Tere, Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja taas on eetris ITR-i saade Restart. Meie saadet toetab ITL ja saadet juhin mina, Henrik Aavik. Tänane saade räägib IT turvalisusest, aga mitte ainult lihtsalt IT turvalisusest, vaid me räägime nendest arvutitest, kus ei jookse kurjade lindude mängvaid, mis juhivad võimsaid riiklikke süsteeme ja, ja automaatikat meie ümber. Sellest teemast on meil stuudios rääkimas Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe ekspert Ragnar Ratas ja Kaspar Kaarlep, kes on Elektrilevi automaatika projektijuht. Et mis see SKADA siis on?
Ja turvalisuse all siis raadiokuulajad on ilmselt vaadanud filmi, filme Mission Impossible ja porniseerijad, kus siis õnnestub pangaröövi ajaks kõik foorid nüüd panna punase peale või, või liftid majas seisma jätta, et siis see, mida nad seal tegelikult teevad, et nad võtavad oma DVD-mängija või siis mobiiltelefoni ja häkivad ennast sisse kohaliku maja Scadasse just, on see, mida nad teevad.
Aga kuidas siis Eesti riik on selle turvalisuse taganud, et kas on mingisugune tiim, riiklik tiim, kes neid kogu aeg vaatab või iga organisatsioon tegeleb iseenda turvamisega?
Põhimõte on ikkagi selline, et teenuse turvalisuse eest vastutab teenusepakku ise, et ei, ei ole riigis kusagil niisugust salajast maaelust tiimi, kes nii-öelda tuleks vajadusel välja ja hakkaks kaitsma, kui midagi halvasti läheb, et peab olema niisugune kuidagi jagatud vastutus riigi ja ütleme siis ettevõtete vahel, et mida riik saab omalt poolt teha, on see, et me kindlasti koolitame, anname nõu, ma ei tea, teeme õppusi, ütleme... Edendame niisugust kui see oli, kommu, kommuunielu või ütleme siis teadlikkuse sõstmist inimeste seas, aga süsteeme, kui praktiliselt kaitsmisest rääkida, siis seda teevad ikkagi need spetsialistid ise, et need on niivõrd keerukad, et see iluliselt mõeldav, et kusagil tuleb väljaspoolt organisatsiooni mingi inimene, kes, kes hakkab seda parandama, et see on nagu see koht, kus ikkagi ettevõtted ise on.
Jah, et see on ka nagu üks, üks tegevus, mida meie teeme, on see, et turvalisuse hindamise projektid ja neid me teeme, need on olnud väga nagu mõistlikud, häid tulemusi andnud ja see on küll nagu niisugune, kus, kus me tegelikult lähemegi nagu mingisuguse teenusepakku juurde ja, ja täiesti süsteemidel nagu väga lähedalt vaatama, et mis seis seal on, kas neid saab rünnata, kus nõrkused on, mida paremaks teha. Et see on jällegi nagu üks pool, mida nagu riik saab teha. Ja jah, tegelikult võib-olla veel Kaspari jutule tagasi tulles, teine asi on jah, on nagu nõuded või mingi seadusandlus, et me saame kehtestada mingeid punkte, aga noh, mitte kunagi ei hakka minema seadlus nii detaili, et, et mis peab olema sul mingisuguse, mingisuguse operatsioonisüsteemi batch level või noh, mida iganes, et me noh, seadus ei saa nüüd detaili minna, et kindlasti saab alati, jääb seal nagu mingisugune vastutus ka teenusepakkujale endale.
See, see ütleme, nende tavaliste op, opsüsteemide kasutamine on viimase aja trend olnud, just seda kasutavad väiksemad tootjad noh, kes püüavad ka, kuidas öelda, turule ellu jääda, et suuremad Siemensid ABB-d, nemad teevad oma opsüsteemid sinna alla. Noh, Linuxid kasutavad näiteks seesama Eesti, Eesti automaatika tootjad ja, ja erinevad väiksemad. ka Windowsi baasil on hakanud mingeid asju tekkima ja, ja noh, kõik need probleemid, mis sellega kaasa tulevad, need ABB ja Siemensi tehtud oma operatsioonisüsteemid ei ole absoluutselt turvalisemad, sellepärast et noh, ütleme turvalisus on nende, nende, nende disainimisel olnud teema alles, ütleme viimased kolm või viis aastat. Aga üldiselt skaadades ja üldse tööstuses... Digitaalseadmete eluiga võib olla kümme kuni kakskümmend aastat, see on hoopis midagi muud, kui ütleme, tavaelus, ehk siis ka näiteks meie, meie võrgus on kakskümmend aastat digitaaltehnika ajalugu. salvestatud, et kui me soovime näha mõnda ükskõik mis asja, mis tööstuse automaatikas on olnud, siis me leiame mõne ala jaama, kus, mis meil selle järgi ehitatud on.
Ja kui me nüüd arutame selle üle, et kes neid asju võivad teha, et siis, et me oleme siis täna pikalt räägu, rääkinud häkkeritest, aga on siis ju võimalik, et ka mingid kurjad riigid ikkagi või, või lahked riigid turvalisuse eesmärkidel hakkavad tootma mingisugust no ütleme siis, mitte niivõrd paha, vaid kontroll, head kontrollvara, mis siis peaks võimaldama neil... kuskilt riigiserveritest juhtida seadmeid teistes riikides, et noh, õnneks vist see Põhja-Korea püsib, püsib põhiliselt raketikatsetustel hetkel, et ta ei ole veel ütelnud häkkima hakata.
Ta on kindlasti noh, tulevikus ikkagi hästi suur just noh, start-upide koht, sellepärast Ta on hästi selline distsipliinide kokkupuutepunkt, noh, mina ütleme räägin ennekõike elektrist, aga ma tegelikult arvan, et enamus nende suuremate valdkondade puhul, see kehtib samamoodi, et sa pead ühest küljest tundma mingil tasemel IT-d, sa pead mingil tasemel tundma noh, automaatjuhtimist ja seda tööstus, tööstusautomaatikat, sa pead tundma mingil tasemel telekommunikatsiooni põhimõtteid ja siis sa pead veel aru saama sellest, sellest ärist ka, kus sa oled. Ja, ja noh, sellest konkreetsest, sest paljud nendest süsteemidest on ikkagi hästi noh, application-specific või siis noh, konkreetsele rakendusele, elektrile või siis raudteele tehtud. Ja need loogikad, mis seal on, on ka selle järgi eraldi tehtud, et, et seal on täna noh, esiteks on seal kompetentsipuudus, aga teiseks on ka, ka niisuguste heade lahenduste osas noh, ütleme, et neid tuleb turult täna tikutulega taga otsida. Näiteks seesama probleem, mis ma enne mainisin, et keegi võib tulla nakatunud arvutiga konfigureerima meie ütleme, seda kontrollerit, eks, kui ma nüüd tahaksin ütleme, seda riski maandada ja, ja panna näiteks oma alajaama mingisuguse purgi, kus, kus ma noh, ütleme, et ma mingisuguse turvalisuse purgi, et ma sellest purgist login ja, ja ma lasen inimesed ainult läbi selle purgi sisse, noh, siis ütleme, neid, neid lahendusi küll täna juba on, Aga kuna infraettevõtted on ajalooliselt väga erinevad, Siis ütleme, igaüks tahab niisugust oma spetsiifikat ja seal on hästi suured võrgud ja neid võrke ümber ei tehta, enne otsitakse turult uus, uus pakkuja, et, et seal on noh, väga perspektiivikas valdkond.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]