@ RESTART // 2012.09.15
KUUPÄEV
2012-09-15
PIKKUS
42m 58s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti IT-poliitika tuleviku ja e-riigi lahenduste ekspordivõimaluste üle. Siim Sikkut selgitab oma rolli strateegilise nõunikuna ning räägib väljakutsetest, mis kaasnevad riiklike IT-projektide elluviimise ja rahvusvahelise müügiga.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
On külas Riigikantselei strateegiabüroo info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut. Vestluse teemadeks on Eesti IT-poliitika ning IT-eksport - perspektiivid, tänased tugevad ja nõrgad küljed. Kas eelmise sajandi tiigrihüppe jääb meie viimaseks või täna on saabunud aeg uute saavutuste jaoks? Saatejuhid Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
Nüüd noh, ütleme, riigi infosüsteemi kooshoidmine ja selles mõttes ka nagu see IT-poliitika ja infosüsteemide kooshoidmine on Majandusministeeriumi rida küll. Ja noh, teda on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aga ma ise ka ju lihtsalt öeldes ka Majandusministeerium sisse, et me oleme temast harjunud ikka nagu ennekõike nagu majanduse võtmes mõtlema. Ja et noh, selles mõttes tuleb nagu aus olla, et noh, et ka seal ministeeriumis ta on ütleme, üks suund paljudest, eks. Ja mis see küll ei tähenda teistpidi, et, et jällegi, et noh, seal on nagu, ongi ports tublisid inimesi, kes nagu tegelikult teevad, teevad ja pingutavad nagu hoolega, et noh, pigem ongi, et, et neil on nagu jõudu juba juurde vahel vaja. Aga noh, IT-valdkonna just nimelt, kuna tegelikult see mõju tuleb sellest, et mitte lihtsalt ei ole kuskil nii-öelda keskne, abstraktne e-riik, vaid ongi, et hariduses kasutatakse IT-lahendusi tervishoius, kasvõi seesamas transpordis ja teedel, et tegelikult ka selles mõttes see IT jupp ja ka see IT-poliitika on ka Ja nüüd trikk ongi see, kuidas neid kokku tuua omavahel, et ühest, võib-olla miks ka minu koht taheti luua, et seda vahepeal tükk aega ei olnud Riigikantseleis näiteks sellist nagu nägemust ja kedagi, kes nagu koordineeriks, oligi siis see, et, et et nii-öelda ühe ministeeriumi seest, et isegi kui see näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, oligi võib-olla raske seda pilti koos hoida, et keegi aitaks siis natuke, ongi. Nii-öelda majadeüleselt asju, asju kokku panna, noh, pluss teine asi, mis ma ise nagu omatöös oluliseks pean, on tegelikult ka link siis nagu riigist väljapoole, ehk siis noh, ta ongi meie IT-ettevõtjatega, meie vabakonnaga, kes selles valguses tegutsevad, et noh, et ta ei ole ka selline riigisisene asi. Tõsja pika vastusega see, et, et see koordinatsiooniskeem selles mõttes on kindlasti nagu, seal on palju osalisi ja mina ise tegelikult näeksingi, et ka, ka nagu järgmise arenguga raames me ühe sinna ka selle teema üles võtame, kuidas tegelikult seal see struktuur nagu ro
No siin on noh, tegelikult on siin nagu terve komplekt asju, aga ma võtlen seda ära lihtsustada nagu, et et võib-olla kõigi need võtmekohad on siin, esiteks on see, et, et on selline pikalt olnud otsing, et mis oleks see nagu ärimudel ja teistpidi siis ka võib-olla selline koostöömudel, näiteks nagu ettevõtte või ka nagu riigi ettevõtte vahel, et mis, mis töötaks, mis nagu ongi selle reaalse diilini välja võiks. Ja seda täna selles mõttes päris veel paigas ei ole. Et noh, mis siin nagu mõte nagu ongi tegelikult, et me siin sügise ja, ja edaspidise jooksul nende nagu baasist mudelit nagu suuta nagu välja kokku leppida, et noh, kuidas saab üldse sellist e-riiki nii-öelda müüa. Vaata, siin on ju vaidlus käinud sellest pikalt, et noh, kas e-riik ei anna karpi panna ja teisele riigile nagu kaasa toppida või et vastupidi, et kas meil õnnestub noh, kellelegi koodi kirjutada näiteks, et siis ongi, et kogu need enda siinse kogemuse põhjal nagu kogu tarkvara teistele ära teha. Ilmselt kumbki neist ei tööta pär Ütleme esimesel juhul, et karpipaneku puhul on see, et, et ei ole riiki, kes karbist suudaks tooteid vastu võtta ja kohe nagu siis ongi riiulit endale ära rakendada, sest juba ütleme, regulatsioonide kogu nagu administratsioon erineb niivõrd palju, teisel juhul on see, et, et meil lihtsalt pole piisavalt, eks ole, inimesi, piisavalt odava hinnaga, kellega lihtsalt väga suures mahus koodi kirjutada suuta, et, et noh, see on meil selline... reaalsuses, millega me peame arvestama. Ja nüüd ongi nagu see siis, et, et aga see ei tähenda, et meil ei oleks üldse e-riigi ekspordivõimalust, et vastupidi, et oma kogemust me peame järelikult siis nagu nutikamalt suutma kuidagi äriks keerata, kas kellegagi välisega koostöös, kas ise nagu nii-öelda nutikonsultatsiooni müües või on mudelid äkki veel, eks. Et, et ühesõnaga jah, et, et üks on siis nagu see mudeli otsimine pool ja noh, teine pool sinna juurde on siis see, et aga mis sellest ka tuleneb, et seda mudelit pole olnud, ma ise tahaks väita, et pole need ütleme, sõnumid ja otseöödes ka tegelikult võib-olla selline nagu riigipoolne tugi päris paigas või projektiseeritud olnud, mis riikidele, millise pakkumisega, millise sõnumiga näiteks läheneda, eks. Ja kuidas ka siis ongi omavahel ka siis eri ametiasutused ja ka tegelikult ka ettevõtted suudaksid koostööd teha, eks. Et ma üldistan palju asju ära, aga et noh, need, sellise mudeli küsimus ja teine asi, siis tegelikult selline see koostöö ja, ja noh, ongi nagu sõnumite ühtsus või lähenemise ühtsus, on, on võib-olla nagu peamised murekohad.
No kindlasti ma ei ole nagu seda usku, et me peame noh, kõik nagu nullist tegema, noh, on süsteemi, kus meil nagu selles mõttes on, tuleb tänaseks odavam ja mõistlikum nii-öelda nagu tervikuna uus nagu lahendus mõelda, aga et noh, kui me nagu võrdleme, noh, minu, suurest aga minu tõest on võib-olla, et ongi see nagu vaadata, kuidas ka muul Euroopal ja ka maailmal läheb, et Me oleme jätkuvalt nii mõneski kohas, eks ole, teisest nagu parema lahendusega või selles mõttes seespool. Muidugi on teisi riiki, kes mõne teise koha asjaga jällegi nagu meist ette pole läinud, et ei ole seda, et ta on üks nüüd kõige sees ja nii ongi, eks, et ühesõnaga meil on ka õppimiskohti, ma tahan öelda, aga samas on asju, mis meil on päris hästi. Et neid kindlasti, selliseid süsteeme ei tasu nagu, ongi nagu nullist üles ehitama hakata, Küll see, mis see välja tõid, et see pidev just nagu tehnoloogia arengu ja võimalustega kaasaskäimine on, on pidev vähkem, mida pureda, ehk et sa peadki pidevalt ka iseenda tegelikult lahendusi edasi suutma nagu arendada. Ja et noh, sa ütlesid nagu seda välja, et vahepeal natuke toppame, siis selles mõttes ma olen kriitikaga kindlasti nagu nõus, et noh, oleme siin juba rääkinud kas või sellest, et kui, kui hilja meie e-riik jõuab, eks seal mobiiliplatvormile ja, ja muud, et et mis, mis täna nüüd lõpuks on töös. See on pidev võidujooks mingis mõttes, nagu tehnoloogiaga, ja mida sa peadki pidevalt nagu tegema. Üks põhjusid võib-olla, miks ka nagu sellist, vaata, palju räägitakse, et nagu see tiiger on magama jäänud või, või et e-riik on nagu toppama