AI_pealkiri: Kaspar Kaarlep ja Ragnar Rattas SCADA-süsteemide ja elutähtsate teenuste küberturvalisusest

Mina olen aeg-ajalt, mis öelda, kellegi, kui, kui saab, satub välismaale konverentsile, siis jällegi õhtul nii-öelda kas sotsiaalsele üritusele olen siis nagu uurinud, et mis seis on, ja eks ta ole tõsiasi, et, et kuskile ei ole nagu kiita. Aga mis nagu Eesti puhul on eelis, on see, et, et võib-olla meie väiksus. Et noh, ütleme leida Eestist igast ettevõttesse üks inimene, kellele selgitada riske ja saada nii-öelda oma paati, et ta nagu noh, tunneks muretsekust asja, sellepärast on ikkagi nagu mõeldav ja tehtav, siis Ameerika Ühendriikides noh, nii suures riigis kindlasti mitte. Et võib-olla see meie väiksus nagu lihtsustab, lihtsustab ka seda kaitsmist, et me leiame õiged inimesed ülesse, neid ei ole nii palju kui kuskil suurriikides, aga, aga see on ka nagu kõik, et noh... Jällegi, kas taset on nagu raske, raske hinnata mingite objektiivsete kriteeriumite alusel?