AI_pealkiri: Fabulonia asutajad Anton Vedeshin ja Taavi Kikas 3D-printimise tulevikust ja autoriõiguste kaitsest

Tere, Kuku raadio kuulajad, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja mida toimetab ITL. Meie saadet saate kuulata korduses täna öösel kell kaksteist ja podcast.kuku.ee aadressilt leiate meie podcasti faili, mille saate endale alla tõmmata ja igal ajal kuulata. Teemadel vestelge kaasa meie Facebooki lehel ja lähmegi siit asja juurde.

Ja meie täna teema on siis 3D printimine ja start-up, mis selles valdkonnas tegutseb nimega Fabulonia ja meie stuudios on selle start-upi asutajad Taavi Kikas ja Anton Vedeshin, tere, Taavi. Tere, Andrei. Et ma arvan, et tavalised inimesed, nagu näiteks Hendrik meil, ei tea väga, kuidas 3D printsimine üldse toimib, mida tänapäeval saab 3D printeriga välja trükkida?

Tegelikult välja trükkida saab kõike, alustades väikest asjast kuni isegi majani.

Ja kuidas, kuidas see pärast siis käib, et noh, paberiga on asi selge, aga... Selleks, et maevälja trükkida näiteks, kas on vaja väga suurt printerit või, või väga palju sellist väikseid itaile tuleb, mida pärast niimoodi lego moodi tuleb kokku panna.

Või pead elama lihtsalt väga väikeses majas.

Nojah, tegelikult tavaliselt trükitakse välja väikesed osad, mis on kas robotitehnika või meie igapäevase elu jaoks, kas mingid iluasjad, disaini asjad ja nii edasi, ja see tehnoloogia tegelikult noh, seal on mitu tehnoloogiat, üks nendest on see additive Technology, Mille kaudu siis võetakse kas plastik või pulber või näiteks metall, seda kummutatakse ja sellest nii-öelda ehitatakse kiht või kiht see detail valmis.

Kuidas metalli puhul näiteks, et kas paned suvalist metalli sinna sisse, et näiteks võtame selle raadiopuldi, paneme sinna printerist sisse ja saame igasugust asju sellega välja trükkida või seal on mingi pulber näiteks?

Tegelikult jah, medali jaoks tavaliselt on pulber, mis suure temperatuuriga pannakse kokku.

Ja ikkagi selle maja teema nagu jäi täiesti, täiesti nagu arusaamatuks, et ongi sellised väiksed nagu telliskiivikesed, et, et nendest tuleb siis pärast nagu oma kätte kuidagi.

Tegelikult see on noh, suur printer selline või noh, mingi, jah, ma, maja suurusena. Ja see trükib betoonist, et tehakse valmis see spetsiaalne betoon, mis noh, võrdselt noh, tähendab. Sarnasel moel nagu plastikust trükitakse, et seda samamoodi pannakse kiht by kiht. Ja sellest kujuneb maja. Muidugi nendel tehnoloogial on olemas erinevad piirangud, et näiteks hetkel ei saa ehitada maja rohkem kui üks või kaks korrust, näiteks kuna. Peaks panema veel noh, igasugused tugevused sisse ja nii edasi.

No ma olen kuulnud, et ka tüvirakkudest saab Veresooni printida, et see on ka juba tänapäeval tindiprinterina täitsa tehtav. Milliseid printereid teie kasutate või mis on teie teenuse?

Millega Fabulonia üldse tegeleb, Taavi?

Fabulonia tegeleb siis täiesti uue tehnoloogia arendamisega, millega me garanteerime erinevatele osapooltele erinevate disainide ja erinevate failide autoriõigused. Ja suures pildis me tahame tuua uusi mängijaid 3D printimise siis sinna turule. Et tuleksid suured brändid ja tuleks ka suur kasutajaskond neid bränd, bränditooteid ostma.

Ja mis, mis see tähendab, et miks nad praegu tulla ei saa?

Praegult suured brändid ei ole võtnud vastu neid otsuseid, et enda siis 3D faile ehk CAD faile internetis hakata turustama, väga vähesed on teinud neid, aga ikkagi suured firmad ei saa võtta seda riski, et anda inimesele fail. Ja ise omama, omamata kindlustunnet, et inimene seda faili kopeerib või siis on, tal on see võimalus olemas.

Ja kuidas see kindlustunne tekib, kas see on selline psühhoanalüütiku teenus, et räägitakse inimestega, et no ärge kartke palun või, või siis kuidagi tehnoloogiliselt seda lahendatakse?

Pigem me oleme lahendanud selle tehnoloogiliselt ära ja sellest võiks Anton heameelega pikemalt rääkida, kuidas me selle tehnoloogiliselt lahendanud oleme.

Meile on sisse antud kaks Euroopa patendi sellel teemal, mis tegelikult on reaalsed lahendused, selleks, et vältida nii-öelda alg3D faili levitamist, et trükkimine ja käsitlus, selle faili trükkimine ja käsitlus toimub nii-öelda mitte lehtfail, failina, ehk tegelikult See leht, lehtfail mitte kunagi ei saa sellele kasutajale kätte, kes tahab mingit mudelit välja trükkida. Ja teine pool on see, et meil on arendatud nii-öelda turvaline hoidla nende failide jaoks, kus saab tegelikult tuvastada, kas sisse tulnud fail on piisavalt unikaalne ja täiesti erinev. Teiste sarnaste nii-öelda failidest, tegelikult see on päris, päris oluline originaaldisainide puhul.

Et see tähendab seda, et kui näiteks mina teen enda väikse Angry Birdi ja panen sinna sisse, siis, siis kohe selgub, et sarnast Angry Birdsi on seal olemas ja siis no paari päeva pärast tuleb No

tegelikult mitte, et me ei, me ei tee mingit restriction'i ja me pigem pakume inimesele alla laadida või välja trükkida selle Angry Birdi, mis on nii-öelda originaalfail.

No kust te teate, mis on originaalfail?

Tähendab, meie plaanides on... Kui minu,

kui minu oma on originaalist parem näiteks? Et kuidas, kuidas siis selgub, et kumb neist on, on originaal? Kas see, mis varem sinna jõudis või?

Jah, muidugi, et meie plaanides on teha koostööd suuremate brändshunneritega, Sealhulgas ka ja tegelikult firmad ja isikud saavad endale kliimida nii-öelda see prioriteed ja kliimida ka nende originaaldisain.

Okei, aga tegelikult huvitav teema on ikkagi see kaitse, et, et see, et fail inimese kätte ei saa, tähendab seda, et see on nagu midagi stri, striimingu moodi asi või et? Jah. Kas see nagu eeldab seda, et seda toetavad printerid või seda, et kuskil kasutarvutis nii-öelda disfeeeritakse see lahti, et tul, tuleb mingisugune krüpteeritud asi siis arvutisse ja arvuti tarkvara põhimõtteliselt teeb selle lahti, seda printerisse?

Meil on see lahendatud tegelikult kolmel erineval viisil, üks on riistvaraline, teine tarkvaraline ja kolmas on mõlemate variantide nii-öelda mix, et tegelikult selleks meil lahendus on olemas.

Aga natukene tänapäeval neid kodu 3D printerit väga palju ei ole või kuidas see turk üldse välja

näeb? Nende printerite arv väga kõvasti kasvab.

Aga mis, mis suurusjärk, kui ütleme, on praegu olemas turul? Või mitu nulli seal printerite arvul on? Et just need koduprinterid, et kas nüüd on, ütleme, miljon alla selle, üle selle?

Kindlasti on neid rohkem kui miljon maailmas. Aga Eestis, ma arvan, jääb nende arv kindlasti alla saja hetkel.

Aga ikkagi on, kas Hendrik sul on kodu, kodus?

Ei ole, mul on

laps, kes teeb käsitsi selle kõik ära. Aga palju, palju see selline printer võiks maksta, millega saaks näiteks, ma ei tea, telefoni case'i peale trükkida?

Hinnatased on täiesti erinevad ja see muidugi sõltub sellest, mis kvaliteedi tahaks kätte saada, aga nii-öelda selline normaalne tase on alates viissada ja rohkem Eurid selle printeri eest.

Viissada, viissada Euroga saab kolm, kolmkorda printerit endale? Jah.

Veebis on olemas päris palju erinevaid Do It Yourself Giti, kus tellitakse selle osadena ja siis noh, väga lihtsalt seda saab kokku panna.

Aga kas on olemas, ta mi, mis hinnast hakkavad need printerid, mis juba on kokku pandud?

Umbes tuhat euri.

Sul on ju laps kodus, et annab talle tujutiselevkitsi ja varsti on sul printel olemas.

Sa natuke ülehindad mu geen, et ma tahtsin küsida veel, et kas selle printimismaailmas, noh kui fotodemaailmas, 2D maailmas on olemas vesimärgid, et kas siis see, mis teie pakute, osaliselt on siis ka nagu see vesimärgi teenus 3D mingitele joonistele?

Noh, nii ja naa tegelikult, et see iseenesest noh, vesi märk eriti...

No võtad selle Angry Birdi paned sinna rängi aparaadi sisse ja siis ilmub mingisugune, mingisugune seal sisemine auk, mis näidab seda, et see on siis võltsitud Angry Bird. Et see on kolme, kolmanda patendi mõte, mida ma siis praegu teile andsin, aga ma arvan, et me anname teile aega selle peale mõelda pausi jooksul.

Restart. Tere, Kuku raadio kuulaja, tagasi kuulama IT ärisaadet Restart, mida juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik ja täna püüame anda ülevaate 3D printimisest ja meil on stuudios firma, kelle nimi on Fabulonia ning kes püüab tagada selle, et 3D-s huvitavad asjad jõuaksid printeritesse ainult nende õigete autorite poolt lubatuna.

Ja meie küsimustele vastavad Anton ja Taavi Kikas. Ja minu teada on teil järgmisel nädal plaanis üks reis Hispaaniasse, kuhu täpsemalt?

Järgmine nädal on meil plaanis minna siis Hispaaniasse Barcelonasse, kus toimub mitmendat aastat järjest niisugune suurüritus nagu Mobile World Congress, kuhu on oodata hetkel üle seitsmekümne tuhande inimese. Sinna kutsus meid niisugune huvitav ettevõte nagu ettevõtlus-arendus sihtasutus ehk EAS, kes esimest korda siis on. Ostnud sinna MES-i pinna, et Eestit kui suurt IT-riiki minna näitama maailmale ja saama ka uusi huvitavaid kontakte teistelt suurtelt IT-riikidelt ja teistelt suurtelt ettevõtetelt.

Aga no kui noh, rääkida Mobile World Congressist, siis see on ikkagi mobiiltehnoloogia, eks ole, sellist väikest mobiiltelefonid, kui me räägime maja suurusest 3D printerist, siis võib-olla nagu väga sinna ei kuulu, et. Sa ise

rääkisid mobiiliümbristest ja noh, et neid saab trükkida 3D.

Okei, noh, jah, võib-olla mingisuguse teise printeriga, et miks te sinna just lähete, noh, kindlasti on, on ka valdkonna konverentsid ju olemas.

Lähme sinna, kuna oleme identifitseerinud väga palju strateegilisi kliente seal ja kindlasti on meie siis lahenduse üks osa näiteks mobiiliümbriste siis personaliseerimine ja kombineerimine, kombineerimine erinevate disainidega. Samas on ka seal näiteks mobiiltelefonide sisutootjad, kes toodavad sinna kiipe ja erinevaid muid komponente.

Siis kiibe saab ka välja trükkida.

Jah, tegelikult loomulikult hetkel võib-olla neid näidist ei ole eriti palju, aga. Ja nad on

natuke sellised suured, eks.

Aga jah, tegelikult tulevikus saab välja trükkida kõik need plaadid ja mobiiltelefonid, televiisorid ja mis iganes osad.

Aga mis see, see pakett nende telekomitee jaoks teil on, et kuidas te näete, et nad võiksid teie teenust kasutada?

Hetkel oleme loonud neile väga sihukese lihtsa paketi, kus ongi, nagu sa enne mainisid, mobiiltelefonide cover'ite siis loomine ja disainimine. Et näiteks ükskõik mis telekom võib võtta meiega ühendust ja paluda meilt siis seda paketti, meie anname neile tarkvarapaketi, mille nad saavad liidestada enda veebisaidiga. Ja siis veebisaidil saavad nende kliendid kombineerida näiteks Eesti disainerite disaine. Ja ka erinevaid mobiilide ümbriseid.

Ja kuidas see päris maailmas väle näeks, et kas ma lähen kuhugi esindusse ja trükitan endale seal minu telefoni selle case'i välja või ma saan selle postiga või kuidas, kuidas see käib?

Hetkel on kõige regulaarsem postiga saatmine, aga kindlasti hakkab see, et inimesed ostavad endale koju printeri või siis nad kasutavad ühiskondlikku printerit ka levima.

Et siis mul on, see on nagu raadio, et mul on kodus 3D printer, mille ma krutin siis vastavale lainele ja sealt hakkab tulema mulle telefoni ümbrist.

Jah, kindlasti on see võimalik.

Kui kaugele te praegu olete jõudnud, et mis teil hetkel pakkuda on, kas on ka, ka mingi toode juba olemas, kas on, olete juba midagi välja trükkinud?

Jah, meil on tegelikult olemas juba mitu toodet, mis me hakkame lähitulevikul müüma ja noh, esimesed kliendid tegelikult ka olemas, üks nendest on see turvaline storage, ehk kus need mudelid hoitakse. Teine on selle originality recognition ja selle jaoks tegelikult meil arendus veel käib, selle, selle lahenduse prototüübimiseks me saime auhinna Prototronist ja tegelikult see kolm, kolmas tooteliin on erinevate nii-öelda kas telekomfirmade või teiste firmade 3D kataloogide ja mudelite levitamine üle veebi, et jõuda printeritesse.

Aga viidate täpsemalt Barcelonas näidet?

Barcelona jaoks on meil valmis arendatud niisugune väga huvitav aplikatsioon, millega me näitame avalikkusele, kuidas saab erinevate disainerite ja erinevate siis valmistoodete disaine kombineerida. Ja siis neid ka koha peal välja printida.

Ja kas seal on juba see, ma ei tea, kaitse sisse hiidatud, et või ma saangi seal ainult kohapeal välja printsida ja mul ei ole seda kaitset vaja. Kui mina olen disainer ja tahan teile seda minu unikaalset geniaalset disaini anda, kas ma võin olla kindel, et, et see oma elu ei hakka pärast elama?

Jah, kindlasti te võite selles olla kindel.

Aga konkreetsemalt natuke. Patendid teil ka ei ole praegu, nagu ma aru saan, sisse antud.

Jah, patendid on sisse antud ja üle vaadatud ja. Kelle poolt? Nende patendi voli, volinikute, mis noh, võtavad neid vastu Euroopas.

Kuidas ma saan olla kindel, et see kaitse toimib?

No hetkel kui selle Barcelona show puhul muidugi see on lihtsustatud variant ja see lõppteenus noh, ei ole nii-öelda lõpuni arendatud, hetkel on nii-öelda selline BT versioon ja selleks, et juuaks nii-öelda laivi, et noh, igaüks saaks veebikaudu selle kasutama noh, veel võtab aega ja nii-öelda arendust. Aga juba praegu nii-öelda selle prototüübi tasemel me muidugi võime näidata suurem osa meie nii-öelda invention'itest, et mis, mis meie mõtlesime välja.

Nii et tegelikult mul jäi küsimata see, et kes on teie tiimis, kas teie kaagisi või on ka rohkem rahvast?

Meie core tiimis on hetkel kolm inimest, on meil on niisugune huvitav rahvusvaheline meeskond, et meie tegevjuht on soomlane ja siis meie kaks ja on ka kaks Eesti ettevõtjat. Meie tehniline juht on eestlane ja meie äriarendusjuht on eestlane.

Ja mis on teie tegevjuhi nimi, taust, kui see arvates ei ole?

Meie tegevjuhi nimi on Kimmo Kes on pea viieteist aastase kogemusega ex-Nokia töötaja, kes on ka selle idee siis nii-öelda tuuma autor ja kes leidis meid pärast meie huvitavat ajujahisaagat ühelt start-upi ürituselt. Ja kolm kuud läks aega selle. Idee, idee lihvimiseks ja selle nii-öelda tiimi koostamiseks ja nüüd me oleme kuskil kolm kuud tegelenud arendamisega.

Kas see idee oli siis Gimmo oma või see oli selline ühislooming?

Esialgu jah, nii-öelda lihtsalt kontseptsioon oli Gimo poolt pakutud, kuid nende kuude jooksul me nii palju nii-öelda osalesime selles arendusprotsessis ja kogu selles protsessis, tegelikult seal päris palju uusi ideid tekkinud, mis me ka nii-öelda integreerime, et hetkel jah, ta on kooslooming.

Ja millega te AI-s osalesite?

Ajujahis osalesime kaheksa huvitava ja innovaatilise ideega Kaheksa? Kaheksa, jah. Et neid ideid oli palju ja tahtsime need kõik enda süsteemist välja saada. Ja tänu sellele, et me need välja saime, siis oleme me nüüd väga uues ja väga huvitavas kohas.

Et ükski nendest ideest päris nagu ette, ettevõtteks ei muutunud või?

Me prototüüpisime nelja ideed ja üritasime nendega nii-öelda maailma vallutama minna. Valisime ka lõpuks ühe idee, millele me panime oma fookuse, kuid kahjuks ei olnud siis veel loodud, millest eelmine nädal rääkisite, et me oleks saanud seda esimest raha. Et kui kõik oma raha oli raisatud, siis oligi kahjuks kõik.

Aga siis tuli Kimu parema ideega ja siis ta nüüd ettevõtlusest ikkagi ei pääse.

Kindlasti ei taha pääseda, et ettevõtlus ongi, minu jaoks on see, mis mind silmad paneb särama, et ma saan endale luua väärtust ja teha seda, mida ma armastan.

Kindlasti on see nii ka paljude restarti kuulajate jaoks, aga siit me lähme paosile.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, on laupäev, meie saade on korduses õhtul kell kaksteist ja podcast.kuku.ee aadressil saate tõmmata selle saate podcasti. Meie saade räägib täna sellest, kuidas on turvaliselt võimalik tulevikus oma faile jagada 3D printerite tarbeks. Niimoodi, et kui te olete midagi vahvat leiutanud, siis keegi seda odavalt ei saa välja printida, vaid ainult siis, kui teie lubate.

Ja meie stuudios on siis start-up nimi Fabulonia, Anton ja Taavi Kikas ja kus selline nimi üldse tekkis, et kas kaua aega läks selleks, et domeenidele leida?

Ei läinud väga kaua, Fabulonia on tuletatud fabrikationist, et tootmine, me mõtlesime, et kuidas saada löövat nime ja siis oligi laua peal niisugune nimi nagu Fabulonia, domeen oli vaba ja sealt ta tuli.

Kui teil oli aeg-öeldis kaheksa ideed, siis ma arvan, selle nime leidmisega on teil ikka kogemust küll, et juba, juba päris, päris hästi tuleb välja.

Kas teie veebi domeen on siis fabulonia.com,

punkt komm on meie domeen, jah.

Kas oli ta vaba? Oli vaba. Aga olete Protodronist auhinda saanud, et kui suur see oli ja mille peale see läks või selles mõttes, et mille peale see mõeldud oli, ütleme?

See auhind oli ligi kümme tuhat euri ja tegelikult see läks originality recognition algoritmi väljatöötamiseks ja tegelikult cloud tehnoloogiate baasil ja see algoritm peab tuvastama 3D mudelite ja disainide unikaalsust loomi, loomingulisust ja kreatiivsust.

Loomingulisust, et kui ma disaini teen, siis ta ütleb, et kas ta on piisavalt loominguline?

Tegelikult jah, ta tuvastab, kui hästi see erineb olemasolema, olemasolevate disainidest, et näiteks Gucci, Armani või mis iganes. On

loomingu, loominguline või, selles mõttes nagu kui mingisugune värske mudel sarnaneb sellega, mis turul on, siis ta on ikkagi piisavalt loominguline. Et panen sisse näiteks mingisuguse auto 3D mudeli ja siis ta sarnaneb kõikide olemasolevate autodega. Kuidas ma teie loomingulise skaala hinnangut saan, kas kõrgelt või?

Tegelikult see ei ole nii-öelda mingi assessment asi, et kui, kui hästi inimene oskab midagi teha, kuid pigem see, et kui, kui hästi tema disain nii-öelda erineb olemas olevatest.

Okei, aga mis tähendab see, et auhind läks siis vastava algoritmi tegemiseks, et põhiliselt said endale palka maksta teatud aja jooksul või kuidas, kuidas see Prototroni kontseptsioon täna on?

Tegelikult jah, me saime raha selleks, et saada, hankida ettevõte, kes valmistaks meile selle lahenduse.

Aga te ise ei programmeeri?

Me ise küll programmeerime, aga lihtsalt nii-öelda.

Lihtsalt ei tohtinud endale palka maksta?

Jah, midagi sellist.

Jah, kas see on lahendus muidugi, loominguline lahendus.

Aga nüüd on teie toode valmis, et on teil juba esimene klient? Toote prototüüp. Aga toode ei ole valmis, on ainult prototüüp.

Jah, saime raha siis prototüübi tegemiseks, prototüübi õigem, õigemini öeldes prototüübi edasiarendamiseks.

Aga prototüübil ei ole siis hetkel ühtegi kliendi või ühtegi või klient on näiteks, aga ei ole maksuklient.

Kliendid on, maksvat klienti ei ole, kuna me, meil ei ole veel niisugust lahendust, mida me saaks kliendile üle anda, et me oleme ikkagi arendusfaasis ja praegult on meil mitu klienti, kes on öelnud, et kui on lahendus, mida nad saavad kohe kasutama hakata, siis on ka raha.

Kes need kliendid on, kas nad on arhitektuuribürood või on nad mingid leiutajad?

Kliente on kõigist tegevusvaldkondadest, on arhitekte, on disainereid, on isegi ehitajaid, kes on huvitatud selle maja printimise eest, väga paljud tegevusvaldkonnad on konda printimisest tänapäeval või täna huvitatud.

Kas täna on Eestis siis teiega, teie potentsiaalne klient mõni Eesti firma, kes tahab hakata Eestis 3D maju printima?

Kahjuks pean tõdema, et Eesti on selle jaoks liiga väike, Eesti suuremate firmadega üritatud rääkida, kuid ei nähta seda innovatsiooni, mida meie hetkel näeme ja on soovitatud alati liikuda Soome poole.

No aga eks ta nii on, et kõigepealt tuleb see prototüüp, et ei ole mõelnud trükiks kuhugi Tallinna äärelinnu mõne huvitava maja. Ja siis, siis esimese huvitava maja pealt saaks, no ta ei pea ju maja olema, et trükige vähemalt mingi kas või prillikasti.

Et kindlasti oleme mõelnud ise majaprintida, kuna meie tegeleme ikkagi tarkvara arendusega, et meie fookus on selle autorikaitsesüsteemi arendamisel, et kui on olemas mõni kuulaja, kes soovib are, hakata arendama seda majaprinterit, siis kindlasti võib meiega ühendust võtta ja me võime enda ideid jagada teiega.

Ma saangi aru, et see, see teie äri põhineb sellele, et väga palju maailmas on ideid, mida, kes tahavad välja printida, siis neid ideid kaitsta, aga kas ei ole teil ohtu, et teie tootearendus jääb selle taha või toote edukas müük lähiajal võib jääda selle taha, et ei ole piisavalt neid teenuseid, kes trükivad 3D asju või kes leiutavad need 3D asju? Kuidas see turg täna on, kas on juba väga palju 3D tooteid?

Tegelikult jah, et nende 3D mudelite arv ja 3D disainerite arv kasvab eksponentsiaalselt, hetkel veebis on päris suur, päris suur hulk veebilehte või portaale, kuhu saab ülesse laadida need 3D mudelid ja alla laadida ja tegelikult nende 3D disainerite arv eksponentsiaalselt suureneb ja 3D muudete arv samamoodi kasvab, et selles mõttes niikuinii see, see valdkond areneb väga kiiresti. Ja võib-olla paari aasta pärast igaühel kodus on see 3D printer.

No paari aasta pärast ilmselt siiski ei ole, aga muidu palju see sel, sellise nagu. Lihtsa asja väljatrükimine võiks maksma minna suurusjärgus, et on see väga suudne?

Kui me võtame tavalist nii-öelda selle Do It Yourself 3D printerit, mis maksab viissada või tuhat või isegi poolteist või kaks tuhat euri, siis tegelikult ühe mudeli väljatrükkimise omahind on mingi üks-kaks euri maksimum.

Oma hind tähendab seda, et sa seda printeri hinda sinna sisse ei arvesta, eks?

Jah, jah, ainult see plastik näiteks.

Okei, ja kuidas, kuidas see trend on viimastel aastatel olnud, et kas on teil teada, kas 3D printerite arv maailmas kahekordistub iga aastaga või teil pole nagu sellist statistikat väga, mida, mida saaks, ma ei tea, aastaks kaks tuhat kakskümmend oodet?

Väga kuulsad analüütikud on ennustanud, et aastal kaks tuhat kakskümmend on 3D printimine siis ühe triljani euro või dollari turg.

No ega raske öeldub, kui palju see on, et triljani on tuhat korda suurem kui miljard ilmselt.

Ja on ka niisuguseid numbreid öeldud, et eeldatakse, et on viissada miljonit kasutajat.

Viissada miljonit kasutajat, okei. Aga tulles tagasi teie ettevõtja karjääri juurde, et kuidas te teie tiimi üldse kokku sai, olgu siis, et kas see aüjaht oligi see katalüsaator või teil ka varem olid ideed, aga lihtsalt ei olnud seda väljundit, kuhu neid saaks produtseerida?

Tegelikult tunneme üksteist päris kaua aega ja erinevates projektides koos osalisime ja tegelikult aastate jooksul tekiks selline nii-öelda noh, tiim, kus saaks erinevaid asju nii-öelda väga hästi arendada. Ja varem ei õnnestunud just see võib-olla eriline pool, et kas valisime vale turg või noh, midagi sellist, aga kindlasti selle. Selle idee puhul, või selle startupi puhul, mu arust me kindlasti saavutame.

Kas need projektsid olid tarkvara valdkonnast või? Nad

tavaliselt olid tarkvara pluss riistvara.

Aga praegu, kuidas te üldse nagu raha teenite, et kas, kas teil on mingid teised häälid ka või kogu teie tähelepanu ongi selle Fabuloni peal?

No hetkel ikkagi jah, osaleme selles Fabulonias päris palju, et umbes full-time.

Aga noh, siis saan aru, et Produktroni raha on lõppenud, maksvaid kliente pole, siis et kus, kuidas siis plaanid on?

No tegelikult taustahärid kindlasti olemas, mis tegelikult annavad sööki, juukimaja majutust.

Kuidas on plaanis, kas on loodust investorit leida või on loodust, et firma jõuab siis plussi enne seda?

Üks osa meie investeeringuplaanist ongi see, et käia Mobile World Kongressil ja näidata avalikkusele enda lahendust, saada tagasisidet ja selle tagasisidega minna juba investoreid, et öelda kui palju meil vaja on ja mis me sellega teeme.

Oota, praegu ei tea, kui palju teil vaja on ja mis te sellega teete?

Kindlasti me teame, kui palju meil vaja on, aga siis, kui me tuleme tagasi Barcelonast, on meil juba uued idee, mitte ideed, vaid uued kliendid ja uued tuuled.

Aga te siis seal MES-i boksis panete ülesse midagi, mida te näitate siis, printeri või?

Jah, et meie siis eksponaadi keskmeks on 3D printer, mida me juhime kahe tahvelarvutiga, mille kaudu, tahvelarvuti kaudu me siis näitame inimestele, mis objektid või mis disainid on meie siis selles marketis või siis nii-öelda 3D failide turul. Ja siis ka laseme neid kohapeal välja printida, noh kindlasti väikses mahus ja.

Ja mis need tabeeksid

on? Hetkel olen valinud kaks objekti, milleks on mobiiliümbris ja siis red dot auhinna võitnud väga erilise disainiga seebikauss.

Kõlab väga põnevalt, aga miks, miks ainult kaks tükki? Kas rohkem kui kolmandat muudelit ei olnud?

Kahjuks meil ei ole hetkel neid just investoreid, kellest sa rääkisid, et me oleme hetkel teinud kõik enda rahaga, pluss Prototroni raha on meid väga palju aidanud edasiliikumises.

Kas see kolm, kolmkümmend mudeli vä, väljetrükimine tähendab seda, et teil on vaja mingit eraldi tööd teha selleks, et, et see oleks nii-öelda kasutamiseks valmis? Miks, miks teil ei ole seal näiteks sadu mudeleid?

Kindlasti võib seal olla ka sadu mudeleid, aga kui neid mudeleid inimesed või kasutajad soovivad kombineerida teiste disainidega, siis see töö on kindlasti raske alguses.

See plaan on siis erinevalt, seda kausi disaini saaks kombineerida selle mobiilümbruse disainiga.

Kui te lähete sinna MES-ile printima, siis kas see printer ei tahma, ma eeldan, et selleks, et trükkida välja neid korpuseid ja kausse, läheb seda paras kogus, et kas te siis lähete lennuki peale, kus teil on valge pulbriga kilekotid kohvris või teil saate koha pealt kuidagi seda pulbrit?

Meie ei kasuta siis graanuleid või pulbreid, meie kasutame niisugust. Kuidas me nimetame seda? Pastat. Et see on niisugune nagu rull ja sealt tuleb rullist tuleb tamiil välja. Ma mõtlesin, et see, see kindlasti ei ole. Me kasuta, me ei kasuta siis. Pulbrit. Me ei kasuta pulbrit või kraanuleid, me kasutame sellist. Võtaks, võtaks näiteks Tamiili, Tami, okei, Anton ütleb.

Meie printer ei kasuta tegelikult pulbrit, vaid ta kasutab rullist sellist spetsiaalset plastikut, mille kuumutamisel siis tekib see kolmanda mudel ja üks ports, nii-öelda see printer ise ja see plastik juba läheks autoga sinna ja siis teine pool läheb koos taevaga lennukiga.

Aga see on, see on huvitav, et kas, kui keegi nüüd ostab endale viiesaja euro eest koju selle 3D printeri Do-It-Yourself Giti, siis kuidas neid aineid, millega seda printida, et kuidas neid siin Eesti turul lii, liigub?

No Eestis ma eriti pole neid näinud, ise me ostame neid kas Amsterdamist või Tšehhist. Ja noh, tegelikult see ei ole väga kallis asi, mingi üks kilo makseb kakskümmend euri.

Aga 3D, 3D mudeleid on internets ikkagi üht-teist olemas, eks, et GrabCAD näiteks on ilmselt, ma pole täpselt kursis, aga ma arvan, et seal on lihtsalt nende inseneridega mudelid olemas, et kas te olete mõelnud selliste keskkondadega koostööd teha, et?

Jah, kindlasti, et meil on plaanides teha koostööd nende 3D-mudelite liivitajatega, liivitajatega.

Kas on juba 3D printer, print, printsimiseks valmis, et saabki põhimõtteliselt seda modlit kätte ja kohe sul on mingisugune kruvikere olemas näiteks?

Tegelikult mitte alati, sest üks asi on see 3D mudel, teine, teine asi on see, et seda vaja modifitseerida nii, et seda saaks välja trükkida 3D printeri peal, sest olemas erinevad sellised huvitavad kujukesed, mille noh, tegelikult ei saa selle 3D printeri peal välja trükkida, ilma selle modifitseerimiseta, et. Tavaliselt pannakse siin erinevaid, nii-öelda support osad, mille peale siis trükitakse see mudel ise.

Ja see on juba teie töö. Et ütleme, kui mina olen disainer ja pakun teile 3D mudelit, siis kuidas sellest saaks printsimiskõlbuliku mudeli kätte või see, see on minu, minu rida?

Tegelikult disainerid saadavad erinevaid nii-öelda variandid, üks variant on selleks, et näidata, kui, kui ilus näiteks see mudel on ja teine on tehniline välja trükkimiseks.

Et see on disaineri enda? Tavaliselt, jah. Okei. Ühesõnaga jah, kui, kui te olete seal muupäeva kongressil, siis kindlasti on kõigil väga põnev seda jälgida ja ma usun, et ka Eesti meedia seda kajastab. Alguse tegi Restart, mis on eetris igal haapäev kell neli korda siis ka kell kaksteist. Ja see oli meie tänasaade, ilusat nädalavahetust.