AI_pealkiri: Ahti Kuningas ja Taavi Kotka IT-sektori tööjõupuudusest ja välisspetsialistide värbamisest

Ma arvan, see on selline rohkem filosoofiline küsimus, eks ole, et iga sektor noh, sellistes aruteludes tahab ju väita, et just meie, vaeme inimesi, sellepärast et selle järgi tehakse ka ülikooli terimus. Kuidas, kuidas ITL-iga näiteks koostöös ujub, et kas kas ITL-i soovid ja riigitellimus on omavahel kooskõlas, riigitellimus, kas, kas on piisav või mitte?

No täna, kui me vaatame nagu, kui palju Riik tellib ja riik tahab tellida, siis küsimus ei olegi võib-olla nii palju riigis, vaid kui palju just selles, et palju meie kõrgharidussüsteem on üldse võimeline koolitama. Ja siin on asjad läinud palju paremaks, et nii ülikoolid ise kui ka uued initsiatiivid, stiilis Interakadeemia ja nii edasi, on oluliselt kasvatanud vastuvõttu, ka ilma riikliku tellimuseta on kasvatatud vastuvõttu, Ja sellel aastal asus ütleme siis IT-ga seotud erialadele õppima üle tuhande kahesaja üliõpilase juba. Ja kui me arvestame siia juurde veel seda, et avaldusi kokku on üle kolme poole tuhande, siis me võime öelda, et põhimõtteliselt nagu noh, iga viies noh, proovis, proovis minna IT-d õppima, eks, et kõiki saanud, eks, mõni tegi võib-olla topeltavaldusi, aga aga, aga see, et ala on populaarne ja ja numbrid kasvavad ja see on väga positiivne. Aga kui me arvutame, siis noh, kahe tuhande kahekümnendaks noh, viiskümmend tuhat või isegi kolmkümmend tuhat noh, me niimoodi kokku ei saa, sest noh, tänane üliõpilane noh, kolme aasta pärast on tal PAKa, veel kaks aastat on tal Magister, eks, et no me räägime, kaks tuhat seitseteist hakkavad nad alles välja tulema, eks, et, et kindlasti on ka siin Muud teemad peavad arenema nagu võõrtöö või välistöö sissetoomise lihtsustamine ja nii edasi, et, et ainult nagu haridusele lootma jääda ei saa.

Noh, isegi selle kvoodi sees, et kui täna näiteks tahab mõni ettevõtja võtta inimese tööle ja kui see on kolmandast riigist, noh, Euroopa Liidu sees pole probleemi, aga siit on raske saada, sest nad liiguvad mujale. Et nad ei hakka siia Eestisse tulema, siin on see sissetuleku vahe natuke võib-olla liiga suur, kolmandast riigist on see tõenäolisem saade. Aga seal tuleb kõigepealt sul teha Eestis siseriiklik konkurss. Siis, kui see ebaõnnestub, siis sul tuleb anda oma taotlus Politsei-Piirivalveametile. Siis see inimene, kes sulle tööle tuleb, see peab otsima saatkonna ülesse välismaal, seal taotluse sisse andma, siis vaadatakse siin, et paberdab, see võtab kõik kolm kuni kuus kuud. Et vastupidiselt näiteks Austraalia, kes on väga sõbralik nooremate inimeste suhtes, siis ka talendikamate inimeste suhtes, et noh, et kui on ikka hea inimene, siis ma saan talle postkastiga selle kutse, tulen minu juurde tööle. Et noh, me oleme teinud siin ettepanekud, et teatud reeglid seab meile ka see Schengen, kus me oleme, bürokraatial, aga vähemalt võiks see nii olla, et mil iganes viisil see inimene siia Eestisse tuleb, kasvõi turist ei viisa ka, mida on tal lihtsam saada, et noh. keegi tahab töötajat võtta, ta on nädala aja pärast turistiviisaga siin ja me ajame siin Eestis tal asjad korra, et ta võib juba tegelikult hakata tööga pihta. Et noh, see on see variant, mida me praegu välja pakume.

toob. Mis see tähendaks Eesti kontekstis, kas, kas näiteks IT-firmad saavad koos öelda riigile, kuidas nad täpsemalt seda...

No me selles mõttes kõik teame, et, et, et see tegemist oli noh, ütleme poolede libauudisega, et, et ikkagi iga õpilane ei hakka õppima, aga samas on muidugi suurepärane, et Eesti saab sellist tähelepanu. Ja ma ütlen, et esmaspäevane Päevaleht küll kritiseeris meie presidenti, aga mina kindlasti tahaks kiita presidenti selle töö eest, et ta seda sektorit jätkuvalt nii-öelda propageerib. Sest noh, kui me läheme jälle absoluutarvudesse ja mõtleme selle peale, et noh, oletame, et meil oleks nüüd viiskümmend tuhat noh, kõrgepalgalist IKT-sektori töötajat, see on noh, see oleks mingi üheksa, kaheksa protsenti kogu tööealisest elanikkonnast, eks. Ja me peame arvestama sellega, et ütleme nüüd... Kui me, IKT ettevõte teeb eksporti, siis temal, noh, materjalikulud on juba väga väiksed, ehk siis tema käive põhimõtteliselt ongi tema cross-profit, ehk siis noh, kasum enne tööjõukulusid. Ja tööjõukulud ja kogu maksutulu ju noh, kulutatakse enamjaolt nagu sealsamas riigis, kus nagu see töötaja nagu tegutseb, ehk siis kui me suudaksime oma tänase, noh, täna on meil seitseteist tuhat sektoris töötavat inimest, eks, et kui me suudaksime selle numbri ainult kahekordistada, Noh, oleks, oleks suur samm edasi, aga kõik sellised initsiatiivid, et, et, et õpetame lastele malet või õpetame lastele programmeerimist, arendame nende analüütilist mõtlemist noh, meie sektor loomulikult kirjutab alla ja kindlasti see aitab neil nagu, nagu loodusteaduse paremini omandada.

No Skype on üks hea näide, kes toob üsna palju töötajaid ka sisse väljastpoolt. Noh, täna oli alles meil üks inspiratsiooniteema üritus, kus president oli kohal, oli ka Tiit Paananen, kes ütles, et ta on lihtsalt, tal on tekkinud oma ametnikud, kellega ta asju ajab, Ja ta saab oma asjad aetud ja seda need inimesed toodud, aga noh, see on ikkagi kuuldes kestev protsess. Kui ta saaks nädalaga sisse tuua, ma arvan, et oleks lihtsam ka välismaalt neid sisse tuua. Nüüd tekib see, et okei, kolmandast riigist ma olen talle ka, Eesti on konkurentsid endale palka maksma. Peaks mõtlema ka, et kuidas siis nendest nii-öelda Euroopa Liidu riikest või soetsejate riikidest saaks siia töötajaid tuua. Kellel on siin võib-olla mingisugused sissetuleku ootused. Palju on räägitud sellest sotsiaalmaksulaegst. isegi jookseb läbi koalitsioonilöpingust, et ma arvan, et see teema tuleks esile tõsta mingi hetk niisugune suurem reform, mis meil aitaks neid tööjõudu siia meelitada.

Loodetavasti on ka riigilt oodata neid, need esimesed sammud juba väga lähitulevikus, meie stuudios olid aga Ahti Kuningas, EAS-ist ja MKM-ist. Ning Taavi Kotka, ITL-i president, meie saade on, eetris laapäevas kell neli, kordusega külge kümme õhtul ja podcastist saab seda järguda iga kell. Ilusat nädalavahest!