Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äärisaade Restart, mille tänaseks teemaks on inglid.
Tere ka minu poolt ja täna räägime siis sellest, kuidas läheb Eestis ingliinvestoritel ja kuidas start-upid saavad nende käest raha.
Meie saadet toetab ITL... Meie saade on korduses täna öösel kell kaksteist ja alati saate meie saadet kuulata podcastist aadressil podcast.kuku.ee. Kui teil on küsimusi või ettepanekuid saate teemade asjus, siis meie Facebooki lehel saab nende teemadega kaasa arutada.
Ja meie stuudios on siis Ivar Siimar, kes on EstBANi suurjuht ja tere, Ivar. Tere. Et kuna mõned inimesed võib-olla ei tea, millega Inglilin Vester tegeleb ja milleks teda üldse vaja on, siis räägi, kes on Inglilin Vester?
Oo, Inglilin Vester on inimene, kellel on mingil määral raha, suuremal määral kogemusi ja kes on valmis, valmis aitama uusi ja arenevaid ettevõtteid, et meie, meie vastloodud ühenduses EstBAN ehk Eesti, Eesti äriinglite assotsiatsioon, et meie, meie inimesed on põhiliselt ikkagi keskendunud start-upide... start-upidele ja, ja põhiliselt räägitakse siis tehnoloogia, tehnoloogiaettevõtetest, millel on, millel on vähemalt ekspordipotentsiaal või, aga, aga paremal juhul on ka, on ka skaleeritav ärimudel.
Aga mih, mitu sellist inimest sinu arvates võiks Eestis hinnukorist olla? Sadu või kümneid?
Noh, ma arvan, et, et pigem, pigem siis võiks rääkida näiteks esialgu sajast ja inimesest orienteeruvalt, et Soome, mis on meist tunduvalt suurem riik, seal on täna organiseerunud seda tüüpi inimesi suurusjärgus kolmsada.
EstBAN on inglite võrgustik, et milleks inglid peavad siis koos midagi tegema, mis näiteks sa iseseisvalt tegutsed?
Et võib-olla kaks sõna siis meie ühendusest, mille, mille, mille asutasid kakskümmend viis eraisikut eelmise aasta novembri lõpus, tänaseks on meid juba kolmkümmend kolm liiget, Ja, ja miks, miks need kolmkümmend kolm liiget on siiamaani siis otsustanud liituda üheks, üheks organisatsiooniks, on, on põhiliselt see, et, et deal flow või siis, siis tehinguvoog eesti keeles, seda on üks, ühe, ühekaupa on väga keeruline üldse nagu moodustada, aga, aga veel, veel keerulisem on seda hallata. Et see on nagu üks, üks kokkutõmbav jõud, teine, teine on kindlasti see, et, et koos oleks, koos oleks mõistlikum investeerida, et mitmi, nagu vanasti öeldi, et mitu pead on ikka mitu pead, et et kui saab ühe, ühte ettevõttesse kaasata erineva kompetentsiga investoreid, Et siis tõenäoliselt nad saada, sa, suudavad ka ettevõidet paremini edasi viia ja aidata.
Eks see, seda ohtu ei ole, et seda kompetentsi on liiga palju, et igaühel on oma arvamus ja vaene start-up saab endale kümmekond osanikku, kes kõik tahavad seda firmat üldse.
See oht on, oht on kindlasti olemas ja, ja, ja alati, alati tasub ettevõtjal ikkagi ise ka valida, et kes, kes tulevad tema investoriks, see on nagu esimene küsimus, aga...
Aga on siis start-upil üldse valida, et kui raha on vaja, siis mida ta täpsemalt valib? Tuleb üks investor ütleb talle, et mul on siin rahakott, kas võtad või jätad, et kas...
No kuni, kuni, kuni tänase päevani oli võib-olla seda valikut natuke vähem, et, et täna on juba, juba kolmkümmend kolm inimest, kes on ennast vähemalt identifitseerinud investorina, Siis, siis tegelikult see, see asi, et, et nüüd küü, kümme inimest tuleb ettevõtet juhtima, et see, see oht on ikkagi väga, väga minimaalne, et et mis on nüüd mujal maailmas, on nagu trendiks kujunenud, ongi sündi, sündikaatinvesteeringud, kus needsamad investorid siis kõigepealt lepivad kokku omavahel, et kes neid ettevõttes esindab ja, ja sisuliselt noh, ideaalis ei, ei pea ettevõtja iga päev raporteerima kümnele erinevale inimesele, vaid, vaid see, et see inve, inve, investorid on nagu struktureeritud ja, ja, ja tegevus, tegevuskäik on nagu ette, ette kokku lepitud.
Kui palju peaks nüüd ütleme veebruari keskel oma rahakoti vaadates seal raha olema selleks, et et identifitseerida ennast ingelinvestorina?
See on nagu hästi keeruline, keeruline küsimus, et no jällegi väga robustselt öeldes, et, et kui on, kui on niisugust riskikapitali võimalik, võimalik noh, hinnata näiteks sada tuhat eurot, et siis see oleks kindlasti, kindlasti väga hea hal, väga hea algus selleks, et et alustada investeeringuid, näiteks kümne või kahekümne tuhande, kahekümnest või, või kümnest tuhandest eurost, et
ole nüüd mingid kosmilised.
Mis sa mõtled, et alustada investeeringuid, kui sada tuhat otse saab, siis saab võimalikult lõpetat?
Kui sada tuhat saab otsa, siis loodetavasti esimene, esimene kümme tuhat on äkki juba, juba exitina tagasi tulnud kümnekordselt. Et...
Aga no ilmselge on see, et investeeringud ei juhtu üleöö. Et mul ikkagi läheb aega natuke, kuni ma kaalun seda, kui mulle, kui ma vaatan rahakotti, mulle tundub, et ma suudaksin oma... ütleme, üüri ja pere kõrvalt viissada eurot iga kuu kõrvale panna, see tähendab aastas kaks-kolmetuhandelist investeeringuid, et kas kas inimene, kell viissada eurot kuus üle jääb, on inimene küll investor? Ma arvan, spetsioonikond on sinu valik.
Üldiselt öeldakse, et, et mis, mis on ka selge, et niisugune start-up või, või väga algusfaasis ettevõttesse investeering on seotud ikkagi väga suure riskiga, et kas see ettevõte Ei lähegi lendu või ta jääb, või ta jääb nagu tiksuma, et, et selles mõttes üle, üle, soovitatakse üle kümne protsendi oma üleolevast varast mitte investeerida. Nii et siiski jah, päris üs, mi, mingi, mingisugune jõukus, mingisugune jõukus peaks majas olema, et, et, et alustada, et viiesaja euroga kuus vist tõesti on. On paremaid variante, mis selle rahaga peale hakkab.
Kui, kui kasutasid kümme protsenti reeglid, siis, siis sinul on viiskümmend eurot, mis on juba see päris pre-stage start-upi tase. Aga kui mõni inimene ikkagi avastab oma rahakotist väga suurt summat ja, ja siis otsustab, et ta on ingel, siis kuidas ja mis tingimustel saab ta EstBAN-iga liituda?
Noh, liitumistingimused on tegelikult üsna, üsna lihtsad, et, et tõesti kõigepealt tuleb iseenda, endas veenduda ja ja teiseks siis tuleb leida meie, meie tänaseks kolmekümne kolme liikme hulgast kaks soovitajat, kes, kes on nõus, kes on nõus siis ütlema, et sa, et sa oled tõesti mõistlik, mõistlik inimene ja et... Et liituda, muud, muud suuremat polegi vaja.
Mis see risk on, kui, kui EstBANICu liitub, ebamistlik inimene?
No risk on see, et nii nagu, nii nagu alati mingisse kollektiivi satub sinna mittesobilik inimene, siis tekitab tõenäoliselt nagu probleeme tal endale ja, ja teistele osalistele, et kuna me oleme tõepoolest ainult kaks kuud tegutsenud, siis meil suuri riide pole veel ette tulnud. Ja, ja väga loodame, et, ja väga loodame, et see ka edaspidi jätkub üsna positiivses võtmes.
Eks väleviskivise protsertulung ka juba läbima.
Praegu ei ole, et, et eks siis tuleb, tuleb leida aega
ja... Aga kui, kui mõni start-up noh, avastab nüüd Restarti kuulades, et kuskil on tekkinud nii suur inglite konservatsioon ja tahab sealt raha saada, siis, siis millega ta peab alustama?
Noh, on hea, hea meel, hea meel tõdeda, et järgmisel nädalal me saame, saame oma kodulehekülle koos suunavate viidade ja, ja ja materjalidega üles, et siis ongi kõige lihtsam minna, minna meie kodulehele www.estban.ee ja, ja siis sealt on, on võimalik leida juba, juba juhised, mis materjalid ja kuhu tuleb saata, et siis saada võimalus seal inglitele esinema nii-öelda.
Ja mis see võimalus tähendab, et mi, mida täpsemalt tuleb, tuleb siis saata EestBANile, et, et valituks
osutuda? No valituks osutuda selle jaoks peab, peab, peab olema päris palju muid, muid asju veel peale, peale dokumentide, aga aga hästi lühi, lühidalt öeldes peab olema siis üks lehekülg kirjeldust oma, oma ärist ja oma, oma, oma ideest ja oma meeskonnast, siis paremal juhul on, on kaasas ka esialgsed niisugused finantsnäitajad, mida oodatakse ja, ja kümme kuni viisteist lehekülge väike presentatsioon. Et peale, peale selle materjali läbilugemist, siis meie, meie väike niisugune komisjon otsustab, et kas, kas ettevõte on, on küps tulema esinema või siis, või siis me, või siis me anname talle mingisuguseid, mida ta võiks, võiks veel ette valmistada või üks, üks alternatiiv on, on ka kindlasti see, et me, et me suuname ta Tehnopoli, kellega meil on tänaseks väga hea koostöö juba, juba välja kujunenud, kus on olemas kõik, mentorid, vajalikud, vajalikud nõuandjad, et, et mis, kes siis loodetavasti annavad, annavad mingisuguse sisendi.
No ma ei väsi ikka neid vaese inimese küsimusi küsimast, et kuidas te ikka ära tunnete, et kas ta on piisavalt rikas, et kas ta peab kohe seda raha lauale käima või te piilute aknast, mis autoga ta tuleb, või kuidas täpselt toimub, tuvastamine?
No Eesti on nii väike, et tavaliselt no vähemalt meie kolmekümne kolmest tänasest, tänasest liikmest siis, siis enamus on millegagi elus hakkama saanud ja üldiselt, üldiselt meil vähemalt pooled inimesed neid uusi liikmeid tunnevad, nii et et, et Eestis ei ole seda, seda hirmu. Aga noh, mina ei tea, et kui ikkagi raha võib-olla on veel napivõitu, aga on hästi, hästi suur tahtmine panustada, et siis tegelikult võib ju alati pöörduda ja ja kes teab, millal üks inimene nüüd rikkaks saab, et... Võib ju natuke varem ka kohal olla.
Ja loota, et kire asi saab kioskist kätte, et aga on see tasuline?
Jaa, meil on, meil on... Keskmist
vaesemad inimesed saavastad endale?
Jaa, liikmemaks on aasta, aastatasu on niisugune, võiks, võiks öelda nagu sümboolne, kakssada eurot, see võiks olla siiski olemas.
Jah, see on kindlasti väga hariv vestlus, aga, aga räägime ikkagi start-upitest natuke, et need, kes Tehnopoli satuvad, et nad siis ei ole päris valmis investeeringuks, et kas plaan on siis selline, et nad lähevad Tehnopoli ja siis tulevad niimoodi ringiga tagasi?
No ikka jah, et me, et me hea meelega näeksime siis nad, et, et nad, et nad tuleksid tagasi ja ja, ja äkki me saame siis noh, uuesti rääkida, et ega tihtipeale meie küsimused on suhteliselt konkreetsed, et näita reeglina, reeglina need, need ongi see, et näita oma klienti, näita oma prototüüpi, Mis iganes võib-olla on, on, on meeskonnas keegi konkreetne lüli puudu, et ütleme, et palun leia oma, omale asutajate ringi üks või, või teine, teine tark inimene juurde ja noh, ka see ei ole nii kos, kosmoseteadused.
Mil, millist raha peab selline start-up otsima, et kui suurt investeeringut tahaks EstBAN teha?
Me oleme, me oleme küll oma materjalidest välja öelnud, et see, et need summad võiksid olla viiskümmend kuni viissada tuhat, et praegu tundub, et, et noh, kui, kui on küsimus noh, sajast kuni saja viiekümnest tuhandest, see oleks meie jaoks nagu kõige, kõige mõistlikum sisenemise aeg ettevõttesse. Tänaseks meil on tulnud avaldusi alates viiekümnest tuhandest, tuhandesest investeeringust lõpetades, Siis tänaseks vist üheksasada tuhat on kõige suurem
soov. Kas sa ei aru, et võiks keskenduda rohkem sellistele väiksematele summadele, sellistele varasematele start-upidele, kes otsivad võib-olla kümme, kakskümmend tuhat, selleks võib üldse nagu midagigi ära teha?
Ja täna me, meil oligi just täna juttu sellest, et näiteks Tehnopoli ja Swedbanka koostöös on käivitatud väga, väga tore, tore initsiatiiv nimega Prototron, Ja, ja kavatseme Prototroniga siis alustada tihedamat koostööd, et, et loomulikult me hea meelega alustaks ka, võiksime ka alustada seal kümnest või kahekümnest tuhandest, küsimus on alati selles, et mis selle raha eest suudetakse või tahetakse saavutada.
Aga lähme selle mõttega väikesele pausile siit ning pärast pausi on meil telefoni otsas EstBANi teine juhatuse liige, härra Kiisa.
Tere tagasi, Kuku raadio kuulajad, väikeselt pausilt, endiselt on laupäev ja eetris on iga laupäevane IT-ärisaade Restart. Meie saade on korduses õhtul kell kaksteist, aga võite kuulata meid ka podcastist, kaasa rääkida meie Facebooki lehel, ning tänase saate teemaks on inglid, tegelikult mitte nii väga religioossed täielased kui just ingelinvestorid. Meil on saates värskelt loodud ingelinvestorite organisatsiooni EstBAN juhatuse liige Ivar Siimar, nüüd on meil telefoni teel teine juhatuse liige, liitunud meiega, härra Marek Kiisa. Tere, Marek. Tere, tere.
Esiteks, sina oled üks EstBANi juhatuse liikmetest, aga räägi, millega sa muidu päriselus tegeled?
Mina juhin sellist ettevõtet nagu Astrec Invest ja, ja See on üks nendest kahekümne viiest siis nii-öelda äriingli organisatsioonist, kes mõned kuud tagasi asutas siis EstBANi organisatsiooni. Meie eesmärgiks on, on leida siis sündikaati investeeringud ja, ja panustada koos siis ühtviisi oma oskusteave, Oma kogemused ja ka raha siis start-up või siis alustavatesse iduettevõtetesse.
Oled ka ise teinud mitu investeeringut, kui suur su portfell on praegu?
Minu portfellarätkel on üheksa investeeringut, võiks öelda nii, et, et nad on mingit moodi seinast seina, kõik on alustatud või noh, nii-öelda alustavad ettevõtted. Võib-olla kõige rohkem meedia tähelepanu on saanud GrabCAD, see oli, see oli mõnda aega tagasi, mille pärast see GrabCAD mulle tundus nagu, nagu täpselt see õige olevat, sellepärast et, et ma olen ise masina insener, töötanud kolm aastat inseneribüroos disaininud, silindripäid autotööstusele ja, ja, ja sealt ma tundsin, et, et see on, see on täpselt minu ala, kuhu ma sa, suudaksin nii-öelda siis panus, panustada oma oskusteavet, võib-olla ka kontakte ja, ja, ja siis ka kindlasti raha.
Kas teil on veel kuulsaid investeeringuid?
Ma loodan, et nad kõik saavad kuulsaks ühel ilusal päeval. Aga no tegelikult see ei ole reaalsus. Ütleme nii, et, et üks väga tugev inseneribüroo, Astrec Baltic, on loodud minu hea partneri Sven Repoga juba üle kuue aasta tagasi. Ja, ja, ja see toimetab Baltikumi turul ja ka osaliselt on läinud ka Põhjala turule. Kindlasti see ettevõte ei, ei paisu nii suureks, nii nagu GrabCAD, aga ega ei, ei saagi portfellis kõike, kõike ühe suuna peal minevaid ettevõtteid, et see ongi tegelikult, mispärast me selle EstBANi lõime, et võimalikult palju riske jagada, jagada siis ka portfelle ja, ja panustada niiviisini, et, et oleks. Kõik suunad kaetud.
GrabCAD-i investeeringuid te olete teinud arengufondiga, et kuidas, kuidas sulle tundub, kui hea partner on arengufond?
Ma ütleks niiviisi, nii et, et arengufond on mingit moodi kogu selle, selle iduetevõtete sünni juures olnud, mina julgen täna väita, et, et tänane See noh, nii on ta siis start-up ettevõtluse kultuur oleks... ajast noh, nii-öelda tunduvalt kaugemal maas, kui ta täna on tänu arengufondile.
Et sulle ei tundu, et arengufond pakub sellist natuke ebaausat konkurentsi erakapitalile, et kui me vaatame minevikku, siis enne arengufondi oli viisiraha natuke paremini kätte saada või siis...
Mina olen, selles suhtes olen, jään eriarvamusele, mina arvan, et arengufond oli õigel ajal õiges kohas, tegi, tegi väga tubli töö, no tänaseks on nüüd arengufond selgelt restruktureerimisel siis fondifondiks, ilmselt see aeg on, on ka käes noh, seda turgu muuta, kaasata siis Euroopa rahasid erinevatelt tasemetelt. Et kokkuvõttes mina arvan, et, et ta on pigem olnud kaasaaitaja igas mõttes.
Aga kuidas sulle tundub, mida võiks Eestis teha selleks, et see start-upide ja ütleme, inglite egosüsteem paraneks, et kas sa oled nõus sellega, et peamik probleem on ikkagi see, et meil on vähe raha või sulle tundub, et meil on pigem vähe häid start-upe?
Siin ei ole ühest vastust, et, et nii üht kui ka teist ühtepidi on, ma arvan, et EstBAN on selgelt noh, nii-öelda selle, selle idu rahastuse kultuuri edasikandja loo, edasi viia. Ja, ja ka mingit moodi selle mõtteviisi muutmine, mis täna meie turul on, Kui me keerame natukene aega tagasi, siis väga palju fokusseeriti omal ajal noh, ütleme kuni kahe tuhande seitsmenda aastani infrastruktuuri ülesehitamisele, teistpidi ka jälle majad, kõik selline noh, ütleme nii-öelda, mis, mis kuulus sellesse ajajärku, siis, siis täna on, on vaja siis noh, ütleme need... Ütleme siis, jõukam keskklass, kui nii võib öelda, ettevõtete juhid, kes on, kes enam oma ettevõtteid ei juhi, et nemad panuksid, panustaksid oma siis, siis oskused, teadmised, kontaktid ja ka kindlasti raha, mis neil on kõrvale pandud nendesse alustavatesse ettevõtetesse.
Ja kuidas sa näed rolli selles protsessis, et kas, kas sulle tundub, et see on nagu selline, nagu kool investoritele või, või see peamine väärtus on selles, et inimesed saavad väiksemat summat panustada noh, ja koos investeerides saavad teha need investeeringud, mida nad muidu, muidu ei teeks?
Selles suhtes, et kui me oleme seal... Omavahel rääkinud assotsiatsioonis, siis osad investorid on nõus panustama viis tuhat eurot, mõni kümme tuhat eurot, täpselt nii palju, kui igale ühele jõukohane on. Ja, ja kui neid sündikaadi investoreid on kümme tükki, siis hetkega on juba viiskümmend tuhat või, või sada tuhat eurot koos. Ja, ja alustavale ettevõttele on sellest rohkem kui palju, Pigem on sellele alustavale ettevõttele vaja just seda koolitust, seda suunamist, seda käehoidmist heas mõttes.
Aga näed sa seda, et selle aasta jooksul õnnestub teha ka EstBANi liikmetega kaasinvesteeringut?
Päris kindlasti. Päris kindlasti ühel või teisel moel tekivad sellised huvigrupid ettevõtete vastu. Ja, ja ma arvan, et neid, neid tuleb päris korralikult. Teistpidi jälle nüüd ka see küsimuse nagu selline esi, või teine pool, et, et kas neid projekte on piisavalt, meil oli üks väga huvitav EAS-i poolt korraldatud väljasõit Peterburgi, kus me siis kuulasime viite erinevat ettevõtet ja nende siis tutvustust, viieminutilist Nagu inglise keeles öeldakse, või, või siis sellist kiiret ettevõtte tutvustust. Ja, ja kui see muutub mingit moodi selliseks tavaks, käia naabermaades meid endid tutvustamas, teistpidi ka jälle, jälle siis nende ettevõtete lühikirjeldusi kanaliseerides siis EstBANi ühtsesse süsteemi, mille nimi on siis gast.com, millega on siis ka EstBAN liitunud, siis sealt tuleb kindlasti neid projekte lähinaabruskonnast Eestist, küll neid projekte sünnib juurde, juurde kogu aeg.
Kas ohtu ei ole, et Eestis on, ma saan aru, et ohtu on juba olemas, muidu te käiks ju teistes riikides, et Eestis on ideed otsas ja nagu keegi vist on öelnud, et kui iga kord, kui tekib uus start-up, siis mõni vana sureb?
See on täiesti loomulik protsess ja, ja, ja ajujahi liikumine ju alustati siin oma neli-viis aastat tagasi. See on kõik, on, on selle protsessi üks osa. Neid tuleb aeg-ajalt, tuleb neid rohkem, neid ideid, oleneb siis noorusest, noor, noorte ettevõtlikkusest. Ma arvan, et, et see ainult paraneb, see olukord.
Aga loodame siis paremat ja see oli Marek Kiisa, aitäh sulle, Marek, meie lähme oma saadega edasi peale pausi.
Tere tagasi pausilt, on endiselt eetris IT-ärisaade Restart ja meie tänaseks teemaks on äriinglite organisatsioon EstBAN ning meil on saate kolmas osa ning hetkel on meiega liitunud telefoni teel kolmas juhatuse liige EstBANist ja Eesti staaringelinvestor Allan Martinson, tere.
Tere, Alan, ja räägi, mis on sinu ootused EstBANiga seoses, kas sa loodad teha, teha teiste EstBANi liikmetega mõnda kaasinvesteeringut või tahad selle läbi siis vaadata, millised huvitavad start-upid on Eesti start-upi maastikul olemas?
Jah, kõigepealt noh, see Tore kompliment ja staar see on tõsiselt üleliiast, et tegelikult ma arvan, et Eestis on oluliselt rohkem Ingliseid, investoreid kui mina olen seda teinud, et ma olen olnud siin muudes rollides, et olen pigem fonde, fondi kaudu investeerinud ja ise võib-olla ettevõtja olnud, et Inglina on mul suhteliselt vähe veel kogemust. Aga mis on minu huvi, et nüüd tegelikult selles... Võib-olla noh, see kõlab natuke banaalselt, aga natukene selline missiooniline ka, et sest Eestis on organiseerinud riskikapitalistid, noh, nii ära kui riskikapitalistid ja on üsna tohasti organiseerunud ka startup ettevõtjad, et see inglite pool on olnud küll olemas, aga ta on olnud vähe organiseeritud, et võib-olla läbi arengufondi juures koos käinud nii-öelda inglite, mitte ainult nagu klubi, et võib-olla nüüd põige rohkem seal organisatsiooni. Ja noh, see on üks osa nagu Eesti sellisest tehnoloogiamaastikust, kus on, on võib-olla kõige vähem seda arend, arendust siiamaani olnud, et ja noh, natuke on mul selle koha pealt võib-olla nägemust nii ettevõtja kui ka siis järgmine staadium, ehk siis riskikapitali poole pealt. Ja noh, eel, eelkõige siis tõesti, kui Ivar Siiamaale selle oma teiste üles võttis, et me otsustame, pole nala alla ja natuke näitan seda lihtsalt. Aga noh, see nime loomulikult on ka isikliku viiete sealtkaudu, ehk hakkab tulema huvitavaid ettevõtteid, mida võib-olla muidu ei näeks ja... Ja kellelgi koos sulad kokku panna või sirad kokku panna, on ka hea mõte.
Mis on sinu arvates selle organiseerimise peamine väärtus, kas selles, et investorid saavad koos investeerida või selles, et nad saavad võib-olla targemaks ja noh, saavad aru, kuidas, kuidas sellest, sellest, selle staadiumil investeerimine peab toimuma?
Noh, iseenesest ühte kui teist, et ma arvan, et praegu hetkel on võib-olla, tähtsam on see, Üldse selle community või teadmise tekitamine, et see on, ma arvan, eesti inglid on suhteliselt veel noored. Et tiivaotsad on alles lühikesed, et, et ei ole ka kõrvetravend piisavalt palju saanud, et sellest ja nii edasi. Et võrreldes muu maailmaga, kus on aastakümneid ikkagi inglite ühendused koos olnud, on me ikkagi väga noorsasi. Ja siis, kui noh, üheskoos on õpitud ja üksteist tundma õpitud rohkem, siis tuleb ka rohkem neid üheskoos tehtud investeeringuid. Tegelikult väga paljud investeeringud maailmas on tehtud nii-öelda kamba peale, mis siis võtab kõikidel nagu riski vähemaks, et noh, näiteks kui noh, mul on panna näiteks noh, ma ei tea, viiskümmend või sada tuhat eurot kuhugi, et kui ma varem panin võib-olla seda ühte või kahte projekti, et siis nüüd on võimalik panna koos teistega näiteks kümnesse projekti. Et noh, meie nagu see raha mõist nagu jaotab laiali rohkem ja tänu sellele kõigi riskid hajuvad. Ja ühtlasi me näeme nagu rohkem neid asju ja saame, saame ka rohkem targemaks.
Eesti on tutvud oma start-upide poolest ja kui meil tekib selline inglite võrgustik, siis ka see osa peaks korras olema, kas sulle tundub, et siis on ökosüsteem välja ehitatud või sinu arvates on midagi veel meil puudu selleks, et, et see IT-valdkond areneks kiiremini?
No ma arvan, et praegu On tegelikult puudu kaks asja, et üks on sama see tegelikult, ingrid on meil päris aktiivsed olnud, aga nad ei ole nagu targalt organiseeritud ja see asi nüüd saab lahendatud, vähemalt algus on tehtud. Aga teine asi, mis hetkel veel tegemisel on, on tegelikult, tuleb taasteraitse riskikapitalitööstus, et see on naljakas, kuhu ka ei ole, et oli viis aastat tagasi, kuus aastat, seitse aastat tagasi, oli kolm. Või vähemalt kolm umbes aktiivselt investeerivat fondi, et oli Ambient Sound minu ettevõtmine siis Eesti arengufond. Et noh, minu fond on siin ära investeeritud ja olen võinud natuke teiste riistude juurde, et Ambient ei ole ammu Eestisse midagi investeerinud ja noh, arengufond on ainu, ainukasena siin, aktiivse fond. Et tegelikult olukord, kus meil on hästi-hästi tugev start-upi Maastik ja samal ajal ei ole praktiliselt kohalikke investeerimise fonde. Et noh, see on natuke nagu kummaline, et peamiselt rahad on saadud nagu välismaalt viimaste aastate jooksul. Ja see võiks ka nagu taastada, et noh, kas siis samade kolme tegija osavõtul või siis mõnede uute tegijate osavõtul. Et siis oleks nagu see maastik jah, enam-vähem nagu paigas.
No taastada võiks kindlasti, aga kuidas seda protsessi näed, et kas sulle tundub, et arengufond on selles pigem süüdi või, või vastupidi, kui arengufondi poleks, siis meil ei oleks ka seda praegust VC kapitali, mis siin meil Eestis on, et kas sa näed seda taas, nagu taastamist? taastamis, taastamise rolli riigi rahastuses või sa loodad, et siia tulevadki pärisviisi tegijad?
No ma arvan, et põhjus, mikspärast Eestis ei ole praegu hetkel aktiivseid Eestisse ja aktiivselt investeerivaid erariskikapitaliste, ehk siis noh, võib-olla kõige lihtsamas keeles võib küsida, et mikspärast mina või Ambient Soundinvestments ei ole tükk aega Eestisse investeerinud. Ja miks ei ole nagu tõstetud uusi fonde, on siis pigelt see, et noh, see FAAS sai siin läbi käidud kuskil viis-kuus-seitse aastat tagasi, kus need üksikud esimesed said, need triibulised natukene selles mõttes kätte, et oli noh, nad maitsesid seda elu ja ega see riskikapitalite elu ei ole ka nagu väga lihtne. Et ja kumbki meist korjas kokku mingi portfelli, mis siis noh, praegu vajab manageerimist, et Ambientil on, on... Mis kuskil, ligi kolmkümmend ettevõtet siiamaani portfellis üle maailma, noh, minul fondil oli kaheksa-üheksa tükki ja neist on pooled müüdud küll, aga need ülejäänud vajab, vajavad tegutsemist. Et ma arvan, nüüd on tekkinud see aeg, kus tuleb nagu uuesti otsustada, kas nagu tahetakse seda asjaga edasi tegeleda, siis tõsta uusi fonde ja edasi minna, aga mingil juhul ta ei saa olla ainult Eesti-keskne, see on noh, täiesti välistatud. Et sa võid Eestis elada ja Eestis... mingit baasi omada ja võib-olla Eesti firmasid lähemalt vaadata, aga riskikapitalitööstus nii väikeses riigis nagu Eesti on põhimõtteliselt võimetul, et sa tahad tegutsema ainult oluliselt olnud suurema sektoriumiga.
Aga on sul niisugune visioon, et Eestis võiks olla riskikapitali pealinn ja kogu regioonist, nii Baltikumist, Skandinaaviast kui Põhja-Venemaalt, tuleksid ettevõtted siia raha leidma, siin oleks finantskeskus, kõrged majad?
Ma arvan, et see noh, näiteks finants, riskikapitalil ei ole vaja kõrgeid maju, et riskikapital on üsna väikse tööjõukuluga, et noh, ma arvan, et Eestis riskikapitaliga potentsiaalselt võiks tegeleda noh, inimest neli-viis, mitte rohkem tegelikult noh, ei ole, ei ole mitte rohkem vaja, sest noh, kui arvestada, et ühe inimese kohta on fondi vaja tõsta kuskil paarkümmend miljonit, et see ökonoomik, on see ära tasuks. Siis noh, järelikult kaheksakümne kuni sada miljonit eurot Eestist juhitud riskikapitali, see oleks juba väga tugev saavutus. Ja kuna neid inimesi on tegelikult vaja vähe ja neid inimesi, kes seda oskaks või tahaks teha, on ka ülivähe, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kus ta täpselt nagu poseerub. Et noh, ühesõnaga see riskikapitali keskus tuleb sinna, kus see inimene, inimene parajasti nagu olemas on ja kus ta otsustab elada või oma kontorite omale, et noh, Põhimõtteliselt sellist asja nagu Eesti rahvastik riskikapitalitööstus või, või suur pealensin, seda ei ole ega tule ja teda ei, ei torigi tulla, sest noh, Eesti on selleks liiga väike, et igal juhul enamik sinu tööst hakkab olema firmadega, mis on Eestist väljapool, mida nad elukas olla, ja siis lihtsalt sa pead ära otsustama, kus sul nagu mugavam elada ja mugavam kuskilt lennata on, et et aga Eestis sellist kohta, et nüüd me oleme, me oleme suure pilvelõhku ja püsti, kus on peale kirjutatud Eesti riskikapital ja Siis tulevad sajad firmad alandlikult meie käest raha küsima, et noh, nii, nii see küll ei käi.
Aga et A raund tuleb igal juhul ära tuua siis kas Kuningriigist või, või Ühendriigist?
Ei no jällegi, et see nii ja naa, eks ole, et noh, tuleb ära tuua sealt, kus noh, igasugune, igasugune raha tõstmine on selles mõttes ostu-müügitehing, eks ole, et kui ettevõttel on midagi müüa, ehk siis oma aktsiaid ja osalust ja teisel on raha, eks ole, on siis tippriski VC-d Londonis ja, ja Ameerikas, noh, neil on nagu väga tugev, nende rahale on väga tugev nõudlus. Ja noh, teistpidi jällegi noh, paljud võib-olla noh, ei jõuagi näiteks vaadata Euroopa, saate siis veel Eesti ettevõtteid, et nii et noh, kindlasti omanism on siin, siinpool tegutsevatel riskikopütaristidel. Kas või selleski, et nad aitavad ettevõtet, noh, sellise esimese... sammu ära teha ja viivad nad siis järgmise raundilugu viitsiide juurde.
Jah, aga see oli siis Eesti ingel, Allan Martinson, aitäh sulle, Allan, meie lähme oma saadega edasi. Saime siis ka Visi teemadel natuke räägidud, aga saade lõpuks tuleme siis Inglitemaailmast tagasi. Ivar, räägi, mis on EstBANi selle aasta eesmärgid, mitu õnnelikku start-up, start-upi seda läbivat, mitu investeeringut tehakse?
Lihtsam eesmärk oleks, oleks see, et me saaksime kaasatud oma, oma kollektiivi põhimõtteliselt nelikümmend pluss singlit, teiseks me tahaksime, et, et meil toi, hakaks toimima mingisugused nagu regulatsioonid ja mingi struktuur, selles koos, koostegemise, koostegemise mittetulundusühingus ja, ja oleme arvanud, et, et kui me saaksime kamba peale tehtud kümme kuni viisteist tehingut sellel esimesel koostegutsemisel aastal, siis see oleks nagu väga hea tulemus, et eile just rääkisime Prantsusmaa kogemusest väga aktiivse Prantsuse ingliga ja, ja tema ütles, et meil läks, läks viis aastat Prantsusmaal aega, Pa, noh, Pariisis on loomulikult siis see keskus, kui, kui nad, kui nad said öelda, et, et asi nüüd tegelikult ka toimib, noh, et meie kavatseme siin oma pisikeses riigis teha kõiki siis viis korda kiiremini.
No võib-olla väiksed vahemaad ongi eelis mõnikord, et tuleda meelde, kui näiteks Henrikol on start-up, noh, mis Henrik peab tegema siis, kui tal on raha, kui tal on start-up, siis kust ja millega ta peab alustama?
Ma arvan, et alates järgmisest nädalast on, on võimalik siis minna www.estban.ee ja, ja loodetavasti on sealt väga lihtsasti leitavad juhised nii tulevastele inglitele kui ka kui ka siis ettevõt, ettevõtjatele, et, et mis, millega, millega me tegeleme, mis on need noh, mingid võimalikud juhised, ühtlasi me kavatseme sinna ka hakata panema erinevat niisugust harivat materjali maailmast ja, ja loodetavasti ka enda enda liikmete sulest, et, et ka noh, lihtsalt, lihtsalt nagu sisse, sissejuhatavaid, sissejuhatavaid materjale nagu teemasse.
Jaa, aga start-upi nii-öelda... see protsess, et kuidas, kuidas see vähe näeb, et kui mul on see kirjeldus olemas, millega ma tegelen, siis kuhu ja kellel ma, ma selle saadan?
No me oleme kasutusele võtnud maailmas praegu väga, kõige rohkem kasutusele oleva, oleva programmi, et sinna, mille, mille, mille nimi on KAST. Ja, ja siis, kui me siis oma, oma võrgustiku kastist näeme uusi projekte tulemas, kõigepealt tulevad kokku viis või, või, või kuus, viis või kuus meie liiget teevad niisuguse eilanalüüsi, peale seda me anname siis tagasisidet ettevõtjale, paremal juhul me kutsume siis ta esinema, iga kuu on meil kokku lepitud vähemalt üks... niisugune pitching õhtu või esinemise õhtu ja see on iga, iga kuu esimene esmaspäev ja, ja peale seda siis meie liikmed annavad tagasisidet, et kes on huvitatud selle ettevõttega lähemalt ennast kurssi viima või, või, või tegelema, et nii, nii lihtne see protseduur ongi.
Jah, aga ühesõnaga, alustada siis peaks gast.com, kaodu avalduse tegemist ja see oli meie tänane Restart, kuulage meid jälle järgmisel laapäeval kell neli ja ilusat nädalatavast teile!
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]