AI_pealkiri: EstBAN loomine: Allan Martinson, Ivar Siimar ja Marek Kiisa äriinglitest ja idufirmade rahastamisest

Ma arvan, et see noh, näiteks finants, riskikapitalil ei ole vaja kõrgeid maju, et riskikapital on üsna väikse tööjõukuluga, et noh, ma arvan, et Eestis riskikapitaliga potentsiaalselt võiks tegeleda noh, inimest neli-viis, mitte rohkem tegelikult noh, ei ole, ei ole mitte rohkem vaja, sest noh, kui arvestada, et ühe inimese kohta on fondi vaja tõsta kuskil paarkümmend miljonit, et see ökonoomik, on see ära tasuks. Siis noh, järelikult kaheksakümne kuni sada miljonit eurot Eestist juhitud riskikapitali, see oleks juba väga tugev saavutus. Ja kuna neid inimesi on tegelikult vaja vähe ja neid inimesi, kes seda oskaks või tahaks teha, on ka ülivähe, siis tegelikult ei ole suurt vahet, kus ta täpselt nagu poseerub. Et noh, ühesõnaga see riskikapitali keskus tuleb sinna, kus see inimene, inimene parajasti nagu olemas on ja kus ta otsustab elada või oma kontorite omale, et noh, Põhimõtteliselt sellist asja nagu Eesti rahvastik riskikapitalitööstus või, või suur pealensin, seda ei ole ega tule ja teda ei, ei torigi tulla, sest noh, Eesti on selleks liiga väike, et igal juhul enamik sinu tööst hakkab olema firmadega, mis on Eestist väljapool, mida nad elukas olla, ja siis lihtsalt sa pead ära otsustama, kus sul nagu mugavam elada ja mugavam kuskilt lennata on, et et aga Eestis sellist kohta, et nüüd me oleme, me oleme suure pilvelõhku ja püsti, kus on peale kirjutatud Eesti riskikapital ja Siis tulevad sajad firmad alandlikult meie käest raha küsima, et noh, nii, nii see küll ei käi.