Ma võib-olla ütleks niimoodi, et, et võib-olla on veidi. Veidi ülekohtune arvata, et, et Eestis tehtu, olgu see siis IT-valdkonnas või IT-hariduse valdkonnas, oleks ainult propagandaosakondade saavutus, et, et päris kindlasti see niimoodi ei ole. Et ma arvan, et need, need tulemused, mida on Eesti ettevõtlus saavutanud, mida on Eesti haridussüsteem saavutanud, on reaalsed tulemused ja seda on ju meie igapäevaelust näha. Ma arvan, et need teenused, mida me kodanikena naudime, olgu siis erasektori või avaliku sektori poolt pakutuna, on reaalsed teenused, mitte propagandaosakondade välja mõeldes. Et, et niisuguse hoiakuga, ma arvan, me teeksime väga paljudele inimestele liiga, kes on, kes on väga head tööd teinud ka maailma tasemel. Ja oskan ennast tagasi mõelda kuskil seitseteist aastat, kui ma esimest korda praeguses ametis olin ja kui Tiigrihüppe programm sai käivitatud, siis siis lähtus see arusaamisest, et infotehnoloogia poolt pakutavad võimalused ei ole mitte ainult väljavalitute privileeg, vaid tegelikult peaksid olema kättesaadavad kõikidele Eesti koolilastele. Ja selline visioon tekitas endas, endas siis tegevused, mis, mis lõppesid sellega, et aastaks kaks tuhat olid Eesti kõik koolid ühendatud internetti, võib-olla ühe see vähesena riigina maailmas. Nii et kõige selle pidamine ainult propagandaks on minu arvates eksitav. Aga mis puudutab programmeerimise õpetamist koolides või tegelikult isegi lasteaedades, siis ma arvan, me võiksime sellele läheneda nii-öelda avatud mõtlemise seisukohast, et et kindlasti ei ole vaja iga hinna eest võidelda selle eest, et kõrvuti eesti keele, matemaatika, geograafia, loodusõpetusele laulmisega oleks meil koolis õppeaine programmeerimine. Küll aga me peaksime oma koolielu niimoodi korraldama, et see noorte inimeste loomulik soov ehitada või konstrueerida, teha, teha loogilistest sammude ja, ja käelise tegevuse kooskõlas, ehitada maju või... Või, või luua, luua mingeid toimivaid mehhanisme, ehitada roboteid, planeerida mingisugust tegevust, mis kõik on, omavad programmeerimise alget, ehk niisuguse algoritmilise mõtlemise aluseid, et, et see jõuaks meie lasteaedadesse, jõuaks algkooli, jõuaks põhikooli ja sealt edasi siis kuni ülikoolini välja. Et vot niisuguse muu, muutuse saavutamine, et meil ei oleks koolis liiga palju antust, liiga palju õpikus ette öeldut, aga me peaksime suure hulga nendest teadmistest ise üles otsima, kokku panema, eri, erinevates komponentides konstrueerima. Et vaat niisugust didaktilist paradigma juurutada, et selle nimel kindlasti tasuks pingutada, selle nimel pingutab Tiigrihüppe Sihtasutus, selle nimel hakkab, hakkab töötama ka see ühendasutus, mille me loome kolme asutuse kokkupanekust, siis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, Tiigrihüppe Sihtasutus ja... E-net, mis tegeleb internetivõimaluste pakkumisega haridussektoril, et, et niisuguses koostöös, ma usun, me saavutame uue, uue taseme lähenemisel haridusele tervikuna.