AI_pealkiri: Tõnis Arro Arengufondist: think-tankist do-tankiks ja välisspetsialistide palkamise bürokraatia

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äärisaade Restart, mida toetavad ITL ning EAS. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning meie saadet saate kuulata praegu või siis õhtul kell kaksteist korduses või podcast.kuku.ee aadressilt meie Taskuringhäälingu kaudu.

Ja tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina, kindlasti tuled meelde, et ka Facebookis on meie lehtoraamas, saada seda ikkagi külastada ja meie tänane teema on siis arengufond ja meie stuudios on arengufondi juht Tõnis Arro, tere, tere. Tere. Alustan siis algusest, et kuidas tekkis selline soov minna sellisele ametikohale?

Noh, soov tekkis tegelikult enne, kui tekkisid mõned ideed ja, ja keegi, kellega ma rääkisin, andis tungivalt sellist nõu, et nende ideede realiseerimiseks õige koht oleks arengufond, nii, nii see soov siis tekkis lõpuks ka minu peas.

Ja siis langes kokku, et oli parajasti konkurss uue juhi leidmiseks?

Parajasti ei olnud, see, see asi toimus natuke varem, et siis ma, siis ma noh, natuke aega tegin muid asju ja mõtlesin, kas ikkagi, kas ikka kandideerida või mitte.

Aga kuidas sulle tundus, kas arengufond minevikus on teinud Eestis õigeid asju või sa tulidki sinna sooviga midagi väga olulist muuta?

Ma arvan, et ta on teinud õige, õigeid asju ja ma tulin sinna soovi ka olulisi asju muuta. Et ma arvan, et, et need kaks asja ei ole vastuolus, et et on teatud perioodil, tuleb teha ühteseid asju ja siis hakata tegema natuke teisi asju, et et noh, ma ei taha siin nagu väga palju Arengufondi varasest või varasemast perioodist rääkida, ma tahaks rohkem rääkida tulevikust, Aga ma arvan, et, et arengufondi mõju on olnud väga positiivne Eestis start-up maastikule ja, ja investeeringutele.

Aga äkki siis teedki start-upiliku pitchi ja räägid, et mis asi on arengufond just täna, praeguses ajahetkes?

Jah, sa mõtled Elevator Pitchi või? Kolmkümmend sekundit. Arengufond on riiklik riskikapitali fond, õigemini, et meie alla kuulub see ja... ja parlamendi poolt asutatud arendusettevõte, mis varem nimetas ennast rohkem think tankiks, mina tahaks öelda täna, et me tahame muutuda do tankiks. Niisuguseks organisatsiooniks, kes tegelikult annab Eesti arengule hoogu.

Jah, saja viiekümnes korrus, et kas siin arvates siis think tanki Eestis ei ole vaja või seda rolli hakkab täitma mõni teine asutus, klubi?

Ei noh, see ei tähenda, et me nüüd üldse ei mõtleks, aga, aga me mõtleme rohkem niimoodi, et Et noh, laias laastus meie tegevust, ma igaks juhuks ütlen, teie tõenäoliselt teate rohkem kui võib-olla kõik kuulajad, et et arengufondil on kaks tegevussuunda, üks on investeerimine ja me peame investeerima varases faasis, sellises faasis, kus teisi investoreid on vähevõitu, et ületada seda turutõrget, et saaksid tekkida niisugused ettevõtted nagu, millel on kõrg-suur potentsiaal, minna rahvusvahelisele turule ja toota suurt lisandväärtust ja nii edasi. Me peame otsima selliseid ettevõtteid ja nendesse investeerima. See on üks pool, ja teine pool on, on see mis, mis võiks olla nimetatud seire- ja kasvuprogrammid ja, ja nendes on varasem rõhk olnud sellel esimesel sõnal ehk seiretel ja mina tahaks panna selle rõhu nüüd teisele sõnale ehk kasvule. Ja, ja usun seda, et, et kui me suudame midagi teha selleks, et Eestis tekiks rohkem õnnelikke ja edukaid ettevõtteid, et siis sellest on Eesti majandusele kõige rohkem kasu. Ja nii-öelda see seireprodukt võiks sealt olla noh, osaliselt selle kasvuprogrammi kõrvalprodukt või üldistus, et me näeme, et meie nii-öelda esmane sihtgrupp oleks tänane või, või homne edukas ettevõtja.

Aga noh, see seireprodukt oligi see nii-öelda mõtlemise pool, eks ole, et ma sain aru, see on enne-vähem läbi?

Ei, see ei ole läbi, me tegu, tegutseme ja Arengufond tegutseb ikkagi seaduse alusel ja me seaduse alusel teeme arenguseiret. Aga natuke erineval viisil varasemast, ehk siis me tahame teha seireprojekte, meil on mitu seireprojekti täna, on rohemajanduse seire ja on targa spetsialiseerumise seireprojekt, me tahame teha niisuguseid seireprojekte, kus meil on keegi partner, kes on huvitatud selle, selle väljundi saamisest, kes tahab sellega midagi peale hakata. Et ma arvan, et, et noh, natukene noh, mõttetu on teha niisugust raportit, kirjutada, mis võib küll väga hea olla, aga mida liiga paljud inimesed ei loe.

No kus sa Riigikogus käis, siis sa just mainisid, et, et see populaarsus ei olnud väga suur nendel raamatutel, et seal tekkis muidugi, elab arutelu, et mõni, mõni

vaidles vastu, et ma olen lugenud küll, aga, aga noh, kui kümme protsenti Riigikogu liikmetest on lugenud kümmet protsenti meie raportitest, siis on hästi.

Aga mille tagasi siis jääb, kas nad on väga igavad, pilt

või? Noh, ma ei tea, võib-olla ei ole huvi, võib-olla, võib-olla on müüdud halvasti. Sa, sa

ei mainisid, et see tegevus ei lõppe, Kuidas siis saavad olukorda, kus, kus need raamatud on loetud, kus, kus need soovitused on ka ellu viidud?

Noh, me saavutame selle sellega, et me, me töötame niisuguste seireproje, projektide kallal, mille jaoks meil on partner, näiteks on meil targa spetsialiseerumise seireprojekt, millega, mille tiimijuht on meil Kristjan Lepik ja, ja mis, mille tellijaks konkreetselt on, on kaks ministeeriumi, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium, Haridus-Teadusministeerium. Ja selle tulemusena sünnib lühike nimekiri, Neljast-viiest valdkonnast, mis võiksid olla Eesti kasvuvaldkonnad, kus on tugev potentsiaal nii ettevõtluses kui teaduses. Ja nende põhjal teeb valitsus oma otsuse, otsustab ära Eesti targa spetsialiseerumise strateegia ja eraldab sinna ressursid. See on väga konkreetne väljund, mis tuleb sellest, et et me teeme ühe projekti, me, me räägime erinevate ettevõtjatega, teadlastega, me korraldame arutelusid, Ja me jõuame sellise nagu kvalitatiivse tulemusena, kus on need viis kasvuvaldkonda, mille, mille, millesse investeerimisel oleks Eestis suur potentsiaal. See on, see on konkreetne näide, kuidas me, kuidas see seiretegevus oleks mõjukas, et ta ei ole lihtsalt mitte mingi raport, et mida keegi võiks lugeda ja saada valgustatuks, vaid ta on, ta on üks konkreetne asi, millest tekib reaalne, reaalne tulemus.

Aga, aga kas paljud ministeeriumid täna tellivad niisuguseid seireid?

No meil on koostöö, Majandusministeeriumiga on, Majandusministeerium on meie kõige suurem selline no koostööpartner, sest et teine rohemajandus- ja energeetikavaldkond on, on samamoodi, meil on, on sealne, siis energeetika üksus on meie peamine partner, kes, kes saab sisendit meie käest.

Maksusid näiteks planeerib ju Rahandusministeerium ja see on ilmselt...

Nad vist saavad ise hakkama, neil on

seal...

See on ikka maailma parim rahandusminister ja... Jah, konsensus, konsensus on leitud, aga, aga ma olen osalenud erinevates arengufondi projektides, projektides ja ma pean tunnistama, et ma ei näe vahet praegu sellest, mida sa kirjeldad, sellega, mis oli, et näiteks... Siis

me lähemegi sealt edasi, mis on juba olnud.

Ja näiteks päris minu arust oli päris hea Eesti kaks tuhat kakskümmend strateegia, Mis noh, ütleme selle tulemus oli minu jaoks väga mõjutavaldav. Seal olid soovitused nii prioriteedide kohta kui ka, ma ei tea, migratsioonipoliitika kohta ja nii edasi, see oli ikka mõni aasta tagasi. Selle aja jooksul ei ole toimunud mitte midagi. Et kas sa näed, et need tulemased uuringud saavad mingit suure, mingisugust suuremat mõju?

Jah, just, just täpselt seda me tahakski saavutada, ma arvan, ma olen täitsa nõus, et see see Eesti kasvuvisiooni projekt oli, oli väga, väga hea. Ja see, ja see tulemus on väga kvaliteetne. Et selles ei ole mingit kahtlust, aga ma arvan, et selle, selle kui me näiteks küsiksime meie kuulajate käest, et kui paljud on seda lugenud või tuttavad sellega, ma arvan, et me liiga palju jaatavaid vastuseid ei saaks.

Oled sa seda lugenud? Ei. Väga hea, ma toon seda raamata mõni, mõni päev. Aga

ma siiski ei alahindaks nii väga meie kuulajaid, et meil on ikkagi IT-saade ja ma usun, et kui seal puudutas... Ma ei kahtleks, et on väga palju meie lugejate, meie kuulajate seas lugenud inimesi.

Ja noh, see soov on noh, kindlasti väga teretulnud, aga kas sul on ikka mingi plaan, kuidas, kuidas seda soovi elu viia?

No meil on seadusega ette kirjutatud mitmeid asju, üks, üks asi on kirjutatud see, et me peame tegema seireid, teine asi, et me peame tegema investeeringuid, ja kolmas asi, et me võime teha ka kasvuprogramme, aga üks väga tähtis asi, mis seal on öeldud meie arengufondi seaduses, millest me peame juhinduma ja juhindume, on see, et me peaksime mõjukal viisil aitama kaasa Eesti majanduse arengule. Ja mina arvan, et, et kõige mõjukam viis, kuidas me seda saaksime teha, oleks tõsta eestlaste ettevõtlikkust kõrgemale tasemele, kui see täna on. Ja, ja noh, et kui me, kui me vaatame nagu üldist pilti, siis meil on, arengufondis on meil tehtud edukaid investeeringuid, meil on, me ei ole raha kaotanud varase faasi investeeringutes, On suur tõenäosus, et me edaspidi hakkame kaotama, sest et need raha, ettevõtted veel raha ei teeni, aga meil on esimene edukas väljumine, kus Ameerika börsifirma ostis ära meie, meie ettevõtte osa, mis meile kuulus, ja, ja jättes arenduskeskus Eestisse, mis on väga hea tulemus, eks ole, kõrge kvaliteediline arenduskeskus töötab Eestis edasi ja laieneb. See on, see on niisugune asi, mida me tahaksime ja peaksime edaspidi ka tegema, selliseid ettevõtteid otsima. Aga liiga palju neid ju ei ole, nagu, nagu te ise teate, eks ole, et, et selliseid, kuhu me võiksime investeerida, on Eestis võib-olla sama palju kui, kui iga ma ei tea, Silicon Valley investeerimisfond vaatab iga päev läbi, nii palju meil on siin neid täna, täna silmapiiril. Ja sellepärast ma usun, et, et lihtsalt jutuga neid juurde ei teki, et selleks peaks tekitama... midagi, mis, mis inimeste ettevõtlikkust üldisemalt kasvataks, et saaks tekkida ka selliseid kõrge lisandväärtusega ja kõrge ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid.

Jah, et muidugi sa mitte lihtsalt ei vastanud minu küsimusele, vaid sa, sa, sa isegi ütlesid seda, et, et noh, lõipuvalt oli see, et jutuga nüüd, nad ei teki, mis iseenesest käib, käis vist nende seeride kohta, eks. Aga... See uus teema on ka väga põhilinev, et, et kuidas siis Arengufond tahab ettevõtlikkust tõsta?

Meil on kavandatud üks suur kasvuprogramm, mille, mille nimi on Ettevõtlik Eesti. Ja, ja sellega me loodame ja meil on alust arvata, et me võime tekitada juurde või noh, meie tegevuse tulemusena, tekib juurde umbes tuhat uut ettevõtet seitsme aasta jooksul. Tegutsevat ettevõtet, kus töötab noh, teate, milline on tota, tüüpiline Eesti ettevõte?

Kaks inimest.

No üks kuni üheksa. Ütleme keskmiselt kuus. Ja, ja töötaja kohta lisandväärtus kuuskümmend, kuusteist tuhat eurot, eks ole, see on, lisandväärtus on see, kui me võtame kokku makstud palgad ja, ja, ja kasumid ja nii edasi. Et kuusteist tuhat eurot inimese kohta, et kui me, kui me nüüd ütleme, et tekib tuhat sellist ettevõtet, kus on kuus, kuus inimest keskmiselt, kes toodavad kuusteist tuhat eurot lisandva, siis see lisandväärtus, lisanduv väärtus ühiskonda on sada miljonit eurot aastas. Päris hea tulemus. Ja meil on, me usume, et me oleme väga täpselt läbi mõelnud, kuidas seda saavutada ja seitsme aasta... Ja,

ja, ja et ta tuleb nagu netovõitu, et tänu sellele ei lähe osad ettevõtted kinni ja, ja ütleme midagi, sest sest siin start-upide maailmas on ju kogu aeg näha, et kui tekib mingi uus huvitav start-up, siis kuskil mõni start-up sureb võib-olla, sest inimesi on vähe. No

me mõtlemegi nagu niisugust, tuhat ettevõtet niisugust, mis jäävad tegutsema, eks ole, et mitte, et mis on asutatud. Et Eestis armastatakse väga mängida nende statistiliste numbritega, öelda, et meil asutatakse iga päev uusi ettevõtteid, eks ole, aga me tegelikult ei tea nende ettevõtete kohta, et kui paljud need ettevõtted on asutatud maksude optimeerimiseks või kui paljud niisama hobikorras, või, või, või kui palju nendest tegelikult on niisuguseid ettevõtteid, millest nende omanikud elavad ja annavad ka teistele tööd, ma arvan, need kaks tunnust on, on väga olulised. Et olgu, olgu neid töökohti kas või neli, viis või kuus. Aga kui need inimesed on sellega rahul ja omanik on rahul, ta elab sellest, siis see on väga hea tulemus.

Jah, et see on väga ambitsioonikas eesmärk ja kohe varsti me saame teada, kuidas seda, seda siis saaks elu viia ja praegu me lähme paosile.

Tere Kuku raadio kuulaja tagasi pausilt, endiselt on eetris IT-äärisaade Restart, mida ühivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja tänane saate teema on meil arengufond ning stuudios külalisena Tõnis Arro, kes on arengufondi juht. Jutt jäi meil hetkel pooleli selle juures, kuidas tuua Eestisse juurde tuhat uut ettevõtet, kus töötab keskmiselt kuus töötajat, kes teevad keskmiselt lisandväärtust kuusteist tuhat eurot. Ma saan aru, et arengufond ei ole nõus vist ise saama investoriks tuhandes ettevõttes, et ta kuidagi motiveeriti neid teistmoodi.

Nii, ma, ma arvan, et kui tekib tuhat uut ettevõtet, siis meil on vähemalt sada tükki valida selliseid, mille, kuhu me võiksime investeerida, kus lisandväärtus on mitte kuusteist, vaid ütleme, kolmkümmend viis või, või nelikümmend viis või midagi sellist, ja millel on suur ekspordipotentsiaal tervel maailmaturul. Ma arvan, et see, see ongi see noh, üks põhjus, miks me seda teeme, aga teiseks, kui tekib tuhat uut Et ettevõtteid on ikkagi liiga vähe, et et ma olen kaugel sellest, et et ja õigemini ma arvangi, et me ei peaks liiga palju rääkima ettevõtlusest ainult selles võtmes, et noh, et, et et tehke neid Skype'e juurde, eks ole, või katsuge niisugusi ettevõtteid teha, no loomulikult see oleks väga lahe, kui neid tekiks, aga, aga meil, me ei, meil ei ole vaja luua nagu niisugust muljet, et kui keegi Võrumaa mees mõtleb, et ta oskab teha mingit asja, mida kas või naaberkülamehel läheks vaja. Jah, ja ta võiks neid hästi teha ja kolmel-neljal mehel tööd anda, et noh, väga tore, tuleks näha.

Ja see kõik on väga õige, aga

kuidas? No kui me vaatame, et miks on inimestel, inimesed vähe ettevõtlikud või, või miks ütleme, enamik üliõpilasi unistab kõrgepalgalisest töökohast, mitte sellest, sellest, et olla tööandja või, või asutada oma ettevõtte. Siis seal on väga palju põhjuseid, üks põhjus on see, et ettevõtlusharidus on keh, kesine, et kultuurilised hoiakud ühiskonnas on ebasoodsad ettevõtjate suhtes, noh, ma armastan seda näidet, et kui, kui abiturient tuleb ja räägib oma vanematele, et ma tahaks hakata ettevõtjaks, et näed, kuulsin niisugust ägedat loengut, et ettevõtjaks olemine on lahe, ma tahaks hakata ettevõtjaks, mida talle ema-isa ütleb? Et mina kahtlustan, et enamik vanemaid ütleb, et äkki ikka otsid endale mingi korraliku töö. Ja see on, see ongi see, see väljendab nagu üldiselt kultuurilist suhtumist ja see väljendab seda, et et võib-olla ainult viis protsenti üliõpilastest kujutleb enda jaoks niisuguse laheda alternatiivina seda, et ta võiks olla ettevõtja, tööandja ja nii edasi.

Mul, mul endale ka isegi tundub, kui keegi minu käest küsiks, ma ütlesin, et korraks võiks ikka tööl ka ära käia, et

noh... Küsimus on korraks, ma oma ülikoolis õppijatele lastele räägin ka seda, et väga hea, minge omandage kogemusi, aga pidage silmas seda, seda perspektiivi. Ja, ja, ja seda perspektiivi silmas pidada, see ongi see. Ma arvan, et ettevõtjaks saamise niisugune hea tee oleks see, kui inimene asutab oma esimese ettevõtte võib-olla ülikooli ajal. Mingisuguse noh, kas finantseerib oma õpinguid selle kaudu või, või teeb seda lihtsalt katseks või niimoodi. Siis läheb kuskile tööle, teeb korraliku karjääri viis-kuus-seitse aastat kuskil korralikus rahvusvahelises ettevõttes, õpib kõik ära, mis ta seal õpib. Ja siis asutab oma ettevõtte, see on nagu kõige, kõige parem selline tee.

Aga mis selle esimese ettevõttega siis juhtuma peab?

Noh, ta võib-olla läheb nässu, võib-olla läheb hästi, võib-olla müüb ta selle maha, võib-olla ta leiab, et ta ei taha eluaeg sellist asja teha, tahaks midagi peenemat teha, noh, mis iganes. Noh, esimene ettevõte ei lähe enamasti ju kõige paremini, vahel vea peal läheb hästi.

Nojah, aga mis, mis siis juhtuma saab, et lähed lihtsalt tagasi ühikasse, et pole suurem tragöödia, aga kuidas siis seda maind parandada?

No, no maine parandamiseks on mitmeid võimalusi, no seal, sealhulgas see, mida me praegu siin teeme, eks ole, või mida teie saade püsivalt teeb, et hoiate ettevõtlusteemat nagu inimeste tähelepanu all, see on nagu väga, väga hea. Teiseks tuleks , tuleks muidugi uurida, millised need hoiakud tegelikult on. Ma kahtlustan, et kui me võtame täna näiteks kolme viimase kuu ajalehed ja võtame sealt sõna ettevõtja, siis, siis pigem on ta negatiivses kontekstis alati kui positiivses või noh, rohkem on ta negatiivses kontekstis.

No vähemalt parem ainuke kui

poliitikutele. Võib-olla natuke parem, nii

hull ei ole, poliitik on ikka kõige halvem kombo vist. Jah, see on selline double strike.

Et, et noh, üht-teist saab nagu selles suunas teha, lihtsalt rääkida positiivseid lugusid, eks ole, ja, ja, ja noh, ma arvan, et ettevõtjaks hakkamise üheks eelduseks on see, et et sa oled, sa tead mõnda inimest, kes hakkas ettevõtjaks, eks ole, ja, ja, ja sa ei, mitte ei ole kuulnud ainult Bill Gatesist, eks ole. või Steve Jobsist, vaid sa tead ühte niisugust, samasugune mees nagu mina, eks ole, ma, minuga käisin temaga koos ülikoolist, tema hakkas ettevõtjaks, noh, see on see, mis paneb nagu asjad käima. Neid lugusid oleks vaja rääkida ja teie saade on selles mõttes väga hea.

Aga mida Arengufond saab

selle? Arengufond, me, me räägime läbi näiteks ühe telesaate teemal praegu, et võib-olla me saaksime toetada niisugust telesaate tegemist, Me mõtleme sellel, selle üle, et, et, et võib-olla käivitada mingisugune veel mingi saade või, või mingi kirjastamisprojekt ja noh, need, need niisugused, mis, mis puudutavad nagu ühiskondlikke hoiakuid. Esmalt me teeme ühte suurt uuringut praegu, Global Entrepreneurship Monitor, mis on viiekümne kuues või ligi kuuekümnel maal toimuv üldine ettevõtlusuuring ja see saab meil aasta lõpuks valmis. Me saame sellest selgema pildi, et kuidas Eestis seis on nagu võrreldes muu maailmaga. Ja noh, ja, ja veel seda ja teist ja kolmandat. Aga kui me, niimoodi kõige suuremad mõju, mõju, mõjutamise kohad, mida me silmas peame, on niisugused, et, et me tahame käivitada projekti, mida me nimetame ettevõtluse tiigrihüppeks. Ehk siis kui tiigriõppes anti sajale tuhandele inimesele arvuti ja kirjaoskus, siis me tahaks anda sajale tuhandele inimesele baaskirjaoskuse ja ettevõtluse alal. Et sada tuhat inimest, noh, me lihtsalt kujutame ette, et see on umbes selline hulk, mida me võiksime seitsme aasta jooksul kätte saada. Et kõik, kes vähegi tahaksid midagi aru saada, et mis see ettevõtlus on. Ja ma arvan, see arusaamine üldiselt on puudulik, et kui me, kui me vaatame ka sellest, kuidas räägitakse, kes on ettevõtja, eks ole, et noh, ma ei tea, suurte, suurte monopoolsete ettevõtete juhte nimetatakse tihti ettevõtjateks, noh. Nad on tõesti ettevõtlikud inimesed, aga nad on palgatud juhid, nad ei ole ettevõtjad, ettevõtjad on inimesed, nagu sina, eks ole, kes oma rahaga riskides asutavad midagi, mida pole varem olemas. Annavad teistele tööd. Nagu Hendrik. No jah, nagu Hendrik

ka. Et noh, minu ema käis näiteks vaate-maailmakursustel, oli väga kasulik. Et kas see võiks olla mingi sarnast või kuidas seda näete?

No me, me kujutame niisugust ette ühepäevaseid kursuseid, mida viivad läbi päris ettevõtjad, mitte koolitajad, vaid päris ettevõtjad, kes noh, mõni koolitaja võib hulgas olla, eks ole, kes aitab asju teha, aga aga päris ettevõtjad, kes räägivad sellest, kui lahe on olla ettevõtja ja kui vähe on selleks vaja õppida ja kui vähe selleks on raha vaja, et alustada. Noh, need on põhilised, põhilised probleemid, mis inimeste peas on ja, ja ma usun, et põhilised ettevõtjaks hakkamise takistused on inimese peas, mitte neist väljasp

No kas ei ole ohtu, et mõni ettevõtja räägib, tuleb ja räägib, et noh, see ei olegi nii mõnus, et, et moto... Me

ei kutsu neid. Ei

jah, aga kas ühest päevast, ühepäälust piisab selleks,

et... Ühest päevast piisab selleks, et seletada ära, mis asi on ettevõtlus ja, ja veenda inimest, et tal ei ole tõesti vaja kaks aastat õppida selleks, ta ei pea oskama ise bilanssi teha, ta ei pea oskama turuprognoosi teha ja tal ei pea olema palju raha selleks. Et ta võib esimese raha saada kliendi käest. Ja, ja kui tal on vaja bilanssi teha, siis on alati see teenusena sisseostetav. Nii et selles veenda inimest, et see on võimalik. See, seda saab ühe päevaga teha. Ja sealt tuleb välja ütleme näiteks sajast tuhandest viis tuhat näit, kes ütlevad, et jah, ma võiksin proovida. Ja see jah, ma võiksin proovida, ongi esimene samm ettevõtjaks hakkamisel.

Kas see sada tuhat ei ole lihtsalt juba demograafiliselt väga suur ülesanne, et ma saan aru, et erinevalt Tiigrihüppest, kus kutsuti ka pensionäre ja, ja eakamaid inimesi proovima, et tegelikult see sada tuhat te ikka vist kuidagi olete mõelnud noorte peale või on see kõigi...

Ei, me oleme mõelnud, umbes pooled sellest on noored, ehk siis pooled oleksid üliõpilased, ajateenijad, abituriendid, noh, mingi osa igast, igast nimetatud sihtgrupist, Kes on just selles vanuses, kus inimene on loomult ettevõtlik, eks ole, loomult ettevõtlik vanus on kuskil murdejääst ülikooli lõpuni.

See on küll hea mõte, ajateenijad, selle osa meil on kätekõverusi teha, tehku ettevõte.

Jah, neil on seal, ütleme ajateenistuse teisel poolel, kui juba selg on sirku ja juba, juba natuke aega ka ja, ja see on, see on, see on suurepärane koht, kui me vaatame noh, maailma kõige edukama start-up riigi peale ja Iisraeli peale, siis kõik edukad start-upperid on tehtud sõjaväekaaslaste poolt. Kõik on, aga mehed, kes on koos Luurel käinud, on teinud oma, oma firma.

Jah, aga siin saab tõepoolest teha koostööd Kaitseministeeriumiga.

Jaa, ei see, meil on see koostöö lausa nagu kokku läp, lepitud juba ja niisugune pilootprojekt järgmisel aastal käivitamisel.

Aga kuidas see aega siis väle näeb, et kas, millal siis esimesed kursused algavad?

No me loodame, või noh, jah, ma saan öelda täna me loodame, sest et me, mul ei ole veel täpselt, täpselt nende sel, selle programmi rahastust paigas, aga meie plaan on niisugune, et järgmine aasta me teeks pilootprojekti ja siis ülejärgmisest aastast alustaks sellist suuremat, massilisemat tegevust, nii et ma loodan, et esimesed koolitused toimuvad järgmisel aastal, jah. Aga see pole veel kõik õigupoolest see, et, et kui inimene tuleb selle mõttega, et jah, mina võin ka proovida, see on esimene samm, aga teine samm on, et ma asutan oma ettevõtte ja ma olen kliendiga esimese deali teinud. Et enamik inimesi, kes selle esimese sammu peale tuleb, ehk tal tuleb üks äri, äriidee ja tal tuleb mõte, et tema võiks ka proovida, ta ei jõua kunagi teise sammuni, ta ei asuta oma ettevõtet. Ja meil on selleks siis nagu, nagu teine abinõu selles programmis või õigemini suur, teine suur plokk meie, meie kasvuprogrammist on äritreenerite programm. Et me otsime niisuguseid inimesi, kellel on oma ettevõte juba olemas, asutatud, ja kellel on juba nii palju aega ja tahtmist, et nad võiksid hakata äritreeneriks ja toetama alustavaid ettevõtteid.

Ja mis oleks nende roll?

Nende roll on, kõigepealt me anname neile kvalifikatsiooni, teiseks me tellime neilt töö, nii et see oleks nagu professionaalne tegevus. Noh, et sa ütled, et tahad kolmandiku oma ajast panna töö, tööks äritreeneriga, siis me tellime inimeselt kolmandiku ulatuses, noh.

Ja maksta selle eest?

Maksame selle eest, jah. Kas? See ei saa olla vabatahtlik tegevus, et olla, et olla tõeliselt mõju, mõjukas.

Kas see õpilane ka maksab midagi või?

Õpilane maksab kas, kas sümboolselt või ei maksa midagi, tõenäoliselt ta peaks mingit sümboolset tasu maksma, see distsiplineerib ja on nagu, nagu aga põhiliselt maksa, maksab siis jah, nagu programmi tellija ehk riik selle eest. Aga, aga mida see äritreener teeb, ta võtab selle inimese, kellel on äriidee ja arutab temaga ärimudelit ja kohtub temaga kümme kuni kakskümmend korda, poole aasta kuni aasta jooksul. Ja me usume, et iga viies, kes, kellega nii, niisugust tööd tehakse, asutab ettevõtte.

Ma mäletan, et minu puhul noh, minu isiklik probleem oli selles, et et oli päris palju nüansse nagu igasuguseid keeruliseid asju, et raamatupidamist on, oli vaja teha ja noh, kõik need pisiasjad, mida pärast sai alguses, et kas see on ka selle probleemi raamist laadatav?

Puht nagu niisugused tehnilised oskused nagu raamatupidamine või personalijuhtimine, juura, nende, nende jaoks on päris palju väga häid kursuseid ja siis alustavale ettevõtjale. Ja on, on niisugused, et neid saab kõike seal. Aga, aga mida ei ole täna tegelikult see, seesama äritreener, kellel on oma konkreetne ettevõtluskogemus, kellel on äritreeneriline kvalifikatsioon ja kes teeks seda süstemaatiliselt professionaalse tegevusena, mitte lihtsalt noh, nii-öelda vabatahtlikuna entusiasmist?

Sa mainisid, et see rahastus ei olnud paigas, et kuidas üldse arengufondil rahaga on?

No meil tegevuskuludeks on raha, aga kasvuprogrammideks praegu ei ole.

Ja kust see raha võiks tulla?

Eks ta peaks tulema struktuurifondide vahenditest.

Järgmises

perioodis. Jah, see peamine programm peaks tulema sealt.

Okei, no siis on, siis on kahjuks aega, et inimesed peavad kuidagi teistmoodi hakkama vahepeal. Aga siit me lähme...

Kui palju siin aega on, üks aasta?

Ei no üks aasta, jah.

No ikka natuke rohkem, eks.

Ei, kaks tuhat neliteist algab järgmine periood.

Jah, aga oodame siis kandlikult ja varsti jälle eedris.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, me oleme jõudnud oma saate kolmanda osani, saate teemaks on täna arengufond ja meie saatel on külas arengufondi tegevjuht Tõin Sarro.

Ja kindlasti on üks oluline arengufondi roll investeeringud, et kõik teavad, et teil on olnud edukas noh, vähemalt meie kuulajad teavad, et teil on olnud edukas Dexit, Modesat,

Mis on juhtunud mitte nii edukate firmadega, et teil kindlasti on portfellis ka edutuid ettevõtteid? Enam,

enam, enam ei

ole.

Aga noh, ütleme niimoodi, et, et kuueteistkümnest investeeringust kaks ebaedukat on väga hea tulemus, aga, aga noh... See eriti hea tulemus oleks, kui me oleksime ülejäänutest juba väljunud, aga nad ei ole veel selles faasis, kus oleks väljumine võimalik või mõistlik. Aga muidugi see, see peaks varsti juhtuma.

Aga kuueteistkümnest investeeringust neliteist hindate praegu edukateks?

Nojah, niimoodi on, on ka audiitorid hinnanud, et me, sinna pandud raha on täna rohkem väärt kui, kui, kui see, mida me sinna panime. Nojah, sellest võib küll nii öelda, et eks audiitorid on sõbralikud meie suhtes, nii et et see ei tähenda, et, et need ettevõtted lähevad kõik väga hästi. Et noh, see oleks väga, see oleks mingi imekategooriasse kuuluv asi, kui see nii juhtuks.

Aga kes need kaks on, kes, kes ei ole enam selles portfellis?

No sisuliselt, eks ole, on kassid-koerad ja, ja, ja ilmarine on nagu likvideerimisprotsessis.

Jah, aga et noh, Arengufond esindab siis avaliku sektori ja noh, kindlasti on teil selline surve olemas, et noh, kui läheb hästi, siis noh, nii peabki olema, kui läheb kehvasti, siis siis on maksu-maksja raha ja, ja muu lugu ja konto on teil kakaliseks, et...

Praegu veel on.

Kuidas, kuidas selle survega siis on, kas sa pead oluliseks üldse ühiskonnaga suhelda sel teemal, et seletada, et...

Ma pean väga oluliseks ja ma arvan, et seda peaks palju rohkem tegema, et, et aitäh, et kutsusite ja, ja, ja edaspidigi teinekordki tuleme ja Ja, ja kindlasti peaks üldse rääkima rohkem sellest, et miks me neid investeeringuid teeme, ma arvan, et, et, et, et üldsusele noh, teie jälle siin, siin kindlasti teate, aga ma arvan, et üldsus väga hästi ei saa aru, et miks riiklikku raha investeeritakse niimoodi. Ja, ja see põhjus on selles, et et muidu need ettevõtted ei saaks tekkida, et ühesõnaga noh, näiteks seda noh, Modesati noh, me ei saa öelda, et teda poleks tekkinud, võib-olla keegi teine oleks investeerinud, aga, aga üldiselt investorid otsivad niisuguseid firmasid, kus on juba kasum näha. Aga, aga selles varases staadiumi, varases staadiumis on noh, üheksakümnest ebaõnnestub.

See on siis selline noh, paraj ettevõtlus, et, et poleks nagu muidu tekkinud, aga, aga tal on siis maks-maksja raha liikunud. No just,

just nii jah, et et, et see on liiga riskantne. Liiga riskantne tavalise investori jaoks, et seal investeerida ja meie investeerime tegelikult erainvestoriga koos, me ei tohi kunagi investeerida ise, vaid sama palju raha peame me nii-öelda turult leidma erainvestori käest.

No järelikult ei ole nii riskantne kui...

Nojah, aga ta üksinda ei paneks, ta paneb ainult siis, kui me paneme pool rahast.

Aga miks, miks, et kas arengufonduslik või...

Tahaks loota muidugi, et me oleme kvaliteedimärk, aga ma, ma ei usu, et nüüd sellepärast keegi on investeerinud meiega koos, et, et need arengufond leidis mingi nii laheda asja, ma arvan, et sama palju on, on teistpidi toimunud, et et, et keegi erainvestor on tulnud arengufondi juurde, et kuulge, et me võiksime siia koos investeerida. Aga noh, see võtab ikkagi poole riski maha, et erainvestoril, et see, see on see, see põhjus.

Kas on ka, proovite teid kuidagi haneks tõmmata, et meelita teid investeerima? Kui, kui tegelikult ei ole nagu äriplaani, ütleme, keegi ütleb, et meil on olemas erainvestor ka, aga see erainvestor tegelikult investeerib sinna oma know-how'd ja goodwilli, et...

Või näiteks ma lepin praegu Hendrikuga kokku, et, Hendrikuga kokku, et teeme sellise näo, et Hendrikul on firma, minul on erainvestor ja siis seal kohas maksab poole ja see on kick-back'i ja kõik on rahul, lõigame selle osa välja.

No me oleme ikkagi üsna aktiivselt, osaleme nende, nende firmade noh, mitte igapäevases juhtimises, aga, aga nõukogu tasemel on meie invest, investeeringute juht alati nõukogu liige, et, et sellist asja ei saa selle tõttu juhtida, juhtuda, et meil on ikkagi täpne üle, ülevaade, mis nendes firmades toimub. Et kas on proovitud või mitte, ma arvan, et et selliseid katseid, kus tegelikult head äriplaani ei ole, on muidugi. Neid on, neid on kogu aeg tõenäoliselt, aga aga, aga noh, et eks me ikka vaatame põhjalikult. Aga

kui see otsus teil üldse sünnib?

Otsus sünnib niimoodi, et kui, kui are, arengufondi investeeringud on täna meie tütarfirmas SmartCap, mis on turul tegutsev fondi valitsemisettevõte, Finantsinspektsiooni litsentsiga fondi valitsemisettevõte, ja seal on investeeringute juhid, kes siis otsivad kogu aeg selliseid firmasid, kuhu võiks investeeringuid teha. Ja kui neile tundub, et nad on leidnud mõne, siis nad esitavad selle ekspertkomiteele, kes on sõltumatu ekspertide grupp, Kes, kes siis arutab seda ja, ja ta võib anda hinnangu ei, võib anda hinnangu jaa, võib anda hinnangu ei, aga kui ja siis see aga kui on see koht, kus siis investeeringujuht hakkab firmaga töötama ja, ja, ja et viia see firma niisugusesse. seisundisse või äriplaan või, või äri, see ärimudel niisugust olukorda, et in, ekspertkomitee saaks öelda, et jah, me soovitame. Ja siis SmartCapi juhatus sõlmib investeerimislepingu.

Aga see jah-vastus tähendab seda, et nüüd on vaja siis erainvestorit otsida?

Tegelikult, tegelikult peaks selleks hetkeks olema ikka keegi erainvestor juba olemas, kes soovib meiega koos investeerida. Noh, võib-olla nii ja teisiti, tegelikult et noh, et ekspertkomiteesse minna ei pea olema erainvestorite olemas, aga enamasti on.

Aga teil on vist olemas ka meetodit päris ainult äriideega inimeste jaoks vist, kas see seed booster on vist päris madalama leveli tööriist?

Jah, seed booster ja, ja meil on olemas ka niisuguseid, noh, see, seed booster on, on nii-öelda virk, virtuaalne inkubaator. Et kui meie juurde tuleb inimene, kellest või noh, parem kui neid on kaks üldiselt, Üksikinimene ei tee äriplaaniga midagi, et kui on nagu kaks poissi või tüdrukut ja, ja Powerpoint on nende ideega, et siis aga rohkem midagi ei ole, seda on vaja arendada, siis selleks võib olla niisugune noh, niisugune virtuaalinkubatsioon, et toetame teda, aitame.

Kas teil on ka portfoolios niisuguseid ettevõtteid, kes on kõigepealt tulnud poiss ja tüdruk Powerpointiga, sinna on läinud Tehnopol ja siis nad on tulnud, saanud EAS-ist starditoetust, siis nad on seed boosterist saanud esimese investeeringu ja lõpuks kasvanud ettevõtteks?

Jah, on küll, ma ei, ei, ei, ei, ei julge öelda, milline, aga ma tean, et on selliseid.

Et on kogu niisugune, portfoolio täiesti töötab.

Olete kaasinvestor ka Startup Wise guys, mis on siis start-upi kiirendid, kuidas te olete rahul selle kvaliteediga ja tulemustega?

Noh, praegu saab rääkida, tulemustest on veel vara rääkida, aga ma ütleks, esimese, esimene grupp meeskondi, kes on selles kiirendis, on noh, noh, jätanud väga ägeda mulje, ma loodan küll, et Et mõni neist lendab suure kaarega maailma ja, ja meil on selles väike osa, väike panus.

Väike panusega, kas suurendada oma panust mõnes firmas sellest portfooliost ei olnud plaanis?

No me, me vaatame neid muidugi väga tähelepanelikult, praegu ei saa öelda, et oleks niisugust plaani, plaan oleks siis, kui me ütleks, et me läheme nüüd ekspertkomiteesse mõne ka neist.

Aga ei ole niisugust tugevat, nüüd vist on esimene lend juba ju Ameerikas ära käinud ja et noh, peaks olema juba ammu ukse taga vist teil.

Jah, mina ei, ei, ei, ei saa nii üksikasjaliselt rääkida, sest et tegelikult noh, minu põhitegevus ei ole nende investeeringutega tegelemine igapäevaselt.

Kuidas arengufondi struktuur praegu üldse välja näeb? Et siin, siin oled nii-öelda tegevjuht, kes on sinu...

Ma olen ühel, ühel, ühes isikus juhatuse esimees ja juhatuse liige ainuke ja mind juhib nõukogu, mille esimees on täna Alar Karis. Ja nõukogus on liikmeid Riigikogust, valitsusest ja siis nii-öelda ettevõtlusringkondade poolt nimetatud liikmeid, kokku üheksa liiget, ja siis ma, siis minu kolleegid, kaastöötajad, on arengufondi töötajad ja arengufondile kuulub siis investeerimisettevõtte SmartCap, mis on nagu sada protsenti meie allolev, meie tütarettevõte. Kus, kus ma olen ju üldkoosoleku kui juhatuse liikme rollis.

Ja siis investeerimisotsuseid võtab vastu...

Investeerimisotsuseid võtab vastu õieti SmartCapi juhatus, mis on kaheliikmeline, Heidi Kako investeeringute juht ja, ja ühtlasi SmartCapi tegevjuht ja mina, ja aga me teeme seda siis vastavalt ekspertkomitee soovitustele.

Kas investeeringud võivad olla ainult Eesti firmadesse või ka...

Jah, praegu on nii, et meie või tohime investeerida ainult Eesti firmadesse, see on seadusega ette kirjutatud, nii.

Kui investeering on tehtud, kas see firma võib oma nii-öelda jurisdiktsiooni muuda?

Nojah, ja nii paraku juhtubki, et, et kui kui, kui me teeme noh, kui tuleb sinna välisinvestor, kes, kes meie noh, osa omandab või osa, suurema osa sellest siis enamasti ta tahab, et see See, see ettevõte oleks kuskil mujal.

No kui ta ei omanda teie osa, vaid omandab näiteks nende aastate osa, kas siis arengufond elab selle üle?

Jaa, ei, miks mitte, muidugi. Aga meie, meie noh, arengufondi eesmärk ei ole jääda pikaajaliseks investoriks firmadesse, vaid minna lühiajaliselt vähemusosanikuks, et aidata firmadel tekkida, noh, see on niisugune võrdkuju umbes, et, et metsas läheb Võib-olla üheksakümmend protsenti männiseemnetest idanema, aga puudeks kasvab ainult mõni protsent. Ja nüüd meie katsume need mõned seemned üles leida ja, ja kasvatada suureks ja siis, siis noh, nagu puukool või? No

ma sain aru, et päris selline nagu kindel exit'i plaan kohe esimesel võimu, võimalusel ikkagi üldjuhul nagu seda ei ole, et ma olen kuulnud, et mitte hästi mitu firmad on raha tõstnud ikkagi, aga, aga arengufond on endiselt nende osanik.

No esimesel võimalusel me peame nagu tagama ka selle, et me, me saaksime mingisuguse tootluse tagasi, eks ole. Et see ei ole küll eesmärk, aga, aga noh, ei ole mõistlik nagu varase faasi investoril nagu kohe väljuda.

Et see on

mingi mõistliku aja jooksul, lühi, lühiajaliselt, neli-viis aastat... Jaa,

no kui investeerib kõrgema valuationi pealt, siis portfoolio väärtus ju ka aina kasvab, eks. Et kui see lõpeb, on juba teine küsimus, aga vähemalt, vähemalt jooksvalt, aga kas sinu arvates ei ole see probleemiks see, et start-upid ikkagi lähevad Eestist ära?

Minu arvates on see probleemiks, jah. Ja, ja kui me suudaks leida niisuguseid noh, nagu, nagu see Modesati juhtum, eks ole, et, et see arenduskeskus või kõrgekvaliteedilised töökohad jäävad Eestisse, see on väga lahe. Aga noh, ma ei tea, kui palju selliseid inimesi siit võiks leida, et kui nad tahavad seda näiteks... Kümnekordistada seda inimeste hulka, kas, kas selliseid siin on, ma kahtlustan, et äkki ei ole.

Ja kuidas siis näed sa mingisugust võimalust seda parandada?

No mina näen väga lihtsat võimalust, tuleks migratsioonipoliitikat muuta ja öelda, et et me tahame tarku inimesi ja öelda, et kui, kui kellelgi on doktorikraad ja tal on Eestis töökoht, siis ta peaks saama ühe päevaga siin tööloa, mitte kuue kuuga, nagu praegu.

See on väga populaarne jutt meil saates, korra kuus vähemalt see mind kõlab ja minu arust oli ka selles visioonis kaks tuhat kaheksateist, on see nagu selgelt välja öeldud, aga noh.

Eelmisel nädalal oli üks Investors summit Tallinnas, mida siin, siin tegutsevad välis, välismaised eriorganisatsioonid korraldasid ja seal rääkisid siseminister ja, ja majandus-kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler sel teemal ja ütlesid, et praegu võtab see aega keskmiselt kuus kuud, aga me varsti saavutame, et see võtaks aega ainult kuu aega.

See oli see koht, kus, kus oli jutt sellest, et pigi peal lilledega ei tasu inimesi vastu võtta?

Ma ei tea, kas nii keegi rääkis, mina rääkisin, et peaks just, aga, aga noh, mina ütlesin selle peale, et, et, et üks kuu kuue kuu asemel on kuus korda parem kui, kui praegune olukord, aga ikka kakskümmend üheksa päeva liiga palju.

Eks Arengufond teeb ka midagi selles suunas, et...

Noh, seda me teeme, et me räägime, eks ole, aga mis me, mis me saaks teha, meie käes ei ole seadusandliku hoobasid ja tegelikult see ei ole üldse seaduste küsimus, seadusi ei ole vaja muuta selleks, et oleks vaja muuta mingeid alamastmeprotseduure.

Aga mis see, mis need siis on, need alamaastme, kvoodid vist, ma saan aru, on ju kõige suurem probleem vist, ei

ole? Kvoodid, kvoodid puudutavad elamislubasid, mitte töölubasid. Et, et me nagu töölubadel noh...

Aga nad kuidagi on nagu ju seotud veidi või? Ega

ma arvan, et see on see küsimus, et kui täna inimene peab taotlema, et seda tööluba siis, kui ta on... Välismaal, siis üks laenus oleks see, et ta tuleb kohale, ja siis siin kohapeal esitab seda taotlusi, et see oleks nagu palju, palju lihtsam ja mugavam tema jaoks. Sellepärast taastus, asuti siiski Eestisse, et sa ei pea Austraaliast oma diplomit faksima, mis on.

Noh, see on üks teema, teine noh, see on, neid teemasid on palju, üks, üks asi on näiteks see, et et välistudengid, kes meil saavad siin magistri- või doktorikraadi, need peavad koju tagasi minema, kui nad tahavad Eestisse tööle jääda, eks ole. Nad, nad peavad minema siin, noh, näiteks tuleb Hiinast või Indiast siia, õpib siin ära, saab doktorikraadi ja siis me ütleme, et mine nüüd koju tagasi, hakka elamisluba taotlema ja siis võib-olla saad kuue kuu pärast.

No see on seesama, mida mina praegu ma ütlesin. Aga jah, et tõepoolest juttu jätkuks kaevamaks, aga, aga meil on kahjuks Kuku raadioga selline kokkulepe, et päris pikaks see siiski ei lähe ja see oli meie täna Restart, suur tänan Tõnis Arro ja kuulage meid jälle järgmisel laapäeval kell neli. Korduske kell kaksteist. Õhtul, ilust nädalast.