@ RESTART // 2022.12.21
geenius_restart_0026.mp3
KUUPÄEV
2022-12-21
PIKKUS
51m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Bolti tegevjuht Markus Villig arutleb saatejuhtidega ettevõtte globaalse kasvu, ärimudeli jätkusuutlikkuse ja finantssektori muutuste üle. Arutelu hõlmab nii takso- kui tõukerattaäri väljakutseid, konkurentsiolukorda ning Bolti plaane tulevikuks keerulises majanduskeskkonnas.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi selle aasta viimase tavapärase saate külaline on Bolti kaasasutaja ning juht Markus Villig, kes annab põhjaliku ülevaate sellest, kui kaugele Bolt jõudnud on ja kuhu veel minna on. Räägime sellest, kui suur ettevõte Bolt maailma mõttes on, kuidas intresside tõus, langus börsidel ja investorite ettevaatlikkus on neid mõjutanud, kuidas läheb autorendi- ja tõukerattaäril ning mis Bolti jaoks järgmistel aastatel veel tulemas on. Järgmise nädala Restart on aasta viimane saade, kus teeme kokkuvõte iga-aastasest investorite küsitlusest ning selguvad paremas ja kehvemas seisus olevad idufirmad. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
Aga kuidas sellises mastaabis üldse nii-öelda äri kasutada, kasvatakse, et sa lihtsalt ongi, võtad järjest uut kapitali juurde ja lähed samas oma playbook'iga järgmisse riiki, järgmisse linna. Ja noh, põhimõtteliselt nagu, nagu masin nagu robot või on, on siin mingi muu saladus?
Meil tegelikult on olnud päris erinev käekäik kui enamus meie sektori ettevõtetel, et, et esimesed viis aastat sisuliselt me ei suutnud välist kapitali pea üldse kaasata. Ja me pidime põhimõtteliselt bootstrap'ima, siis start-up'i mõttes, et, et saama hakkama paari miljoniga, mis me Eesti kohalikelt inglitelt tõstsime ja sellega äri üles ehitama. Ja nüüd viimase kolme aastaga oleme me kasvanud rohkem kui miljard eurot kapitali, mis on siis rohkem kui sisuliselt pea ükski Euroopa tehnoloogiaettevõte. Selle perioodi jooksul ja nüüd me oleme seda väga jõudsalt investeerinud. Aga nüüd tegelikult alates siis eriti Ukraina seast alates, kus finantssektor on, finantsturud on palju nõrgemaks läinud, siis me läheme tegelikult tagasi oma juurte juurde, et me investeerime vähem. Oleme pigem kasumi lähedal ja, ja ootame jälle paremaid aegu. Et kui jälle raha muutub odavamaks, siis eks me jälle kaasame seda uuesti investeerime jõudsemalt, aga seni saame hästi omavahenditega hakkama.
Meil on tegelikult see raamistik maja sees olnud alati väga selge, et me alati vaatame mõlemat ja kõiki otsuseid maja sees me teeme lühidalt öeldes ROI järgi. Et me alati vaatame, et kui palju see asi maksab ja kui palju sellest ärile kasvu tuleb. Ja see suhtarv on, on ülikriitiline asi, mida me vaatame absoluutselt igas osakonnas. Ja, ja tegelikult, mis me viis aastat tegime, oligi see, et meil ei olnud üldse kapitali, ehk siis noh, sisuliselt siis me opereerisime kogu aeg kasumi lähedal. Ja nüüd viimased kolm aastat, kui me raha kaasasime, siis iga projektiga me vaatasime väga selgelt, et kui palju sellest tuleb klientidele väärtust, kui palju selle kari kasvab versus kui palju me kulutame. Ja nüüd me lihtsalt läheme tagasi sinna, kus me olime enne, ehk siis me oleme suht break even'i lähedal ja tegelikult välist raha hetkel ei vaja.
Tehnoloogiasektor tegelikult on viimase kahekümne aastaga nii palju muutunud, et kui vaadata kahe tuhandendate alguses, siis. Tegelikult oli päris raske raha kaasata eraettevõttena ja avalikuks minemine oligi primaalne viis siis, et raha saada ja kasvada. Aga nüüd viimased viis aastat eriti on olnud eraettevõttel nii palju kapitali saadaval, et lihtsalt IPO-l ei olnud tegelikult väga väärtust. Et, et vaadates, kui palju tekib sellega probleeme, et sa oled avalik ettevõte, et sa lihtsalt ei tasuta enamusfirmade jaoks ära. Aga nüüd, kuna jällegi kapital on muutunud kallimaks ja turg muutub, siis ehk jälle kahe aasta pärast on see olukord teistsugune ja IPO tehavad jälle populaarsemaks.
Aga see tõi kaasa ka selle, et need IPO-d, mis siin ka viimaste aastate jooksul, noh mitte Euroopas, vaid ma mõtlen ka USA-s on ju, mis on tehtud. Need olid palju vähem, mulle tundusid need, need nagu sellised, kaasame avalikult kapital ja saame kõik mingit hüve sellest kasust. Ja palju rohkem tundus selline noh, suurte investorite poolne firma mahalükkamine avalikkusele on ju, et noh, et sellest lehmast nagu rohkem ei pigista. Ja, ja noh, ma, ma ei tea, kas see, kui nüüd raha läheb odavamaks. Ja siis sa tuled börsile, siis mul on ka põhjust küsida, et noh, et rohkem, et mõistus sai otsa või, et enam ei kasva ja nüüd müüda avalikku selle maa ja siis pärast, et me ei tea, näe, kukkub aktsia hind.
Pigem mulle tundub, et siin on olnud see suurem trendi muutus lihtsalt tänu sellele, et seda eraraha on olnud nii palju rohkem saadaval. Et enamus investorid saidki aru, et tegelikult see börsile minek on firmale päris suur koormus. Mitmeses aspektis, alates nagu info avalikustamisest kuni raporteerimist ja kõige muuni. Ja tegelikult lihtsalt firmad suudavad palju efektiivsemalt toimetada, kui nad on mõned aastad kauem privaatsed. Et, et see mulle tundub oli see primaarne arusaamine, mis investoritel tekkis ja sellepärast see kapital liikus üle ka teisele poolele.