AI_pealkiri: Start-up Garage aitab tudengeid ja FlickDiet toob teaduse toidulauale

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart, mis täna on küll pigem tehnoloogiaärisaade, mitte nii väga IT-keskne, ja meie saadet toetab ITL ning EAS läbi Euroopa Liidu sotsiaalfondi. Meie saadet saate kuulata korduses täna õhtul kell kaksteist või siis podcast.kuku.ee aadressilt, millal iganes, soovitame ka jälgida meie Facebooki lehte.

Tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja meie tänaseks teemaks on start-up Garage, mis on selline võimalus eeskätt Tallinna Ülikooli, ehk siis Tehnikaülikooli tudengitele. Teha midagi huvitavat ülikooli juures ja meie stuudios on Rene Jõeläht, start-up Garage'ist ja Henry Rasca. Start-upist FlickDiet, mis on siis sellest Garage'ist alguse saanud. Tere, Rene.

Tere.

Et räägi siis kõigile, kelle jaoks on Start-up Garage mõeldud, kas ainult siis Tallinna Ülikooli inimestele või ka tänavalt või sinna sisse astuda?

Et Start-up Garage sündis põhimõtteliselt Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori ruumides, kui mina, endine tehnik, tol hetkel siis Tehnikaülikooli ettevõtlustarituse juht ja, ja teine bariton, Raido Pikkar, Siis, kes oli tol hetkel Tehnopoli inkubatsiooni juht, arutasime, mida, mida võiks teha ja miks peaks tegema, mis meil igapäevatöös. Ette tuli ja mina nägin nagu tohutut potentsiaali Tehnikaülikooli tudengites. Ja tema omalt poolt nägi seda, et neil on liiga palju selliseid. Uusi ideid, mis baseeruvad, ütleme, Nõmme kohvikul. Et võiks rohkem teadmistepõhiseid ettevõtteid tulla ja selle, selle tõttu hakkasime selle ideega tegelema ja nüüdseks siis on organisatsioon, mis, mis aitab põhimõtteliselt suuremas osas insenere, aga, aga üritame ka kokku viia ettevõtjatega ja disainerite ja kõige teistega.

Aga see on siis füüsiline koht, kuhu tudengid saavad tulla ja seal igasuguseid asju teha?

Põhimõtteliselt meil on füüsiline koht ka olemas, aga liikuvate inimestena, nagu me kõik, siis me eksisteerime virtuaalselt ja viime inimesi kokku seal, kus vaja.

Kui me räägime ikkagi sellest, et tähendab tehnoloogiaettevõtted noh, IT-firmadega on ju lihtne, sa võtad sülearuusi kaasa, lähed kohvikusse, teed seal päevase tööd ja noh, kõik on väga lahe, kui sul on vaja mingit, mingisugust sellist agregaadid, mida kohvikusse kaasa tassid. No

katseklaasid saad ka võtta kohvikusse.

Nojah, et mingi väike generaator näiteks, et võib-olla noh, kui rahvast üldse ei ole, siis läheb läbi, aga see ilmselt ei ole nagu see plaan, et kas seal on mingid laborid olemas, kuidas, kuidas need tudengid saavad nagu edasi kujuda.

Jah, et meil meeskond on Start-up Garageil hästi mitmeküljel, seal on ütleme, mehaanikuid, keemikuid, biotehnoloogia, logistikuid, kõike muud, kes on seotud ülikooliga sisuliselt ja, ja nende kaudu on võimalik igasuguseid laboreid ja muid asju kasutada, loomulikult tingimused ja kõik tuleb eraldi kokku leppida. Aga iseenesest ütleme, et jõuame igale poole igasse asja, kuhu, kuhu vaja on, et, et seda ideed nagu edasi arendada.

Hendrik, sina oled siis nii-öelda kasutaja, et millega

sinu start-up tegeleb? Tere ka minu poolt, meie oleme siis jah, üks nii-öelda näide sellest start-up garaažist, me oleme üks vilist, ühed vilistlased ja meie start-upi eesmärk on pakkuda sellist teenust, mis identifitseerib inimese soolestikus elavad baktereid ning koostab selle info põhjal personaalsed toitumiskavad.

No ma kui teanteed seda kohvikust kindlasti teha ei anna, eks, et?

Ei, paraku mitte.

Aga kuidas see siis reaalselt käib? No päris Itaalidesse võib-olla ei tasu laskuda, aga noh, niimoodi üldiselt.

Kogu, kogu see, kogu see tegevus sai ikkagi alguse sellest, et, et sattusid kokku lihtsalt kaks teadlast, kes igapäevaselt töötavad biotehnoloogia laboris ja, ja lihtsalt sealt arenes üks idee edasi, kuidas, kuidas oleks midagi huvitav teha ja, ja üsna ruttu leidsime, et, et nii saaks ka raha teenida.

Aga kes, kes on kliendid ja saad kirjeldad, kuidas noh, mida, mida klient täpsemalt saab siis?

Kliendiks on inimene, kellel on terviseprobleemid, kas ülekaal või ta lihtsalt tunneb oma tervise vastu huvi. Sihtturg on meil loomulikult USA, mitte Eesti. Ja teenuse nii-öelda tellimine või tarbimine näeb välja nii, et inimene saab osta interneti vahendusel omale Provi-Giti. See saadetakse talle postiga koju, saadab meile laborisse väikse väljaheite proovi ja sealt me identifitseerime kogu soolestiku sisu ja saadame tagasi interneti vahendusel siis tagasiside raporti. Et tundub, tundub algselt üsna selline kole tegevus, aga tegelikult, kui inimestel on, on motivatsiooni, siis, siis nad on väga-väga valmis selle tegemiseks.

No ma usun, et toll jaame siis tuli alguses päriski mitu kõnet kindlasti teile, et mis see täpsemalt teile tuleb, aga. Postiga, aga mis see, mis see siis vastus on tavaliselt, mida inimene saab, inimene saab? Kas see on mingisugune toitumisprogramm või?

See on põhimõtteliselt toitumisprogramm, et me lihtsalt soovitame inimestele konkreetseid toiduaineid, mis on kõige nende soolestikutüübile kõige sobivamad, Ja piltlikult me teeme, teeme lihtsalt toidukava, aga me võtame arvesse ka inimese geneetilist tausta, seda keskkonda, kus ta elab, seda toitu, mis talle meeldib süüa.

Kui mitu inimest on juba niimoodi teada saanud oma kvaliteetse toidu nimekirja?

Järgmine kuus saavad esimesed nelikümmend inimest teada.

On see avalik teenus, et kas Eestist saab ka tellida?

Me ei ole veel turule tulnud, aga meil on see plaanis järgmise aasta esimeses pooles või esimeses kvartalis. Et hetkel on selline eesmärk võetud, et me teeme kuskil ku, kuni aastase piloodi Eestis ja kaks tuhat neliteist üritame suunduda USA turule.

Need nelikümmend inimest on siis Eestist?

Jah, need on Eestist, see on lihtsalt esimene prototüüp. Kui, millist kasu sa oled

garaažist siis saanud, et miks, miks te olete osanud just sinna

pöörduda? Noh, me, kuna algselt oli meid, oli lihtsalt kaks, kaks teadlast, kellel oli idee ja mingisugune esmane arusaam, et, et sellega oleks võimalik kuidagi, kuidagi raha teenida, siis. Siis start-up garaažist me saime eelkõige need majanduslikud teadmised ja meilt küsiti selliseid, selliseid küsimusi, mida, mida me ei oleks olnud ette nähagi. Ja, ja, ja me saime, saime nii-öelda kogu selle ärimudeli ja, ja äri. Äriplaani saime nii-öelda konkreetselt ära formuleeritud, et kui meil olid algselt lihtsalt mingid ideed, kuidas see asi võiks töötada, siis me saime tänu, tänu juhendamisele saime, saime konkreetse suuna kätte. Ja loomulikult saime sealt ka oma prototüübi jaoks raha.

Kui skaleeritav niisugune äri on, et kui nüüd te teete piloodi ära, lähete USA turule ja ütleme, teise päeva õhtuks on teil ütleme, neli tuhat tikutopsi teie poole postiga tulemas, et kuidas te reageerite? Saate hakkama?

Saame hakkama, see on, see on väga skaleeritav, et... Need toitumiskava koostamised tegelikult teeb arvuti algoritm ära, et inimtegevust on seal lihtsalt nii palju, et nendest proovidest DNA eraldada, aga see on üsna lihtne ja seda on, seda on väga kerge outsource'ida igasugustele laboritele.

Ma sain siis aru, et start-up garaaž aitab kaasa ka nii-öelda äriideed läbi mõelda. Oskad kirjutada, kuidas see protsess käib, et kui ma tulen, kui ma olen, ütleme, mul on, mul on mingi doktoritöö näiteks, hästi tore, aga äristada ei ole midagi. Tulen sinna, kas saate mind aidata?

Saame küll jah, meil neid süsteeme, kuidas me toimime, on nagu erinevaid, et. Meil on sellised valdkondlikud õhtud, kus me räägime siis konkreetsest valdkonnast, näiteks tervisetehnoloogiad või keskkonnatehnoloogiad, need on meil nagu... mitu korda aastas erinevatel teemadel. Siis on meeskondade sellised kokkuviimise õhtud, et no iga, iga hea ettevõte vajab erinevaid kompetentse, disaini, insenere, ettevõtjaid. Ja siis, ütleme siis, see Henri nagu meie kontakti sai, oli Summer of Startups, mis on samasugune programm nagu Aalto Ülikoolis, toimib ja kellega me koostööd teeme tihedalt. Et sinna me tekitasime kandideerimise vooru just tehnoloogilistel ideedel. Ja need, kes edasi said, näiteks nagu Henri oma ideega, siis. Seal meil oli üheksakonnädalaline programm, kus me võtsime kõik olulised teemad, teemad läbi. Et iseenesest saab ka nagu muul ajal, aga see oli sihukene efektiivne, kiire meetod, lõbus suvi. Ägedad noored, targad inimesed ja ütleme, et nagu andis nagu esimase pildi, et mida teha võiks. Pluss omakorda viisime teiste valdkondlike ekspertidega kokku, et me kõike iseloomulikult ei oska ja ei tea.

Henri, kas sina oled saanud ka meeskonnakaaslasi start-up garaaži kaudu või sul oli tiim juba paigas, kui sa sinna, sinna, sinna jõudsid?

Algselt oli meid kaks teadlast, aga start-up garaažist peale, peale seda, samas start-upsid programmi liitus meiega ka meie mentor, kes oli. kes oli suve, suve jooksul, suve jooksul meid juhendas ja tema, tema niivõrd uskus meie, meie ideesse ja oli, tuli meie nii-öelda esimeseks in, investoriks.

Kas, kas see on nagu selline tavaline praktika, et tiimid saavad sealt ütleme, kedagi või üldse saavad kokku seal või tavalist ikkagi tulevad valmis tiimid, kes tahavad, ma ei tea, lihtsalt Kohta, kus saaks rahulikult olla ja kohvi ei pea ostma.

Et, et seltskondades on väga erinevaid, mõnikord tõesti tuleb üks inimene, mõnikord tuleb terve komplekteeritud meeskond, kellel võib-olla polegi omalt poolt midagi meeskonna näol anda, loomulikult kontakte ja muud. Muud sarnast on olemas, aga tuleb, tuleb nii ja naasuguseid, aga võib-olla pigem, pigem mitte komplekteerunud, kuna see Eesti, ütleme teadus ja. Õppe, õppesüsteem eriti kõrghariduses on neid erinevaid profiile mitte eriti kokkuviiv, et neil on igalühel oma elu, majandajad majandavad omaette, insenerid omaette. Et siis meil noh, tänu sellele meeskonnale, mis meil on hästi mitmekülgne ja omakorda tunneb, paljusid inimesi, et siis üldiselt leiame need, need vajalikud lülid.

Ma arvan, et Eesti valitsusüsteemi noh, üsna tõsine probleem on see noh, ütleme väljakutse, on see, et kuidas sa üldse saad seda. doktorandi nagu kuhugi viia, sellepärast et ta ilmselt vabatahtlikult väga ei lähe. Kas teil on lihtsalt mingisugune pearkoostöö ülikooliga või teil on mingisugused sellised karmimad meetmed, kuidas te saate inimesi kohale kas või esimeseks korraks?

Ütleme, et väga, väga karmid meetmed ei, ei tohimi siin, et meil toimib pigem suhtlus läbi, läbi inimeste, et mina kui ütleme, majandussaustaga inimene, kui ma lähen esimesel päeval Henrile, keda ma näiteks tol hetkel pool aastat tagasi ei, ei tundnud, ütlema, et kuule, et me oleme jõle lahedad vennad, et tule, teeme, siis, siis ta üldiselt nagu vaatab, vaatab kõõrdi, aga, viltu tähendab, kõrdi ei vaata. Aga kui, kui läheb, ütleme tema sõber, keda mina omakorda tunnen, kes on sama valdkonna taustaga, siis, siis on juba võimalik asjast rääkida. Et keskmine insener või loodusseadlane, tema nagu suhteliselt umbusaldab, umbusaldab muid, muid inimesi ja ütleme, et meil, meil töötab see niimoodi jah, et üks tunneb ühte ja teine teist.

Võrktulundus.

Võrktulundus on jah.

Jah, aga siit me lähme meie esimesele paosile.

Tere tagasi pausilt kuulama tehnoloogiaärisaadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja täna on meil stuudios startup garaaž ning selle garaaži üks inkubantfirma FlickDiet.

Jah, ja tuleb meelde, et meie saade on näiteks kell neli ja kordusega millalgi hiljem. Ja siis saate meiega tutvuda Facebooki lehel ja loomulikult kuulda meid ka ikkagi podcast'is, mis on kõige mugavam variant ja. Jätkaks siis teemat, kuidas see start-up garaaž füüsiliselt väljeneb, et kui ma sinna keset tööpäeva tulen, keda ma näen ja mis, mis olukorras?

Start-up garaaž asub Tehnikaülikooli tudengimaja keskel, seal, kus on kõik huviringid koos. Ja ta asub ka samal ajal, ütleme ülikooli erinevate teaduskondade keskel, seal kus on kõige suurem elu, et õhtuti on seal peod, päeval käib seal aktiivne tegevus, et tegelikult on nii hetkel suvalisel ajal tuled, et kuna me teeme seda vabatahtlikus vormis, siis sinuga ei juhtu seal mitte midagi head. Et tuleb ühendust võtta või siis tulla üritustele, mida me korraldame, see info on, on pidevalt olemas.

Kust seda infot siis saaks?

No kõige lihtsam on Start-up Garage'i Facebooki lehelt jälgida, mis toimub. Et facebook.com-startup-garaaž ja seal info jookseb pidevalt, et seal on ka kontaktid ja muu olemas.

Ja mis, mis need üritused tavaliselt on, kas see on matchmaking, mingisugused koolitused ja kas see on tasuline, kas me peame ikkagi maksma?

Et nagu ma ennem lühidalt mainisin jah, et meil on sellised kolme tüüpi põhiüritusi, et sellised lihtsamad on need keskkonna või, või tervisetehnoloogia või ütleme, insenertehnoloogiate õhtud, kus me räägime siis mingit konkreetsemast suunast. Ja need on alati tasuta, need, kes esinevad, tulevad tavaliselt sinna tasuta. Et eesmärk ongi ikkagi neid asjalikke inimesi sinna tuua. Matchmaking osapoolt on see TeamUp, kus tulevad erinevad profiilid kokku, ütleme, visatakse ideed õhku, pannakse kompetentsed meeskonnad omavahel siis seda ideed edasi arendama. Ja sealt on tulnud ka päris, päris põnevaid asju välja.

Aga nimeta, öelme need põnevad asjad, mis on tulnud välja peale, et Flicki.

Näiteks ütleme noh, natuke vähem küll tehnoloogiline, aga nagu päris palju populaarsust juba siin ajapikku saavutanud on HECK vesipiip, mis on selline vesipipip, millest sa võid omale kaasa võtta või seljakotti panna. Ja mis on väga-väga vinge maitsega, et tehnika, sihukese vesipipiku. maitsega, et Tehnikaülikooli tudengite poolt arendatud, siis on näiteks... See

tähendab seda, et ta saab põleda seljakotis sees või?

Jah, ta saab seljakotis sees põleda ja ta eelis on ka veel see, et kui ta läheb sulle vaiba peale ümber või näiteks mingi vääris, väärispuust tehtud parketi peal, siis, siis ta ei kahjusta su põrandat.

See on nagu e-sigarettuna või?

Aa, nagu e-sigarett, aga parem. Oluliselt parem. Siis ütleme, et noh, kui kodu on vaatevinklis, siis see on näiteks EVGE tech, kes töötas välja Veereke peataja, et kui uputus tuleb, siis terve maja ei, ei upu ära. On erinevaid rattaparklasüsteeme arendatud praegu ja palju, palju põnevat jaoks.

Kas see kõlab nagu päris kõik, kõik on päris tehnoloogilised firmad, et kui mul on mingisugune selline internetiärimõte, siis ma siin ei pääse mitte mingi valemiga?

Et üldiselt jah, kuna Garage48 teeb meie nagu arvates väga head tööd, siis ja meie näeme, et ülipalju on ütleme, arendamist vajavad. Valdkonnad, need, millega me põhiliselt tegelema, siis me hea meelega saada, saadame nad sinna.

Aga ütleme, ka Henri Start-up kindlasti vajab ju nii-öelda interneti inimesi, sellepärast et päeva lõpus, tänapäeval. Enamust nendest tehnoloogiaäridest, noh juhul kui tegemist on sellisel. B2C valdkonnaga lõpetada ikkagi internets, tuleb ju oma toodet kuidagi müüa. Kas te ei näe, et siin võiks olla selline sünergiakoht, et ühelt pool on siis sellised puhtad internetsfirmad, teiselt pool on tehnoloogiafirmad ja siis need internetsprogrammeerijad vaatavad, et noh, väga lahe, läheks ka sinna, kust nad, kust, kust need päris tehnoloogia start-upid saavad endale IT, IT-mehi nii-öelda.

Absoluutselt, et see on väga oluline küsimus ja kindlasti üks, ütleme, IT-valdkonda järgmistele lisandväärtuse levelitele viimise küsimus, et kui me suudame seda, seda teadmist nagu näiteks Henri teadmistega siduda. Et meil on ka enda meeskonnas ka inimene, kes on sellise, ütleme, IT-valdkonna. Suunajuht või, või asjapulk, et me viime inimesi niimoodi kokku ja, ja eks, eks Eesti on nii väike koht, et igatpidi leiame, leiame ülikoolist. Ütleme, et võta GarageBee kümne kaheksaga ühendust või, või muud moodi.

Kas teie see intellektuaalne vara? Osaliselt kuulub ka ülikoolile või, või on kõik oma firmasse jäänud?

See on kõik paraku meie endi oma, sest et ülikoolis me tegeleme küll sarnase uurimistööga, aga objektid on lihtsalt teised. Uurime ülikoolis leiba, juustu, biogaasireaktoreid samade meetoditega, aga ettevõttes on meie fookuses siiski inimene.

Aga nüüd, kui te hakkasite inimest, inimese peal katseid tegema, siis kas te proovite tegelikult enda peal või, või kuidas te teate, et see üldse töötab, et vist eeldaks ju mingeid pikemaajalisi katseid?

No eks, eks me ikka, eks me ikka ise olime need esimesed katseenesed, aga selles, selles valdkonnas on päris palju tehtud, tehtud teadustööd ja me suuresti toetume varem publitseeritule. Et me ei pea ise nii-öelda nullist seda... Seda kõike välja, välja arendama ja uurima hakkama, et meil on, meil on väga palju artikleid, kus me saame, saame šnitti võtta ja lihtsalt kohandada selle info ümber siis nii-öelda toitumiskavaks.

Ja loomulikult, kui, kui inimesel on ülekaal ja ta saab menüüd, kus on lihtsalt vähe toitu, siis kaal paratamatult langeb, see on teaduslikult tõestatud fakt, aga. Aga mul oli hoopis teine küsimus, et selle vana teema kohta, et kas teil on ka siis inimesed meeskonnas või ütleme potentsiaalsed koostööpartnerid, kes tegelevad selle IT poolega? Kes hakkavad teid nii-öelda selle müügi tegemisel kuidagi kaasa aitama? Jah, meil on

üks IT taustaga

meedia, uue meedia ekspert tiimis.

Aga kes seda kõike reaalselt programmeerib?

Tema, ta on oma firmas tiimi kokku pannud, kes, kes ehitab meie seda e-commerce süsteemi. Et selleks on, ma isegi ei tea, kui palju neid inimesi on, aga neid on päris palju, viis-kuus vähemalt.

Kas teil, kas see, sa mainisid, sul on grupp neljakümnest inimestest, kas see testperiood on juba läbi, et või saab keegi sinna näiteks oma avalduse saata ja teise grupi pääseda?

Hetkel on see läbi, aga meil on plaanis teha, teha järgmine prototüüp, kuhu me siis juba üritame kaasata inimesi meie e-keskkonna vahendusel, kuhu siis saavad kõik, kõik soovijad, soovijad kandideerida.

Millust see keskkond orienteeruvalt

valmib? Tahaks loota, et detsembrikuu jooksul.

Nii, kas saatus on juba teada?

FlickDiet.ee.

Kas juba jõulukingiks saab osta kinkekaarte?

Kui siis kaks tuhat kolmteist jõuludeks?

Eks see .ee ei ole usaturule minu üks väike probleem?

Usaturu üheks on .com juba ka olemas.

Okei, aga ma jällegi eeldan, et nende tehnoloogia. Inimeste jaoks ülikoolis on keeruline nagu mõelda selle peale, et nad alustavad pettevõtlusega midagi kuskil teha, et kas ülikooliga on ka plaanis või toimub koostöö, kus tutvustatakse, et oma firma alustamine ei ole väga keeruline ja siin ei ole midagi karta?

Absoluutselt, et ülikool on meil tore, tore partner ja eks me ise sealt oleme tulnud ja kõik meeskonna liikmed on meil suurem osa, muuseas ülikooli üliõpilaste nimekirjas, kas magistri või muul tasemel, et. Ja ütleme, see, see on oluline probleem tõesti, et inimesed ei, ei taha tulla ja ei julge, aga need valdkondlikud õhted ongi just meil selle eesmärgiga, et ütleme noh. Kui sa lähed üldist mingit majandusmulla või, või näiteks mingit IT programmeerijat ettevõtluse üritust kuulama ja sa oled biotehnoloogia taustaga, siis sul on sealt tõesti väga vähe võtta. Aga kui me teeme, ütleme, biotehnoloogia suunitlusega ettevõtluse õhtu, siis sinna tulevad kohale suurem osa selliseid ka mitte otseselt ettevõtlust huvitatud inimesi ja selle, selle kaudu me oleme nagu suutnud neid sinna lähemale tuua, et see tundub must ja pime maa, aga, aga, aga rääkides nagu ikkagi valdkondlikust näiteks keskkonnatehnoloogiast, siis need keemikud ja materjalitehnoloogia teadlased hakkavad juba vaikselt asjast aru saama ja see ei tundu enam niisugune hirmutav ja imelik ja must teema.

Aga kas, kui ütleme, kui, kui sa näed, et või keegi su kolleegidest näeb, et on selline hästi perspektiivikas firma, aga see inimene üldse ei, ei tea, kui ta seal ei teha ja kardab seda, siis kas te üritate teda ikkagi nii-öelda konverteerida kasuteks või, või lase nagu põhimõtteliselt loobuda sellest mõttest?

Et eks nad peavad ikkagi tahtma ise koostööd teha, teha ka, et sinna oleks hea ideaalist leida inimene juurde, et kui ta ikka väga tõrga, tõrga. Tõlksa olemisega on siis, me, me liiga palju teha ei saa, eks me loomulikult üritame ja noh, kui me räägime, kui, kuivõrd tore ja lahe see asi on, võib-olla see võib nagu kasu tuua ja Eesti, Eesti riigil, kui see asi käima läheks, Eesti teadusele, kõigele muule, siis teinekord ikka inimesed saavad aru ja on nõus tegema koostööd.

Aga Tallinna Ülikoolis ei ole plaanis teha näiteks koostööd, ettevõttesõpet kõigile?

Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, et eks see mingi jutt käib igal pool, aga ütleme, ma ei ole nagu veel näinud sellist päris hea, hea kvaliteediga asja, et ma arvan, et see on, see on absoluutselt teema, mida tuleks nagu arendada ja veel paremale tasemele viia, et teatud niisugune tegevus käib, aga ütleme, see ei ole nagu väga tehnoloogia ja skaleeritava ettevõtluse suunaga, see on niisugune üldine. Bürokraatia asjaajamine ja võib-olla mikromakroökonoomika, mis ei ole siinkohal nagu absoluutselt see viiv jõud.

Aga mille taga see sinu arvates jääb?

Noh, see on minu arvates nagu keeruline probleem, et seda koordineerima peavad Haridus- ja Teadusministeerium, Majandusministeerium, nagu ikka, Eestis koostöö on keeruline, seal peavad olema ka ülikoolid, pundis ülikooli enda sees on palju erinevaid osakondi, asutusi, teaduskondi, et see on niisugune suur konsortsium, kes peaks hakkama nagu ühe eesmärgi nimelt tööle, et, et. Noh, eks, eks võtab aega, ma usun, et mingi hetk seal nagu keegi teeb selle ära, et noh, meie omalt poolt kindlasti oleme nõu ja jõuga ja vabatahtlikus vormis ka abiks, et see, see teema läheks järgmisele tasemele.

On sul endal ka mõni start-up seal?

Jah, mul on endal ka meditsiinitehnoloogia startup, millest ma praegu pigem ei räägiks.

Okei, pihta. Henri, kas sulle tundub, et ülikoolist oled sa piisavalt saanud selleks, et minna ärisse ja saavuda seal igasuguseid kõrgusi?

Kahjuks mitte, kui ma mäletan, et kui ma kunagi ülikooli astusin, siis. Minu õppekava juhendis oli, oli kirjas selline, selline asi, et see õppekava toodab, toodab lõpu, õpin siis keemia-biotehnoloogia erialal ja et see õppekava toodab siis spetsialiste. Keemiainsenere, kes on valmis ka tegutsema ettevõtjana, aga paraku see õppekava ei ole seda eesmärki selles, selles osas täitnud, et nagu, nagu Rene ütles, et see. See üli, ülikoolis õpetatu on selline noh, üsna, üsna üldine, et, et paraku valdkonniti need ettevõtlusele lähe, lähenemine on ikkagi väga, väga erinev, et kui me räägime siin IT-ettevõtetest või, või biotehnoloogiast või, või ravim, ravimiarendusest, et see on kõik, need on täiesti eri maailmad, et, et sellist, sellisest üldisest, üldisest õp, õppest ei ole kuigi palju kasu see Noh, loomulikult mingi kasu on, aga ikkagi põhi, põhise nii-öelda meie, meie minu ettevõtlusharidus tuli paraku ikkagi startup garaažist, et loomulikult peab olema minu, minu arvates peab olema ise nii-öelda sellise ette, ettevõtja mõttemalliga või lihtsalt ettevõtlik. Aga niimoodi noh, päris koolipingis kõigile seda kulbiga pähe kallata vist, vist ei õnnestu nii lihtsalt, vähemalt mitte sellisel kujul.

Sulle tundub, et tuleb spetsiifiliselt vaadata, millega siis see teaduskondlikus tegeleb ja teha sellist eraldi programmi.

Pigem jah, et ma arvan, et juba sellest oleks päris palju abi, kui igale teaduskonnale õpetataks neid ettevõtlusaineid ülikoolis siis selle teaduskonnale spetsiifilise suunitlusega. Et see, sellest oleks väga-väga palju abi juba.

Tallinna Ülikool, Tehnikaülikool meid ka kuulab, keegi, keegi sealt ja eks oodame siis arenguid selles suunas, tõepoolest on läinud tõesti mitu aastat. Ja meie läheme siit pausile.

Tere tagasi pausilt, jätkub IT-äri saade Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja täna räägime, kuidas teha start-upe, mis ei ole väga täpse IT-suunitlusega.

Jah, neil on kindlasti teha keerulisem kui tavalist IT-startupi, aga meil on siis täna stuudios. Rene Jõeläht, startup garaažist ja startup garaaž ongi see koht, mis aitab teha tehnoloogilist start-upi ja ka üks startup garaaži klientidest, Henri Raska. Ja Rene äkki lõpus räägid ka sellest, miks, miks seda startup garaaži üldse vaja on, et miks te otsustasite teha ja kes, kes, kes, kes seda otsustas?

Nagu ma alguses ka mainisin, siis idee nagu hakkas sündima või arenema Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori prooviruumide vahel. Et nimelt mina oma töökaudu puutusin igapäevaselt kokku ülimalt andekate erinevate inseneridega, kellel tegelikult ei olnud valdkonnapõhist huvitavat ja tasuvat töökohta Eestis, kellel oli võimalik vabalt minna Saksamaale, aga ütleme, Eesti jaoks oleks nagu kaotus ja väga, väga suur kaotus ja siis tekkiski nagu mõte, et need, mis on mitte IT-alad ja kus on tegelikult väga palju teha ja ütleme, ärivõimalused on ka väga suured. Et peaks nagu midagi ette hakkama, teiselt poolt Raido Pikar, Tehnopoli tolleaegne inkubatsioonijuht vaatas ka, et neile tulevad neid kohviku ideedega inimesi liiga palju, et peaks, peaks midagi ette võtma ja siis me lõimegi start-up garaaži. Mille, mille eesmärk oli need andekad insenerid kokku korjata, panna majandajate ja, ja disaineritega kokku ja neid aidata, ütleme esimese sammu teha.

Aga miks sellist firmasid on vaja?

Mina näen seda sellepärast, et ega kui näiteks me tahame, et Eestis oleks head õpetajad, kes saaks mõistlikult palka, kes ei pea nagu muretsema selliste mingite igapäeva pseudoprobleemide eest, nagu väike palk ja ütleme, see Maslow püramiidi mingil mõistlikul positsioonil olemine, siis ega meil väga muud üle ei jää, kui üritada neid teadmistemahukaid ettevõtted käima. Käima lükata, mis Eesti teaduse ja akadeemia ja kõigega nagu seotud on, et, et kõigil oleks esiteks huvitav ja teiseks teeniks palju raha.

Aga noh, teatavasti Eestist investeeringutena palju raha ei liigu just, et kas teie organisatsioon pakub oma inkubantidele peale tiimi leidmise võimalusega võimalus leida endale rahastavaid persoone oma tiimi?

Et jah, meil on siit konkreetsed näited ka, kas või Henri näol olemas, et ole, oleme leidnud ja eks Eesti on nii väike, nagu ta on, et me tunneme, tunneme omakorda kõiki, kes siin nagu tegutsevad ja...

Ei, aga ma ütlen just, et kas välismaalt rikkaid inimesi?

Välismaalt, jah, me oleme viinud ka välismaa rikaste inimestega neid inimesi kokkulepe koos, koostöös teistega, et...

Aga see teie FlickDiet start-up on saanud juba ühe seemne ringi rahastuse Eestist?

Jah, Eestist, Eestist oleme saanud, oleme, oleme ka välismaa rahvusvahelistel investoriüritustel osalenud. Aga esialgu veel lihtsalt nii-öelda treenimise, treenimise eesmärgil, kuna meil ei ole reaalselt veel prototüüp valmis ja midagi, midagi käegakatsutavat ette näidata.

No ma eeldan, et kuigi noh, sellise start-upi loomine on keerulisem kui sellise tavalise veebistart-upi, siis noh, samas investeeringu leidmine on ilmselt veidi lihtsam. Kas te olete kaalunud näiteks ka min, minekut kuhugi kiirendisse, mis tegelevadki just selliste mitte, mitte veebi asjadega või te põhimõtteliselt olete juba piisavalt arenenud selleks, et seda mitte

teha? Hetkel oleme Tehnopoli startup inkubaatoris ja praegu selliseid kiirendi plaane ei ole, kuigi meid Kuigi meid just kutsuti Iirimaale ühte, ühte biotehnoloogia kiirendisse, aga hetkel, hetkel tahaks oma need prototüübid valmis saada ja tootega kiiresti turule tulla.

Et kas te alustasite füüsiliselt ka Startup Garage, siis pärast kolisite tehnoloogi?

Me füüsiliselt saime, saime kokkulepped, et me, et me saime kõik need laborid. Tööd teha, teostada oma, oma laboris, kus me iga päev töötame. Et meie ülemus on, oli väga-väga vastutulelik meile selles osas. Aga, aga kõik noh, kõik, kõik oleme siiamaani ise teinud, et, et Tehnopol mingisuguseid selliseid rendi, rendilaboreid ei paku, et Tartus on vist selline bio, biopark. Kellel on selline teenus, aga Tehnopolil minu teada ei ole väga.

Aga kas, juhul kui ütleme. Teie klient ei tunne mõnda ülemust ülikooli laborist, et kas ülikooliga saaks koostööd korraldada nii, et saaks, ma ei tea, kas osta sealt neid tunde või kuidas, kuidas see tavaliselt käib?

Absoluutselt jah, et enam-vähem. Ülikoolile oma kompetentsidega teeme, tutvus, tutvus nagu sellise suhte kõigile. Ja valmistame ette, et, et kõik on võimalik, et noh, loomulikult on teatud laboreid, kus inimesed ei ole nii väga huvitatud koostöö tegemisest ja laborid, kus see seadistamine võtab mingisugune, ütleme kuu aega aega, ülimalt keerulised, niisugused aparaadid, et aga üldiselt, üldiselt nagu on kõik tehtav. Kuidas

see skeem ikkagi on, et kui ma sinna tulen, siis mille eest ja kui palju ma pean maksma?

Sina, sina ei pea mitte midagi maksma, et keegi tegelikult ei pea midagi maksma, meil on vabatahtlik tegevus, et me teeme seda osaliselt seetõttu, et on nagu lahe ja teiseks me tahame ise ka leida veelgi huvitavamaid ja põnevaid ettevõtteid, millega nagu ise ka edasi tegutseda.

Aga kuskilt see raha ikkagi tuleb või, või?

Suuremas osas meil ei kulu raha, need asjad, näiteks need, mis me oleme andnud siin kas või Henry Start-upile prototüübi raha, need on jah, Euroopa, Euroopa Liidu rahad, mida meil natuke oleme, Siin ei hankinud, aga üldiselt oleme eemar olid nad, kuna see bürokraatia võtab rohkem aega, kui ma arvan, see tulemusele nagu sihtimine.

Aga ülikool teid üldse?

Ülikool on natukene toetanud ka.

Et üht-teist siit, üht-teist.

Üht-teist siit, üht-teist sealt, aga väga pole keskendunud, et esimene aasta aega meil ei liikunud praktiliselt ühtegi raha.

Aga oma klientidel te seda, ma ei tea, EAS-i poole pöörduda ei soovita, et, et innovatsiooniosakud ja kõik sellised asjad, kas?

Ikka tegelikult soovitame, selles mõttes need on, need on, me oleme alati olnud väga head asjad, et natukene saab nagu kergemini minema, et aga siis noh, me võib-olla anname näpunäiteid, aga väga ise ei torgi seda.

Et põhimõtteliselt teil on selline projekt, mis on mõeldud ikkagi iseseisvatele inimestele, et nad tulevad sinna, saavad mingisugust koolitust, aga ise otsustavad, mida nad täpsemalt teevad, et sellist. Sellist nagu plaani firmade jaoks ei ole, et nad tulevad, teevad, teevad punkti A, siis punkti B, siis punkti C, siis punkti C, siis lähevad näiteks Tehnopoli või kuhugi mujale?

Ütleme nii, et me teeme neile punkti A. Ja siis vaadaku ise, et ega, ega meie ei tohi, ei saagi olla targemad kui nemad ise kokkuvõttes.

Kas sulle, sulle tundub, et Eestis on selliseid projekteid vähe, et neid, neid võiks rohkem olla või mida sa üldse soovitad inseneril, kes tahab sellist tehnoloogia mahukat firmat teha?

Eestis on projekte tõesti väga vähe, et meil siin üritatakse kogu aeg, et tooge meile nädalas kümme ideed või midagi sarnast, et see on nagu suhteliselt võimatu. Ideid on vähe, aga ideid on inimeste peas palju ja meil on tegelikult väga palju andekaid inseneri, kes, kes on võimelised selliseid asju tegema, et ütleme, et tohutu potentsiaal.

Ja mis, kuidas me saame seda funktsiooni realiseerida?

Ma arvan, et üks parimaid meetodeid siin tulevikule mõeldes on küll seesama ettevõtluseõpe ja seal erinevate profiilide, lisaks sellele nagu valdkondlikule ettevõtlusõppele ka erinevate profiilide omavahel kokkuviimine. Et ütleme, paneb biotehnoloogi ja IT-venna ja disaineri ja mingi majandustudengi kokku ja ma arvan, see on nagu päris kõva pauk, mis sealt välja tuleb.

No Hendrik on meil näiteks TDV-t tudeng ammune ja siis neil on näiteks interdistsiplinaarne õpe, et kas see võiks olla ka lahendus ilmselt, kus, kus inimesed saavad erinevatest valdkondadest midagi ja siis saavad ilmselt ise.

Jaa, absoluutselt see samasugune TDV-e mudel võiks olla nagu laialdasemalt kasutusel ja erinevate nurkade pealt, et ma arvan, see on, see on nagu tulevik.

Jah, Hendrik, kuidas sa näed enda tulevikku ma ei tea, aasta pärast, et oled seal siis Tehnopolis või kaua saad Eestist äkki lahkuda?

No meil on see plaan ikkagi sinna USA lääne, läänerannikule suunduda, aga kuni, kuni selle hetkeni, ma arvan, me oleme kindlasti seal Mustamäel Tehnopolis.

Kas te olete ka koostanud mingisuguse planeedi kehakaalukaardi, et, et sihukeste punaste laikudega, kus on kõige raskemad inimesed, kuhu teil tasuks minna? See,

see kaart on üsna, üsna ühene, et, et see kogu, kogu Lääne ühiskond on ikkagi valdavalt ülekaalus. Ma olen

kuulnud, et. Kõige pudentsiaalsemad kliendid ongi kõige rikkamad inimesed, nii et suurepärane ärivõimulus.

Ja ehkki ma just kuskilt lugesin mingi aeg tagasi, et seoses keskklassi tekkega on ka ülekaaluliste arv Hiinas plahvatuslikus tõusus.

Absoluutne arvudes kindlasti, aga kas see USA, USA-koolimine tähendab seda, et Eesti firmatel enam ei ole või kuidas sulle tundub, et kas Eesti firmana äriajamine seal on hea mõte või mitte, või mitte nii väga?

Seda nii-öelda ju, noh, see on selline et, et ma arvan, et loogiline oleks, et kui me, kui me baseerume kuskil San Franciscos, et siis meil on ka USA juriidiline keha, eelkõige siis mõel, mõeldes investorite huvidele ja, ja nii edasi, aga. Hetkel me näeme küll seda stsenaariumit, nii et kui me alustame välisturul äritegevusega, siis me Eestis selle kindlasti lõpetame, sest et see turg on lihtsalt nii väike ja see on, eesmärk on lihtsalt Eestis oma need süsteemid ära proovida ja, ja paika panna. Kogu aeg üks ja sama jutt on ju, et kuidas ikkagi saavad olukorda, kus, kus need firmad jäävad ka Eestisse?

Vot jah, siin saab nagu neid laboreid ja asju välja, outsource'ida ja saab sellega nagu selle probleemi lahendatud, aga. Ma tahan, tahan arvata ja tegelikult tean ka osasid seltskondasid, kus on see kohalik kompetents niivõrd tugev. Et sa praktiliselt, kui tahad ära kolida, eriti tehnoloogia poolt, siis sa pead need kõik inimesed oma, endaga kaasa viima ja ütlema, kui sa pead siit kümme meest ära rääkima. Ja naist, et see on väga keeruline ülesanne, et seda enam ma tahaks, et nad, ütleme teadmistepõhiseid asju rohkem tuleks, et sa lihtsalt ei saa seda ära minna.

Jah, ma arvan, et kõik me oleme sellega nõus ja see oli meie täane Restart, kuulage meid jälle järgmisel laapäeval. Kuulage meid ka podcastist ja ilusat nädalavahetust.