, sina ütled poliitsikutele, millist poliitsikat nemad peavad tegema?

Me anname selles mõttes nõu, just. Ja teine asi, mis on väga noh, oluline pool, on, et, et just, et ka osa minu tööst on nende seniste plaanide ja senise nõu elluviimisel nagu kätt pulsil hoida, et ehk harjutage teistel inimestel siis neid reaalseid asju nagu ära teha.

Et kuidas sulle tundub, kas poliitikud siis teevad seda? Mida sa neile ütled või, või üritavad nad ise kuidagi mingit enda ideid ellu viia?

Selles mõttes, et eks ta on ju igas poliitikaprakas nagu kahepidine, et, et on seda, mis nagu ametnikke nõu võetakse kuhu, ta on teistpidi see, kust tuleb nagu ideed ju, eks ole, nii-öelda ongi, juhtida enda poole pealt, et noh, kas või räägime nagu minu tööst siis, et, et ise ma alustasin nüüd kevadel, sel kevadel, eks, et aasta aega meil oli ka valitsusel ja enne seda juba tegelikult uus valitsus või selles koosseises valitsus oli tööl käinud ja asju teinud ja neil oli ka nii-öelda oma agenda ja omategevusplanees, eks, et milles, selles mõttes mul oli nagu ennekõike nagu sellise ülevõtmise otsa täna, see ongi, et just nimelt aitangi seal neid asju ellu viia, aga nende järgmiste sihtide seadmisel on kindlasti see poolt jällegi, et nii-öelda meie, meie nõu tuleb rohkem paradele.

Kas see sinu tulek oli enam-vähem samal ajal, kus ACTA tuli? Et kes, kes tuli, kes tuli enne?

ACTA tuli enne ja ACTA, ACTA torm oli ka enne ära.

Et sisuliselt nagu võib öelda, et siis, kui sina tulid, siis ACTA läks päevakorrast maha.

No ta läks üldse Euroopa päevakorda edasi, jah.

Okei, aga räägiks, miks üldse selline valik, et miks sulle tundus, et just see töö sind huvitab?

No mina ise varasemalt olin just nende, ütleme, IT ja, ja erinevate ka nagu e-riigi, eriti võib-olla siis natuke seda ka e-riigi nagu eksporditeemadega, need on kaugemalt kokku puutunud. Ja aga et üha rohkem, no muidugi see on näiteks arengufondis, siis erinevate majanduse arenguasjade kallal ja nii edasi, aga üha rohkem tegelikult ma jõudsin oma arusaamast sinnale, et, et kui on selline Eesti asi, mida ajada, siis see, tegelikult see IT asi võiks olla. Et nii siis ettevõtluse poole pealt kui tegelikult ka siis nagu riigi poole pealt, et, et, et jah, et Eesti, Eesti kui väikeriik, et meil võib-olla palju ei ole, millega me saame maailmas esilinnas olla ja ütleme, IT-valdkond on see, kus meil on nagu vähegi selleks alust või ka mingit potentsiaali, eks, et, et see ka, et noh, tasub sinna seda auru juurde panna ja mis mind just motiveeriski, oligi võib-olla see, et, et et ühelt poolt jah, et see võimalus on vahva, aga teistpidi, et, et ma ise nagu üha rohkem äkki hinnatan võib-olla asju, kus kus võ

Apple'il on see asi, et nad hindavad enda juures kõige rohkem seda, et mida nad nagu tegemata jätavad, et kui palju sinu töös on just niisugust esteetika hoidmist, et sa, suudab riik keskenduda mingitele asjadele, mida nad teevad hästi ja siis mitte teha kõiki asju, et kui palju seda tagasihoidmise poolt on?

No mina ütlen seda peale, et ütleme, minu töös, ma tahaks jõuda sinna, et see tagasihoidmist rohkem tuleks. Ehk et tegelikult no on, meil on, meil on paljus töös küll, aga jah, et, et seal on selline, prioritiseerimist on vaja nagu kõvasti veel teha ja ja, ja ka just nagu tulevikku vaatavalt, et noh, ütleme, mina ise jagan ka oma tööd täna näiteks nagu siis kahe suure suuna vahel, no üks ongi, et nii-öelda seniste plaanide, senistel asjadel nagu käe pulsil hoidmine ja nagu teistele kaasa aitamine. Ja teine asi siis nüüd on nagu uute sihtide või plaanide seadmine, et noh, et hästi konkreetselt võin ka rääkida nii päriselt, ühesõnaga, et näiteks järgmise aastaga koostöös Majandusministeeriumi ja teistega teeme just nagu arengukava üldse sellest valdkonnast, et noh, riik see heakski sihtida, kuhu me oma infoühiskonda, eiriiki ja ka IT-sektorit tahaksime ka aidata ja, ja nüüd selle raames tahakski nagu prioriteete ikkagi päris palju kitsamalt paika panna, kui nad seni olnud on, et jah, et siis edaspidi oleks seda tagasihoidmist just rohkem näiteks.

Ma mäletan, et kunagi võib-olla isegi üheksakümnendatel peaministri nõunik IT-valdkonnas nimetas teede- ja sideministeeriumit pidevalt teede ja teede ministeeriumiks, et kas praegu on mõni ministeerium, mis vastutab Eestis IT-st või see on niisugune ministeeriumide ülene asi?

Nüüd noh, ütleme, riigi infosüsteemi kooshoidmine ja selles mõttes ka nagu see IT-poliitika ja infosüsteemide kooshoidmine on Majandusministeeriumi rida küll. Ja noh, teda on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aga ma ise ka ju lihtsalt öeldes ka Majandusministeerium sisse, et me oleme temast harjunud ikka nagu ennekõike nagu majanduse võtmes mõtlema. Ja et noh, selles mõttes tuleb nagu aus olla, et noh, et ka seal ministeeriumis ta on ütleme, üks suund paljudest, eks. Ja mis see küll ei tähenda teistpidi, et, et jällegi, et noh, seal on nagu, ongi ports tublisid inimesi, kes nagu tegelikult teevad, teevad ja pingutavad nagu hoolega, et noh, pigem ongi, et, et neil on nagu jõudu juba juurde vahel vaja. Aga noh, IT-valdkonna just nimelt, kuna tegelikult see mõju tuleb sellest, et mitte lihtsalt ei ole kuskil nii-öelda keskne, abstraktne e-riik, vaid ongi, et hariduses kasutatakse IT-lahendusi tervishoius, kasvõi seesamas transpordis ja teedel, et tegelikult ka selles mõttes see IT jupp ja ka see IT-poliitika on ka Ja nüüd trikk ongi see, kuidas neid kokku tuua omavahel, et ühest, võib-olla miks ka minu koht taheti luua, et seda vahepeal tükk aega ei olnud Riigikantseleis näiteks sellist nagu nägemust ja kedagi, kes nagu koordineeriks, oligi siis see, et, et et nii-öelda ühe ministeeriumi seest, et isegi kui see näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, oligi võib-olla raske seda pilti koos hoida, et keegi aitaks siis natuke, ongi. Nii-öelda majadeüleselt asju, asju kokku panna, noh, pluss teine asi, mis ma ise nagu omatöös oluliseks pean, on tegelikult ka link siis nagu riigist väljapoole, ehk siis noh, ta ongi meie IT-ettevõtjatega, meie vabakonnaga, kes selles valguses tegutsevad, et noh, et ta ei ole ka selline riigisisene asi. Tõsja pika vastusega see, et, et see koordinatsiooniskeem selles mõttes on kindlasti nagu, seal on palju osalisi ja mina ise tegelikult näeksingi, et ka, ka nagu järgmise arenguga raames me ühe sinna ka selle teema üles võtame, kuidas tegelikult seal see struktuur nagu ro

Kas sina oled Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehk siis MKM-i ametnik?

Ei, meie antud on Riigikantselle siis konkreetsemalt, et mis on, mis on siis nagu peaministri juures või nagu all olev nii-öelda kogu valitsust nõustav, eks ole, riigiametnike punt.

Et kas sul on ülemused ja alluvad või kuidas see hierarhia väljääb?

Hierarhiat selles mõttes ei ole, et, et nii-öelda ta ongi selline pehme hierarhia.

Sul, sul ei ole ei ülemust ega ka alluvaid?

Ülemusi on, aga alluvaid ei ole. Niipidi võttes, et pigem minu töö ongi nagu seda võrgustikku kokku tulla selles mõttes, et neid inimesi erinevatest kohtadest, et noh, ongi selline pehmem ja selles mõttes nagu võib-olla nagu tavapäratum töö, eks ole, et ilma täpselt nagu otsese riigi hierarhiata, aga samas noh, ma ise, ise nagu arvan, et, et sedapidi ongi nagu, nagu õigem, et, et just, et noh, mitte, mitte ei pea me käsuliine tagama, vaid pigem seda, et, et ongi asjad eri suundades, aga siiski koos toimiksid.

Aga kui sa pead oma sõnumi saatma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, kas sa võtad ühendust ministriga või sa lähed nagu maatriksi vormis juba vastava madalama leveli juurde ja annad päevakäsud?

No esiteks, minu töö ei ole nagu käskkuda, et pigem, ja see teistpidi ka, et, et see, ma ütlen kohe ka ette, et see suhtlus toimibki selles mõttes kahtepidi ka, et noh, mitte, mitte lihtsalt, et minu töö ei ole nagu teistele asju ette anda, vaid vastupidi ka, kui, kui nendel on muret või nendel on tegelikult nagu ideid, et siis ka just, et neil on koht, kuhu nagu seda rääkima tulla ja nagu neil nagu võimendust nagu juurde anda nende algatustele. Aga sulle vastuseks otsesemalt, et, et eks see sõltub tegelikult sellest, mis on, mis on laua peal. Siin ei Et on see vajadusel anda nõu meie peaministrile või, või mõnele muule ministrile või siis, et ongi nii-öelda töötada ja, ja rääkida läbi konkreetselt mõne ametnikuga või ka asutusega või ka ettevõttega, et...

Aga mis leveli nõuanded need on, mida peaminister vajab, et kas ta küsib mingite tehnoloogiate kohta, millele Eesti riik peaks rõhuma või mitte?

Mis asi on hakata näiteks? No peaministri, peaministri selge huvi on kaks asja, esiteks on see, et, et kindlasti nagu poliitikuna ja mitte ainult peaministriga, et ei huvita see tehnoloogiline pool. Et, et ongi just, et ikka mida, mida üldse saab selle IT-ga nagu pihta hakata või mis nagu paremaks muutub, eks, et noh, vahet pole nii-öelda, mis, mis masin on või mis seal nagu seestiks ju, eks. Aga teine pool on nagu seal see, et, et on kindlasti huvitavad poliitikud just nagu sõnumid. Et noh, mida välja anda või, ja, ja ka näiteks rahvusvahelisse koostöösse, mida see näiteks ACTA näide siin puudutas, eks. Et, et jah, et mis on meie huvi ja, ja mis, mida, mis on ka see tahe eri ametkondades või ka nagu sektori näiteks kuhugi nagu arendada või midagi teha, et kuidas seda toetada saab, mis sõnumiga?

Kuidas see tööpäev üldse väljeneb, kas siis ütleme, valitsusministrid tulevad ühte tuppa kokku, siin astud ette ja räägid neile siis nädala tööplaani või nad lihtsalt aeg-ajalt koputavad uksele ja ütlevad, et mul on siin selline mure? No ma ei tea, mingisugune iPhone'i äpp ei käivitu, et mis, mis ma teha, teha, tegema pean, et kuidas see täpselt välja näeb?

Kui ma kunagi nagu ametisse asusin kevadel, et siis üks, üks suuremaid muresid, mis just näiteks nagu ITL-il, ehk siis, ehk siis sektoril oli see, et, et kas ma pean Riigikantselei enda nagu IT muredega ka tegelema, et ongi, kui et äpp ei tööta või, või ei saa nagu meili sisse logida, et, et, et siin nagu on julgelt nagu öelda, et, et see minu töö alas ei mahu. Aga, ja sellega tegelema ei pea, aga et noh, valitsus töötab selles mõttes natuke ikkagi harvema rütmiga, just nagu kogu valitsusena, et noh, valitsus koguneb korra nädalas meil ja, ja siis istungile ja, või kabineti nõukogudamisel teeb selle otsuseid, eks. Täna meil kindlasti seda ei ole ja ma arvan, et noh, seda ei, see ei ole ka sellise kõrra otstarbekas, et ütleme, et iga nädal tingimata on nagu IT-teema neil ühe või teise nurga alt nagu hambus, eks, et noh, siis et riigil on lõpuks noh, valitsustatakse teemasid väga palju, et, et et, et siis peaks seda võib-olla kõiki nagu korraga nagu võtma, et pigem tehakse kõik otsused selle kaupa, kus nagu vajalik hetk on, ehk et kui see hetk on käes, on teema, mida viia, siis tegelikult on seda võimalik viia. Niisiis vastaval ministeeriumil, majandusministril loomulik Et pigem ta ikkagi selles mõttes vajadusepõhine, on nagu võib-olla selline keh, kehvem sõna, aga et ei ole nii, et, et on regulaarselt kogu aeg nagu laua peal, siis kui vaja.

Aga sinu ikkagi töökoha mõte on siis hoida mingisugust suurt pilti ja järjepidevust Eesti IT-s riigis? Kuid samas on ta nõuandev ministritele, aga mul on mulje jäänud, võib-olla see ei ole nii, aga et see järjepidevuse puudumine tihti tulenebki sellest, et on erinevad poliitilised tuuled ja, ja poliitikud teevad otsuseid, mis põhjustavad selleni, et ma saan aru, et poliitikud on nagu sinu ülemused, kes ei pea sõna kuulama või nõud kuulda võtma päris täpselt. Et siis kuidas sa suudaksid tagada selle järjepidev?

Ja võib-olla ma küsiks ka juurde, et kas see nagu on selline proaktiivne või pigem selline reageeriv ametikoht, et kui, kas sul on mingisugune enda agenda, mida sa püüad siis nii-öelda ellu viia ja maha müüa. Või sa lihtsalt vastad küsimustele ja andnud nõu?

Siin nagu on see, et seda, seda ja iga teist riigi ametikohtu sa saad mõlemat pidi nagu pidada või teha, eks, et, et noh, et, et saad olla nii see, kes nagu ootab, ootab teemat kabinetis või siis vastupidi, et kes nagu ise üritab asju argatada, et mina esimest ei oska. Pigem tahaks ikkagi ise, ise nagu asjade näpupidi juures olla ja nagu neid välja tuua küll, ma ütlen seda juurde, et noh, minu töökoha iseloom on tõesti see, et, et mul juba kõik nagu enda ideed ainult tulema, et vaid justupidi, et ma ü Ja et, et just, et kuidas ka nende seast teid seda, seda filtreerida, välja noppida, siis nagu tähelepanuks tõsta, on võib-olla selline suur osa nagu minu, minu nagu tööst või võiks olla.

Võiks olla, aga kas, kas ta ka päriselt selline on?

No ma selles mõttes olen optimist, ma usun, et üha rohkem me sinna jõuame, et noh, nagu, nagu ma alguses ka ütles, et noh, täna ütleme, esimene ots ja siit ka nagu kevadest peale läinud sinna peale, et noh, ütleme seniseid plaane neid asju üle vaadata ja selles mõttes nagu järje peale võtta, et noh, et üha rohkem tegelikult ka kui ma vaatan kas või seda nagu igapäevast enda tööaega, et tuleb mängu just see, et mis me nagu edaspidi teeme, eks. Et, et just, et nagu see tulevikukomponent ja, ja kas on see siis nag Siin ei erine IT-vald ka nagu teistest valdkendast, eks ta ongi nagu pidev ju selline noh, ongi koosmõju poliitikute ja ametnike või, ja, ja siis teiste huvigruppide vahel, eks. Et kui, kui järjepidev see parasjagu üks poliitik olla saab, eks. Et jah, kindlasti nüüd ootuse, aga minu enda nagu tahe on, et, et, et ka nagu enda rolli kasutada, et see järjepidevus tuleks ja noh, tagata tuleks juba rohkem tegelikult ka ongi. meil nagu mingi põhiline töötleks, aga ütleme nii, et see ei pea välistama, et uusi ideid ei saa juurde võtta, noh, kindlasti mis on ka ju halb, eriti Valkinas nagu IT, et noh, tehnoloogiamaailm, et, et sa kinni keevitad, plaanida, siis üldse sinna kõrvale nagu uusi tuule ei lase, eks. Et, et võib-olla natuke, see on ka üks asi, mis meil on natukene ka Eesti riigis vahel varem juhtunud on, et näiteks me ei ole suutnud mõne tehnoloogia arengu kaasa minna, on nüüd siis nagu elukolimine mobiiliplatvormile või pilveteenused või mis muud taolisteks, et, et ajasime nagu hästi kiivalt oma rada, et sellist paindlikkust peab sinna nagu külge jätma. Mis ei tähenda, et nagu põhi, põhistrateegia ei saaks paigas olla. Ehk et jah, et minu ja nagu on, on, on, on seda strateegiat haridata kindlasti sättida ja, ja ka selles mõttes, et jah, et mõtted ka, kuhu sõnast seal liikuda võiks, aga jah, et need, need vaidlused paljuski nüüd ongi nagu pihta hakkamas ja see on nagu see positiivne, et, et see, et arengukava raames, tahame palju nagu

Endiselt on eetris IT-äri saade Restart ja meie külaliseks on täna riigi IT järjepidevuse tagaja Siim Sikkut, saadet juhivad Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. Oma arvamusi avaldage kindlasti ka meie Facebooki lehel, meie leiate Facebookist otsides sõnajärgi, Restart.

Ja kui sa, kui saade oli nii hea, et tahaks seda järele kuulata, siis podcastid on. Alati olemas, küsiks võib-olla natuke rohkem sisu kohta, et ma arvan, et meie valitsus, presidendi ja noh, võib-olla riigi ID-sektori üks prioriteedidest on kindlasti eksport, et seda meil ka täna on, aga võiks kindlasti rohkem olla. Et mis, kui konkreetsetest asjadest rääkida, siis miks, mis sina arvad, et miks eriti teenuste eksport meil väga hästi ei toimi?

No siin on noh, tegelikult on siin nagu terve komplekt asju, aga ma võtlen seda ära lihtsustada nagu, et et võib-olla kõigi need võtmekohad on siin, esiteks on see, et, et on selline pikalt olnud otsing, et mis oleks see nagu ärimudel ja teistpidi siis ka võib-olla selline koostöömudel, näiteks nagu ettevõtte või ka nagu riigi ettevõtte vahel, et mis, mis töötaks, mis nagu ongi selle reaalse diilini välja võiks. Ja seda täna selles mõttes päris veel paigas ei ole. Et noh, mis siin nagu mõte nagu ongi tegelikult, et me siin sügise ja, ja edaspidise jooksul nende nagu baasist mudelit nagu suuta nagu välja kokku leppida, et noh, kuidas saab üldse sellist e-riiki nii-öelda müüa. Vaata, siin on ju vaidlus käinud sellest pikalt, et noh, kas e-riik ei anna karpi panna ja teisele riigile nagu kaasa toppida või et vastupidi, et kas meil õnnestub noh, kellelegi koodi kirjutada näiteks, et siis ongi, et kogu need enda siinse kogemuse põhjal nagu kogu tarkvara teistele ära teha. Ilmselt kumbki neist ei tööta pär Ütleme esimesel juhul, et karpipaneku puhul on see, et, et ei ole riiki, kes karbist suudaks tooteid vastu võtta ja kohe nagu siis ongi riiulit endale ära rakendada, sest juba ütleme, regulatsioonide kogu nagu administratsioon erineb niivõrd palju, teisel juhul on see, et, et meil lihtsalt pole piisavalt, eks ole, inimesi, piisavalt odava hinnaga, kellega lihtsalt väga suures mahus koodi kirjutada suuta, et, et noh, see on meil selline... reaalsuses, millega me peame arvestama. Ja nüüd ongi nagu see siis, et, et aga see ei tähenda, et meil ei oleks üldse e-riigi ekspordivõimalust, et vastupidi, et oma kogemust me peame järelikult siis nagu nutikamalt suutma kuidagi äriks keerata, kas kellegagi välisega koostöös, kas ise nagu nii-öelda nutikonsultatsiooni müües või on mudelid äkki veel, eks. Et, et ühesõnaga jah, et, et üks on siis nagu see mudeli otsimine pool ja noh, teine pool sinna juurde on siis see, et aga mis sellest ka tuleneb, et seda mudelit pole olnud, ma ise tahaks väita, et pole need ütleme, sõnumid ja otseöödes ka tegelikult võib-olla selline nagu riigipoolne tugi päris paigas või projektiseeritud olnud, mis riikidele, millise pakkumisega, millise sõnumiga näiteks läheneda, eks. Ja kuidas ka siis ongi omavahel ka siis eri ametiasutused ja ka tegelikult ka ettevõtted suudaksid koostööd teha, eks. Et ma üldistan palju asju ära, aga et noh, need, sellise mudeli küsimus ja teine asi, siis tegelikult selline see koostöö ja, ja noh, ongi nagu sõnumite ühtsus või lähenemise ühtsus, on, on võib-olla nagu peamised murekohad.

Ja mulle, mulle isiklikult tundub, et me oleme sellest ka varem rääkinud, et, et üks. Väga tähtis probleem on see, et riik tellib toodet, et riik on selle tarkvara omanik. Ja riik ise ei suuda väga hästi ekspordi teha, sellepärast, et noh. Ei peagi. Ei, ei pea ja ei ole ka füüsilist noh, inimest, kes oleks selles huvitatud. Et kui riik telliks teenust, ehk siis tarkvaraomanikuks jääks seesama erafirma, siis ilmselt ekspordid oleks palju lihtsam, sellepärast et siis oleks konkreetselt omanik, kes on huvitatud sellest, et tema toodet keegi ka ostaks peale Eesti riiki ja tegelikult Eesti riik oleks ka. Nii-öelda plussis, sellepärast et see tarkvara areng käiks ka noh, ütleme teiste kulul osaliselt. Et mis sa arvad, kas selline variant, kus riik telliks teenust, mitte toodet, tulevikus ei aitaks ekspordi kasvule kaasa?

No see võib vabalt olla üks nagu tee, et siin lihtsalt, mis seal asjal nagu keerulisem, mis teeb, on vaata see, et millega, mis ei ole nagu IT-küsimus ainult, vaid on kogu see riigi hankimise küsimus, et mida sa üldse osta saad ja kui palju näiteks sa pead seda ka ette kirjutama, eks. Aga mis ma nagu sul, nagu natuke nagu vastu vaidleks, et ma arvan, et noh, täna see, see omandi küsimus ei ole nagu peamine mure, et, et kas või ka, et, et nii-öelda noh, veelkord, et kui... Omandi küsimus on kõige suure mulle siis, kui seesama asja üritadki karbist nagu mujale, muude riiki nagu viia, kui see lihtsalt on siis tegelikult see rakendamise ja see ütleme, see ülesehitamise või see protsessi ehitamise kogemus, noh, mis ei ole nagu kinni konkreetses nagu IP-s niivõrd või noh, ütleme omandiseks, et kui seda suudad müüa, siis tegelikult ei ole see noh, takistus, kes, kas nüüd Eesti riik või nüüd omab nagu õiguste oma seda ettevõtte. Miks? Et just sellepärast, et seal sa tegelikult müüdki kogemust ja sellepärast nagu enda... No miks Aga siin ütleme, mudel, mis see seal ju töötada saab, on nagu see, et et sa just nimelt ei müü asja, vaid sa müüd reaalset nagu süsteemi arendust.

Väga hea, kui ma tahan müüa asja, aga tarkvara puhul vaata, kuidas need asjad toimuvad, sa, sa müü, sa müüb tarkvara, aga kui sa ostad Windowsi, siis sa ei osta ju koodi, sa ostad noh, sisuliselt võib-olla sa ostad teenust.

Lihtsalt, lihtsalt mis mu nagu tunnetus, on see, et, et ka vaata, ka meie enda nagu riigi juures käivad üsna mitmed teist, teiste riikide ametnikud ja ka poliitikud tegelikult nagu üritamas nagu mid Et üha rohkem tegelikult nende käest on kosta nagu seda, et nad tegelikult ei, ei taha esiteks saada, noh, ongi nagu tarkvara selles mõttes, et just nagu asjana. Ja teine asi on see, et, et nad või, või ka see, noh, selles mõttes just ongi võimatu, et võttes arvesse, kui, kui väike paljude teiste riikidega olev meie riik, on meil ongi suht unikaalne, et administratsiooniga üles ehitas oma seaduste loogika ja muud sellist, mis lihtsalt ei ole ülekantavad, aga vaata, tarkvaralahendus on sellele kohandatud. Ja nüüd ongi nagu see, et, et just, et noh, et, et, et see ka, mis on see unikaalne kogemus, seal on see, et, et kuidas nüüd meie seadustele sobivalt võib-olla suudeti siis, ongi protsess üles ehitada ja selle võrra ka siis IT-lahendust sinna peale teha või IT-süsteem peale ehitada. Aga vot, aga see ongi see, mis ei ole see nii-öelda nagu, nagu omandiga kaitstud osa sellest, vaid see on täpselt see reaalne nagu süsteemi sobitamise enda protsessi ehitamise kogemus. Et seda ma mõtlen, see on nagu see, et mis ma nagu ütlengi, et võib olla nagu see teine mudel

No mina kui Henrik Aavik, ütleme, lähenen mingisugusele riigile, kes on kuskil Aserbaidžaani lähedal, ja ütlen, et ma müün teile maha X-tee. Ja ei, ma ei anna teile seda tarkvara, mida Aserbaidžaan täna kasutab, vaid ma annan teile protsessi juhtimist, know-how'd ja niisugust asja, et selle koodi ma kirjutan teile ise.

Siin nüüd ongi nagu see pool, et vaata, aga miks ta ei kõla usutavalt, osade jaoks on nüüd see, et, et kui sul läheb nagu väike üksikettevõtja kuskilt Eestist, kaugelt, mida see riik kuulnud ei ole, eks ole, et ei kõlata usutavalt, kui nüüd aga on, andnustus ehitada üles selline mudel, kus seal esiteks on need ettevõtjad juba, see, seega seda reaalselt nagu jõudu taga rohkem, eks, ja teiselt poolt ka see, et, et nii-öelda meie riik oma toetava sõna kaasa ütleb, et just, et meil on see lahendus olemas, töötab hästi, see ekspord Ei, no just, aga ütleme see, mis sellistes riikides töötab, on sageli see, et, et kui teine riigiasutus, isegi riigist, mis nende tulnud ei ole, neile ka samuti punnis on ja, ja ongi nii-öelda, nad näevad tema esindatust, siis võetakse ka ettevõtjad palju lahkemalt ja tegelikult nagu suurema kindlustundega vastu, et see on natuke nagu see garantii küsimus, eks. Et riiki kui sellist austatakse väga paljudes nagu teistes maailmaosades ja rohkemgi kui ütleme, need üksikud eraettevõtted, kes läheneb. Et mu jutu mõte on nagu see, et, et sellisel juhul läheneda, siis ongi nüüd seesama, et mis mind nagu, mis mind nagu huvitab, sellepärast et millist tegelikult sellist nagu ütleme, esindatuse tuge või ka nagu siis ongi toetavat sõna ja kuidas siis nagu see riik saab anda, ehk konkreetne riigiasutus või valitsus, minister, kes tahes, eks?

No igal juhul mulle tundub, et noh, et kui ikkagi ei ole pakkuda seda IP-d ja on pakkuda ainult protsessi juhtim Siis noh, ma olen küll väiksest, väike inimene väiksest riigist, keda riik väga ei toeta, aga ma teen kaks korda odavamalt, et noh, et kui mul seda IP, kui kumbki ei paku IP-d, siis, siis võib see ekspertiis kanduda ka teisele poole, et, et see ei ole ju toode, mida müüa riigil.

No vaata, aga noh, see ongi nüüd see, et mis ma enne mõtlesin, et nagu see mudelite nagu läbi nagu vaidlemine, et noh, mina räägin nagu selle põhjalt, mis, mis tõesti nagu üha rohkem meie ju nagu külalised omalt riikidest nagu tulnud ja mis sorti ka tegelikult abi nad on tahtnud või küsinud, sest noh, siin on üks asi nagu veel, et meil tuleb nagu paljudes maailma riikides arvestada, mis ei ole Euroopa riigid just, et vaata, väljast reaalset toodet või ka tööd sisse võtta tahetakse suht vähe. Ja see on nagu üks nagu väga oluline arengutakistus, meil tule Kuidas sinna nagu selle ligi, ligi saatke ongi täpselt ainult selle protsessi nõu-how'ga, ehk et just, just selle nutikonsultatsiooniga?

Võib-olla mitte väljasteid alati võtta, vaid kui sa vaadad nagu kuidas Oracle müüb, siis Oracle müüb üsna hästi sisse, Eesti millegipärast mitte. Ehk siis Oracle läheb kuidagi paremini võrreldes Eestiga, et, et mida nad siis teevad sinu arvates teistmoodi?

No Oracleil on... Selles mõttes vaata, pole nagu võrreldatud, Oracle juba enne, kui ta võib-olla ka suure ekspordise nii uudise oli, juba enne väga suur firma. Ka nagu USA sees, eks. Ja noh, ütleme Oracle ja ka teised väga paljud nagu tarkvaratootjate, noh, ütleme see maailmasse suur korporatsioonide äri, mille alusel nemad nagu toimetavad, on nagu teistsugune see, kus meil reaalselt on nüüd mängida. Kas või juba sellega, et ütleme, millised garantiisid me suudame nagu anda, et noh, et ongi, kas või hilisema toe ja arenduse suhe puha pealt või mistahes muud sellist, noh, nad on su Aga mis nagu mu nagu väide on see, et, et ka Oracle või, või ka teised ei jõua võib-olla paljudesse riikidesse sellepärast nagu kohale, et kus, mis nagu minu mõte oligi, et, et kui on ikkagi tahe kodumaalt osta, et siis ka ei ole vahet, kas sa oled nagu suur või väike välistegija, siis sa saadki ligi just nimelt ainult nagu sellega, et, et nende oma seda nutinõud nagu müüa ja see on see nišš, üks nišše, millele me tasuks mängida.

Ehk siis sa mõtled seda, et sa lähed ja müüd mõne, mõnele riigile koostöös kohaliku firmaga?

Just, et see on üks mudelid. Et mis, ja miks me sellest nagu nii pikalt nagu räägime, et ma arvan, et sellest on nagu üks mudelid, millele meil võib-olla tasuks nagu rohkem nagu rõhku nagu panna. Aga jah, et, et ma, ma ei, ma ei taha sellega välistada seda, et, et ka nagu IP-d ja nagu toodet ei saaks müüa, lihtsalt, et jällegi, et nad üha rohkem vaata, et on sellise asja järgi lihtsalt nagu reaalselt nõudlust, eks.

Aga mida siis riik peab tegema

No esiteks on siin nagu see asi, mis, mis korra võib-olla sa nagu alguses sissejuhatuses ütlesid ka, et, et vaata, et, et noh, et, et riigi huvi ei ole seda eksporti nagu saada. Et noh, esiteks on see, et ma arvan, et üha rohkem see on ja ka vastas, et või üha rohkem siis nagu peaks olema see tegelikult nagu meie huvihuväärjate tagada. Ja mitte selle poole pealt ise nüüd nagu omandit või nagu lahendust müüa, vaid pigem just et, et ajato meie ettevõtetel seda teha, eks. Ja, ja siit tulebki mängu see pool, et, et vajadusel uksi avada, ehk et uksi selles mõttes just, et nii-öelda teiste riikide, sellest, kus riik on ikkagi tellija, kui me räägime e-riigi müümisest, eks, teiste riikide juures ongi oma kogemust käia jagamas, vajadusel tutvusi sõlmida, selles mõttes uksi avada, et ongi ettevõtjad teiste riikide inimestega kokku nagu viia, et see on juba tegelikult päris suur nagu töö, mis me vaatame, et, et mis vajaks nagu, ongi nagu palju nagu hoolikamat tegemist.

Kes, kes peab selle, sellega tegelema?

Selles mõttes, et ame, ametnikkond ja poliitikud mõlemad, siin ei ole ainult ühte otsest nagu vastutavat asutust, vaid see sõltub ka sellest, et kes on nagu ostjav, mõnel juhul kui tahetakse osta vanglasüsteemi lahendust, on hea, kui sul läheb teine nagu vanglaametnik, teisel juhul, kui sa tahad müüa X-teed, siis on, eks ole, see küsimus palju nagu kõrgema tasemelisem, ongi nii-öelda, on see majandusminister või on see nagu minu ametis ikkagi teine, eks.

Kas on meil, ütleme, juhtumeid, kus, kus keegi ei ürita seda teha? Noh Meil,

meil on, vot nüüd ongi, et meil üha rohkem seda suhtlust ja sellesuunalist suhtlust käib nüüd tänaliselt, et mis, mis see ei ole nagu otseselt selle stiilideni jõutud või nagu konkreetselt nii-öelda nagu äritehingu ja kasumini, eks. Ja see taandubki nagu sinna, et, et, et nüüd sellel suhtlusel, mis ma ka enne ütlesin, ühe nagu murena öelda, et võib-olla ei olegi sellest piisavalt nagu prioritiseeritust sees, mis riikidega, millise lahenduse, millise sõnumiga me läheneme.

Aga ütleme, ütleme tuleb mõni minister, räägib oma kolleegiga ja siis näeb ärivõimalust, et võiks midagi maha müüa sellele riigile. Kuidas, mida minister peab tegema, kas ta peab sulle hiristama, et kuhu ta seda, seda diili nagu edasi annab? Tema, tema ise võib-olla noh, kui ta on mingi konkreetse valdkonda minister, siis ta võib-olla ei saa aru, kuidas, kuidas seda ITILahendust müüa ja mis ta üldse ennast kujutab, et ta lihtsalt teab, et see toimib meil ja võib-olla toimiks ka teil. Et kuidas ta siis edasi läheb?

No siin on nagu kaks nagu kihti, et esiteks on see, et, et, et me üritame ka nagu riigiasutuste vahel üha rohkem sellise nagu info jagamise, tegelikult nagu ütleme, lead'i või siis nagu vihje jagamise võrgustiku tööle saada. Et, et isegi kui siis nagu konkreetne minister või ka nagu ametnik ei, ei, ei tea täpselt nagu, millise ettevõtte juurde nagu minna, siis tegelikult tal on, ütleme, oma riigiametnikust või kolleeg, kelle käest küsida, kellel on... Tal

on telefoninumber olemas, et...

Ja nüüd edasi ja sealt tuleb see teine kiht nagu mängu, aga et vaata ongi, et l Et, et nüüd tulebki mängud tegelikult koostöös nagu erasektoriga, kus meil on täna ka suhteliselt tagavarie ekspordiklaster ja näiteks ka demokeskus olemas, eks, kuhu samamoodi siis nii-öelda, kus on lihtsustatud öeldes nagu number, kelle juurde minna, kus, kus taga on nagu punt ja ettevõtted, kes tahaksid ühte või teist lahendust või kompetentsi müüa välja, eks. Ehk et selles mõttes nagu me Eestisse peaksime kahe numbriga hakkama saama lühidalt öeldes.

Et sa näed, et tulevikus meie tipp-poliitikutes kujunevad siis sellised müügimehed, et näed sa seda reaalset võimalust?

Ma usun seda, et, et see on nagu selline tore ja oluline siht, kuhu pole peaks püüdlema, jah.

Peaks, aga ütleme, mis meid siis takistab täna?

Ei, täna ongi see, täna see on kokku, selles mõttes kokku leppimata sellisel kujul, et, et see nüüd oligi nagu mõte, et tegelikult selliste kokkulepeteni tahaks nagu, nagu jõuda ja, ja jällegi, et noh, see on üks neid nagu tulevikusuurilisi töid, mille, millega ka ma ise nagu tegelen, et jällegi, mudelid, sõnumid ja ongi, see korraldus saaks nagu paika.

Mis aastas sa arvad, võiks, võiks see juhtuda?

No siht on see, et tegelikult nii-öelda tükikaupa toimetades meil nagu järgmisel aastal oleks juba need, ongi, nagu enam-vähem need mudelid paigas, et ma loo, ise loodaks ja ma oleks rahul, kui meil on nagu järgmise aastaga ka esimesed nagu pääsuksed nagu konkreetsete projektide või nagu lepingute näol ette näidata aasta lõpuks, eks. Et noh, see on nagu ma, ma räägin siin nagu enda kõhutundest ja optimismist, eks, et, et millel imel ise vähemalt töötada tahaks.

No eks järgmisel aastal teeme väikse kontrolli, vaatame, mis välja tuli.

Endiselt on laupäev ja Kuku raadio eetris on IT-ärisaade Restart, meil on täna külas Siim Sikkut, kes püüab aidata Eesti riigiasutustel oma tarkvara välismaale müüa.

Ja mitte ainult, et Siim kujundab siis tervet riigide poliitikat ja Siim, sa oled maininud, et valmimas on uus IT riigistrateegia, on mul õigus?

Jah, just, et, et siin ütleme järgmise kuuga tegelikult hakkavad nüüd ka nagu arutada see ettevalmistamine reaalselt nagu pihta, et et Majandus-Kommunikatsiooniministeerium seda protsessi peab nagu eest, aga just, et, et noh, et ongi, mina ja teised nendega nagu tihedas koostöös.

Mis võiksid olla need põhisuunad, millest see strateegia räägib ja võib-olla küsiks alguses isegi seda, et millal see eelmine strateegia lõppes, et ma mäletan, et eelmisel sajandil oli üks, kas, kas vahepeal teeksid ka midagi?

No tegelikult on kogu aeg nagu olnud, sest noh, siin on ka see küsimus, et, et, et riigis rahalisi ressursi või ütleme, nagu, nagu riigieelarvest vahendite ja siis pealeeraldamine käib samuti nagu arengukogude alusel, et noh, see ei ole nagu ütleme nii, et et riigieelarve vaidlisem, mis ajaks tuleb üksik projekt lauale, siis hakatakse mõtlema, kuidas teha, et, et noh, ta ongi siis ikkagi nagu selgelt arengukava raames, nüüd üritada enne nagu mingit... asju kokku võtta ja suundisi paikas jääda. Aga et, et tegelikult see eelmine arengukava näiteks täna veel on kestuv arengukava, selles mõttes, et ta katab kuni kaks tuhat kolmteist lõpuni asju, ehk et seega meil on nagu ka poolteist aastat veel nagu selle elluviimist tegelikult ju ees ja seal, sealt tulnud nagu ideid ja projekte ja, ja muu, ja muuid asju.

Kui pikaaline ta oli?

Tal, kaks tuhat seitse kuni kolmteist ta kattis, et ta kattis just nagu sellepärast, et ta selle elluviimiseks olulises mahus kohutati Euroopa Liidu ütleme, raha või noh, toetusvahendeid. Ja ütleme, noh, nende, ühesõnaga, arengukavad on nagu samas tsüklis käinud, nüüd tuleb ka jällegi kaks tuhat neljateist kuni kaks tuhat kakskümmend, sest see on nagu järgmine ka siis Euroopa raha nagu tsükkel. Et... Jaa, et ühesõnaga teha, et on senine, senise kava elluviimine veel, veel vaja ka ära lõpetada, aga lihtsalt et kuna, et ei jääks nagu lünka vahele, siis on nagu hea või noh, vajalik nagu varem pihta hakata, eks ole, järgmise kava tegemisega sinna nagu otsa.

Nii et mille peale siis järgmine Euroopa raha läheb?

Siin on nagu see, et, et see, ütleme nii, et need, need, need eesmärgid ja see ambitsioon on meil vaja nagu välja, ütleme, vaielda ja, ja välja nagu selles mõttes nuputada, aga et noh, valdkonna, mida meil on tahe nagu ära katta või ütleme, selles mõttes, et noh, mis on nagu need suunad, mis minu meelest nagu tegutseda, on ütleme, selline kolm-neli-viis tükki. Et, et esiteks on see pool, et Kuidas, mis meil üldse noh, tegelikult see teenuste arendamisega ette võtta, et siis noh, ongi nii-öelda oma e-riigiga, et, et seal on meil ju üksjagu veel noh, ongi, tehnoloogiliste uuendustega vaja kaasa minna, tuleb uusi projekte ja ideid peale ja tegelikult noh, ongi palju rohkem võimalik ära teha veel, kui meil aga olemas on, et see on selline pidev töö, mis peab pidevalt edasi käima. Noh, teine pool on jätkuvalt tegelikult oskuste küsimus. Ja oskuste küsimus nii selles, et mida meie inimesed üldse hakka, oskavad pihta hakata IT-ga või see on siis ka nagu e-tehniluste kasutamisel näiteks, ma räägin üheks vahe, et noh, täna hommikul näiteks tulidakse uued numbrid, noh meil on seitsekümmend kaheksa koma neli vist protsenti inimesi on internetikasutajad. Noh, iseenesest suht suur ja kõrge okei number ja kui pidevalt kasvab, kui vaatame neid oskusi seal taga, et siis noh, see ongi see, et, et nii-öelda netis lehte lugeda ja, ja e-maili saata nagu osatakse, aga näiteks natuke rohkem teha, kas või ise nagu seda brauserit seadistada või noh, muud noh, tegelikult ka nagu lihtsa korist, enam mitte. Ehk et ma ise nagu usungi, et üha rohkem on see küsimus, kuidas nagu neid järgmise lingi nagu oskusi inimestele anda või noh, tegelikult ongi siis ka selle võrra majanduses ja, ja ka muidu neist nagu roh Ja ka nagu ütleme, netiühenduse küsimusi, et, et alates sellest, et täna ikkagi endiselt on pooleli nagu lairiba internetti, kiire ühenduse siis üle Eesti nagu laialivedamine, eks. Et see projekt ära lõpetada ja, ja ka tegelikult nii-öelda juba järgmiste kas või nagu ühendus, ühendusplatvormide põlvkondade peale mõelda. Et, et noh, mis me teame, mis näiteks nagu ongi maailmas juhtumas, on et noh, kas või nagu ühe näitena siia ju, et, et, et üha rohkem, eks ole, räägitakse nii-öelda asjade internetist, kuidas lähima võrkudega omavahel ja sensorite muude abil, eks ole, asjad omavahel üha rohkem suhtlevad ja infot vahetavad, noh nii, siis jällegi oleks mingid standardid, mingit tegevust ja nagu planeerimist. Et ka need ongi siis tehnoloogiliste trendide jaoks tegelikult noh, tahaks valmis panna Eestis üha rohkem ja et, et nende uutest nagu maha jääks. Ja, ja siis ütleme, Et on, noh, olulisel kohal on, on nüüd rahvusvahelise koostööpuool ka kõigis nendes ettevõtmistes, et üha olulisem, et nii Euroopas kui ka, mis mitte teiste riikidega, nii piiriülestest teenustest kui ka kas või et ongi, et meie ID-kaarte, eks ole, üle, üle Euroopa tunnis tunnustataks ja seda kasutada saaks, ja, ja viimasena siis võib-olla siis ütleme see, see nagu IT, riigi enda IT-haldus-arendusprotsess ja ka nagu koordineerimine, millest me natuke enne rääkisime, et mis on tahe ka nagu selgemat ette võtta. Nüüd ma pikalt räägin, aga et ühesõnaga, see on nagu, see on see, mille, need teemade kogumid, mille ümber nagu info siis kui arengukava tahaks teha, aga et vaata, me hakkasime alguses ka sellest pihta, et oma IT-nurk on ka pea kõigil teistel ministeeriumidel ja valdkondadel, eks. Ehk et noh, paralleelselt selle kõrval on ka mitmed teised arengukavad valmimas, on see siis nagu ettevõtluse oma, kus tahetakse seda just nagu, tahe on läbi vaadata, kuidas IT-sektoril arengule kaasa aidata. On see haridusstrateegia, on see transpordistrateegia, et ühesõnaga, ka nendes kõigis on seda IT-komponenti sees, aga nüüd neid me ei kavandagi nii-öelda selle infoühiskonna arengukagu keskselt, vaid pigem igas valdkonnas tuleb nii-öelda see oma IT-tükk ka nagu läbi mõelda. Ja kui seal siis on läbivaid asju, millega, mida oleks vaja toetada, siis need nüüd ongi täpselt selle, no selle keskse poliitika küsimus. Et ühesõnaga, me tahaks IT-d nagu viia rohkem nagu iga valdkonna päris osaks, pluss on mingi ports keskseid asju, mida siis täpselt infoüh

Noh, kui võib-olla rääkida sellest kõigest konkreetsemalt, siis näiteks ERRigi puhul no mina näen sellist väikset, väikset lõksu Eesti jaoks, et me oleme nagu jõudnud päris palju teha, ütleme kümme aastat tagasi või eelmisel sajandil. Ja need tehnoloogilised lahendused on üsna vaadlenud tänaseks. Ehk siis meil ei ole ei pilveteenuseid ega ka meie ID-kaarte ei ole sugugi noh, väga selline moodne tänapäeval ja. Mis sa sellest arvad, et kas nagu meie jaoks oht, et juba täna ja no räägime sellest, mis siis juhtub selle IT-strateegia aastatel. Et meie teenused võrreldes teistega on kuidagi nagu sellised eelmise sajandi omad, et kas me peame siis kõik nullist tegema? või millist mõju see meile avaldab?

No kindlasti ma ei ole nagu seda usku, et me peame noh, kõik nagu nullist tegema, noh, on süsteemi, kus meil nagu selles mõttes on, tuleb tänaseks odavam ja mõistlikum nii-öelda nagu tervikuna uus nagu lahendus mõelda, aga et noh, kui me nagu võrdleme, noh, minu, suurest aga minu tõest on võib-olla, et ongi see nagu vaadata, kuidas ka muul Euroopal ja ka maailmal läheb, et Me oleme jätkuvalt nii mõneski kohas, eks ole, teisest nagu parema lahendusega või selles mõttes seespool. Muidugi on teisi riiki, kes mõne teise koha asjaga jällegi nagu meist ette pole läinud, et ei ole seda, et ta on üks nüüd kõige sees ja nii ongi, eks, et ühesõnaga meil on ka õppimiskohti, ma tahan öelda, aga samas on asju, mis meil on päris hästi. Et neid kindlasti, selliseid süsteeme ei tasu nagu, ongi nagu nullist üles ehitama hakata, Küll see, mis see välja tõid, et see pidev just nagu tehnoloogia arengu ja võimalustega kaasaskäimine on, on pidev vähkem, mida pureda, ehk et sa peadki pidevalt ka iseenda tegelikult lahendusi edasi suutma nagu arendada. Ja et noh, sa ütlesid nagu seda välja, et vahepeal natuke toppame, siis selles mõttes ma olen kriitikaga kindlasti nagu nõus, et noh, oleme siin juba rääkinud kas või sellest, et kui, kui hilja meie e-riik jõuab, eks seal mobiiliplatvormile ja, ja muud, et et mis, mis täna nüüd lõpuks on töös. See on pidev võidujooks mingis mõttes, nagu tehnoloogiaga, ja mida sa peadki pidevalt nagu tegema. Üks põhjusid võib-olla, miks ka nagu sellist, vaata, palju räägitakse, et nagu see tiiger on magama jäänud või, või et e-riik on nagu toppama

jäänud,

eks, et, et vaata, aga siin ongi nagu see, et, et üks põhjusid, miks ma, ma ise nagu usun, et seda räägitakse, et on, et nii-öelda nagu uusi täiesti suuri nagu arendusi või lahendusi või teenuseid pole nagu peale tulnud ja üks põhjusi, miks see nagu on, kui ma näiteks vaatan kas või seda, mis on täna nagu valitsuses nagu tegevusprogrammis, viimased aastad, paar nüüd ongi, üritatud tegelikult tähelepanu sinna tuua, et noh, nii-öelda seniseid asju tegelikult nüüd viia nagu aja, ajakohaseks ja nagu mugavamaks edasi nagu arendada. Ehk et selle võrra, et ongi võib-olla, nüüd korraks ongi fookus läinud nagu sinna, et nendele seniseid asju ikkagi siis paremaks teha, täpselt nii, nagu sa ja siis, et jälle uusi asju teha, et meil on täna võib-olla see mure, et meil on kahte korraga suutnud, et edaspidi ongi väljapuudse, kuidas kinnitada senise uuendamist, aga uue tegemist korraga nagu paralleelselt hoida, eks.

No ma saan aru, et sinu isik on nüüd kõikvõimalikele IT-lobistidele märklaud number üks, sellepärast et sealt pääseb ligi nii ministeeriumitele, peaministrile, riigi nägemusele ja kõige sellele. Aga et kui nüüd tekib kuskil Tehnopolis üks start-up ettevõte, kes mõtleb suurepärase teenuse välja ja mõtleb, kellele seda müüa, oh, Eesti riigile. Ja sealt läbi siis kõikidele teistele riikidele, et kuidas ta peaks käituma, kas ta peaks, kuidas ta alustab, kuidas hakkab see müük peale?

No see müügab tegelikult sellest peale, et, et see, see, kes on selle teenuse nagu parim kasutaja, peab tegelikult selle ju omaks nagu võtma, et noh, kui me räägime, mis nagu siin nagu enda riigi poole pealt, eks, et et jällegi, et noh, nagu start-upi tükk arenevad, start-upi ideed ju kõige paremini arenebki inimestega rääkides, üks asi, ja tegelikult noh, ongi nagu kasutajatega koos, on ju. Et, et mina küll ütleksin, et ongi siis, et vastavalt sellele, kellele sa tahad jõuda, sa pead sellele nagu üles leidma ja nüüd sõltubki mitu kui suure ringiga, Ma võin ka lohutuseks öelda, et, et ma olen ka niivõrd hästi internetist, ma usun, leitav, et, et see, et see isegi või avaldama eriti, aga et miks mitte?

Kas ütleme, no välismaa kogemused Ameerika omalt näiteks näitavad, et üks selline lihtne võimalus raha säästa on minna avatud andmete peale, et noh, seesama Euroopa Liidu open data kontseptsioon võimaldab erasektoril luua lahendusi, mis sisuliselt nagu täidavad e-riigi lahenduste rolli, aga ei kuulu riigile, et kas, kui kaugel on Eesti selles, sellel teiega olnud?

Väga hea, et sa seda küsisid, et see, mis mul lendel vahepeal läks korraks nagu, nagu meelest lipsas ära, aga et noh, tegelikult ütleme nii, et see on ka üks valdkirjandus, kus me ei ole nagu kindlasti, on maailmas nagu eesliikujate seas siiamaani ja kus tahe on ikkagi nagu järgi suuta nagu hüpata, et ja praegu on Riigikogu ette tegelikult jõudnud ka nagu seadusemuudatused, mis aitaksidki, on ju nagu aluse luua selleks, et, et üha rohkem neid andmeid ja ka kogut Nagu ongi nagu lahendust, et on vabalt kättesaadavaks anda.

Ja minu komisjon seda menetleb, et riigiastuste suhtumine ei ole just väga positiivne, et räägitakse sellest, et nende andmete päringute eest võib, võiks järjasektor maksta midagi ja Kõik on väga aeglane ja nii edasi, et kuidas sinu arvates võiks tekkida sellist huvi riigiasutusel, et nad avaksid need andmed, sellepärast et see on ju nende, nende huvides tegelikult, et nad ei pea. Ka neid lahendusi ise arendama, seda teeb nende ees terasektor, aga täna seda teha ei saa, sellepärast et. Puuduvad need API-d, millega nad saaksid otse siis andmeteni nagu jõuda. Et siin on jällegi see huvide konflikt väike.

Just, nüüd siin on nagu see, et, et mis, mis nagu me riigi vaatas nagu vaatame, et on nagu kaks nagu eri poolt, nagu sa ise, iseeeskastest seadusest, sa pead nagu vaadanud, et mis puudutab nagu uusi andmeid või selles mõttes, et ongi, mis ikka nagu edaspidi tekkima hakkavad, siis tegelikult see seadus selles mõttes teeb nagu osa ega vastust ära, et teeb see kohustuslikuks, eks? Pigem siis minu jaoks on siin nagu täna nagu mõttekoht ja, ja mida me just nagu Majandusministeeriumiga üritame selles mõttes nagu nuputada, on see, kuidas ka tegelikult nagu mineviku andmed sinna nagu veel, veel taha tuua, et senised kõik andmebaasid ja, ja registrite pooleks. Et siin natuke võib-olla selles mõttes reklaami nagu tehes, jutumärkides reklaami, et, et noh, et ka valitsuse programmi üks tegevusi tegelikult ongi lisaks selle seaduseelnõule, nüüd noh, kokku panna just, et nagu see, see korralduse põhimõtted või tulla välja ettepaneku, et kuidas tegelikult nüüd see Ja, ja et, et ühelt poolt nagu ongi, et riigiettevõtetele anda seda stiimulit ja neile ka selgeks teha, et miks see neile kasulik on, noh, ma arvan, et siin päris palju on ju ikkagi sellist mõne jaoks igavat, mõne jaoks mitte igavat nagu tead, teadvustamise, teadlikkuse ja läbirääkimiste tööd vaja teha, eks, et seda kõike, seda vajadust selgitada, aga mis ma jätan veel nagu juurde, mis tegelikult on nagu huvitav koht, on see, et, et Nüüd esimesed andmed ja ka nagu pilootlahendused lähemal tegelikult Q2-ga ka nagu avalikuks saavad, eks ole. Et just et noh, selle mõttega, et ka nagu täna lähenemine on olnud, et mitte kohe teha kõigile kohustust ja nii-öelda nagu kõik nagu ära rääkida, vaid tegelikult hakkame ka näitama, mis siis kasu tekib, ehk seega lükkame esimesed nagu huvitav andmekogud vabaks, laseme sinna nagu arendajad tegelikult peale tulla ja nii edasi, eks. Ja nüüd huvitav ongi see, et, et tegelikult mis me loodame, et, et sellest tegelikult tuleb häid nagu neid näiteid välja, mill Aga nüüd trikk on see, et, et noh, sinna arendaja ei taha saada, eks. Ehk et siin ongi nagu siis nagu meil teine nagu mõttesuund, kuidas tegeleda ka, seda, nii-öelda selle võimaliku arendamine, on see siis nagu koolipoiss või väikeettevõte või et viiesada teadmist, et on koht, kus need andmed saada, konkreetne, eks ole, nagu teabeportaal, proovige, pakkuge, tehke.

Noh, ilmselt võib-olla teha mingisugune väike konkurss või...

Just, et see on täiesti üks variant täpselt, et, et millega nagu seda tähelepanu tõmmata.

Jah, et lõpetaks võib-olla noh, täna on Eesti riik kahekümne neljandal positsioonil siis IT-riikide nii-öelda reitsingus, et on olemas nii tugevad parameetrid kui ka nõrgemad. Noh, ilmselt ma arvan, siinu ülesanne võiks olla viia Eestit, ma ei tea, esiviisikusse näiteks. Et on olemas kindlasti sellised faktorid nagu turu suurus, millega on noh, raske midagi ette võtta, aga. Kus kohas sa näed sellist nagu peamist potentsiaali, mida me võiksime nagu kõige rohkem parandada lähimate aastate jooksul?

No kui me räägime nagu ranking-u põhiselt, mida sa tegelikult nagu siin jutust nagu tõid, et siis noh, täna, mis, mis selles mõttes meid enim tagasi hoiab, on üks teema, mida me pole täna võib-olla palju katnud, on, on ütleme, just ongi see IT kasutamine tegelikult nüüd ongi eri, eluvaldkonna siseselt, noh, mille, mis me siis tahaks nagu haridust tervise muudaks, kus meil on palju-palju rohkem võimalik ära teha ja, ja mis, mis ka me Ja teine pool on tegelikult nagu reaalmajanduses ja just et noh, ka traditsioonilistes sektorites ennekõike mitte IT-sektoris, vaid just et nagu noh, majanduses kui sellises, meil arvuti laua peal, internet, nagu pooltes ettevõtetes ütleme, igapäevaselt on just jällegi teine statistikanumber, värske, aga et, et ka ta olekski nagu selline protsesside päris osaks saanud ja sellest tooks tootlikkuse efekti ja kogu seda muud asja, mida ütleme, ka rankingutes mõõdetakse, et sellest on veel kaugel. Et ka nii-öelda ongi siis nagu eluliselt ka ettevõttesse kohaleviimine, et kui nende kahega tugevasti tööd teeme peale seletamise sinna keskse e-riigi lahendusi, suudame häid hoida, siis ma arvan, tegelikult ka see areng nagu tuleb.

Jah, meiega koos oli täna Siim Sikkut, riigi ideepoliitika juht, ja kuulage meid jälle järgmisel laapäeval kell neli kordusega kell kümme ja iga kell ka podcastist ja meie Facebooki lehelt, ilusat nädalast teile.