AI_pealkiri: Edisofti Aleksei Dobrõšman ja Monika Lõune elektroonsest dokumendihaldusest ja MasterData arendusest

Tere

Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ääri saade Restart, meie saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Ja meie saate sponsor on ITL. Meie saadet saate kuulata korduses täna õhtul kell kaksteist ja podcast.kuku.ee aadressilt ükskõik millal. Ning meie saate teema on teil kaasa arutada, olete oodatud Facebooki Restarti lehel.

Tere ka minu poolt ja täna meil üsna ebatavaline teema, ei räägiks start-up'ist, räägime hästi vanast firmast, mis on eelmisel sajandil asutatud, firma nimeks on Edisoft. Ja meie stuudios on firma kaasasutaja ja siis äri, äriarengu juht Aleksei Dobrõšman ja firma Eesti filiaalijuht Monika Lõune. Et kuna firma on hästi suur, aga Eestis võib-olla päris kõige ei tea, millega te tegelete, siis Aleksei räägib, mis, mis on selle firma siis äri tänapäeval ja milline see oli siis viisteist aastat tagasi?

No meie edastame elektroonseid dokumente firmade vahel. Kui me alustasime ligi kümme aastat tagasi, et tol ajal olime meie tolliameti tollitarkvara tugifirma. See tähendas nüüd seda, et meie käisime firmade juures ja installeerisime tollimoodulit. Osutasime tehnilist tuge, oskusteavet ja nüüd ühel heal päeval tuli meil Euroopa Liit. Mis tähendas meie jaoks nüüd seda, et seda tollideklareerimist oli palju vähem vaja ja see, mis jäi, oli mitu korda keerulisemaks muutunud, et Ja meie vaatasime ringi ja otsustasime, et noh, edastame mitte ainult tolle deklaratsioone, vaid edastame ka muid lihtsamaid dokumente. Ja väga hea näide võib-olla selline, et noh, näiteks mingi hästi suur jääkett saadab iga päev oma tarnijale tellimust. Ja ütleme noh, meil Baltimaades kõige suuremad jääketid on Maxima ja Rimi ja nendel on ligi poolteist tuhat tarnijaid. Nendel on hästi lai sortiment, mingi kuuskümmend tuhat positsiooni ja iga päev peab tellima värsket kaupa. Ja kui ma tulin... Rimi peakontorisse esimest korda. Nende IT-direktor oli tol ajal soomlane ja tema ütleski mulle nagu, et mina olen ka oodanud, et keegi selline tuleks. Ja ma lihtsalt nagu noh, pakkusin meie teenust ja oligi niiviisi, et tema ütles, et meil kaks inimest kontoris päev otsa lihtsalt saadavad fakse meie tarnijatele kogu aeg. Ja meie tegime liidest, mis hakkaski võtma neid tellimusi nende süsteemist automaatselt ja saadaks nende tarnijatele. Ja see oli nüüd noh, ütleme, vot meie praeguse äri noh, uus algus.

Et kui, kui uus see algus on, et millal te alustate selle ärimudeliga?

See, seda me alustasime kas või aastast kaks tuhat viis. Jah, oligi, oligi see aasta kaks tuhat viis ja meie alustasime, mida nimetati inglise keeles mask connection. Ehk jääkett oli niivõrd huvitatud sellest, et, et nagu automatiseerida vähemalt ühe operatsiooni tellimuste edastamist. Ja, ja, ja, ja tänu sellele me hakkasime nagu tõmbama klientuuri. Ja mõned kliendid olid väga nagu suured, mõned olid väiksed, et mõnedele me pakkusime liidestamist nende majandustarkvara, aga teistele me lihtsalt pakkusime veebiliidest, noh, mõni firma on hästi väike, nendel on üks arvuti, paar inimest ja... Nendel ei ole mingit keerukat majandustarkvara.

Et kui selline suur kaubanduskett nagu liidub, kas see tähendab seda, et kõik, kõik need hankijad peavad ka liituma teie süsteemiga või, või ütleme, kui tuleb Vaks sinna, sinna kontorisse, siis see vastav inimene lihtsalt kubeerib selle sinna enda andmebaasi?

Tähendab, muidugi see suur jääk, et soovib automatiseerida võimalikult noh, palju ja temale see toob suurt kasu vaid siis, kui ta täiesti noh, teeb seda üleminekut sellele tehnoloogiale. Ja, ja meie kasutame paindlikult ütleme, hinnapoliitikat, et noh, väiksematele on see ütleme, teenuse kasutamine muidugi odavam.

Aga nüüd te olete ikkagi oma teenusega peaasjalikult riikide piires, et Euroopa Liidust välja väga ei lähe?

Meie töötame neljas riigis, meie töötame Baltimaades ja Venemaal. Ja noh, julgen öelda, et Venemaa on kiire, noh, kõige kiiremini kasvav turg, mis puudutab meie teenust praegu, sellepärast et nende seadusandlus muutub sedamoodi, et Et lubatakse juba nagu riigi tasemel edastada elektroonseid dokumente ja sealhulgas ka elektroonseid arveid ja digiallkirjaga ka.

Nii et Venemaal siis... Ma tahtsin küsida, et te ei ole, te olete loobunud sellest riiki piirideülesest dokumentide liigutamisest, kus liikusid varasemalt teil tollimaterjalid?

Jah, sellepärast, et meie Maksu- ja Tolliamet tuli välja uue põlvkonna süsteemiga, mille nimeks on Kompleks, seal ei ole mitte mingit klienti, tarkvara ega serveri tarkvara, see on puhtalt nagu noh, ütleme, veebilahendus, et meie teenust ei ole rohkem selles valdkonnas vaja.

Ja Venemaal siis kõik tarnijad ja kaubanduskeskused on võimelised minema nüüd teie tarkvara peale

üle? Jah, loomulikult, et Seal on noh, teistsugune mastaabiefekt, et ütleme, kui enne ma ütlesin, et noh, meie suurematel Baltimaades jäämüügikettidel on ligi poolteist tuhat tarnijat, siis näiteks Venemaal on olemas sellised, kellel on seitse tuhat tarnijat. Ja nendel on kolm või viis tuhat poodi, et muidugi see toob nagu noh, juurde seda volüümi. Ja esimene asi, mida tegi see suurim jäämüki kett, kui ta meiega liitus, nemad andsid meile nii-öelda koormustesti. Ja meie olime isegi nagu noh, mitte sunnitud, vaid meil oli vaja teha uut protokolli andme edastamiseks, andmete edastamiseks, selleks, et, et me noh, et meie platvorm oleks võimeline töödelda nii palju dokumente.

Kas teie esimesed kliendid Venemaal on ka kuidagi Eestiga seotud, et ma tean, et on Eesti suurärimehed toimetamas ja kaubanduse vallas seal?

Noh, muidugi, kui me seda äri Venemaal alustasime, et meie, ütleme, meie klientuur seal oli seotud, ütleme, Euroopa Liiduga. Et Peterburi oblastis on päris palju ettevõtjaid, noh, mis on Soome kapitalil. On olemas ka rahvusvahelisi ettevõtteid, näiteks Kraft Foods või ütleme, Rigli või noh, mõned teised firmad, kes on juba kogenud seda tehnoloogiat mujal maailmas. Ja nen, noh nendel oli väga nagu see tehnoloogia levik teretulnud nende poolt, et sedapidi nagu oli meil lihtsam.

Kas te, kas tõepoolest noh, see, see olukord, mida sa riimi puhul kirjeldasid, kus kontorist ja kontorisse tulid faksid. Et kas Venemaal on tõepoolest sama olukord täna aastal kaks tuhat kolmteist või teil on siiski mõned konkurendid ka olemas, et kellega te peate siis seal. Ei, loomulikult

konkurents on täitsa olemas ja noh, hea meelega ma ütleks, et me oleme number kaks Venemaal, aga noh, võib-olla kas või number kaks või number kolm. Et kindlasti me ei ole nagu noh, selle suhtes liider, et meil on kõige rohkem kliente, on olemas ka firmad noh, kellel on rohkem.

Kas te olete siis liidrist paremad? Kuidagimoodi või, või see, seisab puhtalt müügitöö taga, et kui klient väga ei pane tähele, et kuidas teil, teil, teil system toimib võrras konkurendiga.

Noh, mina arvan, et meil on kogemus natukene mitmekesisem, et meil on ka sellised kogemused nagu ütleme, nende majandustarkvaradega, mis, mis on noh, üle maailma levinud. Ja, aga Venemaal on mingi kaheksakümmend protsenti sest noh, majandustarkvaradest on ühest tooteperest. See on see või noh, seda võib niiviisi öelda, et, et juhul kui noh, tuleb keegi nagu kliendiks, kellel on noh, ütleme, mingi teistsugune majandustarkvara, siis me oskame kiiremini muidugi liidestada.

Monika, et pole ammu rääkinud, et kuidas teil Eestis kontoritöö üles ehitatud, ma saan aru, et, et selle ärisuuna muutmisega. Põhimõtteliselt muutus ka kogu selle nii-öelda firma valdkond, et kas see tähendaks, tähendas ka seda, et tulid, tulid uued inimesed juurde? Või see vane meeskond jätkas ka selle uue süsteemiga?

Jah, et mõlemat pidi, et on tulnud ka uusi, uusi spetsialiste ja on eraldi tehtud siis Edisoft Estonia üks aasta aega tagasi, sest ennem olid nagu kõik töötasid Edisoft Baltic seal. Kuid samamoodi me jätkame tööd siis Edisoft Baltic'i inimestega, töötajatega, kes on oma ala nagu professionaalid, ja eraldi filiaal siis Edisoft Estonia, kuhu siis tegelikult hetkel kuulub suurem osa uuest personalist.

Ja millal ka see uus personal tegeleb?

Tehni, tehnilised inimesed, tehnilise toega, igapäevase ütleme, asjaajamisega, müügiga.

Kas selles, selles valdkonnas on suur voo, kadrivoolavus või teil seda probleemi ei

ole? Pigem ütleks, et ei ole suur kadrivoolavus.

Sest et kui, kui me vaatame nagu seda, ütleme Venemaa ja, ja Palski kogemust, siis, siis klienditeenindus on tavaliselt see valdkond, kus, kus väga paljud vahetavad siis tööpakkujad, ütleme aasta kahega. Kas teil tõepoolest seda?

Ei, tähendab, kaadrivoolest ei jah, et ei ütleks, et ta on suur kaadrivool, pigem on see, et kuna Edithoft Estonia ja Edithoft Baltics on nagu vaks erinevat ettevõtet, siis tihtilugu inimesed, kes on tublid ja arenevad, neil on võimalus minna siis rohkem nagu tehniliseks, ehk edasi ja liikuda arendus nagu meeskonda.

Kas see tähendab seda, et kui inimene vastab kliendiküsimustele ja ta on selline noh, ütleme, parem kui siis tema naabrid, siis temast saab varem või hiljem programmeerija?

Kas just programmeerija, aga noh, näiteks tootejuht.

Okei.

Testija, näiteks uute, uute toodete testija.

Kui palju teie firmades üldse töötajaid on kokku?

Eestis on hetkel siis seitse, Balticsis on ütleme, et pea kolmkümmend ja, ja kokku üldse Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa on praegu sellel hetkel sada kuusteist.

Ja kui paljud nendest on arendajad ja kui paljud müügi peal?

Arendusosakonnas on meil kakskümmend üks inimest ja ülejäänud inimesed on äri, ütleme tiimides. Ja, ja need on siis vastavalt kas või Peterburis, Moskvas. Tallinnas, Riias või Vilniuses.

Kas programmeerijad on siis enamasti Eestis?

Meil nendest inimestest kaheksa on meie kompetentsikeskuses Smolinskis.

Et kes need kaheksa on, kas see Smolinskis on mõni hea ülikool, mis programmeerijat produseerib?

Jaa, kuidagi me oleme nagu seda valinud, noh, meie ütleme, arendusdirektor on sattunud Smolenskisse ja leidis sealt inimesi ja geograafiliselt see on selline linn, kus on kolmsada viiskümmend tuhat inimest, seal on head ülikoolid ja see on Minski ja Moskva vahel. Et kuidagi meil vedas ja nüüd meie kompetentsikeskus seal kasvab ja me isegi teeme teatud koostööd Smolenski ülikooliga. Et meie, meie peaarendaja, kes on meie Smolenski kontoris nagu noh, pealik. Temaga teeb ühe kursuse Smolenski ülikoolis, õpetab traavad.

Jah, Smolenski teemaga me jätkame, aga praegu lähme paosile.

Tere tagasi, Kuku raadio kuulajad väikeselt pausilt, eetris on IT-ääri saade Restart. Ning meie saates täna Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik püüavad anda üle, ülevaadet dokumendi ja tellimuste halduse tarkvarast Edisoft, mis tegutseb saja viieteistkümne töötajaga Baltikumi ja Venemaa turul.

Ja jätkame seal, kus me lõpetasime. Smolenskis on teil nii-öelda arendikeskus. Kuidas vene programmeerijad võrreldes Eesti omadega on, kas paremad, soodsamad?

Noh, võrrelda on päris raske, sellepärast et no võib-olla meil ei ole niivõrd nagu suur arendusosakonda, noh, mitte viiskümmend ega sada inimest selle osakonna sees, vaid mida võiks öelda, et, et Venemaal on inimressursi rohkem, noh, seda on päris nagu ütleme, Noh, iseenesest mõistetav, eks ole, see on niivõrd suurem riik, et kui meie, ütleme, siin CV keskusesse anname töökuulutust, noh, võib-olla tuleb noh, viis kandideerijat, juhul aga. kui meie anname seda kas või Peterburis või Smolenskis, et siis tuleb noh, mitu korda rohkem kandidaati, et on võimalus valida.

No kuidas selle kvaliteediga on, et kas, kas nendest kandidaadidest on ka need, kes võib-olla ei oska programmeerida?

No meie anname tõesti ülesannet ja siis lähtudes sellest, nagu valime neid, keda me kutsume juba vestluseks.

Kuidas see keskmine taas tund, tundub, et kas see protsent, kes...

See on võrreldav, et võib-olla kui me räägime nüüd mille poolest võib-olla inimene Smolenskist nõrgem, Et see on kindlasti inglise keele poolest, et nemad noh, nendel seda ei ole eriti vaja ja nemad seda ei kasuta, kuigi meie noh, me päris tihti nagu saame meie klientidelt nagu mingi tehniline ülesanne, mis on inglisekeelne, et vot selle poole pealt noh. Te noh,

sisulist tööjõuturul konkureerite seal Vene firmadega, et kuidas Eesti firmal üldse Venemaal läheb, kas, kas see, et olete Eestist, on pigem pluss või pigem miinus?

Ma arvan, et mõni inimene, inimese jaoks on see plussiks, aga teise inimese jaoks on see miinuseks. Et need nooremad inimesed, nad erilist nagu vahet ei taju, et nemad ütlevad, et oh, see on nagu noor kollektiiv, paika pandud nagu ülesanned, on näha, mida me teeme, on näha seda toodet. Mitte niiviisi, et me oleme kuskil mingi suures firmas, kes võtab mingit tellimust ja meie teeme vaid väikse osa sellest ja me ei näe, mida me lõppkokkuvõttes teeme, et sellega ma olen rahul.

Aga kuidas teie firma omanikkond on, et kas te olete lihtsalt oma käe peal kasvanud ja arenenud kogu aja või on teil, olete tõstnud ka raha, investoreid firmasse kaasanud?

Meil ei ole laenu ega investori raha, et meie oleme nagu jah, et nii-öelda ilma võimendita kasvanud.

Kas praegu kiire kasvu ajal ei ole mõtted olnud, et võiks, võiks raha tõsta?

No õnneks meil eksisteerib selline ettevõtluse arendamise sihtasutus, et nemad küll toetavad meid ja ekspordi osas ja tootearenduse osas, et see aitab meid väga hästi.

Et räägi siis teistele ka, et, et mille peale siis üks Eesti firm võib loote, et mille peale te olete heaesilt raha saanud?

Et näiteks, Moskvas korraldatakse mingisugust messi, ütleme. Retail valdkonna messi, kus on suured tegijad, kus on olemas suured jääketid, suured tarnijad, kes tunnevad huvi tehnoloogia vastu ja Moskva on väga kallis linn, et osalemine võib olla väga kallis, aga tänu sellele, et meil on eksporditoetus, Et meie võime loota sellele toetusele ja see katab osa meie kuludest. See on üks asi, et aga, aga väga nagu selline väga oluline, et samamoodi näiteks mina olen käinud Krasnodaris ja Rostovis ja seal ma olen meie teenuseid tutvustanud, aga kuidas see oli organiseeritud, et. Venemaa suurim jäämüügikett tegi niinimetatud et vot, on olemas selline tehnoloogia ja meie võtame seda tehnoloogiat kasutusele ja juhul, kui teie, meie tarnijad, ei kasuta seda, et siis meie osta teie tooteid, aga samas see ei olnud nii, et nemad on surunud peale meie teenust. Nemad kutsusid siia ka meie konkurente. Ja meie tulime ja tuleb välja nende ostudirektor, räägib ära, et vot selline tehnoloogia, et see on teile ka kasulik, et palun valige, kumb pakkuja teile rohkem meeldib ja siis noh, meie oleme üks pakkuja, siis on olemas teine, siis on olemas kolmas. Ja tarnijal on valida.

Kas need tehnoloogiad on ka põhimõtteliselt sellised, mida saab korraga kasutada? Kui, kui mõni tarnija valib teie konkurendi, kas ta võib ikkagi selle müügiketiga koostööd teha?

Jah, suuremad jäämüügiketid just teevadki niiviisi, et nad lasevad tarnijal valida.

Ühesõnaga, et tarnija ei pea endale paigaldama nelja tarkvara, vaid ta saab ühe tarkvaraga, siis te omavahel olete liidestanud oma tarkvarat kuidagi niimoodi ära, et... Õige.

Aga ikkagi investeeringu juurde tagasi tulles, et, et sellist mõtet, et te leiate ikkagi mingit investori, strateegilist investorit näiteks teil, teil ei olnud, et te usute, et saada selle kasvu nii-öelda üle elada ka enda vahenditega?

No siin on meil noh, kuidas paremini öelda, et on olnud isegi nagu huvi meie vastu. Aga ta ei olnud niivõrd konkreetne ja kuna meil noh, vähemalt isiklikult minul ei ole nagu sellist kogemust eriti noh, kasvõi teistest ettevõtetest või mujalt. Et me ei ole veel jõudnud mingisugusele konkreetsele kokkuleppele kasvõi kellegiga. Aga huvi on tuntud, jah.

Aga kuidas sa firma tulevikku näed, et kas loode see noh, jääbki niimoodi kasvama või siis kunagi võiks tulla mõni exit'i võimalus, kas maha müüa, kellegile börsile minna?

Noh, seda nagu investori võimalust ei saa välistada, aga nagu hetkel meil on olemas noh, nii palju plaane näiteks, geograafiliselt, et tahaks nagu loota, et me võime ka meie teenuseid müüma hakata Valgevenes ja Ukrainas, kui ka on suuri lootusi meie uute teenuste suhtes. Et meie oleme nüüd piloteerinud sellist teenust nagu master data ehk ammenduvat andmetoodetest. Noh, kõlab natukene niimoodi abstraktselt, aga see tähendab nüüd seda, et iga toote kohta eksisteerib ka muid atribuute, mitte ainult kaubakood ja kauba nimetus ja kaubahind. Seal võib olla värv, lõhn, suurus, kangus ja neid atribuute on hästi palju ja tänases ütleme, jääkaubanduses ja hulgikaubanduses ja tarneahelas. On see informatsioon väga oluline, et mis on, ütleme, pakendi hierarhia, mis on selle värv, mis on pakendi värv, mis on rasvasisaldus ja, ja nii edasi, et. Et ja, ja, ja see on ka nagu tarnijatele lisakanaliks, kuidas nendele suurtele läbi selle nagu müüa.

Ja eriti ilmselt ka veebimüügitehnoloogiate puhul on see oluline.

Ja, ja, ja, aga meie püüame seda niiviisi nagu ettevõtte jaoks häälestada, et võimalikult palju informatsiooni sellele, ütleme, data pooli jõuaks liidestamise kaudu, otse nende majandustarkvarast, et vältida lisatööd noh, selle, nende andmete toksimiseks.

Aga kuidas teil noh, kui teil on nii palju andmeid, kas kindlasti olete mõelnud minna ka nii-öelda kõrvalvaldkondadesse, et kas näiteks mingisugune kas integratsioon, sügavamitega see on KAS-süsteemidega või päris enda KAS-süsteemid, et sellist plaanit ei olnud?

No oma KAS-süsteem, see ei olnud meie plaanis, siin on ka võimalik Ja meie oleme nagu mõned lahendused teinud, seda nimetatakse business intelligence. Ehk noh, nii palju andmeid on korjatud, et nende andmete põhjal teatud kliendi jaoks, teatud noh, tema loogika jaoks, võiks nagu ma ei tea, kas või soovitada optimaalset tellimust. Juhul kui jäämüügikett annab informatsiooni laojääki kohta või siis nagu müügi kohta või nende mõlemate.

Aga seda te ei tea, eks, et mida kliendid ostavad? Ma, ma mõtlen inimest, kes poodi lähevad, ostavad endale seal asju, et seda te ei tea.

Sa mõtled tarbijat? Just. Ei tea.

Okei, aga seda te ilmselt teate, et näiteks mingisugune suur. Kaubanduskett on siis erinevates kohtades ja ühes kohas ostetakse noh, või selles mõttes eriteks üht-teist kohast teist, et. Et see info on teil olemas või, või teil on keskne selline ülevaade sellest, mida see konkreetne klient ostab igale poole?

Mõni jäämüügikett seda informatsiooni annab oma tarnijale, aga mõne, mõni ei anna, see on pigem nendel otsustada. Meie aga võime edastada neid faile nende andmetega ja meie võime ehitada loogikad nende andmete peale, mis nagu jah, mis, mis ütleb tarnijale, et vot selles asukohas. müüakse seda rohkem või sinna peab viima, seal on jääk null või noh, selliseid asju.

Aga seda te näiteks ei tee, et nüüd ütleme, üks kaablus müüb viina ja siis te võite talle soovitada, et teie konkurent müüb teist viina ja tundub, et tal läheb palju paremini.

Ei, seda me ei tee.

Aga selle toodete info korjamisega, kas te olete nagu toiduainete vertikaalis või te kogu kaubavalikut vaatate, tehnoloogiat, ravimeid?

Jaa, see on väga hea küsimus, et üldiselt Eedi tehnoloogia levik algab just sellest laia tarbekauba valdkonnast, inglise keeles on olemas isegi spetsiaalne termin, fast-moving consumer goods, FMCG. Ja teine valdkond, kuhu meie rakendame meie teenuseid ja teadmisi, on niinimetatud DIY, do it yourself, need on ehituskaubamajad. Nendel on ka väga lai sortiment, nendel on ka palju erinevaid kaupu. Ja rääkides nüüd nagu apteekidest, et. Ja meil mõned nagu kliendid sellest valdkonnast täie, täiesti olemas, aga ma ei ütleks seda niiviisi, et neid on väga palju. Et mõned nagu apteegiketid, nendel on kinnised oma, ütleme, süsteemid.

On ka see, et ikkagi see tarnija satub teie süsteemi selle tõttu, näiteks mingisugune suur kaubanduskett tahab tema käest osta ja siis noh, soovitab seda, kas see tarnija saab juurdepääsu ka konkurentsidele või teil on ikkagi selline nii-öelda ostja suunas ehitatud ärimudel?

Meil on nagu arhitektuuri tasemel seosed ja iga ütleme, iga ettevõte näeb vaid need dokumente, kus tema on üks osapool. No ühesõnaga, kui mina olen

näiteks, ma ei tea, piimatoot, tootja näiteks ja müün Maximale, siis ilmi mind ei näe ja ei saa, ei saagi teada minust enne, kui ma ise, ise nende juurest olen.

Ja hetkel mitte?

Väga ahju, aga sellel pessimistlikul noodilul jah, me siis poosile.

Tere tagasi pausilt kuulama IT-ääri saadet Restart, meie saade on korduse õhtul kell kaksteist, podcast.kuku.ee aadressil saate seda kuulata pidevalt ja tänaseks saate teemaks on meil firma Edisoft, kes tegutseb Baltikumi ning Venemaa turul ja aitab suurtel kaubanduskettidel oma tarnijatega elektrooniliste dokumentide abil suhelda, meil on stuudios Eesti filiaali juht Monika Lõune ja firma arendusjuht Aleksei Dobršman.

Ja tegelikult jätkaks selle eelmise teemaga, et anname Monikale sõna, muidu, muidu siis Monika olen kindlasti väga igav täna. Noh, kindlasti ei juhtu nagu sellist olukorda, nagu tule, tolliametiga oli, et kõik kaubased tulevad teie juurde ja ütlevad, et nüüd teie äri on läbi ja tehke midagi uut. Aga mis on need viimased arengud firmas, mis, millest võibki midagi, midagi põnevat välja tulla lähiajal?

Jah, et tooksingi välja uue toote, MasterData, mille arendusega on alustanud kahe tuhande kaheksandal aastal ja praegusel hetkel on, ütleme, toode niinimetatud valmis. Kuid, kuid on lisandunud tänu klientide soovile veel üks funktsioon, Mille, mille tulemuse me tahaksime siis lõpuks jõuda sellisesse olukorda, kus kõigil ütleme, et ettevõtjatel, tootjatel, jaekettidel, kellel iganes, oleks üks kindel andmekogum. Kuhu ta sii, näiteks läheks kaud, veebikaudu sisse ja ta oleks, tähendab, tal oleks ülevaade siis kõigil meie data poolil olevatest andmetest. Et kui on meil näiteks siin kümme erinevatest piimatootjat, siis nende tooted ja tootekataloogid on meie andmekogus ja vajadusel siis isegi eraisik piiratud võimalustega saaks siseneda meie ED-i master data keskkonda ja vaadata neid tooteid. Ja see peaks olema ütleme, keskkond, mis toimiks üle maailma. Näiteks vene jaemüüketil on võimalus läbi meie ütleme EDI master data veebkeskkonna näha, mida müüb Eesti tootja.

Aga hetkel see klient, kes maksab, on ikkagi see kaubandusket, mitte piimatootja või mõlemad? Praegu täna?

Et kas see master data või, või? Ei, ma

mõtlen, täna, täna see Edisofti lahendus on mõeldud ikkagi kaabandusketsidele, eks. Kas tule, tulevikus ei ole plaanis pakkuda midagi ka tarnijatele, et nemad saavad maksta ja näiteks sel, selle kaudu siis tekib juurdepääs uutele turgudele, uutele.

Jaa, loomulikult, et see töötab juba praegu mõlemat pidi.

Et on midagi, mille eest saab, saavad ka tarnijat, tarnijat maksta?

Jaa, tähendab jah, nad kasutavad meie tooteid, nad saavad kasu juba meil olemasolevatest toodetest. Ja ütleme, tarnijale juba esimene efekt on see, et paljudel tarnijatel ei ole oma kindlat andmekogu, mis puudutab just tooteid. Ja kindlaid atribuute, näiteks Edisoft Master Datal ühe toote kohta saab lisada üle viiesaja atribuudi, kus ma just...

Kui, räägime võib-olla paari sõnaga IT-tiigrist riigist, Eestist, et kui palju, kas Eestis on veel hulgifirmasid, kes saadavad faksiga oma materjale ja ei kasuta ühte või teistsugust elektroonilist kauplemisinfosüsteemi?

Minu teada mitte.

Kas see on tänu teile või lihtsalt, lihtsalt aeg on nii kaugele jõudnud, et?

Et ma ei hakkaks nagu endale seda prilli ega võtta tänu ainult meile, aga ma ütleks, et Eesti ette, ettevõtted on väga sellised tehnoloogiaga, ka uue tehnoloogia kaasa minevad ja innovaatilised, et sellist vaksiga saatmisest ma ei ole, ma ei ole kuulnud.

Kuidas see turk välja näeb, et? Milline on protsent Edisoftil ja kuidas konkurentidele läheb, kas teil üldse siin on konkurente, Baltikumis?

Baltikumis me oleme liidripositsioonil.

Aga kui see, kui, kui suur see turuosa on, kas üle poole?

No ma pigem ütlen niiviisi, et Lätis ja Leedus meil on üle poole kindlasti, Eestis on meil turuosa väiksem. Kes

on peamised konkurendid?

On olemas ka veel Edipakkuja, ka Eestist pärit, selle nimi on Telema, need on meie nagu peamine konkurent.

Ja mis on, ütleme, teie konkurentsieelis või see, sellist, selliste, selliste kategooriatega nagu opereerite sellises, selles valdkonnas, et?

Opereeritakse küll.

Telemaa on vist sama vana ettevõte kui teie ju, ka päris kaovaturul?

Just. Jah.

Aga nemad ei ole siis arenenud, noh, seda peaks muidugi nende enda eest küsima, aga nemad ei ole siis laienenud teistele vene, vene turule või on nemad rohkem lääne suunal?

Noh, jaa, seda oleks parem nende käest küsida, muidugi Venemaal nad tööd, mitte mingit tööd ei tee. Et Venemaal noh, hea meelega ma ütleks, et me oleme number kaks, aga ma pigem arvan, kas või number kaks või number kolm.

Aga ikkagi mind huvitab see konkreetse teema, et kui sa tuled näiteks Venemaal kaubandusketši juurde, mis juba kasutab teie konkurentsiteenust, kas on mingisugune argument, miks nad peavad teid valima?

Teenuse kvaliteedi parameetrid,

nad saavad ka sellest aru, et nad saavad kehvana teenuse või?

Loomulikult, kui teatud firmal on tööseisakud olemas, aga meil ei ole, see on business critical valdkond. Teiseks on nüüd klienditoe kättesaadavus, noh, sellepärast et selles äris klienditoe oleks alati vaja, veel nad vaatavad, et kui palju on juba meiega liitunud. Neid tarnijad, et...

Kui te olete number kaks, siis ilmselt on vähem

konkurentil? Jaa, teadmustes küll jah, aga näiteks noh, võib ka öelda, et regionaalselt noh, võib-olla vot selles regioonis on meie konkurendi positsioon tugev, aga selles regioonis meile rohkem kliente.

Mis on teie võtmeregioonid Venemaalt, kas nad siiapoole jäävad või

Veel siiapoole, jah. Kas

on kuskilt, ma ei tea, Vladivostokist klient?

On olemas üksikud jah, on olemas üksikud ka sellistest linnadest nagu Gurgan, nagu Barnau. Nagu Novosibirsk, on küll olemas.

Kas see käib niimoodi, et te võtate ise ühte regiona ja hakkate seal järjest niimoodi müüma või, või nad tulevad ise?

Venemaal see toimib natuke teist poodi, et mingi suurim jääkid, kellel on poode igal pool Venemaal, nemad korjavad kolm tegijat tavaliselt, noh kolm pakkujat ja sõidavad koos nendega. Nii-öelda et minu kolleegid on käinud Novosibirskist, Kazanist, Samaras läbi, Volgogradis nad on käinud, Jekaterinburgis, noh, mina pigem lõuna poole, mina käisin Krasnodaris ja Rostovis.

Mis on need järgmised riigid, mis on praegu, ütleme, sellised atraktiivsemad, kas kunagi ma ei tea, USA turule plaanid ka minna?

Pigem meie arvame, et Valgevene, Ukraina ja Kasahstan ja miks nii? Noh, see on sellepärast, et teistest riikidest, noh, kui me vaatame lääne poole, seal on juba selliseid tegijaid palju. Et seal on konkurents väga tihe. Ja muidugi me oleme käinud ka nagu rahvusvahelistele konverentsidele ja oleme näinud noh, kus on palju tegijaid. Ühe korra ma olen kuulnud seda, et see härrasmees oli Brasiiliast ja ta oli Saan-Paola osariigi kas või Maksu- ja Tulliameti pealik ja tema ütles, et kallid pakkujad, Et meil Brasiilias e-arve on kohustuslik, et palun tulge Brasiiliasse kõik.

Ja kuidas siis te reageerite selle peale?

No meil veel ei jätku nagu ressurssi selleks, et Brasiilias äri käivitada, aga see oleks muidugi põnev väljakutse.

Et ühesõnaga, ütleme, kui, kui me vaatame, ma ei tea, siin aasta, aastasse kaks tuhat viisteist, siis mis riikides, selleks oleks korra?

No ma jah, ka usun, et Ukrainas, Valgevenes ja võib-olla Kasahstanis, aga Brasiiliat noh, ka ei saa välistada, aga see on pigem nagu selline. Nii

et kui meie raadiokuulajate hulgas on väga sorava portugali keelega noor ettevõtlik inimene, kellel on veidi raha, siis ta võib tee poole pöörduda,

et... Muidugi, miks mitte. Kui ma olen kuulnud, et, et need portugalased ja brasiillased noh, mõnikord üksteisest aru ei saa, et nendel on erinevad dialektid.

Aga et teie raadiokuulajatel ka selle äri suurusest natuke tunnetust sees oleks, äkki oskate öelda oma näiteks oma eelmise aasta käibe või mingid numbreid?

No ütleme, et müüdud teenused grupis on ligi kolm miljonit eurot. Aga meie kasvame jõusalt ja seda eriti Venemaal. Et seal on niimoodi, et noh, me vaatame neid numbreid. Igakuiselt ja igakuiselt nad natukene kasvavad, et me väga loodame, et seal tulebki nagu suur läbimurre ka nende elektroonsete arvetega, et see aitab meid kasvatada seda volüümi veel, noh, ma ei tea, kordi.

Ja konkurendid on e-arvetavuses siis nõrgemad?

Kuidas, kuidas seda öelda, et nad on võrreldavad. Et, et mõnele kliendile meeldib meie konkurent, aga mõnele kliendile meeldib meie teenus. Et Venemaal on ka see väga oluline, et noh, kes kellele meeldib.

Noh, nagu igas, riigis ja äris.

Jah, et see oli siis edukas Eesti firma Edisoft, kes on üks vähestest Eesti firmadest, kes on edukord jõudnud ka Venemaa turule. Ja see oli meie täane Restart, kuulake meid jälle laapäeval, kell neli kordusega kell kaksteist. Ilusat nädalavahetust!